Toonekure elamurajooni lisandub uus ridaelamu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 31.10.2016 05:36; kategooriad: Pressiteated
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tartu külje all Luunja vallas Põvvatu külas, lähiaadressiga Toonekure tee 5 on peagi valmimas arenduse teine ridaelamu, kus on  neli avarat ja valgusküllast 4-toalist korterit, mis paiknevad läbi kahe korruse.

toonekure-tee-5-ehitus-pilt

Ridaelamu arhitektuur on kaasaegne – avatud planeering, suured klaaspinnad, ruumikad terrassid ja rõdud ning ehituskvaliteet kaasaegseid parimaid ehitusstandardeid järgiv. Ridaelamu ehitajaks on enam kui 20-aastase töökogemusega OÜ Jõgeva Ehitus, kelle ehitatud on nii Toonekure tee 3 ridaelamu, kui  Vao 1 korterelamu Raadi linnaosas. Hoone on projekteeritud AS RTG Projektbüroo poolt.

Toonekure tee arendaja OÜ Jõgeva EKV juhatuse liige Tiit Saarva selgitab:  „Eesmärgiks oli luua ümbritseva loodusega sobiv valgusküllaste korterite ja madalate küttekuludega elamu.” Korteri ruumikale elutoale lisavad avarust maast laeni kõrguvad aknad ja klaasuks pääsuga terrassile. Selline lahendus võimaldab koduaknast nautida kaunist loodusvaadet ning suurendab tajutavat avarustunnet.

Toonekure tee 5 otsakorterite avarasse elutuppa on soovi korral võimalik paigaldada kamin ning kõigis korterites on  esikus ruumi nii garderoobi kui  panipaiga tarbeks. Abiruum, kus asuvad ka kütte- ja ventilatsiooniseadmed, paikneb väljas peasissekäigu kõrval. Madalad küttekulud on tagatud otsmistes korterites maaküttega ja keskmistes õhk-vesiküttega, küttekehaks vesipõrandakütte.

Iga korteri juurde kuulub 2 parkimiskohta, mis paiknevad aiaga piiratud kinnistu hoovis.

„Toonekure arenduse puhul on tegemist linna vahetusse lähedusse rajatava maakohale iseloomuliku arenduspiirkonnaga, kuhu ehitatakse neli kahekordset 4 korteriga ridaelamut ning kaheksa eramaja“ lisas projekti müügiga tegelev Domus Kinnisvara maakler Terje Oden.

toonekure-tee-5-drooni-pilt

Toonekure arendus asub perspektiivika ja kiiresti areneva Luunja valla linnapoolses servas – 2 km kaugusel valla keskusest, keskkoolist ja lasteaiast. Kergliiklustee olemasolu muudab koolilastele pooletunnise jalutuskäigu pikkuse koolitee turvaliseks ja tervislikuks. Valla Kultuuri- ja Vabaajakeskuses tegutseb 16 kollektiivi. Lisaks on vallas kaks noortekeskust (Luunjas ja Kavastus). Hästi hooldatud Luunja alevikus asub ka 1980-ndatel rajatud roosiaed, mis on täna armastatud puhkekoht nii oma valla elanikele, kui kaugemalt tulnuile. Roosiaiast jalutuskäigu kaugusel Emajõe ääres asub hooldatud ujumiskoht. Tänu Tartu linna vahetule lähedusele on Luunja vald täna üks kiiremini kasvav ja arenev vald Tartumaal.

Rohkem infot Toonekure arenduse kodulehel: www.toonekurearendus.ee

.

Kuidas kujuneb korteri müügihind?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 25.10.2016 03:18; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

1he6jMaaklerid puutuvad igapäevaselt kokku küsimusega, millise hinnaga kinnisvara müüa? Tõsiasi on, et müüja ja ostja soovid üldiselt ei kattu. Kuidas määrata õiglast hinda on keeruline, sest erinevates piirkondades on turusituatsioon erinev – näiteks Ida-Eestis võivad hinnad 50 km raadiuses erineda 8-10 korda. Selle näiteks on Jõhvi ja Kohtla-Järve elamufond, kus kahe- või kolmetoalise korteri hind võib olla 4000-6000EUR. Seega on müüjatel keeruline mõista, kuidas kahetoaline korter Narvas, milles 7-8 aastat tagasi on tehtud korralik remont, ei ole väärt mitte 35 000, vaid ainult 28 000 eurot.

