Kinnisvaratsükkel on jõudnud järgmisse etappi

Tuntud laulusõnad ütlevad, et jälle algab kõik, algab uuesti, kõik on jälle nii, nagu ennegi. Kinnisvaraturg liigub teatavasti tsüklitena, tuntuim näide on ajast aega korduvad kinnisvarahinna tõusud ja langused. Kuid teatavad mustrid ja tsüklid ei ole iseloomulikud ainult kinnisvara hinnale ja tehingute arvule.

Uute eluruumide ehitamine on päevakajaline näide selle kohta, kuidas kõik algab uuesti. On igati arusaadav ja põhjendatud, et pärast kinnisvarakriisi end kogunud arendajad hakkasid esmalt ehitama optimaalse suurusega kortermaju kesklinna piirkonda. Olgu kohe lisatud, et nüüd ja edaspidi käib jutt eelkõige Tallinna/Harjumaa näitel. 2015. aastaks oli selge, et kesklinna piirkonnas on ülepakkumise hõngu, seda eriti suuremate korterite ja üle 200 000 euroses hinnaklassis. Turg reageeris suhteliselt kiirelt ja nii kerkisid uued kortermajad juba äärelinna. Aktiivne tegutsemine käis nii Lasnamäel, Mustamäel kui ka Haaberstis. Ostjad vaatasid, et äärelinnas saab korteri ligikaudu kaks korda odavamalt kätte, pakkisid kotid ja on 80 000 eurot maksvas kahetoalises korteris endaga rahul.

Tänavune märksõna: äärelinnastumine

Äärelinnastumist võibki nimetada käesoleva aasta kinnisvaraturu märksõnaks. Aga kuna kõik on jälle nii, nagu ennegi, siis on äärelinna kortermajade projektide edu kasvatanud arendajate julgust ja tegutsemisraadius on liikunud veelgi kaugemale. Uued projektid on käivitatud Sauel, Keilas, Kiilis, Jüris ja teistes lähivaldades. Omapärase tõigana võib välja tuua, et kui kortermajade ehitamine liikus südalinnast äärelinna, siis oli hindade langemine selge ja ostja rahakotile rõõmu tegev, kuid äärelinnast lähivaldadesse liikumine ei ole enam märkimisväärset hinnamuutust kaasa toonud. Üksikud projektid küll müüvad selgelt hinda, kuid sageli pole vahet, kas ostad korteri Mustamäele või sellest 20 km kaugusel asuvasse uusarendusse. Kui mõni arendaja ka tahaks kinnisvaraturul „säästumarketit“ teha, siis tuleb ehitushind vastu ning arendajal on kivisein ees, kust läbi minna pole kuidagi võimalik. Ostja aga rõõmustab, tema valikuvõimalused on oluliselt laienenud, nagu ka pakutav arhitektuur, siseviimistlus ja energiatõhusus.

Ring ei ole veel täis saanud

Kui kortermajade ehitus on end käima tõmmanud nagu tubli poliitik „Foorumi“ telesaates, siis kinnisvaraturu tsüklite kohaselt järgnevad kortermajadele investeeringud maade ja majade turule. Ühe- ja paarikaupa ning mikroarendusi ühepereelamute sektoris on mõistagi juba aastaid tehtud, kuid kortermajade jõudmine lähivaldadesse on kindel märk sellest, et kohe paisub pärmina madaltiheda hoonestuse turg ning uued elurajoonid ümber Tallinna on tõsiasi.

