Mida arhitekt mõtles, kui ta maja projekteeris?

Postitaja: Lenne Kontor @ 30.03.2016 02:13; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Tartu Vanemuise teatri hoone, Kääriku spordibaas, Kalevi siseujula, kino Sõprus – need kõik on märgilise tähendusega hooned, mida ühendab nende looja, arhitekt Peeter Tarvas (6. jaanuar 1916 Kuressaare – 23. märts 1987, Tallinn). Arhitektuurihariduse omandas ta Saksamaal, Brno linna Tehnikaülikoolis. Lisaks arhitektiametile oli Peeter Tarvas ka tunnustatud õppejõud Eestis. Tema projekteeritud hooned esindasid modernismi, funktsionalismi ja traditsionalismi suunda ning oma töödega on ta pälvinud üle 80 arhitektuuriauhinna.
Peeter Tarvase portfoolios on aga veel üks hoone projekt, mis on Tallinnas siiani enim Nõmme piirkonna elanike tähelepanu pälvinud, ent mis peagi on tuntud üle kogu Eesti. See on 1959. aastal valminud avalikuks saunaks projekteeritud võimas paekivimaja Nõmmel, Kivimäe asumis. Sihi 122 on suur kinnistu, kus aastaid kasutuseta seisnud suursugune ehitis on nüüd uue elu saanud. Sihi tn maja kõige iseloomulikumad jooned on klassikaline vorm, sümmeetriline fassaad ja kõrge katus. Arhitektide keeles esindustraditsionalism – konkreetsete ja lihtsate joontega klassikaline suursugune ehitis. Selge ja lihtsa vormi juures pääseb hoone kaunis paekivifassaad eriliselt mõjule, mida rõhutavad veelgi valgeks krohvitud vahedega aknaread.
Sihi 122 hoone täielik renoveerimine lõpeb paari kuu pärast. Tõelist kodutunnet on selles majas aga juba 12 peret tundnud. Mõne jaoks tekitavad seda mõnusat elevust kõrged laed, teine unistab juba sellest, kuidas ta pea meetrilaiustel aknalaudadel raamatut loeb, kolmas naudib, kuidas päike suurtest akendest sisse paistab.
Üks tähelepanuväärne asjaolu selle maja juures on, et kaasaegsete lahendustega korterid sobisid sellesse mahtu ideaalselt! Ka hoone renoveerimisprojekti autor Ralf Tamm on teinud head tööd, ent kõik eeldused saamaks funktsionaalseks korterelamuks olid sellel majal algusest peale olemas. Korteritesse ei teki pimedaid nurki või kasutamata alasid, mis mõne varasemalt teise funktsiooniga hoone puhul võivad muret tekitada. Maja põhigabariidid oleks justkui algusest peale paika pandud selliselt, et sinna oleks võimalik planeerida hubased eluruumid. Kuidas muidu on omaaegsed ühiskondlikuks kasutamiseks mõeldud ruumid saanud täpselt nii suured, et need sobivad ideaalselt tänapäevasteks mugavateks elu- ja magamistubadeks? Võib-olla on põhjus selles, et see oli kõigile südamelähedane kooskäimise koht, mida austati ja hoiti ning see tuli projekteerida nii, et seal oleks inimestel hea olla. Aga ehk arvestas Peeter Tarvas juba projekti sünni juures, et see maja võiks 2016. aastal saada suurepäraseks elamuks 18 perele.

Vaata kortereid lähemalt Sihi 122 koduleheküljelt ning hoia end iganädalaselt kursis uudistega kohapealt: http://domuskinnisvara.ee/kivimae/blogi-1

Ülevaade korteritest seisuga 22.märts 2016.a.

 

IMG_2267-001IMG_2146 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

IMG_2171

IMG_2148

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tallinn ja Tartu erinevad ülejäänud kinnisvaraturust

Ajal, mil kraanade arv suuremates linnades näitab kasvutendentsi ja korterite järelturg üritab visalt uusarenduste tempos kaasa liikuda, on sobiv hetk peatumiseks ja vaadata otsa statistilistele näitajatele. Nii professionaalsete kui ka kodukootud kinnisvaraturu analüütikute lemmikute hulka on kuulunud keskmise palga ja keskmise ruutmeetri hinna seose muudatuste jälgimine. Kui kinnisvarabuumi ajal jäi keskmine palk keskmisest ruutmeetrist sama kaugele nagu Eesti suusataja medalikohast, siis juba madalseisu läbimise järgselt 2010. aastal sai ühe keskmise kuupalga eest soetada 1,3 m2 elamispinda.