Hinna emotsionaalne ja ratsionaalne pool

Igal tehingul, eriti kui see on seotud elamispinna ostuga, on emotsionaalne ja ratsionaalne pool. Just emotsionaalne pool on see, mis seob meid objektiga ja muudab selle eriti kalliks, sest seal olete kogenud häid ja halbu aegu, mille eest te olete hoolitsenud ja armastanud, seda remontinud ja kaunistanud ning mida te nüüd olete sunnitud müüma. Maakler omakorda näeb selle objekti ratsionaalset poolt ning annab nõu ainult sellest seisukohast lähtuvalt, toetudes eelistele ja puudustele, samuti tegelikult toimunud tehingutele ja müügihindadele.

Müü eset mitte kodu

Üks kogenud kinnisvaramaakler, kes on töötanud aastakümneid ja pidanud sadu läbirääkimisi erinevate klientidega, andis kord hea nõuande: selleks, et määrata kindlaks tegelik hind, ei tohi müüja müüa mitte oma eluaset, mitte oma kodu, vaid korterit. Eset. Korterit kui asja. Asja, kus on seinad, põrand, lagi ja sisseehitatud köök. Asja, millel on teatud omadused, millel võivad olla puudused või eelised: põrand, trepikoja seisukord, seinte materjal, rõdu olemasolu, naabrid, kommunaalkulud, parkimiskoha olemasolu, piirkond. Müüja jaoks on oluline panna ennast ostja olukorda ja vaadata, mida ostja saab osta, kui tal on taskus või pangakontol antud väärtuses summa. See on väga tõhus analüüs: me hindame alati mitte ainult korteri seisukorda, asukohta, korrust ja üldist atraktiivsust, vaid vaatame ka nn konkureerivaid pakkumisi. Täpsemalt, mida inimene, kellele sobib ideaalselt just teie korter, teie sihtgrupp, saaks hetkel turult veel osta? Kui seate oma korteri hinnaks 55 000 eurot, siis kas seesama ostja saab sama 55 000 eest osta midagi paremat või natuke halvemat, kuid 50 000 euro eest? Ja kas hinnaerinevus kompenseerib miinused võrreldes antud korteriga?

Realistlikud ootused hinna suhtes

Alustasin artiklit sellest, et jagasin kliendid tinglikult kahte vastandlikku leeri: ostjad, kes soovivad osta korterit võimalikult madala hinnaga ja müüjad, kes soovivad müüa seda võimalikult kallilt. Paljudes piirkondades väljaspool Harjumaad ja Tartumaad kipub turg langema, pakkumine ületab oluliselt nõudlust ning sellistes piirkondades mängivad selles tinglikus vastasseisus otsustavat rolli ostjad. Tallinnas ja Tartus võib ette tulla seda, et nõudlus ületab pakkumise. Sel juhul on väike eelis müüjal.
Kui ei ole illusioone ja ebarealistlikke ootusi hinna suhtes, ei tule müüjatel aega raisata, ostja õnnestub leida kiiremini ja inimesed liiguvad oma plaanide elluviimisel edasi. Ülepaisutatud hindadega korterid, mis ei vasta ostja võimalustele, ripuvad kuulutustes pikka aega ja omanikud peavad maksma kommunaalmakseid, kuid potentsiaalsed ostjad isegi ei helista, eelistades konkureerivaid soodsamaid pakkumisi, mille puhul nad saavad sama raha eest rohkem. Seetõttu on parem pöörduda spetsialisti poole, kes aitab teil kindlaks määrata kinnisvara turuhinnale vastava hinna ja koostada tõhusa müügistrateegia. See säästab teie aega ja raha ning aitab mitte käest lasta ostjat, kes on valmis ostma täna.

aleksander

ALEKSANDR BOGENS

Narva piirkonna juht

Nõmmeliiva Kodud loovad mõnusa tunde

no%cc%83mmeliivaJärve Selveri vahetusläheduses, hubasust loovate mändide all asub Nõmmeliiva Kodud. Suurele kinnistule on ehitatud üksteisest piisavalt kaugele kolm korterelamut. See on ideaalne kodukoht vaikust hindavale inimesele. Asudes  eemal suurtest teedest on kõik siiski mugavalt käe-jala juures.

