Sobiv aeg suvilat osta

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 28.04.2016 10:25; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Ehkki suvilate hinnad on võrreldes kriisiajaga kerkinud, pole buumiaja tase veel käes. Lisaks sellele on viimastel aastatel valik tunduvalt suurem, sest kui majanduskriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis täna müüvad ka need, kes enam ei viitsi oodata.

Just kevaditi kasvab huvi suvilate ja odavamate maamajade vastu, kirjutab 25. aprilli Äripäev kinnisvara rubriigis. Domus Kinnisvara Saaremaa kontori maakleri Jüri Aljase sõnul ärkab koos kevadise päikesega paljudes inimestes ürgne „näpud mulda“ geen.

“Sissekolimisvalmis suvilate ostuks ongi mõistlik aeg – hooajaks on tehing tehtud ja võib grilli sooja panna,” märkis Aljas. Samas renoveerimist vajavate maamajade puhul, mida suveks niikuinii korda teha ei jõuta, ei tohiks aastaaeg ostuotsust eriti mõjutada, kuid mõjutab siiski, lisas ta.

Saared on suvitajate seas endiselt populaarsed, aga ostjad on varasemaga võrreldes valivamad. “Harvad ei ole juhud, mil erinevate büroode maaklerid on sama kliendiga sõitnud Saaremaa risti-põiki läbi ja sügisel ütleb inimene ikka, et ei leidnud sobivat objekti,“ märkis Aljas.

“Keskmine suvilaostja on 30-40ndates Harjumaal elav lastega pereisa, tihti ettevõtja, kel on võimalik oma aega planeerida,“ kirjeldas Aljas. Välismaalased ostavad tema sõnul aasta-aastalt vähem.

Täismahus artiklit saab lugeda SIIT

(äripäev, 22.04.2016)

Kui koju ei pääse

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 18.04.2016 11:35; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Seadusandlus
Sildid: , , ,
1 kommentaar

koduteeSõna “kodutee” tekitab turvalisust, hubasust ja kindlust. Koju pääseb kas tänavalt, erateelt või avalikult kasutatavalt teelt.

Kui kodutee viib eratee kaudu, võib naabritevaheline hea läbisaamine kiiresti lõppeda, kui naaber peaks vahetuma. Erateed pidi koju pääsemiseks annab seadus võimaluse seada kasutusõigus, servituut või on tee omanik andnud tee kohalikule omavalitsusele avalikku kasutusse.

Isiklik kasutusõigus ja servituut seatakse notari juures. Nende vahe on selles, et isiklik kasutusõigus on seotud konkreetse isikuga, kelle kasuks on juurdepääs võimaldatud, ja kinnistu müügil isiklik kasutusõigus kustub. Servituut jääb aga kinnistu müügil kehtima.

Seaduslikult vormistatud juurdepääs tagab meelerahu ja turvatunde. Eksperthinnangutes, mille alusel pangad laenu väljastavad ja hindavad tagatisvara väärtust, on kirje juurdepääsutee kohta ja hea juurdepääs kinnistule on väga oluline.

Juurdepääsud

Asjaõigusseaduse (AÕS) 156. paragrahvi 1. lõige sätestab isiku õiguse nõuda oma kinnisasjalt juurdepääsu avalikult kasutatavale teele. Omanikul, kelle kinnisasjale puudub vajalik ligipääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda juurdepääsu üle võõra kinnisasja.

Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab juurdepääsu ja selle kasutamise tasu kohus.

Kohtupraktika näitab, et AÕS § 156 lg 1 ei näe juurdepääsu nõue eeldusena ette olukorda, kus kinnisasjale puudub igasugune juurdepääs, vaid piisab sellest, kui kinnisasjale puudub vajalik juurdepääs. Puudumisega on kindlasti tegemist siis, kui kinnisasi ei piirne üheski kohas avalikult kasutatava teega.

Kui kinnisasjani on võimalik siiski pääseda avalikult kasutatavalt teelt, on kohtud asunud seisukohale, et ainuüksi selle asjaolu puhul tuleb juurdepääsu nõude lahendamisel kaaluda, milliseid kulutusi peab juurdepääsu taotleja tegema oma kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks. Ja selgitada, kas naabri kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla juurdepääsu taotlevale omanikule tunduvalt odavam ja naabrit kui kinnisasja omanikku vähem koormav.

