Miks on kasulikum üürida korterit maakleri abiga

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 30.09.2016 10:03; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

control-427510_960_720Kinnisvarafirmad puutuvad tihti kokku olukordadega, kus omanikud arvavad, et maakleri osaluseta üürivad nad oma korteri välja kiiremini ja soodsamalt, kuna kinnisvarafirma kaudu korterit üürides tuleb tasuda korraga esimese kuu üür, tagatisraha ning maakleri vahendustasu.  Antud artiklis toon välja riskid, mis võivad tekkida korteri vahenduseta väljaüürimise puhul ja kuidas võib pädev kinnisvarafirma kaitsta omaniku huve ning aidata neid riske ennetada.
Üheks peamiseks põhjuseks, miks korteri omanik keeldub maakleri teenusest on lootus, et korter võetakse kiiremini üürile, kui kuulutuses on märgitud „otse omanikult” ning üürnik peab vähem maksma. See võib küll tõsi olla, kuid otse omanikult soovivad korterit üürida need, kes üritavad hoida kokku maakleritasu pealt ning need, kes mingitel isiklikel põhjustel ei taha vastata küsimustele, mida me esitame kontrollimise käigus. Nii ongi võimalik, et korteri omanik leiab üürniku nädal või kuuga, kuid kas ta saab  ka kindel olla, et see üürnik on hoolas, distsiplineeritud ning hakkab õigeaegselt tasuma üüri?
Muidugi ei saa seda keegi, ka maakler, garanteerida. Inimeste tundmine tuleb aga kogemuse pealt. Maakler, kes on aastaid turul töötanud ning puutub igapäevaselt kokku erinevate inimestega – nii üürnike kui ostjate ja lihtsalt huvitatutega – saab siin olla suureks abiks. Suheldes tulevase üürnikuga, saab maakler infot, mis võimaldab hinnata inimese maksevõimekust või teha täiendavaid päringuid kasutades nii avalikke ja riiklikke registreid, kui ka erasektori krediidi- ja võlgnike registreid.
Ühtlasi kontrollib maakler isikut tõendavaid dokumente ning tegeleb üürilepingu koostamisega. Muidugi võib tänapäeval leida internetist erinevate lepingute näidiseid, kuid meie meeskonnas töötavad kogenud juristid, kellega me igapäevaselt konsulteerime erinevate lepingutega seotud küsimustes. Me teame kõiki lepingu nüansse ning kindlasti selgitame kõiki lepingu punkte mõlemale poolele, et nii üürnikul kui omanikul oleks ühtemoodi selge arusaam üüritehingust tulenevate kohustuste, õiguste ja vastutuste kohta. Lisaks anname ka konsultatsioone küsimustes, mis puudutavad kummagi poole õigusi ja kohustusi.  Reeglina just need tegevused hirmutabvadki kinnisvarafirmadest eemale ebaausaid ja pahauskseid üürnike. Teiselt poolt, kui üürnik on valmis maakleriga koostööd tegema, siis kõneleb see ka tema tõsimeelsusest ja maksevõimest. Just selliseid üürnike tahavadki ju oma kortereid väljaüürivad omanikud, kas pole nii?
Maakleri abiga saad kindlustunde, et sinu kinnisvara läheb usaldusväärse ning maksejõulise üürniku kasutusse ning kogu protsess sujub tõrgeteta.

aleksander

 

ALEKSANDER BOGENS

regionaaldirektor

 

 

Eesti eluruumid Euroopa viimaste hulgas

eesti-eluruumHoogne ehitustegevus Eesti kinnisvaraturul on ratsionaalselt põhjendatav enam kui ülejäänud Euroopas. Nimelt näitab Euroopa Parlamendi tellitud analüüs seda, et eestlaste elumajad on ühed Euroopa kehvemad.

Juba mõnda aega tagasi refereeriti  ka Eesti ajakirjanduses üleeuroopalise uuringu tulemusi, mille viis läbi Euroopa Liidu agentuur Eurofound. Analüüsi tulemid Eesti jaoks iseenesest üllatavad pole, eluruumide kvaliteedi poolest kuulume pigem Ida-Euroopasse, mitte aga Põhja-Euroopasse. Ligikaudu viiendikus Eesti eluruumides on probleeme liigniiskuse ja mädanikuga, ligi neljandikus on probleem küttega. Kolm või enam probleemi on 21 protsendis eluruumides, selle näitaja poolest on meist Euroopas kehvemas seisus vaid naabrid Lätist. Seega, viiendikul majadest on midagi viga, mida tuleks remontida. Omapärase faktina võib veel välja tuua, et veeklosett puudub 14 % eluruumidest ja pesemisvõimalust pole ca 16 % Eesti kodudes. Samuti on sagedaseks probleemiks asjaolu, et eluruumid pole piisava suurusega. Taani riigini, kus 0 % elanikest pole pesemisvõimalust, on meil veel väga pikk tee minna.