Kui kesklinnas on hulgakaupa valida 200 000–300 000 eurot maksvaid kortereid, siis on aja küsimus, mil kohanev ja kiirelt reageeriv turg pakub samas hinnaklassis välja eramajad. Kui mõned aastad tagasi võistlesid kesklinna lukskorterid pigem omavahel, siis nüüd on neile vääriliseks konkurendiks tulnud samas hinnas soliidsed eramud. Paanikaks pole mingit põhjust ja turu ülekuumenemise trummi ei pea taguma, selline tsüklite kulgemine oli oodatud. Paralleele kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarabuumiga võib meelevaldselt muidugi vedada, kuid üks-ühele pole midagi võrreldavat. Kui toona tähendas uus elurajoon valdavalt detailplaneeringuga (põllu)maad, kuhu pääses läbi porimülgaste, siis praegu on enamik uutest elurajoonidest asfalteeritud teede ja toimivate tehnovõrkudega. Targemaks ja kogemuse võrra rikkamaks on saanud nii kohaliku omavalitsuse töötajad, arendajad kui ka kliendid.

Ja ühel hetkel jõuab tsükkel jälle niikaugele, et uusarendus keskendub vaid Tallinna kesklinna kortermajadele. Sinna on aga veel jupp maad minna ja seniks nautigem hetke, mil peosaalis vilguvad värvilised tuled.

Artikkel ilmus esmakordselt kinnisvaraajakirjas IMMO.

Kolm Venda – moodne kodu Tartu linna südames

kolm-venda-1611

Tartu linna südames Fortuuna kvartalis on pikaajalise kogemusega arendaja Avaare Kinnisvara alustanud kolme korterelamu projektiga. Aadressile Pikk 43//45//47 kerkivad kolm kaasaegset ja energiasäästlikku korterelamut. Kokku on projektis 64 korterit ja 3 äripinda.

2015.aastal toimunud arhitektuurikonkursi võidutööks osutus OÜ Kauss Arhitektuur töö „Kolm“, millest hiljem kujunes välja elamukompleksi nimi KOLM VENDA.

KOLM VENDA arhitektuurse lahenduse kavandamisel võtsid arhitektid eesmärgiks luua terviklik ja vaheldusrikas arhitektuurne ansambel, mille hoonemahud on liigendatud Tartule omaselt väiksemas skaalas. Arhitekt Urmo Mets rõhutab: „Kolmeks jagatud hoonemaht tagab head valgustingimused ning loob inimsõbralikud ja põnevad ruumilised suhted. Kavandasime mitmetasapinnalise hoovi, mis tekitab hubasust ja turvalisust. Õuealal paiknevad mänguväljakud ja neid piiritlev sild rikastab kogu kvartalisisest miljööd.“

Korterelamute kavandamise eesmärk on luua kasutajasõbraliku planeeringuga eluruumid. Lisaks on projektis esimesel korrusel kõrgete lagedega valgusküllased ning avarad korterid, kuhu on loodud madalamad vahekorruse tasapinnad – lavatsid, mis tekitavad korteritele lisapinna. Kõikide korterite juurde kuulub panipaik, võimalik on juurde soetada parkimiskoht ning jalgratta hoiukoht ilmastikukindlas kinnises parklas. Igas majas on lift.

Avaare Kinnisvara esindaja Kalev Kase kommenteerib: „Arendusprojekt KOLM VENDA paneb rõhku energiasäästule ja keskkonnasäästlikule mõtteviisile. Korterelamu energiatõhususe klass on B, mille saavutamiseks ehk madalate kulude hoidmiseks on projekteeritud seda tagavad kaasaegsed ehitustehnilised lahendused.“

Innovatiivse valikuna on kogu projekteerimine toimunud BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatiivse modelleerimise süsteemi järgi. BIM puhul on projekteerimisele kuluv aeg märkimisväärselt suurem, kuid selle kompenseerib mitmekordselt hilisem ajakokkuhoid dokumenteerimisel ning ehitusprotsessis. Ehk siis, „paberil“ on alati kergem erinevaid probleeme kõrvaldada ning BIM tagab selle, et ehituse käigus ei teki probleeme, mis tavalise projekteerimise puhul võiksid ilmneda alles ehitusplatsil. Avaare Kinnisvara arendajana ning Ehitustrust ehitajana  näevad uudse BIM teholoogia rakendamises on ehitusvaldkonna tulevikku. Kõige rohkem võidab lõppklient, kes saab hästi projekteeritud ja planeeritud kvaliteetse kodu.

