Domus Kinnisvara uus turuanalüüs

Postitaja: Raul Reino @ 29.01.2016 10:13; kategooriad: Domus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Valminud on Domus Kinnisvara uus kinnisvaraturu ülevaade, mis analüüsib põhjalikult kõike seda, mis juhtus Eesti kinnisvaraturul 2015. aastal, keskendumisega II poolaastale, ning prognoosib arenguid järgnevaks perioodiks.

Tutvu Domus Kinnisvara analüüsiga SIIN

 

Kas Sina saad kinnisvara ostmiseks pangast laenu?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 15.01.2016 09:00; kategooriad: Pangandus
Kommenteeri artiklit siit

piggy bankTihtipeale saab kinnisvara ostmine alguse vajadusest suurema, väiksema, ilusama, looduslähedasema või säästlikuma elukoha järgi. Üldjuhul algab kinnisvara ostmine oma rahaliste vahendite ülevaatamisest ning enamasti tuleb lisafinantseeringuna pangast laenu võtta. Kellel on juba varasemalt laenuvõtmise kogemus, see teab, kuidas tuleb toimida, sest ajaga laenu taotlemise protsessis midagi oluliselt muutunud ei ole, ainult laenu saamise tingimused on karmistunud. Kellel aga puuduvad selles valdkonnas kogemused, kuid peas on kodu soetamise mõtted, siis tasub alustada pankade kodulehtedelt. Pangad on oma kodulehtedel välja toonud väga palju kasulikku ja vajalikku infot laenu taotlemise kohta.

Kui Sul ei õnnestu kõigile oma küsimustele internetist vastust leida, siis tasub broneerida aeg laenuhalduri nõustamisele - väärt nõu saab täiesti tasuta. Aja broneerimine on lihtne, sest suuremate pankade kodulehtedel on olemas vastavad ankeedid, näiteks SEB panga kodulehelt leiab ankeedi „Tule nõustamisele“ lingi alt ning Swedbanki kodulehel on link „Tule, peame nõu!“. Pärast ankeedi täitmist võetakse Sinuga hiljemalt järgmisel päeval ühendust ning lepitakse kokku personaalne kontorisnõustamise aeg.

Pangast laenu saamiseks peab Sul olema ette näidata vähemalt eelneva 6 kuu kindel sissetulek, hea oleks veel pikem tööstaaž ning kindel tööleping. Laenu saamise kõige esimene nõue on piisavalt suur sissetulek, et Sa jõuaksid tulevikus laenu maksta. Peale palga arvestatakse sissetuleku hulka ka teised dokumentaalselt tõestatud ja regulaarselt laekuvad tulud, näiteks üüritulu ja vanemahüvitis. Laenu taotlemisel peab netosissetulek olema vähemalt ~ 600 eurot kuus (koos kaastaotlejaga kokku vähemalt ~ 800 eurot kuus). Näiteks: igakuine netosissetulek on 500€ ning aastas laekub 2000€ maarenti, arvestades viimasest maha 20% tulumaksu, lisandub igakuisele palgale 133€. Sel juhul on igakuine sissetulek 633€ ning panga netosissetuleku piirmäär ületatud. Lisaks vaatavad laenuhaldurid üle ka laenutaotleja tarbimisharjumused ning muud krediidikohustused.

Laenu ja muude krediidikohustuste teenindamiseks ei tohi reeglina kuluda üle 40% laenutaotleja(te) sissetulekust. Samas oleneb protsent ka sissetuleku suurusest – laenutaotlejal, kes teenib keskmisest tunduvalt suuremat palka, võib eelnimetatud protsent olla suurem, kuid alla keskmist palka teeniva laenutaotleja puhul võidakse seda protsenti vähendada. Unustada ei tohi ka asjaolu, et laenuperioodi pikkus võib olla maksimaalselt 30 aastat.