Juurdepääsu määramine ise võib olla alles tee rajamise aluseks. Juurdepääsu määramist ei välistata, kui omanik on naabri juurdepääsu soovist kuuldes rajanud takistusi, näiteks paigaldanud väravad, istutanud puid, põõsaid või tassinud kive. Sellist tegevust saab kohus hinnata pahauskse käitumisena.

Kohus arvestab nii juurdepääsu nõudva kui koormatava kinnisasja omaniku huve. Huvide arvestamisel on kohtud kaalunud puudutatud isiku privaatsuse riivet, varasemaid tee kasutamise tavasid, juurdepääsutee investeeringu suurust.

Kellele tee kuulub?

Kui kortermaja elanikud on otsustanud keelata naabritel juurdepääsutee kasutamise, mida siis teha?

Linnaski tekib olukordi, kus tänavalt maja ette viiv sissesõidutee on erastatud ühe kortermaja osaks. Tegemist võib olla asfaltteega, mida ajalooliselt on alati kasutatud juurdepääsuteena ümberkaudsetele kinnistutele. Selge, et seadus kohustab kinnistu omanikku võimaldama oma kinnistu kasutamist teistele juurdepääsuks.

Selle näite puhul teeb olukorra keeruliseks asjaolu, et juurdepääsu servituudi nõude peab esitama ja selleks nõusoleku andma iga korteriomanik eraldi.

Kohtulahendites on üldiselt elamuga kinnistult juurdepääs avalikult kasutatavale teele määratud vähemalt sõiduautoga.

AÕS § 156 lg 1 alusel on ka avalikult kasutatava tänava ääres asuva kinnisasja hoovi pääsemiseks üle võõra kinnisasja sõidukiga juurdepääsu määramine iseenesest võimalik, kuid seda eeldusel, et sõidukiga juurdepääs on kinnisasja kasutamise otstarvet silmas pidades eluliselt vajalik.

Asjakohane ei ole lähtuda üksnes kinnisasja kasutamise mugavuse kaalutlustest, mille tarvis juurdepääsuõigust üle võõra kinnisasja taotletakse, sest sageli ei saa kesklinna vahetus läheduses tiheasustusega alal eeldada, et elanikel peab igal juhul olema võimalus hoida oma sõidukeid elamu hoovis.

Enne kinnistu ostmist tuleks kontrollida, kellele kuulub tee, mille kaudu krundini jõuab. Tee kuulumist saab igaüks kontrollida maa-ameti kaardiserverist ja kinnistusraamatust. Samuti võib omavalitsusest küsida, kellele tee kuulub.

(Artikkel ilmus Pärnu Postimehes 15.04.2016)

piret

Piret Rondo
maakler-hindaja

Droonifotod ja videod kinnisvara müügil

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 15.04.2016 01:14; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kunderi põik 6Järjest rohkem on kinnisvara müümisel hakatud kasutama drooni abi aerofotode ja videode tegemisel. Kui tekib vajadus neid kinnisvara müügil kasutada, toob see kaasa üksjagu küsimusi, mida ehk ei osatagi esmajoones teadvustada. Mida peaks teadma, enne drooni salvestuse tellimist ja milliste aspektidega arvestama?

Kas tohib lennata?

Kas minu kinnisvara asub piirkonnas, kus tohib droone lennutada? Kas ja kellega ma pean lendu kooskõlastama? Ega ma droonikaamerat kasutades andmekaitseseadust ei riku? Kas kinnisvara ümber asetsevatest kõrgetest puudest ja elektriliinidest ei saa filmimisele olulist takistust? Need on küsimused, mida enne drooni lennutamist teadvustama peaks.