Seega vajadust uute eluasemete järele on enam kui küll. Uusarendus Eestis ei teki lihtsalt tühjale kohale ega pole põhjustatud kasumiahnete arendajate saamahimust, vaid sellel on olemas sügavad juurpõhjused. Nõudlus on olemas ja põhjendatud. Vananev elamufond pole kasvõi ruumide suuruse kontekstis pelgalt mugavuse küsimus või lausa suurushullustuse ilming, vaid tõsine probleem näiteks inimeste tervisele. Nimetatud Eurofoundi uuring juhib tähelepanu, et halvas seisukorras majadel, kus on hallitus, niiskus ja külm, on väga otsene mõju inimeste tervisele ja tervishoiukuludele. Suuremad kulud tervishoiule on aga probleemiks nii igale indiviidile kui ka kogu riigile. Riigi roll selles kontekstis on kriitilise tähtsusega. Mis võiks üldse olla riigi ülesanne ja mõte? Et tema kodanikud oleksid terved, õnnelikud, kaitstud, kindlustatud. Selge on see, et kogu riigi eluruumide taseme, mis on ühel ilusal hetkel võrreldav unistuste Põhja-Euroopaga, saame tõsta uude kvaliteediklassi vaid era- ja riigisektori koostöös. Riik on selles osas mõned sammud astunud, millest võib välja tuua erinevad Kredexi meetmed, aga ka näiteks munitsipaalmajad. Riik ja kohalik omavalitsus võiksid aga nii sõnas kui teos rohkem kaasa aidata sellele, et erasektor ehitaks juurde uusi eluruume, läbi mille oleksid riigi kodanikud nii terved kui õnnelikud. Seadusi on küll püütud viimastel aastatel lihtsustada ja näiteks planeerimisprotsesse kiirendada, kuid kui idealistlik mõte ei jõua kohale ametnikuni, kes otsustab uue kortermaja ehitusloa väljastamise või mitteväljastamise, siis pelgalt loosungite abil uued majad ei kerki ning Eesti elumufond jääbki kogu ülejäänud Euroopa sabas sörkima. Uuring on läbi viidud ja analüüs teostatud, nüüd on riigil käes aeg näidata initsiatiivi probleemide leevendamiseks.

Maardu linna uus elu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 22.09.2016 03:34; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

kallasmaa-1c-u%cc%88ldine-1Otse Maardu südames, linnavalitsuse naabruses, kerkib kaasaegne ja modernne korterelamu, mille valmimisaeg september 2017. Arhitektuurse ehitusprojekti autoriks on Arhitektuuribüroo FP. Elamu on 12 korruseline ja 44 korteriga. Valdav enamus korteritest on avarate merevaadetega ja kõikidel korteritel on rõdu. Maardu Torni arendaja AS Stopptuli on rõhu asetanud kõrgele kvaliteedile, mugavusele ja madalatele ülalpidamiskuludele. Hoone vahelaed on raudbetoonblokkidest, korteritesse on planeeritud kulupõhised soojamõõdikud ning siseviimistlusmaterjalid kaasaegsed ja loodussõbralikud.

Päris kindlasti toob valmiv elamu elevust nii maardulaste kui mujalt saabuvate uue kodu otsijate seas. Võib isegi öelda, et Maardu Torni arenemist on märgatud ka laialdasemalt – on ju hinnatase väga soodne, eriti kvaliteedi suhtes!  Avarad merevaated lisavad eksklusiivsust ja on alati kõrgelt hinnatud argument täna, homme ja tulevikus. Maardu Torniga samale krundile on projekteeritud ka teine, analoogne korterelamu, mille paiknemine ja asetus maatükil ei varja esimese torni merevaateid!

Maardu on kiire arengu, hea taristuga roheline ja hubane väikelinn otse Tallinna külje all.
Linn on mitmekesise ajaloo ja kultuuripärandiga koht, kus on kauni haljastusega pargid, kultuurikeskused, oma turg, kaasaegsed kaubakeskused, kõik vajalikud teenused, lasteaiad, mitmed koolid ja uhke kirik. Üks olulisi Maardu visiitkaarte on iga aasta septembrikuus linnavalitsuse initsiatiivil korraldatav meeleolukas sügislaat,  mida külastatakse lähedalt ja kaugelt üle Eesti – nii kauplema, ostlema kui ka kontserte kuulama-vaatama.

Tänased maardulased hindavad linna arengut kõrgelt ning mujale elama väga ei kipu, kuid valdav osa olemasolevast elamufondist on valminud nõuka ajal. Tänaseks on mitmed kortermajad küll vastavalt võimalustele tehniliselt uuendatud ja kaasajastatud, kuid uute majade ehitus pole hoogu sisse saanud.
Seda rõõmustavam on tõdeda, et esimese uue korterelamu ehitus on alanud!

