Maaklerlepingutest tõsiselt

Ütlen kohe ära, et tegemist ei ole maaklerlepinguid kõrgendavasse valgusesse tõstva artikliga, mis püüab teid tulihingeliselt veenda kirjutama alla kõigele, mida maaklerlepinguna esitletakse. Fakt on see, et leping on dokument ja tuleb kriitilise pilguga kontrollida, millele alla kirjutatakse. Leping ei anna maaklerile vabu käsi, tegemaks müüja kinnisvaraga kõike, mis pähe tuleb. Müüjal on õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne.

Tõsiasi on ja jääb, et nagu iga teine leping, tuleb ka maaklerleping otsast lõpuni läbi töötada ja küsimuste tekkimise korral, need ka esitada. Samuti on oluline koos maakleriga kirja panna erikokkulepped ning –soovid, kuidas ja mida teenusest oodatakse.

Miks on maaklerleping vajalik?

Vastus sellele on lihtne – maaklerid ei müü teie muruniidukit või riidekappi, tegemist on kinnisvara müügiga, milles sageli figureerivad suured summad. Protsess võib olla pikk, detailiderohke, eriteadmisi vajav ning võib-olla isegi emotsionaalne. Kui kogu eelmainitud protsessi kinnitab vaid suusõnaline kokkulepe: „Müü ära“, siis pole see just kuigi turvaline ning jätkusuutlik kokkulepe, ei müüja ega maakleri vaatevinklist.

Maakler lähtub oma töös Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Heade Tavade Koodeksist ja juhindub oma tegevuses kinnisvaramaaklerite teenuse standardist EVS-EN 15733:2010, mille täitmine fikseeritakse ka maaklerlepingus. Kutseliste maaklerite puhul on koodeksi ning standardi täitmine juba kutsest tulenev kohustus. Kutseta maakler lähtub aga oma kinnisvarabüroo ettekirjutustest ning sageli lepingust. Seega tasub alati usalduse kinnitamiseks uurida ka büroo tausta.

Standardis määratletakse nõuded kinnisvaramaaklerite teenustele, mille hulka kuuluvad: nõustamine (kinnisvara turuväärtuse kohta teabe esitamine jms); kinnisvara turustamine ja reklaamimine; ostu- ja müügialased teenused; üürileandmise ja üürilevõtmisega seotud teenused; kinnisvaraga seotud õiguste kehtestamine, omandamine ja registreerimine; ehitiste ning kruntide mõõdistamine; lepingute koostamine; kinnisvara ülevaatamine ja näitamise korraldamine; kontaktide loomine ja müüja ning ostja vahelise suhtluse korraldamine.

Ühtlasi on lepingus detailselt välja toodud kõik maakleri kohustused kogu müügiga seotud protsessi juhtimiseks.

Kui lähtume tõesti vaid „Müü ära“ mentaliteedist, siis võime järeldada, et kõik eelmainitud nõuded maakleri tööle, mis ei ole lepingulise kokkuleppega fikseeritud, on tegelikult suusõnalised ja nende olemasolu on vaja eraldi tõestada. Taolise kokkuleppe olemasolu tõestamiseks on vaja tunnistajaid või kirjalikus vormis esitatud materjali, tõendamaks et maakleril oli kohustus. Seega kui tekib olukord, et maakler saab kinnisvara müümiseks võtmed ja lause „Müü ära“ ning sealjuures pole lepingut sõlmitud, siis võib eeldada, et ka likviidne kinnisvara võib seista niimoodi mitu kuud.

Miks see nii on? Lepinguline kokkulepe raamib maakleri tegevust, seega tuletab talle ka pidevalt meelde, et tal on kohustused oma kliendi ees. Sageli pööratakse konkreetselt nende klientide kinnisvara müümisele rohkem tähelepanu, kellega on sõlmitud leping, sest antud klient on teadlik oma õigustest ja on seadnud maaklerile määratletud kohustused. Ka probleemide tekkimisel on võimalik antud juhul tugineda konkreetsele dokumendile. Selle kõrval jääb suusõnaline kokkulepe häguseks ja ebamääraseks.