Piirkonnad, millede kohal drooni lennutamine on reglementeeritud või sootuks keelatud, on lennuväljade läheduses, kaitseväe territooriumil ning loomulikult idapiiri äärseil aladel. Kontrollitava õhuruumi maht on sõltuvalt lennuväljast erinev. Droonilendu teostavad pädevad isikud on reeglina läbinud vajalikud koolitused, valdavad spetsiifilist informatsiooni ning teostavad ise vajadusel kooskõlastused lennuametiga. Ka naabritega on viisakas oma tegevus kooskõlastada. Seaduslikult ei ole keelatud avaldada fotosid, kus ka naabri vara on nähtaval. Samamoodi näeme ju naabri hoovi nii Google Streetview kui ka maa-ameti aerofotode kaudu. Kindlasti on viisakas naabreid oma tegevusest teavitada. Andmekaitseinspektsioon on märkinud, et kui detailid ja isikud naabri hoovis ei ole üheselt tuvastatavad, siis nende tõlgenduses ei ole tegu privaatsuse rikkumisega. Kui on võimalus et drooni abil jäädvustatakse mõnd suuremat või väiksemat seltskondlikku üritust, on vaja ürituse korraldaja kooskõlastust.

Kõrgliinidest hoia droon eemale

Segavaks võivad osutuda samuti objektile liiga lähedal olevad kõrgepingeliinid ja muud sarnased objektid. Kõige rohkem mõjutab droonide tegevust muidugi ilm – vihma, udu, tugeva tuulega neid lendu ei lasta. Kellaaja suhtes tasuks samuti jätta lennutajale ja visuaalmaterjali salvestajale vabamad käed, et ta saaks arvestada päikese suuna ja varjudega ning tagada, et hoone esinduskülg oleks lennu ajal päikese poolt valgustatud.

Droonivideo plussid

Kaasaegsed droonid on võimelised tegema 4K (Ultra HD) tasemel videopilti ning 4000 x 3000 pikslit fotosid. Nad annavad parema ülevaate objektist ning selle ümbrusest, mida tavapärased fotod ei tee. Videod loovad õhustikku, mis annavad paremat aimu, kus objekt asub, mis seal ümbruses on ning näitavad suuremat pilti, mida igapäevaselt tegelikult ei näe olles ise maa peal.

Näidisvideo : https://www.youtube.com/watch?v=1a0gwn9yRmA

Age_Lilleste

Age Lilleste
Nooremmaakler

Kas müüa kinnisvara otse omanikult, mitme maakleriga või sõlmida ainuesindusleping?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 14.04.2016 08:58; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tõenäoliselt leiab iga inimene end ühel hetkel elus olukorrast, kus tuleb alustada oma kinnisvara müüki. Selleks võib olla erinevaid põhjuseid – sündinud on perelisa, tekib soov kolida teise piirkonda, olemasolev kodu jääb suureks või hoopis midagi muud. Kui selline olukord tekib, tuleb teha otsus, kas tegeleda müügiga ise või palgata selleks professionaalne maakler.

Kui otsustatakse usaldada oma kinnisvara müük oma ala spetsialistile, on selleks on mitmeid erinevaid mooduseid – kas sõlmida ainuesindusleping ehk määrata oma kinnisvaraga tegelema üks kindel isik, sõlmida tavaline maaklerleping jätkates müügiga ka ise ja näiteks veel mõnel maakleril või anda oma kinnisvara müük kõigile, kes seda soovivad. Mõistagi on tegemist raske valikuga – tegemist on ju siiski Sinu kinnisvaraga ning Sa soovid teha enda jaoks parima otsuse. Seetõttu selgitatakse järgnevalt kõigi nelja eelnevalt mainitud variandi positiivseid külgi ning võimalikke varjukülgi.

Tänapäeval on kinnisvara iseseisev müük tehtud võrdlemisi lihtsaks – Sa võid teha enda kinnisvarast pildid, võrrelda enda soovitud saadavat hinda teiste müügis olevate objektidega, vastata kõikide klientide küsimustele ning ka neile oma kinnisvara iseseisvalt esitleda. Küll aga tasub meeles pidada Eesti vanasõna: „Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde“. Kuigi pealtnäha võib kinnisvara müük tunduda väga lihtsana, on ka selles valdkonnas oma nišid ning küljed, mida aitab näha just professionaalne kinnisvaramaakler.