Statistikaameti ja Maa-ameti 2015. aasta andmetele tuginedes võib väga üldistatult väita, et korteriostja jaoks on olukord 5 aastat hiljem veelgi soodsamaks läinud. Keskmisi mediaanhindu arvestades saanuks Eesti keskmisena osta ühe kuupalga eest 2,1 m2 pinda. Kas palgad on 5 aastaga tõusnud märgatavalt? Tõesti, kasv on tähelepanuvääriv , kuid 5 aastaga on kasvanud ka kinnisvara hind. Eelkõige näitab kasvanud ruutmeetri maht seda, et märgatavalt on suurenenud diferents eri maakondade näitajate vahel. Harju ja Valga maakonna kinnisvaraturgude vahele jääb tohutu kuristik, mis paraku kõikide märkide järgi üha süveneb. Kui Tallinnas, aga ka Tartus, ei saa ühe kuupalga eest soetada ühte ruutmeetritki, siis Valgamaal on vastav näitaja juba 9,3 m2. Kui arvestada, et Valgamaa keskmine palk on viimase 2 aastaga suurenenud 13 % ja korterite keskmine mediaanhind langenud 4,5 %, siis võib prognoosida, et peagi ületatakse ka maagilise 10 m2 piir ühe kuupalga kohta. Ebaõnnestunud regionaalpoliitika selge tulemus.

Üle-eestiliselt ongi vaid 2 maakonda – Harju ja Tartu – kus keskmise kuupalga eest ei saa soetada ühte ruutmeetrit. Tõsi, Tartu on sellele väga lähedal ja võib öelda, et heade mõtete linnas koos ümbritsevate valdadega valitseb hindade mõttes kinnisvaraturu tasakaal. Tallinn jääb analüütikute unistuste olukorrast veel maha, kuid mitte lootusetult. Näiteks buumi aegadel sai Tallinnas ühe kuupalga eest osta vaid 0,5 m2 elamispinda. Keskmise brutopalga edasist käekäiku prognoosida on keeruline, kuid korteriomandite keskmine hind näitab Tallinnas stabiliseerumist, mistõttu võib väita,et käärid keskmise palga ja kinnisvara hinna vahel suurenemas ei ole. Seega, parafraseerides klassikuid, siis Eesti kinnisvaraturu tervis on hea, kuid mitte lootusetu.

maakonnad

Mul on juba üks mõttetu maakler

domus023Võin julgelt väita, et igaüks meist puutub ühel või teisel eluetapil kokku olukorraga, kus kodu on jäänud liialt kitsaks või vastupidi – liiga suureks. Vanusega muutuvad nõuded, soovid ja eelistused eluasemele. Kui kunagi oli kinnisvaratehingute teostamine peamiselt maaklerite pärusmaa, siis praegusel tehnikaajastul omavad pea kõik fotoaparaati ja oskavad kasutada internetti. Kinnisvara müük on justkui lapsemäng – klõpsad paar pilti, riputad kuulutuse kinnisvaraportaali ja peagi tuleb ostja.

Kas teie olete juba kinnisvara omal käel müünud? Siis olete ilmselt kokku puutunud olukorraga, kus kuulutuse aktiviseerumisel hakkavad vahetpidamata helistama ja kirjutama need tüütud maaklerid, kes iga hinna eest üritavad selgeks teha – nende teenus on vajalik ja teistest parem. Paljudel juhtudel müük ei lähe ja otsustataksegi appi võtta professionaal.

Mina olen üks neist tüütutest maakleritest, kes helistab ja kirjutab. Ma ei arvagi, et kõigil on maaklerteenust vaja, kuid niimoodi järjest inimestega suheldes selgub sageli, et üks või teine soovib siiski professionaalset nõu ja inimest, kelle kätte oma kodu müük usaldada. Ühe järjekordse telefonikõne käigus oma teenust tutvustades sain väga huvitava vastuse: „Mul on juba üks mõttetu maakler“. See pani mind sügavalt mõtlema – miks inimesed valivad ühe nii olulise protsessiga tegelema maakleri, kes nende arvates on mõttetu. Eriti, kui mängus on suured rahad ja halvimal juhul võib müük venida või sootuks tulemuseta jääda.

Rootsis ja Norras nõutakse maakleritelt vastavat erialaharidust, kuna nad täidavad ka notari rolli. Eestis reguleerib kinnisvaravahendajate tegevust mingil määral võlaõigusseadus, kus on sätestatud maakleri mõiste, õigused ja kohustused, kuid mingisuguseid nõudmisi erialaharidusele ei esitata. Tõsi, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda (EKMK) on koostanud „Kinnisvaramaakleri kutsestandardi“, mis koondab kinnisvaramaakleri kvalifikatsiooninõuded, kuid see on pigem formaalne dokument. Suuremad kinnisvaraettevõtted valivad küll oma töötajaid hoolikalt, kuna panustavad nende väljaõppesse ja ei saa mainega riskida, kuid üldiselt võib öelda, et maakleriks võib soovi korral saada absoluutselt igaüks.