Maaklerleping ei seo Sind käest ja jalust

Väga levinud on kartus,Untitled design et kui maakler hakkabki kinnisvara müüma, siis on klient maakleriga seotud igavesti. Samuti on levinud ka arvamus, et kui leping soovitakse ka mingil põhjusel lõpetada, siis langevad kliendile kaela üüratud kulud ning maaklertasu tuleb ikka sajaprotsendiliselt katta, ka juhul kui maakler pole olnud suuteline kliendi kinnisvara müüma.

Millist rolli mängib kliendi seotus maakleriga, saab vastata lepingulise seotusega. Lepingus märgitakse tähtaeg, millal kaotab antud dokument oma kehtivuse. Seega ei ole tegemist eluaegse lepinguga, mida pole mitte mingil moel võimalik ka enne tähtaega lõpetada.

Enne tähtaega on võimalik leping lõpetada, kui maakler pole täitnud oma lepingulisi kohustusi. Samuti on võimalik esitada ka pretensioon maakleri tööle, kui maakler on kinnisvara müümisel olnud passiivne.

Maaklerteenuse eest tasumist reguleerib VÕS § 667. Käesoleva paragrahvi lõige 1 määratleb, et lisaks teenustasule on maakleril võimalik nõuda ka muude kulude hüvitamist. Tõsi on, et kinnisvarabüroo teeb samuti suuri kulutusi, et kliendi vara müüa. Sealjuures on aga kõige olulisem mõista, et kui maaklerteenust osta, siis lepitakse eelnevalt lisatasude osas kokku. Keegi ei hakka tasusid kliendilt nõudma, kui selles pole kokkulepet saavutatud.

Kui aga tekibki olukord, et leping tuleb enne tähtaja saabumist kliendi poolt lõpetada, siis seda situatsiooni reguleerib teenuse eest tasumise osas VÕS § 667 lg 2.  Antud paragrahv määratleb, et kui maakleri vahendamisel või osutamisel lepingut ei sõlmita ehk kui tehingut ei toimu, siis võib maakler siiski nõuda maaklerilepingu täitmisel tekkinud kulude hüvitamist, kui selles on eraldi kokku lepitud. Ka siinkohal pööran tähelepanu, et eraldi tasunõude esitamiseks peab olema kokkulepe. Seega tuleb anda kliendil teadlikult oma kinnitus valmisolekule teenuse eest tasuda. Kui klient pole juba lepingu sõlmimise faasis antud kokkuleppega nõus, siis midagi sellelt kliendilt nõuda vastu tema tahtmist ei saa.

Seega saame vastata eitavalt küsimusele, kas maaklerleping seob kätest ja jalgadest. Lepingu tähtajad on paindlikud ning tasudes on alati võimalik kokku leppida.

Kes koostab maaklerlepingud?

Igas kinnisvarabüroos peaks olemas jurist või juriidilist teenust osutav isik, kes maaklerlepingud koostab, neid kontrollib ning vajadusel ka kliendi erisoovid lepingusse kirja paneb. Igasuguste hilisemate probleemide tekkimise vältimiseks on vajalik, et lepingud on juriidiliselt korrektselt vormistatud ning ka sisu vastab kehtivatele õigusaktidele.

Lõpetuseks tuletan veel algust meelde, milles seisneb maaklerlepinguga olulisus. Antud dokumendiga tagatakse müüjale õigus maakleri tegevust lepingu täitmisel kontrollida ja veenduda, et teenus on kvaliteetne, professionaalne, turvaline ning kliendisõbralik. Tuletan meelde ka seda, et kui antud dokumenti maakleriga sõlmitud ei ole, siis juhib maakler oma tegevust ise ning müüjal ei ole otseselt võimalik esitada argumenteeritud nõudeid, kui maakler on oma tegevusega probleeme tekitanud.