Siiri_Maask_suur

SIIRI MAASK

Maakler

August 2016 ülevaade: suve lõpp tõi endaga kaasa järelturu korterite tehingute arvu tõusu

August näitas meile taaskord väga aktiivset müügikuud. Märkimisväärselt tõusis Tallinna, Tartu ja Pärnu järelturu korterite tehingute arv. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 4202 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,007 miljonit eurot. Juuliga võrreldes teostati 12% rohkem tehinguid, samas tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 16% ja tehingute koguväärtus on tõusnud 37%.

kokku-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1860 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 156 682 396 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 14%, samas tehingute koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 18% ja koguväärtus 33%.

Augustis toimus Tallinnas 816 korteriomandi tehingut – 87 tehingut rohkem kui juulis ja 88 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 1%, olles tasemel – 1638 €/m² (mediaan 1557 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes tõusis keskmine hind 4%. Augustis teostati ligi 21% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Ketraja tn 3, Tartu mnt 56 ja Kiikri tn 3.

tallinn-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega augustis 33 ostu-müügitehingut (maakonnas 152). Võrreldes juuliga toimus Tallinnas 2 eramu tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 11 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 107). Juulis teostati 7 ja aasta tagasi augustis 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati augustis 448 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 691 881 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis juuliga võrreldes 13%, samas koguväärtus langes 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 21% ning koguväärtus 24%.

Kui eelmine aasta oli Tartus korteritehingute rekordikuu juuli, mil teostati 187 müügitehingut, siis käesoleval aastal osutus selleks august. Augustis toimus Tartu linnas kokku 190 korteriomandi müügitehingut, mis oli 54 tehingut rohkem kui juulis ja 25 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli nii uute kui ka järelturu korterite müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga samal tasemel, olles augustis 1306 €/m2 (mediaan 1276 €/m2). Võrreldes 2015. aasta augustiga tõusis keskmine hind 9%.

tartu-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 47), kuu varem juulis müüdi 6 eramut rohkem ning aasta tagasi augustis müüdi 4 eramut vähem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 26). Juulis toimus 1 ja 2015. aasta augustis 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati augustis 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11779 344 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ning tehingute koguväärtus 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 24% ning koguväärtus 67%.

Pärnus toimus augustis 91 korteritehingut. Kuu varem juulis toimus 33 tehingut vähem ning 2015. aasta augustis 32 tehingut vähem. Ka Pärnus oli tehingute arvu tõusu taga järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli augustis 986 €/m² (mediaan 956 €/m2), mis võrreldes juuliga langes 11%, kuid 2015. aasta augustiga võrreldes oli samal tasemel.

parnu-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 40), mis oli eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aasta tagasi augustiga võrreldes 9 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati augustis Pärnus 3 tehingut (maakonnas 14), kuu varem juulis 2 tehingut. 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 156 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 718 223 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 3%, samas koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 5% ja koguväärtus 10%.

Käesoleva aasta augustis toimus Viljandi linnas 31 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut rohkem kui juulis ja 4 tehingut rohkem kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 606 €/m² (mediaan 579 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 2%.

viljandi-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis kui ka augustis 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis oli aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus käesoleva aasta augustis kui ka 2015. aasta augustis 1 tehing (maakonnas 7). Juulis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 142 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 501 131 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 8% ja koguväärtus 25%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 48% ja koguväärtus 82%.

Augustis teostati Kuressaares 16 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 10 tehingut rohkem, kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind oli 31% kõrgem, kui juulikuu oma, olles 895 €/m² (mediaan 807 €/m2). Augustis oli hinnatõusu taga asjaolu, et toimus rohkem tehinguid kallite heas seisukorras korteritega, millede ruutmeetrihinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad (1030-1890 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

kuressaare-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Augustis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 15) eramu ostu-müügitehingut. Juulis toimus 2 ja 2015. aasta augustis 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus augustis 1 tehing (maakonnas 16, sh Orisaare vallas toimunud 10 kinnistuga komplekstehing). Juulis toimus 2 tehingut, kuid 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas augustis 284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 060 127 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 7%  ning tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid koguväärtus jäi samale tasemele.

Augustis toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut vähem kui juulis ja eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli juuliga võrreldes 16% kõrgem, olles 464 €/m² (mediaan 443 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

narva-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 6 ostu-müügitehingut (maakonnas 42). Juulis toimus 3 ja 2015. aasta augustis 4 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi augustis 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 10). Juulis teostati 1 ja aasta tagasi augustis 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Autor

Kadri Lest

KADRI LEST
Domus Kinnisvara maakler / analüütik