Nõudlus tekitab ikka pakkumise, mitte vastupidi. Eestis ei kontrolli kinnisvaravahendajate tööd ükski institutsioon, kuid igaühel meist on võimalus valida oma kinnisvara müügiks võimalikest parim maakler. Seni, kuni inimesed teevad läbimõtlemata otsuse ja annavad tööd „mõttetutele“ maakleritele, püsivad viimased turul edasi ja pakuvad oma teenuseid ka kõigile teistele. Nüüd tekib ilmselt paljudel küsimus – aga kuidas ikkagi valida oma kodu müügiga tegelema professionaalne ja kvaliteeti pakkuv maakler?

Siinkohal pole kindlat reeglit. Kindlasti tuleks kriitilise pilguga vaadata, millist lisandväärtust kinnisvaravahendaja teile pakub. Minu arvates on maakleri parim visiitkaart tema müügikuulutused, mis on kõigile kinnisvaraportaalides kättesaadavad. Enne kinnisvaraspetsialisti valimist tutvuge tema „käekirjaga“ – kas kuulutused on atraktiivsed ja kutsuvad teid ostma? Kuigi peaaegu igaüks oskab pildistada, on professionaalne maakler kindlasti tavainimestest sammukese ees ja kasutab kinnisvara pildistamiseks professionaalset kaamerat lainurk objektiiviga. Loomulikult on alati võimalus kasutada ka kinnisvarafotograafi, kuid üldiselt tähendab see ka veidi kõrgemat vahendustasu. Pildid on müügi juures ülimalt olulised – halvimal juhul välistatakse kehvade piltidega müügikuulutus valikust juba eos.

  • Professionaalne maakler on kindlasti korrektne ja ei luba endale grammatika- või faktivigu. Viimased viitavad kiiruga kirjutatud müügitekstile või lihtsalt lohakusele. Süvenege maakleri kuulutustesse – kas need on läbimõeldud, informatsiivsed ja korrektsed? Kas soovite, et ka teie kinnisvara müügipakkumine näeks selline välja?
  • Piltide kõrval ei ole mitte vähemtähtis kinnisvara õige hinnastamine. Professionaalne maakler teeb alati enne objekti müükivõtmist põhjaliku hinnaanalüüsi antud piirkonnas teostatud müügitehingute põhjal ja konsulteerib vajadusel kinnisvarahindajatega ja teeb ära eeltöö, et teda erinevates müügiga seotud küsimustes nõustada. Üha enam olen kokku puutunud olukorraga, kus klient lubab oma kinnisvara müüa – kopeerige pildid ja pange kuulutus üles. Professionaalne maakler kindlasti sellega nõus ei ole ja tutvub müüdava objektiga isiklikult.
  • Kvaliteetset teenust pakkuvad kinnisvaraettevõtted on väga palju investeerinud erinevatesse müügivõimalustesse – videoturundus, välireklaam, kinnisvaraobjekti tutvustavad flaierid, välismaa kinnisvaraportaalides kuulutamine, sotsiaalmeedia kasutamine ja palju muud – see kõik loob olulist lisandväärtust. Rääkimata oma töötajate väljaõppest ja pidevast koolitamisest. Seda kõike ei saa pakkuda tasuta, seetõttu tuleks väga kriitiliselt suhtuda teenuse hinda. Maakler, kes küsib vahendustasu 500 või 1000 eurot, ei ole ilmselt nii motiveeritud müügiga tegelema ja jätab suure tõenäosusega riigile maksud maksmata. Üldiselt jäävad maaklerteenuse hinnad 3-5 protsendi vahemikku lõplikust müügihinnast ja kehtib reegel: head ja odavat asja pole olemas.

Kui olete teinud läbimõtlemata otsuse ja pole rahul oma maakleriga, siis kindlasti tasuks kõigepealt temalt küsida – miks müük ei lähe? Ehk on tegemist väga hea maakleriga, kuid teie ise ei võta tema nõu kuulda ja olete kinni oma põhimõtetes? Või kui maakler on tõesti „mõttetu“ siis alati on võimalus koostöö lõpetada ja valida uus kinnisvaraspetsialist.

Ehk siis.
Professionaalne maakler:

  • on väga heade ehitusalaste ja juriidiliste teadmistega
  • oskab käsitleda fotokaamerat
  • kirjutab grammatikavigadeta
  • viib ennast põhjalikult kurssi müüdava objektiga
  • on pädev määrama parimat võimalikku müügihinda.

Mis kõige olulisem – hea maakler teeb oma tööd südamega ja on alati kliendi jaoks olemas, arvestades tema soovide ja vajadustega. Selliseid kinnisvaraspetsialiste on turul väga palju ja kui inimene valib maaklerit hoolega, siis võib kindel olla, et lisaks edukale müügiprotsessile on tagatud ka positiivne emotsioon ning omaenda usaldusväärne kinnisvaraspetsialist kogu eluks.