880A8702

SANDRA VASK
Tartu kontori maakler
 
 

Kodumaja kutsub Domuse kliente külla

Tartut on ikka tuntud väikese puust linnana, kuid Eesti Puitmajaliit otsustas puitmajasõbratiitli anda hoopis Tartu linna külje all asuvale Ülenurme vallale. Tartule mõnusaks „eeslinnaks“ muutunud Ülenurme on tõesti sõbralik ja tore elukoht. Siin on hea välja puhata Tartu vaimust ja turvaline kasvatada lapsi.

silmapiiri-26-ko__a__o__a__ginurk_2955Just Ülenurme aleviku südamesse ehitab mõnusaid kodusid ka Domus Kinnisvara partner Kodumaja. Kodumaja ettevõtted on pühendunud elamute ehitusele alates 1995. aastast. Selle ajaga on ehitatud enam kui 5 500 kodu. Kuigi 95% ehitatud eluruumidest asuvad Skandinaavias, kuhu muuhulgas ehitati ka maailma kõrgeim puithoone, soovib Kodumaja siiski Eesti ettevõttena ka Eestisse kodusid rajada. Just selle tõttu on Kodumaja Ülenurmes käima lükanud Päevalille elamurajooni ehituse.

Domus Kinnisvara kutsub kõiki oma kliente Ülenurmesse Kliendipäevale tutvuma Kodumaja ehitatud elamutega. Privaatsed ja energiatõhusad nelja pere elamud asuvad vaiksetel Päevalille ja Silmapiiri tänavatel. Pakkuda on kolme- ja neljatoalised korterid. Läheduses on koolimaja, staadion, põllumajandusmuuseum ja vallamaja, naabriteks ainult eramud. Kõigest mõneminutilise jalutuskäigu kaugusel asuvad lasteaed, kauplus ning rongi- ja bussipeatus. Majad on maaküttega ning sealt tulenevalt on küttekulud väga väikesed. Silmapiiri 26 elamus asuvatele korteritele on ehitaja poolt 5 aastat garantiid.  Vaata lisainfot SIIT.

Kliendipäev toimub 06.03.2016 algusega 12.00 Silmapiiri 26 elamus.

Vajalik on kliendipäevale eelregistreerimine.

IMG_2798                                                           IMG_3577

KRISTO KIVISALU                                                                  MARGE TÕNNIS
kristo.kivisalu@domuskinnisvara.ee                                       marge.tonnis@domuskinnisvara.ee
5373 3475                                                                              503 0023
 
 

Mis toimub kinnisvara turunduses aastal 2016?

Postitaja: Kadi Murr @ 22.02.2016 02:38; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvara turundus on muutunud järjest keerukamaks ja nõudlikumaks. Veelgi enam on süvenemas digiajastu, kus kogu elu koondatakse mobiili ja nutiseadmetesse ning see omakorda toob inimestes välja soovi tunda, et nende poole pöördutakse personaalselt. Samuti soovitakse rohkem tähelepanu ning kaasamist.

Tavapärased meediapinnad on muutumas tapeediks.

Telereklaamid hakkavad järjest rohkem trügima saatesse ja sarjadesse. Seda lihtsal põhjusel. Meil on järelvaatamine ja salvestamine. Elu muutub iga päev järjest kiiremaks ning saateid nende esitamise kellaajal vaadata ei jõuta. Kuna on võimalus seda teha vabalt valitud ajal järelvaatamisest või nutiseadmest, siis tavapärane reklaamipaus jääb nägemata. Nähtavaks kohaks teles on eetrikleebised saate ajal.

Sama saatus on internetireklaamidel. Suur hulk inimesi on avastanud enda jaoks Ad-blocki, tänu millele ei nähta suurt osa interneti lehtedel olevaid bännereid. Ülejäänute jaoks on reklaam lehel muutunud pigem tapeediks. Mõelgem hetkeks, mis reklaami me eile uudiseid lugedes märkasime?

Välireklaami erilahenduste osas nähakse iga päev järjest rohkem vaeva, et mõelda välja midagi teistmoodi, mida veel tehtud pole, et eristuda massist.

Mida siis kinnisvara turundamises on vaja teha, et silma paista?