Mitu maaklerit ei ole hea lahendus

Kui oled otsustanud maaklerteenuse kasuks, on valikuid mitmeid. Esialgu võib tunduda hea mõttena volitada oma kinnisvara müügiga tegelema mitu maaklerit. Küll aga kleebib see kohe Su kinnisvarale üle-linna-objekti maine külge ning esialgselt loodetud suur tõenäosus kinnisvara müüdud saada võib pöörduda vastupidiseks. Nimelt tekitab mitme maakleri käes müügis olev objekt inimestes vastakaid arvamusi, kuna see ei tekita usaldust ning on näha, et kinnisvara ei saa müüdud tõstatades küsimusi, et mis on valesti. Seetõttu võivad potentsiaalsed ostjad pakkumise portaalis alateadlikult kohe kõrvale lükata ning mitte sellele üldse tähelepanu pöörata. Ühtlasi on üle-linna-objekti puhul seda müüvate maaklerite motivatsioon palju madalam kui seda oleks muudel juhtudel. Seda põhjusel, et kuigi nad ühel hetkel võivad pakkuda väga kvaliteetset teenust korraldades kliendipäevi ning koostada läbimõeldud müügiraporteid, -strateegiaid ja -analüüse, siis võib hetkega keegi nende tehtud töö olematuks muuta. Üle-linna-objekti puhul ei saa maakler üldiselt pakkuda kliendile täisteenust, kuna mõjuv reklaam, silmapaistvad plakatid ning müügivideod, nõuab tavaliselt suurt lisakulutust ning sellise müügivormi puhul ei ole maakleril kindlust, et need kulutused saavad müügi korral kaetud.

Sõlmi korralik maaklerleping, kuid ka siin on omad riskid

Teine variant on sõlmida korralik maaklerleping, kuhu märgitakse üles kõik, milles kokku lepitakse. Levinud on eksiarvamus, et maaklerleping on tüütu kohustus ning ainus võitja sellest on maakler, kellega leping sõlmitakse. Tegelikult kaitseb maaklerleping müüja huve ning sinna märgitakse kõik ootused maaklerile ning tema kohustused. Kui maakler lepingus märgitud kohustusi ei täida, on tema lepingu suhtes eksinud ning tal ei ole õigust nõuda kokkulepitud tasu. Seetõttu kehtib tugev soovitus vaadata maaklerleping üle ka kinnisvara müüjal, kuna see on võimalus panna maakler enda heaks tööle. Paraku tuleb aga tõdeda, et ka maaklerleping ei pruugi olla kõigi maaklerite puhul suurim motivatsioon objekti müügiga süvitsi tegeleda, kuna tavapärane maaklerleping võimaldab objekti müügiga tegeleda ka omanikul endal ning teistel maakleritel, mis omakorda võib põhjustada probleeme, mida üle-linna-objektki. Küll aga on siinkohal kaitstud müüja huvid ning ta teab, et need kokkulepped ja kohustused, mis maaklerlepinguga sätestatud said, on jõus ning täidetud.

Kõige turvalisem on ainuesindus maaklerleping

Kõige turvalisem valik nii maaklerile kui ka kinnisvara omanikule on sõlmida ainuesindus maaklerleping. See erineb tavapärasest maaklerlepingust vaid lihtsa ühe punkti võrra – andes maaklerile selle kinnisvaraobjekti ainumüügiõiguse. Ainuesinduslepingu positiivseteks poolteks on kõik juba eelnevalt maaklerlepingu osas kirjeldatud plussid, kuid ühtlasi lisandub siia väga tugev maakleri motivatsioon tõesti tehinguga esimesel võimalusel ning parimatel tingimustel lõpuni minna. Ainuesindusleping on maaklerile suur vastutus. Ainuesinduslepingu sõlmimine tähendab, et kinnisvara müüjal on maakleri vastu tugev usaldus, mis ühtlasi ei lase ka maakleri tähelepanul kaduda, kuna tema on üks ainsaid, kellest sõltub tehingu edu parimatel tingimustel. Teisalt annab ainuesindusleping maaklerile kindluse, et tema tehtud investeeringud saavad hea töö puhul kaetud ning ta ei saa vaadata ühtegi (mõistlikku) investeeringut kui liigset kulutust.