880A3138

Elo Võhandu

Nooremmaakler

Aina vähem välismaalasi soetab Eestisse kinnisvara

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 21.03.2016 01:37; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eesti kinnisvaraturul moodustavad välismaalastest kinnisvaraostjate seas kõige suurema osa Soome ja Vene kodanikud, kes 2015. aastal moodustasid kogu välismaalastest kinnisvara ostjatest 65%. Lisaks eelnimetatud naaberriikidele on Eesti kinnisvaraturul aktiivsemalt esindatud ka Rootsi, Suurbritannia, Saksamaa ja USA kodanikud, kelle tehingute osakaal jääb vahemikku 3-6%.

Välismaalastest ostjad ja müüjadAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

2015. aastal moodustasid kõikidest kinnisvara omandajatest välisriikide residendid 2,1%, mis on viimaste aastate madalaim tase. Pärast majanduslangust oli välismaalaste osakaal Eesti turul suurim 2010. aastal, moodustades kogutehingutest 4,5%. Nimetatud aastal, võrreldes sellele eelnenud aastaga, ligikaudu kahekordistus soomlastest kinnisvaraostjate hulk – kokku soetas endale kinnisvara 1016 Soome residenti. Populaarseimateks piirkondadeks olid soomlaste seas Harju-, Pärnu- ja Saare maakonnad. Tänaseks on Soome residentide osakaal langenud alla 1%. Näiteks 2010. aastal ostis Saaremaale kinnisvara 182 soomlast, kuid 2015. aastal oli soomlastest ostjaid ainult 19.

Venemaa kodanike osakaal oli Eestisse kinnisvara ostjate seas kõrgeim 2012. aastal, mil siia ostis kinnisvara 1116 Venemaa Föderatsiooni residenti. Eelistatuimateks piirkondadeks kujunesid Ida-Virumaa, kuhu soetati 624 Vene kodaniku poolt kinnisvara ning Harjumaa, kus tehingutes osales 184 naabermaa kodanikku. Peale 2012. aastat on järk-järgult Venemaa residentidest ostjate arv hakanud kahanema ning 2015. aastaks langenud 0,5%-ni (2012. aastal 1,9%). Idapiiri tagant tulevate kinnisvaraostjate arv on kahanenud tulenevalt Euroopa Liidu ja Venemaa vahelistest keerulistest suhetest. Vastastikku kehtestatud sanktsioonid kui ka rubla/euro kursi drastiline muutus on Venemaalt tulevate kinnisvara ostjate arvu viinud miinimumini. Näiteks kolme aastaga on Ida-Virumaale kinnisvara ostvate Vene kodanike arv langenud 624-lt 133-le.

Viimased neli aastat on välisriikide residentide osakaal müüjate seas püsinud üsna stabiilselt 3,4-3,6% juures. Nii nagu välismaalastest ostjate seas moodustavad ka müüjate hulgast enamuse soomlased ja venelased. Möödunud aastal müüs Eestis kinnisvara 711 Soome ja 430 Vene kodanikku. Soomlased tegid enim kinnisvara müügitehinguid Harjumaal (257), Pärnumaal (77), Tartumaal (74) ja Saaremaal (70). Venemaa kodanikud seevastu tegid enim müügitehinguid Ida-Virumaal (274) ja Harjumaal (168).

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

3D tuleb mängu kui tavamüük enam ei lähe

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 15.03.2016 12:52; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Videoturundus on kinnisvarasektoris veel küllalt uus nähtus, ent edaspidi astub see koos virtuaalreaalsuse kasutamisega sektoris järjest jõudsamalt esiplaanile. Muu hulgas toob see kaasa ka maaklerite arvu vähenemise, märgib Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino.

Raul Reino sõnul ei ole olnud kinnisvarafirmade hulgas  kuni eelmise aastani eriliselt märganud, et keegi oleks panustanud videoturundusse.  „Meie ühel hetkel otsustasime, et hakkame neid teadlikult ja reeglipäraselt tegema ja valminud materjali kinnisvara turustamisel kasutama.“

Reino märgib, et on isegi natuke naljakas rääkida videoturundusest 2016. aasta kontekstis kui uuest nähtusest, see oleks võinud olla kinnisvarafirmade igapäevane võimalus juba viis või kuus aastat tagasi või veelgi varem.

„Julgen võtta lahjat mürki, et lähiaastatel vähemalt uusarenduste pakkumiste juures videoturunduse  maht kasvab ning ka 3D tuleb järjest enam mängu,“ märgib Reino. „Asja üks pool on see, et selle jaoks vajalik tehnoloogia – 3D prillide ja seadmete  hind muutub taskukohasemaks, teiselt on kinnisvara just see koht, kus äriotstarbeliselt 3D-d ära kasutada.“ Ta lisab, et  inimeste ettekujutusvõime  piirid veel valmimata objekte silme ette manades jäävad kindlasti virtuaalreaalsuse efektidele alla.