  1. Mobiili rakendused. Selleks, et olla seal, kus on sinu kliendid, tuleb olla mobiilis. Järjest rohkem leiavad ettevõtted enda jaoks rakenduste maailma, et panna kasutajaid rohkem tarbima nende tooteid ja teenuseid. Kodulehed peavad täna olema juba kindlasti mobiilile kohandatud ning lisafunktsionaalsusega. Mobiil on liikuv vahend. Seda on hea ära kasutada lokaliseerimiseks, oma erinevate valdkondade, piirkondade reklaamimiseks.
  2. Mobiilireklaam. Lisaks erinevatele rakendustele, tarbivad kliendid ka sotsiaalmeediat, uudised jne. Kasuta kinnisvara reklaampinnana mobiili! See on alternatiiviks arvutiekraanile. Kuna kodulehed on ka juba mobiilis, siis on siin sama hea võimalus call-to-actioniks.
  3. Big Data ehk kliendi tundmine. Tänasel infoajastul on meil kätte saadav väga suur hulk andmeid. Interneti „küpsiste“ kogumine on juba eilne päev. Ka mobiili kasutusel jääb maha väga suur hulk andmeid, mida saame oma kliendi tundma õppimisel ära kasutada. Eduka reklaami aluseks on mõelda nagu meie tarbija, olla seal, kus on meie tarbija ning käituda nii, nagu nad soovivad. Küsitlused ei anna meile seda täiesti ausat tagasisidet. Ainus viis on viia end nende tasemele ja nende harjumusi ja käitumisi jälgida.
  4. Kliendi kaasamine. Maailm me ümber on muutunud väga tehniliseks. Paljudes kohtades on ära kadunud inimfaktor. Poodides on võimalik maksta iseteeninduskassades või tellida kaup koju ilma toast välja minemata. Meie klientidel on tekkimas järjest rohkem soov tunda end vajatud. Seega on üheks heaks reklaamikanaliks klientide kaasamine oma igapäeva tegevustesse. Anda neile võimalus rääkida kaasa teenuste/toodete paremaks muutmisel, läbi mille me saame nende jaoks teha personaalseid kampaaniad. Olles tark reklaamija, seome nutiseadme ja kliendi kaasamise ning saame juba suurema personaalse lähenemise
  5. Sotsiaalmeedia. Tänapäeval ei mõtle me selle all enam ainult Facebooki, vaid ka Instagrami, Pinteresti, Twitterit jne. Kas me tahame või mitte, aga sotsiaalmeedia kui reklaamikanal ei kao veel kuhugi. Järjest rohkem kasutatakse seda ka kinnisvara reklaamikanalina ning tihtipeale ka erinevate kanalite miksimise ja integreerimisena.
  6. Videoturundus ja Youtube. Suur rõhk on videol. Uus põlvkond, kes peale tuleb on pigem liikuvast pildist infot ammutav. Seega, kui tahad end reklaamida ja olla mõistetud, tuleb panustada videoturundusse ning kasutada ühe kinnisvara reklaamikanalina Youtube`i.
  7. Sisuturundus. Kuna tavareklaam internetis on märkamatud või keelatud tarbija poolt, tuleb enese reklaamimiseks leida nutikamaid lahendusi ning üheks selleks väljundiks on sisuturundus. Uudised ja artiklite lugemine ei ole kuhugi kadunud ning veel kehtib meedias sõnavõim. Seega kui rääkida oma ettevõttest või tootest/teenusest kui ajakirjandus, siis sellel on kordi suurem mõju kui tavareklaamil.
  8. Kliendikogemus ja soovitus. Kõige suuremat tulu saame siiski sellest, kui meie kliendid saavad osaks suurepärasest kogemusest. Pakkudes enamat kui lihtsalt ootuspärast teenust, vallandame soovituste jada, mis iseenesest reklaamib ettevõtet kõige õigemini ning ka tulusamalt. Eks ole seegi teada, et kvaliteetne ja väga hea toode müüb ennast ise. Siiski peab keegi olema see pioneer, kes selle avastab ja kõigile soovitama hakkab.

 

Kokkuvõtlikult suureneb sellel aastal nutiseadmete kasutamine oma turundustegevustes ning järjest rohkem peame leidma neid mooduseid, kuidas seda kõike ära kasutada õigel ajal, õiges kohas ning õige sõnumiga selleks, et pakkuda meie klientidele suurepärast kliendikogemust suurendamaks soovituste turundust.