Avaare Kinnisvara üheks tegevusalaks on kinnisvarasse investeerimine ja kinnisvara arendamine. Eelmine kortermaja arendus aadressil Raatuse 68 Tartus pälvis 2015. aastal valminud uute korterelamute arendamise konkursi „Aasta parim ehitis 2015″ esikoha uute korterelamute alagrupis.

Projekti KOLM VENDA korterite eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara kutselise maakleri Kristo Kivisalu sõnul on huvi korterite vastu väga suur. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kolmvenda.ee

Investeeri oma raha mõistlikult

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 15.11.2016 10:41; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

bhf_2271Juba pikemat aega on räägitud investeeringutest ja targast raha kasutusest. Vanasti hoiti raha sukasääres või pandi hoiukassasse, nüüd paigutatakse raha börsidele või investeeritakse kinnisvarasse.
Üheks väga heaks kohaks kinnisvarasse paigutamiseks on osta kortereid üürimise eesmärgil. Üürihuvilised on elavnenud Tallinnas Lasnamäel, kus paari nädalaga on kogunenud ühe üürikorteri peale paarkümmend huvilist.

Üheks selliseks on Ümera 28 kortermaja.

Seal on küttekulud ja ka kogu kommunaalide arve oluliselt väiksem, kui mõnes teises sama piirkonna majas. Selle aasta 6 kuu (jaanuar kuni juuni) küttekulud olid 3-toalises korteris 98 eurot. Sääst aastas on kuni 300 eurot võrreldes vanade majadega.
Investoritele tähendab see omakorda seda, et selle võrra saab küsida kõrgemat üürihinda. Üürnik vaatab alati kogu makstavat summat- korteri üür+kommunaalkulud.

Investeerides Ümera 28 maja korteritesse on progrnoositav üüri tootlus 5,8-6,4%.

Kolmetoalise möbleeritud korter hind on 102 500 €. Antud korteri üüritulu kuus on prognoositavalt 500-550 eurot, seega tootlus 5,8-6,4% .
Kahetoalisel korteril hinnaga 75 000€ + mööbel 8000 €, mille investeering on kokku 83 000 €, on üüritulu 430 eurot kuus,  tootlusega 6,2 %. Tegemist on reaalse samas majas väljaüüritud korteri üürihinnaga.

Ümera 28 kortermajas on hea planeeringuga kaasaegsed korterid Lasnamäe parima hinnaga:
2-toaliste korterite hinnad alates 75 000 EUR
3-toaliste korterite hinnad alates 90 500 EUR

Võimalus tutvuda korteritega iga neljapäev 16-18ni Ümera 28 .

Neeme tel. 527 2623  või Martti tel. 521 4362 

 

Oktoober 2016 ülevaade: ligi neljandik Tallinna korteritehingutest teostatati uute korteritega

Jätkuvalt on Tallinna kinnisvaraturul suur osa uute korterite müügil, samas Tartus on märgata uute korterite müügitehingute osakaalu väikest langust. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta oktoobrikuus Eestis kokku 3900 ostu-müügitehingut koguväärtusega 239,022 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 9% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 24% madalam. Samas oktoobri müügitehingute aktiivsus oli viimase 12 kuu keskmisel tasemel. Võrreldes eelmise aasta oktoobriga langes Eesti kinnisvaratehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 13%.

kokku-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 1725 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 167 180 157 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 4% ning tehingute koguväärtus 24%. Tehingute koguväärtuse languse tagas on septembris toimunud kahe kalli hoonestatud kinnisasja tehingud, mis viisid maakonna tehingute koguväärtuse tavapärasest kõrgemale. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4% ja koguväärtus 19%.