„Täna tähendab see muidugi veel märkimisväärset investeeringut, mida ei taheta teha enne kui olukord turul ei muutu. Kui turul läheb müük suhteliselt hästi, ei võeta lisainvesteeringuid ette, heal ajal on palju lihtsam kasutada mõnda veebibännerit ja mõne sooduspakkumise kaudu projekte realiseerida. Aga see nii kindlasti ei jää, projektid peavad rohkem eristuma, et paremini müüa,“ ennustab Reino.

Virtuaalreaalsuse kasutamise tõttu maaklerite arv väheneb, aga nad ei kao Reino sõnul siiski kuhugi. Lihtne objektide füüsiline tutvustamine kindlasti väheneb, seda saavad ära teha tehnoloogilised vahendid,  lihtsamate objektide puhul teeb seda ka inimene ise. „Maaklerid tulevad mängu pigem seal, kus on vaja selgitada, nõu anda,“  resümeerib Reino.

(autor: Lauri Leet, Kinnisvarauudised.ee, 15.03.2016)

Veebruar 2016 ülevaade: aasta algusele omaselt võtab kinnisvaraturg vaikselt hoogu üles

Käesolev aasta on alanud  sarnasel 2015. aastale – jaanuar oli tehingute arvu poolest väga vaikne ning veebruaris oli näha turu mõningast aktiviseerumist. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta veebruaris Eestis kokku 3337 ostu-müügitehingut koguväärtusega 203,648 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes teostati 21% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 41%. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta veebruariga tõusnud 5%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht on viimase 12 kuu keskmisest 14% madalam.

KOKKU veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1571 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 142 763 238 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 35% ja tehingute koguväärtus 53%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 10%, samas tehingute koguväärtus on langenud 10%.

Veebruaris toimus Tallinnas 692 korteriomandi tehingut, mis on 145 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 24 tehingut rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind on püsinud viimased seitse kuud vahemikus 1545-1570€/m², olles veebruaris – 1554 €/m² (mediaan 1460 €/m2). Keskmine hind on 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusnud 5%.

Tallinn KOM veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 27 ostu-müügitehingut (maakonnas 109), mis on jaanuariga ja 2014. veebruariga võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 12 tehingut (maakonnas 72). Jaanuaris teostati 13 ja aasta tagasi veebruaris 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati veebruaris 318 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 999 387 eurot. Jaanuariga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ning koguväärtus 53%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi tehingute aktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 59%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa hoonestatud tootmismaa kinnistute komplekstehing Ülenurme vallas, tehingu koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest.

Veebruaris toimus Tartu linnas 105 korteriomandi tehingut, mis on 14 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 13 tehingut vähem, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind jäi jaanuari ja 2014. aasta veebruari keskmise hinnaga samale tasemele, olles veebruaris 1244 €/m2 (mediaan 1159 €/m2).

Tartu KOM veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati veebruaris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 29), jaanuaris müüdi 6 ja aasta tagasi veebruaris 2 eramut rohkem. Nii nagu varasematel aastatel oli veebruaris tunda maakonna hoonestamata elamumaade turu aktiviseerumist. Tartu linnas toimus 4 tehingut (maakonnas 35), kuu varem jaanuaris toimus 5 ja 2014. aasta veebruaris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 203 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 7 373 254 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus ja tehingute koguväärtus 13%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv 14% ja koguväärtus 8% tõusnud.

Pärnus toimus veebruaris 53 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 1 tehing rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind veebruarikuus oli 911 €/m² (mediaan 940 €/m2), mis langes võrreldes jaanuariga 6% ja tõusis võrreldes 2014. aasta veebruariga 5%.

Pärnu KOM veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 17), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti 2 tehingut (maakonnas 10). Jaanuaris ja aasta tagasi veebruaris teostati 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 105 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 467 451 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 12% ja  tehingute koguväärtus 22%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele ning koguväärtus langes 23%.

Veebruaris toimus Viljandi linnas 18 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 4 tehingut rohkem eelneva aasta veebruarist. 2015. aasta veebruari keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 10%, jõudes hinnatasemeni 553 €/m² (mediaan 548 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 9% kõrgem.

Viljandi KOM veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii käesoleva aasta veebruaris kui ka 2014. aasta veebruaris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 14). Jaanuariga võrreldes tehti 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti veebruaris 1 tehing (maakonnas 1). Jaanuaris toimus 2 tehingut, kuid 2014. aasta veebruaris hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 97 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 367 977 eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 18%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 6%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 31% ja koguväärtus 2%.

Veebruaris teostati Kuressaares 19 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 2 tehingut rohkem, kui 2014. aasta veebruaris. Veebruarikuu keskmine hind oli jaanuariga võrreldes 6% madalam, olles 660 €/m² (mediaan 685 €/m2). 2014. aasta veebruariga võrreldes keskmine hind langes 10%.