Professionaalne maakler töötab pühendunult vaatamata sõlmitud lepingu liigile

Kuigi paljudele võib olla maaklerleping ükskõik mis kujul esmapilgul hirmutav, siis tegelikkuses tasub meeles pidada, et just maaklerleping on võimalus kasutada parimat ning kvaliteetseimat maaklerteenust. Siiski sellele vaatamata pöörab professionaalne maakler tähelepanu kõikidele oma müüdavatele kinnisvaraobjektidele vaatamata sõlmitud (või sõlmimata) lepingu liigist. Küll aga on ka iga maakleri töös kiiremaid perioode, mistõttu tasub end sellegi poolest kindlustada ning sõlmida maakleriga konkreetseid kokkuleppeid.

Mariel_Aim

Mariel Aim
Maakler

Märts 2016 ülevaade: Tallinna uued korterid on jätkuvalt nõutud kaup

Kinnisvaraturg sai märtsis elu sisse. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruariga võrreldes 29% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 10%. Märtsis tehti Eestis kokku 4295 ostu-müügitehingut koguväärtusega 224,601 miljonit eurot. Võrreldes möödunud aasta märtsiga jäi kogu Eesti kinnisvaratehingute arv samale tasemele. Kogu Eesti tehingute arvu tõusu mõjutas kõige rohkem maatulundusmaa tehingute arvu tõus (mis moodustas umbes 36% kogu Eesti kinnisvaratehingute arvu tõusust) ning korterite ja elamute ostu-müügitehingute arvu tõus.

KOKKU märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 1823 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 139 560 899 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 2%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike korterite ja hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Möödunud aastaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2%, kuid koguväärtus seevastu langenud 23%.

Märtsis toimus Tallinnas 821 korteriomandi tehingut, mis on 126 tehingut rohkem kui veebruaris ja 90 tehingut rohkem kui möödunud aasta märtsis. Jätkuvalt aktiivne uusarenduste müük hoiab Tallinna korterite tehingute arvu ja keskmist hinda kõrgel. Eelmine kuu oli keskmine hind 1569 €/m² (mediaan 1495 €/m²). Keskmine hind on käesoleva aasta veebruari ja 2015. aasta märtsiga võrreldes samal tasemel.

Tallinn KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsis tehti eramutega 29 ostu-müügitehingut (maakonnas 121), mis on veebruariga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 79). Veebruaris tehti 13 ja aasta tagasi märtsis 14 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

TARTU

Tartu maakonnas teostati märtsis 407 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 29 293 458 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis veebruariga võrreldes 28% ning tehingute koguväärtus 13%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9%, kuid koguväärtus on tõusnud 29%.

Märtsis toimus Tartu linnas 122 korteriomandi tehingut, mis on 16 tehingut rohkem kui veebruaris ja 44 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Võrreldes veebruariga langes keskmine hind 8%. Võrreldes 2015. aasta märtsiga on keskmine hind langenud 3%, olles tasemel 1157 €/m² (mediaan 1097 €/m²).

Tartu KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati märtsis 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 41), veebruaris müüdi 11 ja aasta tagasi märtsis 6 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 34). Kuu varem veebruaris ja 2015. aasta märtsis toimus samuti 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati märtsis 332 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 187 958 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 62% ja tehingute koguväärtus 78%. Tehingute arvu tõusu taga on kevadine aktiivsus – eelmisel kuul tõusis nii korterite, elamute kui ka maatulundusmaadega toimunud tehingute arv. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 14%, kuid koguväärtus on tõusnud 3%.

Märtsis toimus Pärnu linnas 78 korteriomandi tehingut, mis on 24 võrra rohkem kui veebruaris ja 23 tehingut rohkem, kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 939 €/m² (mediaan 894 €/m²), mis tõusis võrreldes veebruariga 5% ja võrreldes 2014. aasta märtsiga 6%.

Pärnu KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), mis on eelneva kuuga võrreldes 9 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti märtsis 2 tehingut (maakonnas 14), samuti nagu kuu varem veebruaris. Aasta tagasi märtsis teostati 3 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 038 176 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 22%. Tehingute koguväärtus tõusis 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 15% ja koguväärtus 36%.