Oktoobris toimus Tallinnas 806 korteriomandi tehingut – 20 tehingut rohkem kui septembris ja 61 tehingut rohkem, kui eelneva aasta oktoobris. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 4%, olles 1622 €/m² (mediaan 1545 €/m2). Oktoobris teostati ca 24% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 25%. 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis keskmine hind 5%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Lastekodu tn 23, Lible tn 1//2//3//4//5//6 ja Vanakuu tn 1//3//5//7//9 arendused, kus teostati kokku ligi 70 korteri ostu-müügitehingut.

tallinn-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega oktoobris 28 ostu-müügitehingut (maakonnas 121). Võrreldes septembriga toimus Tallinnas 4 eramu tehingut vähem ning 2015. aasta oktoobriga 28 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 83). Septembris teostati 10 ja aasta tagasi oktoobris 68 hoonestamata elamumaa tehingut, mil tehingute arvu viis üles komplekstehing Kopli liinide maa-alaga.

.

TARTU

Tartu maakonnas teostati oktoobris 425 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 23 278 028 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes septembriga võrreldes 8% ning koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 7% ja koguväärtus 10%.

Oktoobris toimus Tartu linnas kokku 143 korteriomandi tehingut, mis oli 16 tehingut vähem kui septembris ja 2 tehingut vähem, kui eelneva aasta oktoobris. Oktoobris oli keskmine hind 1191 €/m2 (mediaan 1176 €/m2), jäädes kuu varasemaga samale tasemele. Oktoobris teostati ca 10% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%. Võrreldes 2015. aasta oktoobriga tõusis keskmine hind 5%.

tartu-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 46), kuu varem septembris müüdi 5 eramut rohkem ning aasta tagasi oktoobris müüdi 2 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 29). Septembris toimus 7 ja 2015. aasta oktoobris toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 251 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 749 521 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 19% ning tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 7%, kuid koguväärtus tõusis 33%.

Pärnus toimus oktoobris 63 korteritehingut. Kuu varem septembris toimus 28 tehingut rohkem ning 2015. aasta oktoobris toimus 2 tehingut vähem. Keskmine hind oli oktoobris 1046 €/m² (mediaan 985 €/m2), mis võrreldes septembriga tõusis 5% ja 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 18%.

parnu-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris ja oktoobris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on aasta tagasi oktoobriga võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 1 tehing (maakonnas 16). Kuu varem septembris toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut ning aasta tagasi oktoobris toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 144 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 227 458 eurot. Tehingute arv langes septembriga võrreldes 13% ning koguväärtus 37%. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 13%, kuid koguväärtus tõusis 6%.

Oktoobris toimus Viljandi linnas 15 korteriomandi tehingut, mis on 9 tehingut vähem kui kuu varem septembris ning 14 tehing vähem, kui 2015. aasta oktoobris. Keskmine hind oli oktoobris 596 €/m² (mediaan 575 €/m2), mis võrreldes septembriga langes 6%, kuid 2015. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 23%.

viljandi-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti oktoobris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 19), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem. Aasta tagasi toimus käesoleva aasta oktoobriga sama palju tehinguid. Viljandi linnas teostati septembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 10). Septembris ja aasta tagasi oktoobris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 137 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 582 662 eurot. Võrreldes septembriga langes tehingute arv 30% ning tehingute koguväärtus 55%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 9% ning koguväärtus 40%.

Oktoobris teostati Kuressaares 20 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 1 tehing rohkem, kui 2015. aasta oktoobris. Oktoobrikuu keskmine hind langes 21%, olles 729 €/m² (mediaan 714 €/m2). Eelmise aasta oktoobriga võrreldes tõusis keskmine hind 7%.

kuressaare-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Oktoobris toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Septembris müüdi 4 ja aasta tagasi oktoobris 3 eramut  rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 2 tehingut (maakonnas 6). Septembris müüdi 1 ja 2015. aasta oktoobris 3 hoonestamata elamumaad.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas oktoobris 292 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 604 285 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 67%. Tehingute koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et Narva linnas teostati septembris kalli kinnisasja tehing, mille väärtus oli üle poole maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4%, kuid koguväärtus tõusis 27%.