Pangalaenuga kodu ostmine ei tähenda aga üldsegi seda, et ise ei pea ühtegi eurot panustama. Laenu võtmisel tuleb arvestada, et 100% ulatuses ostetava objekti maksumusest ei ole võimalik pangast laenu saada juhul kui ei ole sobivat lisatagatist. Näiteks viimase viieteistkümne aasta jooksul ehitatud või täielikult renoveeritud kinnisasja ostmisel Swedbanki laenuga, piisab enamasti 15% omafinantseeringust. Vanema kinnisasja ostmisel tuleb arvestada suurema omafinantseeringuga, mis üldjuhul jääb 20-30% juurde. SEB pank võimaldab oma klientidel kasutada Sihtasutuse KredEx käendust ning sel puhul on vajalik ainult 10% omafinantseeringut. Kui omafinantseering puudub, on võimalik kasutada lisatagatist - pangad eelistavad nendena kortereid või elamuid. Lisatagatis ei pea tingimata olema laenutaotleja isiklik vara, sobib ka lähisugulaste oma.

Järelturu korteri ostmisel ning lisatagatise kasutamisel soovib pank eksperthinnangut, mille on koostanud laenuandja poolt aktsepteeritud kutseline hindaja. Ka eksperthinnangu tellimisel peab koduostja arvestama kuni paarisajaeurose väljaminekuga (Tartus maksab korteri eksperthinnang 140€). Uute ehitiste puhul sobib pankadele üldjuhul hinnapakkumus või notariaalselt kinnitatud eelleping kinnisvara ostuks-müügiks.

Samuti peab pangalaenuga koduostja arvestama laenulepingu tasuga, mis näiteks SEB panga kodulaenu puhul on 1% laenusummast, minimaalselt 250€. Lisaks tuleb arvestada ka notaritasu ja riigilõivuga, millest esimese maksavad ostja ja müüja tava kohaselt pooleks (uusarenduste puhul see tava ei kehti) ning riigilõivu tasub ostja. Samuti jääb ostja kanda hüpoteegi seadmise tasu. Näiteks pangalaenuga 100 000€ maksva korteri ostmisel (omafinantseering 20%) on notaritasu umbkaudu 520€ ning riigilõiv 150€, mille sisse on arvestatud hüpoteegi seadmise tasu, ärakirjad ja edastamine kinnistusosakonnale.

Laenuga korteri ostmisel tuleb arvestada, et Sa oled kohustatud kindlustama nii oma ostetava kui ka tagatisvara ning sellest tulenevalt lisanduvad Sinu igakuisele laenu tagasimaksele ka kodukindlustuse maksed. Soovitav on teha ka laenukindlustus, mis tagab laenukohustuse täitmise nt. raske tervisekahjustuse või töökaotuse ajal.

Laenu taotlemisel uuritakse põhjalikult ka taotleja tausta ning finantskäitumist. Lähiaastatel võetud kiirlaenu puhul on äärmiselt keeruline, et mitte öelda võimatu, pangast laenu saada. Samuti raskendab laenusaamist asjaolu, kui muude liisingute või laenude tagasimaksmised on viibinud.

Peamised eitavad laenuotsuse põhjused*:

  • Maksehäired Krediidiinfos
  • Ebapiisav sissetulek
  • Liiga suured kohustused finantsasutuste ees
  • Mittesobiv tagatis
  • Ebakorrektne maksekäitumine
  • SMS laenud

Pangad teevad ka erandeid, seega tuleks enne korterite/majade vaatamas käimist minna hoopis panka laenunõustamisele ning selgitada välja oma laenuvõimekus. Selliselt toimides ei teki olukorda, kus väljavalitud unistuste kodu ei saagi osta, sest laenuvõikemus ei ole panga ees piisavalt suur.

* Nordea pank

Autor

Kadri Lest

 KADRI LEST
Kutseline maakler / analüütik
 
 

Detsember 2015 ülevaade: Tallinna korteriturul osutus aasta viimane kuu aktiivseimaks

Detsembris oli tehingute koguväärtus viimaste aastate kõrgeim. Aasta viimasel kuul teostati mitmes maakonnas kallite ärihoonetega tehinguid, mis viisid detsembrikuu tehingute koguväärtuse hüppeliselt üles. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 4229 ostu-müügitehingut koguväärtusega 337,355 miljonit eurot. Novembriga võrreldes teostati 8% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 60%.