Märtsis toimus Viljandi linnas 25 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem kui veebruaris ja 11 tehingut rohkem eelneva aasta märtsis. 2016. aasta märtsi keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 2%, jõudes hinnatasemeni 565 €/m² (mediaan 510 €/m²). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 10% kõrgem.

Vilajndi KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleva ja eelmise aasta märtsis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 18), mis on veebruariga võrreldes 2 tehingut rohkem. Viljandi linnas hoonestamata elamumaaga märtsis tehinguid ei toimunud (maakonnas 1). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid 2015. aasta märtsis. Veebruaris müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.
.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 202 367 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 45% ja tehingute koguväärtus 120%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 19% ja koguväärtus 83%.

Märtsis teostati Kuressaares 11 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui kuu varem ja 3 tehingut vähem, kui 2014. aasta märtsis. Märtsikuu keskmine hind oli veebruariga võrreldes 2% kõrgem, olles 671 €/m² (mediaan 677 €/m²). 2014. aasta veebruariga võrreldes langes keskmine hind 14%.

Kuresaare KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Käesoleva aasta märtsi, kui ka 2015. aasta märtsis toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 12) eramu ostu-müügitehingut. Veebruaris teostati eramutega 3 tehingut. Hoonestamata elamumaaga Kuressaare linnas märtsis (maakonnas 4) ega veebruaris tehinguid ei toimunud. Samuti ei müüdud 2015. aasta märtsis Kuressaares ühtegi hoonestatud elamumaad.
.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas märtsis 329 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 765 834 eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 40% ja tehingute koguväärtus 96%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa ennekõike hoonestamata maatulundusmaa ja väljaspool Narvat asuvate korterite tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Märtsis toimus Narvas 43 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui veebruaris ja 12 tehingut vähem kui eelneva aasta märtsis. Keskmine hind oli märtsis 437 €/m² (mediaan 399 €/m²). Veebruarikuuga võrreldes keskmine hind tõusis 4% ja aasta tagusega võrreldes langes 7%.

Narva KOM märtsAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti märtsis 10 ostu-müügitehing (maakonnas 32), mis on võrreldes veebruariga 5 tehingut rohkem ning aastataguse ajaga 7 tehingut vähem. Narva linnas müüdi märtsis 2 (maakonnas 4) ning veebruaris 5 hoonestamata elamumaa kinnistut. Aasta tagasi märtsis toimub 1 hoonestamata elamumaa tehing.

Kadri Lest
Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Missugune on hea sisekujundus?

Postitaja: Lenne Kontor @ 12.04.2016 12:23; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Uue kortermaja planeerimisel on väga tähtis mõelda valmivate korterite siseilmele. Iga korteriostja ei soovi ise siseviimistlusmaterjalide valimise ja kombineerimisega tegeleda ja seepärast tuleb interjöörilahendused varakult läbi töötada. Sisekujundaja tegeleb lisaks veel näiteks valgustuse planeerimisega ja oskab siinkohal kindlasti paremini ette näha lõpptulemust. Suure korteri täielik planeerimine ja soovitud tulemuse saavutamine nõuab kogemust ja seepärast on oluline kasutada professionaalset sisearhitekti.

Sihi 122 korterite interjöörid kujundas sisearhitekt Helen Kolks, kes töötas välja kolm just sellesse erilisse hoonesse sobituvat materjalivalikut. Oma klientidele andsime nende seast valiku, ent jätsime lahti ka võimaluse erinevaid pakette omavahel kombineerida või valida hoopis uusi enda lemmikuid materjale ja tooteid.

Sisekujundus on kindlasti maitse asi, ei ole head või halba sisekujundust, kui me räägime kellegi kodust. Inimesel peab olema oma kodus hea olla ning kui ta tunneb end õnnelikuna siis, kui tema magamistoas on seinad sinised, siis tuleks seinad kindlasti siniseks värvida. Mis siis sellest, et sisekujundaja eelistaks seintel helehalli tooni.