Oktoobris toimus Narvas 61 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem kui septembris ja 2 tehingut rohkem kui eelneva aasta oktoobris. Võrreldes kuu varasemaga jäi keskmine hind samale tasemele, olles septembris – 438 €/m² (mediaan 424 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 2%.

narva-kom-oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis oli septembriga võrreldes 1 tehing vähem ja 2015. oktoobriga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi oktoobris 4 hoonestamata elamumaad (maakonnas 8). Septembris ja aasta tagasi oktoobris teostati 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik
 
 

Kuidas valmivad uusarenduste näidiskorterid?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 10.11.2016 10:20; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

interior2Uusi maju kerkib meie ümber nagu seeni peale vihma. Ehitus on täies hoos. Kui maja on valmis, seinad värvitud, saavad sisekujundajad alustada tööd ning hoolsa pilgu ja käte all valmivad näidiskorterid.

Kuhu ma oma asjad panen?

Enamasti ostetakse uusi kortereid paberil ehk veel valmimata majas plaanide järgi. Ilusatelt joonistelt saab vaadata, kuhu on paigutatud diivan ning kus hakkab tulevikus asetsema söögilaud. Kui maja on juba valmis saab illustreerivast materjalist näidiskorter. See loob võimalused visualiseerimaks ruumi planeeringut, paigutust ja võimalusi. See aitab ennetada küsimust: Kuhu ma oma asjad panen? Näidiskorter annab hea ettekujutuse ning inspiratsiooni, kuidas on võimalik oma uues kodus mööblit paigutada või millised stiilid ja värvid siia hästi sobivad.

Näidiskorteri valmimisel lähtutakse tänapäeva trendidest

Näidiskorterite sisekujunduses lähtutakse eelkõige viimase aja trendidest ning eeldusest, et see kõnetaks võimalikult laia sihtgruppi. Kodu ostmisel on esimeseks teguriks emotsioon, seega peab näidiskorter looma kodutunde ja hubase õhkkonna. Stiili valikul lähtutakse maja asukohast ja välisilmest.  Kui maja asub miljööväärtuslikus piirkonnas ning arhitektuuriliselt pigem ajaloolises keskkonnas, siis tuleb näidiskorterisse valida tooted sellele vastavalt. Oluliseks teguriks  sisekujunduse puhul on lähtuda siseviimistlusmaterjalidest ning värvidest. Kõik peab omavahel looma maitseka terviku.

dscf2282 dc2i1304 bhf_2271   pexels-photo-29907-medium

Stiilidest on enamasti kasutusel Skandinaavia, kus peamisteks värvideks on hall, millele on vastandatud üks-kaks põhivärvi. Toodete valikul  on olulisel kohal koostööpartnerid ning nende toodete segment, mille hulgast kodu omale uue näo saab.
Lisaks mööblile annavad viimase lihvi erinevad aksessuaarid: nõud laual, kardinad akende ees, lambid, vaibad põrandal ning lilled vaasis. Siis on see valmis ja ootab külalisi. Näidiskorterid on suurepärane koht, kus korraldada kliendipäevi. Soovi korral on võimalik see kokkuleppel arendajaga ka ära osta ning kohe sisse kolida.

Mida peaks teadma Võlaõigusseadusest eluruumi üürimisel?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 08.11.2016 12:32; kategooriad: Seadusandlus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Antud artikliga proovime anda ülevaate tähtsaimatest Võlaõigusseaduste punktidest, millega peaksid nii üürnik kui ka üürileandja üürilepingu sõlmimisel arvestama.