 

Hinnatud vaikne ja roheline piirkond

Nõmme on hinnatud elamupiirkond oma rohelise ümbruskonna, metsateede ja terviseradadega, võimalusega alustada sportimist otse kodust. Nõmmeliiva majade vaheline ala on kauni haljastusega, mida täiustatakse noorte puude ja põõsastega. Privaatne kinnistu on piiratud aiaga ning mõeldes peredele ei puudu siit ka laste mänguväljakud. See on koht, kus lastel on hea ja turvaline üles kasvada.

Suured kolmetoalised korterid

Mõeldes peredele on Nõmmeliival eriliselt suured 3-toalised korterid suurusega 88-92 ruutmeetrit. Väga hästi läbimõeldud planeering koos suurte akendega loob õdusa tunde. Enamus korterites on suured rõdud või terrassid ning mõnusad männimetsa vaated. Saab nautida kohvi hommikuterrassil  või hoida lastel silm peal õhtuterrassil. See on kodu, mis loob mõnusa tunde.

www.nommeliiva.ee

September 2016 ülevaade: ka Kuressaare korterite hind on vaikselt tõusmas

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta septembrikuus Eestis kokku 4043 ostu-müügitehingut koguväärtusega 257,570 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 4% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus oli 10% kõrgem. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv tõusis võrreldes eelmise aasta septembriga 5% ning tehingute koguväärtus 3%.

kokku-septemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1784 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 178 644 271 eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 14%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9%, kuid koguväärtus jäi samale tasemele.

Septembris toimus Tallinnas 781 korteriomandi tehingut – 33 tehingut vähem kui augustis ja 101 tehingut rohkem, kui eelneva aasta septembris. Võrreldes augustiga tõusis Tallinna korterite keskmine hind 3%, olles 1686 €/m² (mediaan 1599 €/m2). Hinnatõusu taga on asjaolu, et tehti rohkem tehinguid kallimast hinnaklassist uute korteritega. Septembris teostati ligi 24% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 21%. 2015. aasta septembriga võrreldes tõusis keskmine hind 8%.

tallinn-kom-septemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega septembris 32 ostu-müügitehingut (maakonnas 139). Kuu varem augustis müüdi 1 eramu rohkem ning aasta tagasi septembris müüdi 5 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 10 tehingut (maakonnas 85). Augustis teostati 9 ja aasta tagasi septembris 13 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati septembris 456 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 24 434 440 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis augustiga võrreldes 2%, kuid koguväärtus langes 5%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv tõusis 2%, kuid koguväärtus langes 31%.

Tartus linnas toimus kokku 153 korteriomandi tehingut, mis oli 37 tehingut vähem kui augustis ja 18 tehingut vähem, kui eelneva aasta septembris. Kuna augustis oli Tartus masujärgne keskmise hinna rekord, siis septembris keskmine hind mõnevõrra langes, olles 1194 €/m2 (mediaan 1150 €/m2). Võrreldes kuu ja aasta varasemaga oli keskmine hind 9% madalam.

tartu-kom-septemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati septembris 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 61), kuu varem augustis müüdi 3 eramut rohkem ning aasta tagasi septembris müüdi 9 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 7 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 44). Augustis toimus 1 ja 2015. aasta septembris toimus 8 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati septembris 280 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 667 595 eurot. Võrreldes augustiga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele ning tehingute koguväärtus tõusis 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 16% ja koguväärtus 24%.

Septembris toimus Pärnus  89 korteritehingut. Kuu varem augustis toimus 2 tehingut rohkem ning 2015. aasta septembris toimus 26 tehingut vähem. Keskmine hind oli kuu varasemaga samal tasemel – 996 €/m² (mediaan 992 €/m2), kuid  2015. aasta septembriga võrreldes 15% kõrgem.

parna-kom-septemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis oli eelneva kuuga võrreldes 6 tehingut vähem ning aasta tagasi septembriga võrreldes 6 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati septembris 4 tehingut (maakonnas 18). Kuu varem augustis müüdi 2 ning aasta tagasi septembris 1 hoonestamata elamumaa.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 160 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 587 977 eurot. Tehingute arv tõusis 3%, kuid koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 8% ja koguväärtus 26%.