Selle maja korterid saavad seest olema väga omanäolised ja projekti planeerides püüdsime anda kliendile võimalikult palju valikuid erinevate siseviimistlusmaterjalide näol. Kuna kliendid said võimaluse pakutud materjale omavahel kombineerida, aga valida neid ka täiesti oma maitse ja soovi järgi, siis see on teinud nii meie kui ehitaja tööd oluliselt keerukamaks.  Tahame aga teha oma headele klientidele pikkadeks aastateks kvaliteetset kodu, mis on just nende maitse järgi ja teeb neid rõõmsaks. Tulemust on korterites juba peagi näha ja see teeb lisaks klientidele meidki õnnelikuks!

Eelmisel nädalal saabus objektile esimene koorem keraamilisi plaate, mille paigaldamisega samuti lähiajal alustatakse. Nii suure ja keerulise projekti koordineerimine tuleb tublidel YIT Ehituse projektijuhtidel hästi välja ja tööd on tõesti palju. Kui esimesel korrusel alustatakse juba siseviimistlustöödega, siis maja kolmandal korrusel tegeletakse veel elektritööde ja soojustamisega. Maikuuks jõuab aga sisetööde järg ka maja kolmandale korrusele, seega ka katusekorruse elanikud ei pea korteri valmimist kauem ootama.

Kel oma lemmik korter veel selles majas valimata, siis lepi maakleriga kokku ja tule kindlasti kohapeale vaatama! Ruumidest on juba väga hea ülevaade ja kõrged laed ning kaunid vaated akendest tekitavad võimsa emotsiooni. Kuigi aknalaudu ei ole veel paigaldatud, loovad paksud seinad ja laiad aknapõsed elava kujutluse, kuidas laupäeva hommikul koos raamatu ja aurava kohvitassiga aknalaual istuda ja ümbritsevat vaikust ja rohelust nautida.

Vaata kortereid lähemalt Sihi 122 koduleheküljelt ning hoia end iganädalaselt kursis uudistega kohapealt: http://domuskinnisvara.ee/kivimae/blogi-1

44d0bd346238ee164fb1385ed10cbffdIMG_1946 BeFunky Collage

IMG_1954

IMG_1949

Nõmmeliiva Kodud pidas sarikapidu!

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 11.04.2016 10:30; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Nõmme mändide alla on kerkimas uued kortermajad- Nõmmeliiva Kodud. Kalmistu teel asuvale kinnistule kerkib kolm kortermaja, kus 1- kuni 4-toalised korterid on funktsionaalse planeeringuga ja kvaliteetse siseviimistlusega. Osa kortereid paikneb kahel tasapinnal. Maja iseloomustab suured klaaspinnad ning päikeselised terrassid.

Nagu iga asi saab kuskilt alguse, nii ka peab üks maja saama nurgakivi ning pidama maha ühe korraliku sarikapeo. Eelmisel reedel saigi Nõmmeliiva Kodud sisse õnnistatud. Rõõmu jagus kõigile osalistele. Osad korterid on majas juba müüdud, seega on rõõm tõdeda, et sarikapeole olid  kohale tulnud ka uued omanikud, et vaadata oma silmaga üle, kuidas nende uus kodu Nõmmel kerkib!

Soovime Nõmmeliiva Kodudele mõnusat kodutunnet ja kauneid hetki uutele koduomanikele!

 20160408_153421_resized 20160408_151132_resized 20160408_153434_resized 20160408_151535_resized

20160408_150131_Richtone(HDR)_resized  20160408_153339_resized 20160408_153402_resized

Kinnisvara omamine ei ole ainult privileeg, vaid ka vastutus

Postitaja: Raul Reino @ 06.04.2016 04:58; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Sattus kinnisvaramees rääkima ühe hoonestatud elamumaa omanikuga Tallinna kesklinnas. Hoone ise nagu üks mahajäetud hoone ikka, rahvasuus nimetatakse selliseid sageli tondilossideks. Asukoht aga suurepärane, sest katusele ronides võib näha Pika Hermanni tornis olevat lippu. Kinnistu omanik mõistagi oma kinnisvara asukoha pärast uhkust täis – müümine on välistatud, heas asukohas kinnisvara hind saab ainult tõusta, pärandan vara oma lastele jms. Mõttekäik selline, mis on küllalt levinud ja paljuski ka õige, ent ometi pani laiemalt mõtlema.