KOKKU detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas 2015. aasta detsembris 2000 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 230 220 148 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 14% ja tehingute koguväärtus 53%. Koguväärtuse tõusu  tõid kaasa aasta lõpus toimunud mitmed kallid hoonestatud ärimaade tehingud. Kahe kõrgeima hinnaga tehingute osakaal oli detsembri koguväärtusest ligi viiendik. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 24% ja koguväärtus 42%.

Kui enamus ülevaates välja toodud linnades oli detsember tehingute arvult tagasihoidlik, siis Tallinnas oli detsembrikuu aasta kõige aktiivsem. Tallinna linnas toimus 901 korteriomandi tehingut, mis on 145 tehingu võrra rohkem kui novembris ja 187 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Tehingute arvu tõusu tõi eeskätt kaasa uute korteritega tehtud tehingute arv. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Rästa tn 18, Kadaka pst 142, Paepargi tn 49, Kadaka tee 193a ning Vana-Rannamõisa tee 1a. Detsembris oli keskmine hind sarnaselt kuu varasemale 1564 €/m² (mediaan 1545 €/m2). Keskmine hind on 2014. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 4%.

Tallinn KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega sooritati detsembris 28 ostu-müügitehingut (maakonnas 124), mis on novembriga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 11 tehingut (maakonnas 106). Novembris teostati 6 ja aasta tagasi detsembris 37 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

TARTU

Tartu maakonnas teostati detsembris 340 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 26 898 920 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 13%. Tehingute koguväärtus tegi aga hüppelise tõusu, olles detsembris 51% kõrgem. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kolm hoonestatud ärimaaga tehtud tehingut Tartu linnas, nende tehingute koguväärtus oli ligi 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 9% ja koguväärtus 7%.

Detsembris toimus Tartu linnas 103 korteriomandi tehingut, mis on 31 tehingu võrra vähem kui novembris ja 9 tehingut vähem, kui eelneva aasta detsembris. Detsembri keskmine hind jäi samale tasemele novembriga, olles 1167 €/m2 (mediaan 1137 €/m2). 2014. aasta detsembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 2%.

Tartu KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati detsembris 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 21), mis on novembriga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes võrdne. Hoonestamata elamumaadega toimus detsembris 9 tehingut (maakonnas 28). 2015. aasta novembris toimus 2 ja aasta tagasi detsembris 0 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati detsembris 230 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 12 139 795 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 14%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 30%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõid peamiselt kaasa kahe kalli ärimaa ostu-müügitehingud, millede koguväärtus oli neljandik Pärnu maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 2%, kuid koguväärtus tõusnud 30%.

Pärnus toimus detsembris 58 korteriomandi tehingut, mis on 10 tehingut  vähem kui novembris ja 2 tehingut rohkem, kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind detsembrikuus oli 921€/m² (mediaan 889 €/m2). Keskmine hind on novembriga võrreldes langenud 5%, kuid 2014. aasta detsembriga võrreldes tõusnud 14%.

Pärnu KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 32), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 3 tehingut (maakonnas 14). Novembris tehti 5 tehingut ja aasta tagasi detsembris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 924 105 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 11% ja tehingute koguväärtus 84%. Tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa hoonestatud tootmismaaga tehtud tehing, mille koguväärtus oli ligi 1/3 Viljandi maakonna tehingute koguväärtusest. Aastataguse ajaga võrreldes on ostu-müügitehingute arv langenud 45%, kuid koguväärtus on tõusnud 5%.

Detsembris toimus Viljandi linnas 16 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingu võrra vähem kui novembris ja eelneva aasta detsembris. Detsembris langes keskmine hind novembriga võrreldes 5%, tasemele 498 €/m² (mediaan 551 €/m2). Võrreldes aastatagusega on keskmine hind 5% kõrgem.

Viljandi KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii novembris kui ka detsembris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 14), mis on aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus detsembris 1 tehing (maakonnas 2). Kuu varem ega ka 2014. aasta detsembris hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta detsembris 221 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 339 595 eurot. Võrreldes novembriga tõusis tehinguaktiivsus 121% ja tehingute koguväärtus 112%. Detsembris toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut, mis viisid tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 52% ja koguväärtus 45%.