Septembris toimus Viljandi linnas 24 korteriomandi tehingut, mis oli 7 tehingut vähem kui kuu varem augustis ning 5 tehingut rohkem, kui 2015. aasta septembris. Keskmine hind oli septembris 633 €/m² (mediaan 661 €/m2), mis võrreldes augustiga tõusis 4% ja 2015. aasta septembriga võrreldes 15%.

viljandi-kom-septemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti septembris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 25), mis oli võrreldes augustiga 6 ning aastatagusega 2 tehingut rohkem. Viljandi linnas ei teostatud septembris, ega 2015. aasta septembris ühtegi hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 3). Augustis toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 108 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 649 247 eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 24%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tehingute arv langes 11%, kuid koguväärtus tõusis 52%.

Augustis ja septembris teostati Kuressaares 16 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingut rohkem, kui 2015. aasta septembris. Septembrikuu keskmine hind tõusis 3%, olles peale majandussurutist kõrgeimal tasemel – 923 €/m² (mediaan 823 €/m2). Keskmise hinna tõusu Kuressaares mõjutas haruldaselt kõrge hinnaga korteritehing – 1968 €/m2, mille taustainfo meil puudub. Samas on märgata, et hinnatud asukohas ja hea ehituskvaliteediga korterite eest ollakse valmis keskmisest kõrgemat hinda maksma. Selle taga on ka asjaolu, et viimasel aastal on Kuressaares korterite pakkumiste maht vähenenud ning valik korteriturul on väga kesine. 2015. aasta septembriga võrreldes tõusis keskmine hind 36%.

kuressaare-kom-septemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris toimus Kuressaare linnas 7 (maakonnas 18) eramu ostu-müügitehingut. Augustis müüdi 4 ja aasta tagasi septembris 5 eramut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati septembris ja augustis 1 ostu-müügitehing (maakonnas 6). Aasta tagasi septembris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei teostatud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas septembris 342 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 20 289 210 eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 20% ning tehingute koguväärtus 296%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ning koguväärtus 342%. Tehingute koguväärtuse tõusu suurim mõjutaja oli Narva linnas toimunud kalli kinnisasja tehing, mille väärtus oli tugevalt üle poole maakonna tehingute koguväärtusest.

Septembris toimus Narvas 67 korteriomandi tehingut, mis oli 20 tehingut rohkem kui augustis ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta septembris. Võrreldes kuu varasemaga langes keskmine hind 4%, olles septembris – 444 €/m² (mediaan 433 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

narva-kom-septemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati september 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis oli augustiga võrreldes 1 tehing rohkem ja 2015. septembriga võrreldes 6 tehingut vähem. Narva linnas müüdi septembris 1 hoonestamata elamumaa (maakonnas 8). Augustis teostati 2 ja aasta tagasi septembris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

Autor

Kadri Lest

KADRI LEST
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

5 põhisuunda kinnisvara turunduses

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 17.10.2016 09:33; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

dining-table-1348717_960_720Kinnisvaraturg on üks äärmiselt keeruline turg. Toitu ja vett vajame iga päev, samuti riideid. Kodu me aga iga päev ei osta. Üldiselt ainult üks kord elus.
Kui vaatame enda ümber, siis pea igal pool keegi midagi ehitab. Ühel hetkel tahetakse selle eest ka raha saada, mis omakorda tähendab seda, et see kõik tuleb maha müüa. Tänases olukorras, kus pakkumusi on palju ja seinast-seina,  peetakse olelusvõitlust, kes võidab, kes kaotab, sest müüa tahavad kõik. Leib tuleb ju igapäevaselt lauale tuua.

Mis tuuled siis ikkagi puhuvad ja millised need suunad võiksid olla?