Esmalt, hoida alles lagunevat kinnisvara ja parendusi mitte teha. Kuhu jääb siinkohal nö ühiskondlik vastutus ja hoolivus linnapildi eest? Mis rõõm on olla tondilossi omanik tänaval, kus enamus maju on renoveeritud ja toretsevad ning vaid üks karjub pintsli, haamri ja oskustega töökäte järele? Kinnisvara omada kesklinna piirkonnas on kahtlemata uhke, kuid tihtilugu kipub omanikel ära ununema, et omamisega kaasneb vastutus. On omanik see, kes peab tagama, et jääpurikad ei kukuks möödakäivatele naabritele pähe, et kodutud ei pääseks hoonesse lõkke kohal vorsti küpsetama, et kõnniteed oleksid hooldatud ja krundil muru niidetud. Loetelu omaniku kohustustest on lõputu ja küll puuduoleva MUPO meelde tuletab, kuid eelkõige tahaks näha omanike suuremat panust ilusa linnapildi tekitamise eest. Ajal, mil enamus Eesti elamufondist on eraomanduses, vastutavad eraomanikud ka selle eest, kuivõrd atraktiivne, korrastatud ja elamisväärne on meie linnakeskkond.

Teiseks, kas maa hind saab ainult tõusta? Jah, maa on piiratud ressurss ja seda eriti suuremate linnade keskustes. 50 või 100 aasta perspektiivis on kahtlemata kesklinna kinnisvara omamine väärt investeering. Aga millegipärast meenuvad ka aastad 2004-2007, kui kogu riik kordas nagu mantrat ühte lauset – maa hind ei saa kunagi langeda. Aga sai ja mitte vähe. Ehk kindlasti on küsimus selles, millises ajalises perspektiivis me oma kinnisvara omamist vaatame ning kui suured on kulud, mida me vahepealsel perioodil peame kinnisvara omamise eest peale maksma. Kui sa just kõrvalmajas ei ela ning kinnistu hooldamisega ise hakkama ei saa, siis vastasel juhul võivad hooldamise kulud olla suuremad, kuid igaüks seda endale tegelikult selgeks teinud on. Maamaksust ja võimalikust kinnisvaramaksust me siinkohal rääkima ei hakka.

Kinnisvara omamisega seotud riske tajub veelgi vähem inimesi. Kahjunõuded, mis võivad tulla pealiskaudsest või ükskõiksest suhtumisest oma varasse, ulatuvad potentsiaalselt aga numbriteni, mis nullivad igasuguse vara väärtuse kasvu. Lagunev hoone võib põlema minna ja süüdata kõrvalasuvad majad, hooldamata kõnniteel võivad inimesed libastuda, kukkuv jääpurikas võib tekitada parandamatu terviserikke jne. Need kahjunõuded käivad kaugelt üle tavakodanike maksevõime. Ja alati ei saa asju analüüsida tulu-kulu skaalal. Mahajäetud majad on alati meelitanud lapsi oma mänge mängima. Kui nüüd pehkinud trepp, põrand või katus järele annavad ja mänguhoos laps kukub ja saab näiteks eluaegse vigastuse, siis kas emotsionaalselt kaalub selline sündmus üle tulevase kinnisvara hüpoteetilise väärtuse tõusu? Kas magamata ööd on sellisel juhul jõukuse tegelikuks hinnaks?

Eelpool öeldust võis jääda mulje, nagu oleks siinkirjutaja arvates kinnisvara maha müümine ainus tee. Ei, kindlasti mitte, see on ikka kõige lihtsam tee. Aga maha müümise ja mittemidagitegemise vahele jääb hulgaliselt muid variante, mida tasuks kaaluda. Suurimad kinnisvarafirmad on nüüdseks juba paar aastakümmet kogunud endale vastavat kompetentsi, mida tasuks kuulata. Ei ole vaja eeldada, nagu suudaks kinnisvaramaakler soovitada vaid seda, mis talle kasulik on. Targa valiku korral saab kinnistu omanik endale partneri, kellega koos kasvab nii vara väärtus kui ka hingerahu.