Kuressaare KOM veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaares teostati veebruaris 3 (maakonnas 9) eramutehingut. Jaanuaris ja 2014. aasta veebruaris eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud. Hoonestamata elamumaaga veebruaris (maakonnas 3) ega jaanuaris ning 2014. aasta veebruaris tehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas veebruaris 235 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 483 164 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 11%, kuid tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes langesid tehingute arv ja koguväärtus 15%.

Veebruaris toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind on jaanuariga võrreldes 14% madalam, olles veebruaris 419 €/m² (mediaan 376 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind  langenud 17%.

Narva KOM veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 5 ostu-müügitehing (maakonnas 19), mis on jaanuariga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes sama tehingute arv. Narva linnas müüdi veebruaris 5 (maakonnas 10) hoonestamata elamumaad. Jaanuaris müüdi 3 ning 2014. aasta veebruaris 2 hoonestamata elamumaad.

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

Uus aasta tõi uue kinnisvaraportaali

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 10.03.2016 11:59; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Pressiteated, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

shutterstock_2637938422015. aasta lõpul valmis kodanikualgatusel „Maale elama“ kinnisvaraportaal, mis loob uued võimalused maapiirkondade turundamiseks ning seal asuva kinnisvara müügiks.

www.maale-elama.ee pakub kinnisvara omanikele, kinnsvara vahendamisega tegelevatele firmadele ning kogukondadele võimalust avaldada maapiirkondades müügis olevate elukohtade kuulutusi. Maapiirkonna all mõistetakse antud portaali kontekstis kogu Eesti territooriumi välja arvatud Tallinn, Tallinna eeslinn, Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve. See, et uus kinnisvaraportaal keskendub ainult maapiirkonnale on esimene oluline erinevus seniste kinnisvaraportaalidega võrreldes. Teine oluline erinevus on see, et iga kinnisvarakuulutuse juurest on võimalik leida informatsiooni kohaliku kogukonna ning lähiümbruses asuvate tööpakkumiste või ettevõtlusvõimaluste kohta. Kogukond on antud portaali mõistes teatud kompaktne piirkond oma elanike ja teenustega, mis võib olla nii kohalik omavalitsus, kui selles asuv piirkond, küla või kant.

Niisiis koosneb uus portaal viiest omavahel seotud osast:

  1. KOGUKONNAD – sisaldab portaaliga liitunud kogukondade iseloomustust ja infot teenuste, vabade elukohtade ning piirkonna tööpakkumiste kohta.
  2. ELUKOHAD – sisaldab kinnisvarapakkumisi, mida edastavad kogukonnad, kinnisvarafirmad ja kinnisvara omanikud. Iga kuulutuse juures on otselink vastavale kogukonnale eeldusel, et kogukond on portaaliga liitunud.
  3. TÖÖKOHAD – sisaldab kogukondade tööpakkumiste infot.
  4. ETTEVÕTLUSVÕIMALUSED – sisaldab ettevõtlusvõimaluste infot.
  5. TAHAN MAALE – siin saavad maale soovijad täita ankeedi oma ootuste kohta nii kogukonna, kui elu- ja töökoha osas ning läkitada selle endale sobivatele portaaliga liitunud kogukondadele.

Käesolevaks ajaks on portaaliga liitunud 46 kogukonda. Sellega on kaetud 25 % sihtrühmana määratletud maapiirkonnast. Kogukondade liitumisaktiivsus ning suutlikus hallata ja hoida värskena edastatavat informatsiooni, saab uue portaali populaarsuse ning edukuse nurgakiviks nii kinnisvarafirmade, kui maakodu otsijate seas, kuna just ristlingitud kogukondlik ehk kohalik informatsioon on see, mis eristab vastloodud portaali seni väga edukalt tegutsenud kv.ee ja city24.ee-st.

Täismahus artiklit saab lugeda kinnisvaraajakirjast IMMO, mille leiad SIIT

Terje-Oden

TERJE ODEN

Tartu kontori maakler

Vaatlustorni teine elu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 07.03.2016 12:01; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

_KH_0301Eesti rahvas on alati olnud merega seotud. Meid on alati tõmmanud suure vee  äärde –  side merega, merevaade, merel „käimine“, elu mere ääres, mis sest et tihti tuuline ja tormine, on meid alati paelunud.

Seepärast ehk ongi Eestimaa hinnatumad elamis- ja suvituspiirkonnad ikka olnud mere ääres ja rannarahvaga seotud –  juba tsaariajal sai tuntuks Haapsalu, esimese vabariigi aegadel olid kuulsamad (suvitus)paigad samuti mereäärsed – Pärnu, Haapsalu, Narva – Jõesuu, nõukogude aegadel nii Võsu kui Pärnu… rääkimata Tallinnast ja selle ümbrusest – Noarootsist Viinistuni  ja kaugemalegi…

Täna võtame vaatluse alla Lahemaal, Hara lahe ääres paikneva, lummava merevaate, omanäolise arhitektuuriga maja ja selle saamisloo. Tegemist on kunagisele nõukogude armeele kuulunud militaarehitsega, mida nimetati „vaatlushooneks“. Vaadeldi merd, vahel ka helgiheitjaga – et Hara laht oleks paremini näha.