Jaanuar 2016 ülevaade: aasta algas ootuspärase tehinguaktiivsuse langusega

Sarnaselt eelmisele aastale, algas käesolev aasta kinnisvaraturul vaikselt. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta jaanuariga samal tasemel. 2016. aasta esimesel kuul teostati Eestis kokku 2751 ostu-müügitehingut koguväärtusega 144, 177 miljonit eurot. Detsembriga võrreldes teostati 35% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 55%.

KOKKU jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

  .

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1170 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 93 101 448 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 42% ja tehingute koguväärtus 60%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 5%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Jaanuaris toimus Tallinnas 550 korteriomandi tehingut, mis on 351 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 18 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind alustas uut aastat väikese langusega, olles 2% madalam detsembri keskmisest hinnast, – 1538 €/m² (mediaan 1446 €/m2). Keskmine hind on 2014. aasta jaanuariga võrreldes samuti langenud 2%.

Tallinn KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 23 ostu-müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 13 tehingut. Detsembris teostati 11 ja aasta tagasi jaanuaris 8 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 275 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 16 861 457 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19%. Samuti langes tehingute koguväärtus 37%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9%, aga koguväärtus on tõusnud 14%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 91 korteriomandi tehingut, mis on 12 tehingu võrra vähem kui detsembris ja 2 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind tõusis jaanuaris 4%, olles 1216 €/m² (mediaan 1185 €/m²). 2014. aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 3%.

Tartu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati jaanuaris 14 ostu-müügitehingut, detsembris ja aasta tagasi jaanuaris müüdi 2 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus Tartu linnas jaanuaris 5 tehingut. Detsembris toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut, kuid 2014. aasta jaanuaris tehinguid ei toimunud.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 181 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 542 401 eurot. Võrreldes detsembriga tehinguaktiivsus langes 21% ja tehingute koguväärtus 46%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 4%, kuid koguväärtus on tõusnud 9%.

Pärnus toimus jaanuaris 41 korteriomandi tehingut, mis on 17 tehingut vähem kui detsembris ja 11 tehingut vähem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 948 €/m² (mediaan 928 €/m2). Keskmine hind on detsembriga võrreldes tõusnud 3% ja 2014. aasta jaanuariga võrreldes 25%.Pärnu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 7 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti nii jaanuaris kui detsembris 3 tehingut. Aasta tagasi jaanuaris teostati 1 hoonestamata elamumaa tehing.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 94 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 028 148 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 66%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 20% ja koguväärtus 33%.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on sama tehingute arv detsembriga ja aasta tagasi jaanuariga. Võrreldes detsembriga keskmine hind tõusis 23%, jõudes hinnatasemeni 613 €/m² (mediaan 616 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 17% kõrgem.

Viljandi KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 2 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus jaanuaris 2 müügitehingut. Detsembris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing ning aasta tagasi jaanuaris tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 119 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 233 562 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 46% ja tehingute koguväärtus 49%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus 17%.

Kuressaares toimus 16 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing rohkem kui detsembris ja 6 tehingut rohkem, kui 2014. aasta jaanuaris. Jaanuarikuus oli keskmine hind 704 €/m² (mediaan 664 €/m2), mis on detsembriga võrreldes 2% ja eelnenud aasta jaanuariga võrreldes 25% kõrgem.

Kuressaare KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud, nii nagu aasta tagasi jaanuaris. Detsembris müüdi 3 eramut. Hoonestamata elamumaaga jaanuaris ega ka aasta tagasi jaanuaris tehinguid ei toimunud. Detsembris teostatid 2 hoonestamata elamumaa müügitehingut.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 212 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 734 146 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 19% ja tehingute koguväärtus 78%. Koguväärtuse suure languse taga on eelmisel kuul koguväärtuse tõusu kaasa toonud kallite hoonestatud äri- ja tootmismaaga tehtud tehingud. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 10% ja koguväärtus 69%.