  • JUTUSTA LUGU- Kõige parem moodus müüa on jutustada lugu. Inimene seob selle enda tunnete ja mõtetega ning alateadvuses on ta loonud endale kujutluspildi, kuidas ta end selles näeb. Loo isiklik seos objekti ja inimese vahel. See, kes end selles loos ära tunneb on ka tõenäolisem ostja.
  • SISUTURUNDUS- Sisuturundus on jätkuvalt kõrgel kohal turunduses. See on hea koht, kus oma lugu realiseerida ning oskuslikult müügitekstiks keerata.
  • SOTSIAALMEEDIA- Facebook on uus kinnisvaraportaal. Teada-tuntud tõde, et reklaamida tuleb seal, kus on sinu kliendid. Ühe Eestis tehtud uuringu tulemus ütleb, et 79% inimestest otsib informatsiooni internetist. Ilmselt pole see ka eriline uudis. Nad leiavad endale vajaliku info lisaks otsingumootoritele uudiskirjadest, blogidest, foorumitest ja ettevõtete kodulehtedelt. Hea uudis on see, et Facebook on selles nimekirjas kõrgel kohal. Ka kinnisvara ostjad on Facebookis. Kui panna otsingusse kinnisvara, siis leiame kümneid Facebooki gruppe, kus keegi müüb või ostab või üürib kinnisvara ja sealne reageering on tavaliselt silmapilkne.
  • ILUSAD PILDID- Kuidas siis sotsiaalmeedias kinnisvara müüa? Inimestele meeldivad ilusad pildid ja lühikesed ning löövad tekstid. Loo emotsioon ja nii lihtne see ongi!
  • VIDEOD- Jätkuvalt on põhirõhk liikuval pildid. Nüüd kui uus nutipõlvkond on suureks saanud ning tarbivad meediat järjest rohkem, siis keegi neist ei ole enam valmis lugema kuiva teksti. Kõik peab saama öeldud 15 sekundiga. Erilist tähelepanu saavad 360kraadi videod ning virtuaaltuurid ja –reaalsus.

 

 

 

ENGELHARDTI MAJA – MOODNE ROMANSS TÄIS AJALUGU

Domus Kinnisvara alustas Tallinna vanalinnas uute korterite müüki.
Englehardti maja, Lai9 on üks vormipuhtamaid neorenessanss-ehitisi, kuhu rajatakse 16 eksklusiivset ja avarat uut korterit. Need asuvad
 kolmes ajaloolises hoones, mis paiknevad ümber kauni kujundusega romantilise siseõue. Korterite suurus jääb vahemikku 57 – 200 m2.

dc2i6929

Engelhardti maja üheks eripäraks on avar ja haljastatud siseõu, suurusega ca 800 m2, kus on eraldi autoparkimise ala ning ilu- ja vaba aja aed.
Hoone radikaalse kosmeetilise uuenduse arhitektiks 18. sajandi teises pooles sai baltisaksa päritolu Alexander Rudolf von Engelhardt.  Laia tänava poolse fassaadi uus arhitektuurne lahendus lähtub Firenze Palazzo Strozzi eeskujust – fassaadi kujundavad krohvrustika, ümarkaarsed aknad ning räästajoone konsoolkarniisi ilmestavad astmikfrontoon ja vapitahvlit hoidvad greifid.

Endise aadlipalee uhked salongid, saalid ja tiibhooned on kujundatud kaasaegseteks korteriteks

  • Igas korteris erinev siseviimistlus ja dekoorielemendid.
  • Interjöörides eksponeeritud kõik arhitektuuriajalooliselt väärtuslikud detailid – fragmendid müüritreppidest, puidust laetalad, raidpiirded, jms.
  • Engelhardti maja on üks vormipuhtamaid neorenessanss ehitisi Tallinnas
  • Suures siseõues eraldi autoparkla ja iluaed
  • Asukoht vaikne ja turvaline

Kõik korterid valmivad detsember 2016!

lai9-elutuba

Engelhardti Maja – vaikne oaas keset metropoli!

www.Lai9.ee

 

Müügiinfo:

Siiri_Maask_suur

 

Siiri Maask
503 3691
siiri.maask@domuskinnisvara.ee

Gerli-Valgma

 

Gerli Valgma
5560 6495
gerli.valgma@domuskinnisvara.ee

Kas uue buumi tekitavad ühisrahastajad või väikeinvestorid?

Kui mingi kriis kätte jõuab, siis hakatakse tavaliselt süüdlasi otsima. Nii oli see äsjalõppenud presidendivalimistel kui ka viimase kinnisvarakriisi järel. Toona peeti enam-vähem võrdselt peasüüdlasteks kasuahneid ja süüdimatuid arendajaid, kes hakkasid haljendavatele aasadele ehitama Niff-Niffi stiilis elumaju ning panku, kes andsid liiga kergekäeliselt laenu. Tavakodanikke, kes kasutasid nii ühte kui teist toodet, peeti pigem ohvriteks, kes langesid erinevate meelituste lõksu.