Detsembris toimus Kuressaare linnas 15 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem kui novembris ja 5 tehingut rohkem kui 2014. aasta detsembriga. Detsembrikuus oli keskmine hind 691 €/m² (mediaan 712 €/m2). Novembris oli keskmine hind 9% madalam ning eelnenud aasta detsembris 6% madalam.

Kuressaare KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 12), mis on 2 tehingut rohkem, kui eelnenud kuul ja 1 tehing rohkem kui aasta tagasi. Hoonestamata elamumaadega teostati detsembris Kuressaare linnas 2 tehingut (maakonnas 12). Novembris toimus 1 tehing ning aasta tagasi detsembris tehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas detsembris 263 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 26 509 095 eurot. Võrreldes novembriga langes tehinguaktiivsus 10%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 367%. Tehingute koguväärtuse tõus on tingitud kallite hoonestatud äri- ja tootmismaaga tehtud tehingutest, millede koguväärtus moodustas üle 80% terves maakonnas tehtud tehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 15%, kuid koguväärtus tõusnud 211%.

Detsembris toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis on 13 tehingut vähem kui novembris ja 9 tehingut rohkem kui eelneva aasta detsembris. Keskmine hind on taaskord natukene tõusnud, olles detsembris 503 €/m² (mediaan 499 €/m2). Novembriga ja 2014. aasta detsembriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 2%.

Narva KOM detsemberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti detsembris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis on novembriga võrreldes 1 tehing vähem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Narva linnas teostati detsembris 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 7). Novembris toimus 2, kuid aasta tagasi detsembris tehinguid ei toimunud.

Kadri Lest

 Kadri Lest
Kutseline maakler / analüütik

Kuidas Juhan Laulupeole läks ehk kuidas K6 Residents endale nime sai?

Postitaja: Kadi Murr @ 06.01.2016 03:43; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
1 kommentaar

Ühel ilusal sügisesel hommikul alustas Juhan Kunderi oma jalutuskäiku Laulupeole. Päike paistis, puud olid puna-rohe-kollase kirjud, värske õhk paitas õrnalt põski ning kõrvu kostus lindude laulu.

Möödudes Politsei Pargist naeratas ta lahkelt mänguväljakul mängivatele lastele ning kergitas kaabut daamile, kes jalutas valge krässus karvaga koerapoissi. Eemal silmas ta head sõpra FR. R Kreutzwalti, kes nautis Tallinna uhkeima ehitise Hiltoni hotelli säravat fassaadi. Viibates sõbralikult astus ta edasi. Tervituseks noogutas peaga C.R Jakobsoni, kes oli tagasi jõudnud oma hommikuselt turul käigult, kott värsket talukraami täis, haugates punasest eestimaisest õunast. Oma mõtteid mõlgutades ning vaikust nautides lehvitas Fr. Kuhlbars, kes istus maja trepil, lõpetades oma viimast luuletust. Kuuldes paremalt põiktänavast kostuvaid naerukilkeid, silmas ta perekondi askeldamas oma hommikusi tegemisi, lehvitas aia küljes ronivale poisiklutile ning hingas õnnistatult sisse. Ees terendas Laulupeo helisev silmapiir. Ta oli jõudnud kohale. Ta oli õnnelik, et teda ümbritses rohelus, mugavus, sõbralikud inimesed, järelkasvav põlvkond ning kõik eluks vajalik oli tal kõigest jalutuskäigu kaugusel. Paar sammu veel ning tema ees laius Kadrioru park kõige endas kätkevaga. Ilmselt tuleks alustada sportimisega, kui see sulle nii lähedal on, mõtles J.Kunderi ning sammus edasi….

20.sajandi algul kerkis kesklinna äärealale kultuurist, kunstist ja tööstusest vohav asum, mille nimeks sai Torupilli. See koondas endasse tänavaid, mille muusadeks olid heliloojad, kunstnikud, kirjanikud-E.Viiralt, Fr.R.Kreutzwald, Fr.R.Faelhmann, C.R.Jakobsoni, J.Kunderi.