Kõige suuremaks üllatuseks võib üürniku jaoks olla see, et üürilepingule ei ole seadusega sätestatud vormi – üürileping võib olla sõlmitud nii suuliselt kui ka kirjalikult. Meie soovitame üürilepingu sõlmida kirjalikus vormis, et vältida hiljem tekkida võivaid lahkarvamusi ning arusaamatusi. Üürileping on võimalik sõlmida nii tähajaline, kui tähtajatu, olenevalt sellest, kuidas üürileandjale ja üürnikule kõige paremini sobib. Olenevalt lepingu sõlmimise tüübist, tuleb arvestada lepinguga kaasaskäivate nüanssidega:

  • Tähtajaline üürileping lõpeb tähtaja saabumisega, kuid lepingu saab lõpetada ka mõjuval põhjusel 3 kuulise etteteatamisega. Tähtajatu üürileping lõppeb, kui osapool avaldab selleks soovi ning teavitab teist poolt vähemalt 3 kuud ette.
  • Tähtajalise üürilepingu korral on võimalik üüri tõsta üks kord aastas ainult juhul, kui üürileping on sõlmitud vähemalt kolmeaastase tähtajaga ning üüri tõstmise ulatus on lepingus täpselt määratud. Tähtajatu üürilepingu korral on võimalik üürileandjal üüri tõsta iga kuue kuu möödumisel lepingu sõlmimisest. Üüri tõstmise ettepanek peab olema esitatud 30 päeva enne üüri tõstmist ja seda põhjendama kirjalikult taasesitatavas vormis.
  • Kui tähtajalise üürilepingu tähtaeg on möödas, kuid üürnik jätkab asja kasutamist ja üürileandja ei väljenda kahe nädala jooksul teistsugust tahet, muutub üürileping tähtajatuks.
  • Vähemalt kaheks aastaks sõlmitud üürileping muutub pärast tähtaja saabumist tähtajatuks, kui lepingupool ei ole kaks kuud enne tähtaja saabumist avaldanud soovi lepingut pikendada.
  • Üürileping ei lõpe ühe lepingupoole surmaga, kui üürilepingus ei ole kokku leppinud teisiti.
  • Üürileandja ja üürnik võivad eluruumi üürilepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Võlaõigusseadusest tulenevalt ei pea üürnik lisaks üürile tasuma muid asjaga seotud makseid, kui pooled ei ole lepingus teisiti kokku leppinud. Seega kui üürileandja soovib, et üürnik tasub ka korteri kõrvalkulude (kommunaalkulud) eest, tuleb see punkt selgelt üürilepingusse kirja panna, vastasel juhul ei ole see üürniku kohustus. Kõrvalkulude hulka ei arvestata makseid remondifondi või eluasemelaenu igakuised tagasimakseid. Eluruumi üürilepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste ning vastutuse osas seadusega sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. Näiteks kui üürileandja paneb üürnikule kohustuse maksta remondifondi, siis on see seadusest kõrvalekalduv kokkulepe ja see on tühine.

Seadusest tulenevalt on eluruumi üürnikul õigus üürileandja nõusolekuta majutada üüritud eluruumi oma abikaasat, alaealisi lapsi ja töövõimetuid vanemaid, kui üürilepingus ei ole kokku lepitud teisiti, nt. üürilepingusse on lisatud punkt, et üürnik võib eelnimetatud isikuid majutada seal ainult üürileandja nõusolekul.

Eluruumi üürilepingu sõlmimise korral võib üürileandja üürnikult küsida tagatisraha kolme kuu üüri ulatuses, mille hoiustamine peab toimuma vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Üürnikul ei ole õigus nõuda üürilepingu lõppemisel tagatisraha kohest tagastamist – üürileandjale peab jääma võimalus ja aeg kontrollida, kas üüritud ruumides ei ilmne varjatud puudusi. Kui üürileandja ei ole kahe kuu jooksul peale üürilepingu lõppemist teatanud oma nõudest üürniku vastu, võib üürnik nõuda tagatisraha tagastamist.

Üürileandjale või üürnikule, kes ei soovi üürilepingu sõlmimisel kasutada asjateadliku inimese kaasabi,  soovitame enne lepingu sõlmimist läbi lugeda Võlaõigusseaduse 15.peatüki, mis on kättesaadav Riigi Teataja kodulehelt ja kus on olemas täpsemalt üürilepingu sõlmimisega seotud õigused ja kohustused.

Kadri Lest                                kersti-luik

KADRI LEST                                      KERSTI LUIK
Kutseline maakler                              Maakler