Praeguse omaniku valduses on hoone juba 11 aastat, kes tookord, aastal 2004, oli suvekodu otsinguil. Tema enda sõnul olevat  esmane kokkupuude asukoha ja ehitisega „võtnud põlvist nõrgaks“ – oli sume, tuulevaikne suveõhtu ja päikeseloojangu aeg ja vaade, mis avanes hoone merepoolsest küljest õhtusele, punaselt loojuva päikesega tüünele merele,  jäi hinge kummitama.

Kuigi tol suvel sai suvemaja ost küll sooritatud, kuid hoopis teise kanti, jäi lummava merevaatega Hara lahe  „vaatlushoone“ kummitama kogu järgnevaks talveks. Kuni kevadel 2005 avanes võimalus ja omandatud sai ka see. Kuid jõudu ja vahendeid  hoone renoveerimiseks tookord ei olnud. Küll aga sai käidud seal mitu suve mere ääres piknikul ja unistamas – kuni unistused said teoks. Mõtted on ju materiaalsed ja unistama peab suurelt!

Et lõpptulemus sai just selline nagu unistades ette kujutatud, on omaniku sõnul suur teene arhitekt  Andri Kirsima`l, kellega oldi kogu protsessi ajal nn. „ühisel lainel“ nii visiooni, materjalide kui ruumilahenduse osas –  et ehitada tuleb täiesti omanäoline ja keskkonda sobiv suvemaja tüüpi moodne kodu. Mõlema ühine visioon oli maksimaalselt merele orienteeritud maja, kõrghaljastuse säilitamine  ja muruga kaetud õueala – kus saaks keskenduda täielikule puhkusele ja meelerahule – lainete loksumisega mere taustal.

Nii ka läks – suurel, panoraamvaatega terrassil on päike alates keskpäevast kuni loojanguni, mere loksumist rannal saab kuulda ja nautida igal ajal.

Elutoa, sauna eesruumi ja suure magamistoa aknad on kogu seina ulatuses ja maast laeni – et kaunid vaated, päikeseloojang või õhtune tähistaevas oleks maksimaalselt nauditavad!

Ka leiliruumi sein on kogu ulatuses karastatud klaasist, et kaunis vaade merele oleks tagatud ka saunamõnusid nautides.

Hoone välisilme on taotluslikult lihtsas vormikeeles. Loksa – Pärispea maantee poolt meenutab hoone veidi oma kõrguse tõttu „muumimaja“ ning merele avatus ja merepoolsed terrassid maantee poolt ei ole vaadeldavad – sel moel on tagatud maksimaalne privaatsus. Välisviimistluses domineerib naturaalse männitõrvaga peitsitud laudis, mille 70 kraadine kalle vertikaalis lisab traditsioonilisele materjalikäsitlusele kaasaegse nüansi.

Projekteerimine polnud kergete killast – säilitada tuli olemasoleva hoone alune pindala – 97 m2 ning majja kavandada kõik nauditavaks puhkuseks vajalikud kaasaegsed mugavused – saun, pesuruumid, väike bassein ning ruumi peab olema ka köögil, elutoal ja magamistubadel ja vaade merele peab olema maksimaalne ja tagatud igast ruumist. Õnneks piirangute alla ei kuulunud avatud terrassid ning neid ehitati isegi kaks – avatud terrass ja tuule eest varju pakkuv lükandustega suletav terrass.

Ehitustööd algasid 2012 ja kestsid 2 aastat. Mõnes mõttes kestavad siiani – paigaldamata on piirdeaed ja veel mõned „pisiasjad“.

Tööde käigus tuli ette ka üllatusi – näiteks ei pidanud üks nõukogude armee ehituspataljoni poolt püstitatud „kandma pidav“ sein vastu ja lagunes koost – tuli ehitada uus ja kahjud likvideerida. Tegemist oli õnneliku õnnetusega – viga ei saanud keegi.

Täismahus artiklit saad lugeda kinnisvaraajakirjast IMMO, mille leiad SIIT

Siiri_Maask_suur

SIIRI MAASK

Tallinna kontori maakler

Kas välismaalasest kinnisvaraomanik on Pärnu turult kadumas?

shutterstock_150658949Pärnu on linn, millega seostub paljude eestlaste mõtetes kohe meri ning soe suvi. Tõsi ta on – Pärnu on kuulutatud Eesti suvepealinnaks ning me ei leia endi seast tõenäoliselt kedagi, kes ei sooviks soojal ajal end kasutavasse merevette kasta. Siinkohal tasub mainida, et linn ei ole populaarne vaid eestlaste seas – suviti leiab sealt suurel hulgal välisturiste, kes peavad piirkonda lausa niivõrd meeldivaks, et on otsustanud soetada endale Pärnusse kinnisvara.