2017.aasta kevadeks kerkib J.Kunderi põik 6 asuvale sisealale kolmest majast koosnev kvartal, mis on ümbritsetud kultuuriajaloost ja kunstilistest vaadetest olles samal ajal kiviviske kaugusel kesklinna ja Kadrioru luksusest.

Need majad rajatakse hingega ning südamest, et nad jääksid kestma põlvkondi, nagu antud piirkonnale kohane. Looming, mis pakatab soojusest, parimatest soovidest, uudsetest lahendustest ning ainult kõige kvaliteetsematest materjalidest, sobib suurkujude kõrvale seisma nagu valatult.

Kesklinna mugavuses on Kolm maja Kunderi tänaval, mis on loodud Kultuuriväärtusega piirkonda, ümbritsetud Kunstilisest miljööst ning kasutatud ainult Kõrgkvaliteetseid ehitus- ja siseviimistlusmaterjale.

Saage tuttavaks:

merepilt

See on K6 Residents- kesklinna luksus ning perekonna soojus, loodud hinge ja südamega kestma põlvkondi.

K6 Residents- Kolm maja Kunderi tänaval!

Postitaja: Kadi Murr @ 06.01.2016 03:30; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Pressiteated
Kommenteeri artiklit siit

Maru Ehitus AS on käivitanud Kesklinna ja Kadrioru kohtumispaigas, Torupilli asumis, aadressiga Kunderi põik 6 korterelamute arendusprojekti.

Suletud territoorium hõlmab 4751 m2 suurust kinnistut, kuhu püstitatakse kaks 5- kordset ja üks 6-kordne kortermaja. Hubasust loob kauni haljastusega sisehoov koos laste mänguväljaku ja parkimisalaga. Kortereid majades kokku 42 ja 0 korrus on planeeritud maa-aluse autoparkla ja panipaikade tarvis, mis ühendab kolme kortermaja.

Parkimiskohad kinnistul jagatakse kasutuskorra alusel, panipaigad ja garaaziboksid on eraldi kinnisasjad.

Kunderi põik 6/1 ja 6/2 on 10 korteriga ühe trepikojaga viiekordsed elamud, kus igal korrusel vaid kaks 3-4 toalist eklusiivset perekorterit. Siselahendused on mugavad ja praktilised, planeering läbi maja, vaated avanevad kolme ilmakaarde. Lisaväärtuseks on igal korteril rõdu või terrass.

Kunderi põik 6/3 on projekteeritud 22 korteri, kahe trepikojaga 6-kordse kortermajana, kus valdavalt 3-4 toalised perekorterid ja viimasel, kuuendal korrusel laiuvad imepärase vaate ja suurte terrassidega kaks 6-toalist elamispinda.

Majad on varustatud liftidega.

A-energiaklassi kortermajades on mõeldud eelkõige mugavusele ja korterite ülalpidamise ökonoomsusele. Ehituses kasutatakse „rohelist“ mõtlemisviisi ja vaid kõrgtehnoloogilisi lahendusi. Radiaatoreid asendab vesipõrandaküte. Energiasäästlikkuse tagamiseks on hoonetesse kavandatud soojustagastusega ventilatsioonisüsteem. Lisaenergia tootmiseks paigaldatakse hoonete katustele päikesepaneelid. Kesklinna asukohast tulenevalt pööratakse erilist tähelepanu heliisolatsiooni tagamisele, vaatamata sellele, et kompleks paikneb sisekvartalis, kus on juba oma iseloomult madalama müratasemega keskkond.

Korterelamute projekteerija Ain Koit Arhitektuuribüroo.

Siin valmivad toredad kodud peredele, kes hindavad kõrget elukvaliteeti kesklinna südames.

Eelmüük on alanud!

Küsi lisa:

Neeme Liiva, 52 72 623

neeme.liiva@domuskinnisvara.ee

 

880A4963

Liia Laid, 527 9992

liia.laid@domuskinnisvara.ee