Jaanuaris toimus Narvas 43 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui detsembris ja 2 tehingut rohem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes detsembriga võrreldes 2%, olles jaanuaris 494 €/m² (mediaan 442 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind  langenud 3%.

Narva KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 3 müügitehingut, mis on detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi  jaanuaris 3 hoonestamata elamumaad. Detsembris müüdi 4 ja aasta tagasi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad.

.

Kadri Lest

Kadri Lest

Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

Kliendipäev aitab ostuhuvi kasvatada

Postitaja: Kadi Murr @ 15.02.2016 12:28; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara Tallinna kontori maakler  Hiie Tamm kirjutab Äripäevas, kuidas kliendipäev aitab ostuhuvi kasvatada.

Kliendipäeva korraldamisega võib huvi objekti vastu lausa kahekordistada.

Domus Kinnisvara maakleri Hiie Tamme sõnul tasub kliendipäevi korraldada lisaks uutele ja ehitatavatele kortermajadele ka kõigi teiste müüdavate objektide puhul.

Kliendipäev peaks Tamme sõnul olema korralikult ette valmistatud. Samti on väga oluline ajaline planeering. “Mõistlik on eelistada nädalavahetuse hommikupoolikuid kella kümne ja ühe vahel. Tööpäeviti ei pruugi nii palju huvilisi olla, siis tasub eelistada kas kolmapäeva või neljapäeva ajavahemikus poole viiest poole seitsmeni. Palju annab juurde mõni positiivne üllatus – põneva uudise või hea tehingu näol.“

Loe täismahus Äripäeva artiklit SIIT

(Artikkel ilmus Äripäevas 12.02.2016, autor Marge Männistu)

Domus-Kinnisvara-maakler-Hiie-Tamm.jpg&ExactW=640&ExactH=420&Q=95&modified=20160212125212

Hiie Tamm

 

Kivimäe Kodu sarikapidu

Postitaja: Ingvar Allekand @ 15.02.2016 10:34; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Iga kord, kui ma sõpradega purjetama lähen paneb mind imestama vana meremeeste komme kallata Vanakesele lonks meelehead üle parda. Imestama ei pane mitte komme, vaid just järjekindlus, kuidas meremehed seda aegade hämarusest pärit traditsiooni järgivad. On ju kaasaegne meresõidutehnika niivõrd palju arenenud, et teoreetiliselt võiks loota ka ilma üleloomulike jõududeta hakkamasaamisele. Kinnisvaraarenduses on juba mõnda aega tempo nii kõvasti peale keeranud, et traditsioonid kipuvad ununema. Ent möödunud neljapäeval pidasime Nõmmel Sihi 122 ehitatava Kivimäe Kodu sarikapidu.

Esmapilgul eiIMG_0905 mõistnud ma isegi, et see vormilt lihtsakoeline üritus, oli tegelikult väga sisukas. Kaasaegne ehitustehnoloogia ning kõikide ISO standardite kohaselt rakendatav projektijuhtimine ei peaks jätma ruumi ajastute tagustele toimingutele, millel ehituspäevikus sisuliselt kohta pole. Aga sarikapidu võimaldas tellijal korraks saada kokku ka nende meestega, kes igapäevaselt kivi-kivi haaval loovad seda kvaliteeti, mida me oma klientidele pakkuda tahame. See oli väga meeldiv, kui minu tänusõnad ehitajatele leidsid sooja vastuvõtu. Veendusin veelkord, et selle arhitektuuripärli korrektne teokstegemine ei ole YITis ainult direktorite või projektijuhti mure, vaid kogu meeskond on selle nimel väljas. Äitäh.

Tõestame, et maja on maja ja kuur on kuur

Postitaja: Kadi Murr @ 03.02.2016 03:50; kategooriad: Hindamine, Kinnisvaraturg, Majandus, Seadusandlus, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara maakler Sirli Loik Saaremaa kontorist kirjutas ajalehes ” Meie Maa”:

“Uus ehitusseadustik on kütnud kirgi juba oma arutellu võtmise hetkest. Mis siis ikkagi lihtsa hoone või hoonete omaniku jaoks muutus ja miks see üleüldse vajalik on?”

Loe täismahus artiklit SIIT

domus024