Välismaalasest turist ei ole Pärnus harv nähtus. Suviti linnas ringi liikudes tekib tihti mulje, justkui oleks tegemist mõne eksootilise kuurortlinnaga, kus eesti keelt kohtab pigem vähe. Eesti keelt kõnelevad peamiselt klienditeenindajad, kelle jaoks on suvi kõige magusam tööaeg ning päevane jootraha võib ulatuda sadadesse eurodesse. Sama kehtib ka kinnisvaraomanike kohta, kes tegelevad oma kinnisvara päeva kaupa välja üürimisega. Korter, mis talvisel perioodil toob omanikule tulu näiteks 250 €/kuus, võib suveperioodil kasvada hoopis 100 €/päevas.

Mitmed võivad arutleda – kes soovivad taolist suurt summat üürikorteri eest maksta? Siin sõltubki linn välismaalastest, kes lähevad Pärnusse puhkama ja ei hoia kulutustelt kokku, sealhulgas ka elamistingimustelt. Siinkohal tasub märkida, et sarnase olemusega inimesi leidub ka eestlaste, mitte ainult välismaalaste seas ning nad on linnale kui lotovõit. Küll võib aga ühel hetkel Pärnut armastaval inimesel tekkida mõte, et üürimise asemel võiks endale korteri hoopis osta. Maa-ameti statistika põhjal soetas 2015. aastal endale Pärnu linnas kinnisvara 35 inimest moodustades kogu kinnisvara ostjate arvust 3,5%. Tähelepanu väärib ka asjaolu, et neist 27 olid Soome kodanikud, millest võib järeldada, et soomlaste osakaal Pärnu linnas on siiani märkimisväärne. Kokku oli 2015. aastal Pärnu linnas kinnisvara omandajaid kuuest välisriigist.

Kuigi esmapilgul võivad need numbrid tunduda märkimisväärsed, siis tegelikult on välismaalastest kinnisvara ostjate arv tugevas languses. 2013. aastal soetas endale Pärnu linna kinnisvara 91 välismaalast, moodustades sealhulgas 8,7% kogu ostjaskonnast. Sellest järgneval, 2014. aastal ostis kinnisvara 82 välismaalast, moodustades kogu ostjate arvust 7,2%. Seega võib 2015. aasta tulemus olla pigem murettekitav, kuna välismaalastest kinnisvara ostjate arv on langenud rohkem kui kaks korda, võrreldes eelmiste aastate andmetega.

Täismahus artiklit loe kinnisvaraajakirjast IMMO, mille leiad SIIT

Mariel_Aim

MARIEL AIM

Pärnu kontori maakler

Mida arendajad pakuvad ning mida kliendid tegelikult ostavad (Tartu uusarenduste näitel)

Igaüks, kes Tartus ringi jalutanud, on ilmselt märganud kerkimas mõnda uut korterelamut. Statistikaameti andmetel väljastati Tartu linnas 2015. aastal 30 korterelamu ehitusluba ning 21 kasutusluba. 2016. aasta alguses oli Tartu linnas müügis ca. 260 uut korterit. Neist kõige rohkem on kahetoaliseid kortereid (44%) keskmise pindalaga 52 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1927€/m2.

Müügis olevatest korteritest mahu poolest on aasta alguses teisel kohal 3-toalised eluruumid (36%). 3-toaliste müügis olevate korterite keskmine pindala oli 70 ruutmeetrit ning keskmine hind 1897€/m2. Kui müügis on 2-toaliseid kortereid 8% rohkem kui 3-toaliseid, siis tehinguid on tehtud eelneva aasta teisel poolaastal 2- ja 3-toalistega võrdselt 40%. Küll aga on keskmine müügis oleva korteri hind võrreldes tehtud tehingutega eelmainitud korterite puhul 10,5% kallim.

Pakkumises olevate korterite kogumahust kolmandal kohal on 4-toalised korterid (15%) keskmise suurusega 94 ruutmeetrit ning keskmise hinnaga 1925 €/m2. 2015. aasta teises pooles tehtud tehingute osakaalust moodustavad 4-toalised korterid vaid 10% ning pakkumises olevate korterite keskmine hind on ligi 17 protsenti kallim kui tehingusse jõudnud korterite keskmine. Kõige vähem on müügis 1-toaliseid kortereid (5%) keskmise hinnaga 2478€/m2. Küll aga on 1-toaliste osakaal tehtud tehingutest 10%.

Kokkuvõtteks võime öelda, et turul on ruumi pigem 1-toalistele ja 3-toalistele korteritele. Neljatoaliste korterite puhul võib suure pakkumise ja tehtud tehingute hinnaerinevuse tõttu öelda, et vaja oleks pigem odavama hinnaga kortereid, kui hetkel turul pakkumises.

Capture

Autor:

IMG_2798

KRISTO KIVISALU
Tartu kontori kutseline maakler