Kinnisvarakriisi hirmujutte kostub siit- ja sealtnurgast taas, kuna keskmine hinnatase on tõusnud juba 2007. aasta hindade kannule. Kas hakkame kollektiivselt juba kellegi peale näpuga näitama ning imestama, kuidas selline olukord taas juhtus? Hetkel tundub ette süüdistamine siiski põhjendamatu, sest kriis pole veel kätte jõudnud ning ühe või teise seltskonna süüdistamine hinnatõusus on pigem ülekohus. Võiks võtta hoopis hetke ja vaadata, mis on teisiti võrreldes möödunud kriisiga. Esile saab tuua kaks gruppi, keda ei olnud aastaid tagasi kas üldse olemas või oli nende maht marginaalne. Nendeks on ühisrahastuse platvormid ja väikeinvestorid, kes noolivad kinnisvara väljaüürimise eesmärgil. Mõlemad on tekitanud oma nišši, mõlemad on teineteisega teataval määral seotud ning mõlemad on kinnisvara valdkonnas osalemise viinud massidesse. Iga uus ühisrahastuse emissioon on nagu võitlus olümpiakohtade pärast, kuhu ligi pääsevad vaid vähesed väljavalitud ja need, kellel on kiiremad näpud ning enamus jääb meepotist eemale lugedes hiljem kadedusega pressiteateid rekordilistest tootluse numbritest. Tundub, et kui arendusprojekti ühisrahastuse emissioon kestab rohkem kui ühe päeva, siis võib seda läbikukkumiseks pidada, „normaalse“ projekti rahaline eesmärk saavutatakse loetud tundidega.

Väikeinvestoreid on kinnisvaraturul olnud aegade hämarusest. Mida rohkem on aga Eestis Robert Kiyosaki raamatuid välja antud ja kordustrükke tehtud ning Cashflow klubid kogunenud, seda rohkem on väikeinvestoreid juurde tekkinud. Tuhanded huvilised otsivad täna nii 1-toaliseid kui 5-toaliseid kortereid, mõistliku hinnaga kinnisvara krabatakse kokku nii uutes kui vanades majades. Investeerimine kinnisvarasse väljaüürimise eesmärgil koos lootusega saada rahalisse vabadusse on popp, kui mitte kasutada veelgi suuremaid sõnu. Investeeringutest kinnisvarasse jutlustajad on äärmiselt populaarsed, nende esinemiste ajal on saalid täis ning ajakirjandus kirjeldab nende edulugusid mõnuga. Käesoleval aastal on olnud pikki perioode, kus ei möödu nädalatki, kui mõni keskne päeva- või ärileht ei kirjelda eduka väikeinvestori tuhkatriinulugu. Peeter Pärtel või Kristi Saare annavad esinemiste arvu ja positiivse meediakajastuse poolest silmad ette juba Viljar Arakase sugustele gurudele. Kui varasemalt oli hakkaja väikeinvestori põhiliseks sihtmärgiks odav 1-toaline või turu poolt madalalt hinnatud ja ebaotstarbekalt suur nelja- või enamtoaline korter, siis täna vaadatakse aktiivsemalt ringi ka uusarendustes. Osakaalu suurust on küll keeruline hinnata, kuid kuna investorite majanduslik tugevus on kasvanud, odavaid ühikatube turul napib, siis ollaksegi osaliselt sunnitult vaatama uusarenduste 1-ja 2-toaliste korterite suunas.

Loodetavasti suudetakse tõsiseid investeerimisotsuseid langetades hoida pea siiski külmas ning päris kõiki sääste kinnisvaraturule ei tooda. Ühisrahastuse juhid ja kinnisvarainvesteeringute eestkõnelejad on teinud tänuväärset tööd ja kindlasti kasvatanud paljude inimeste teadlikkust ning parandanud nende majanduslikku seisukorda. Olgu aga nii nendel kui ajakirjandusel piisavalt terast pilku ja sotsiaalset vastutust, et ohud ei ununeks ja meeles püsiks, et igal rallisõidul võib gaasi asemel vahel ka pidurit vajutada.