Suurte terrassidega uued korterid Nõmme mändide all

Postitaja: Rando Vanaveski @ 25.11.2015 06:07; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Pressiteated
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

terrass2Nõmmeliiva Kodud asuvad privaatses ja looduslähedases elukeskkonnas Nõmmel, Liiva asumis. Kaks identset väiksemat 9 korteriga elamut ja üks suurem maja 16 korteriga on planeeritud tiheda ja väärtusliku haljastusega alale, mida täiendatakse uute puude ja põõsastega.
Hoonete välisseinad on monteeritavatest betoonelementidest mis on soojustatud ja kaetud nii heledate kui tumedate tsementplaatpindadega, aktsendiks vertikaalne peitsitud laudvooder. Valikus on erineva planeeringuga, kõrge viimistluskvaliteediga, 1- kuni 4-toalised korterid, enamus nendest suurte terrassidega. Kolme maja peale kokku ehitatakse 34 korterit, millest osa paikneb kahel tasapinnal. Korteritesse toovad rohkelt päikesevalgust ning avarust terrassid ja klaaspinnad. Majade viimase korruse korterid eristuvad teistest erakordselt kõrgete lagedega.

Majade küte on lahendatud gaasikütte baasil.

Kinnistu hoovis on istepingid, laste mänguväljak koos ronimisseina, liivakasti, karusselli ja vedrukiikedega.

Korterelamud on piiratud aiaga, sissepääs on läbi 3 automaatikaga lükandväravat autodele ja 2 jalgvärava.

Nõmmeliiva korterelamud jäävad eemale kesklinna suurest liiklusmürast, mistõttu on see ideaalne keskkond vaikust hindavale inimesele. Samas jäävad elamute lähedusse ühistranspordipeatused, Liiva rongijaam ning Järve kaubanduskeskus – kõik on mugavalt käe-jala juures. Lähimad bussipeatused on Viljandi maantee ääres ja Järve Selveri juures. Nõmmeliiva kodust lõunasse jääb ülelinnalise tähtsusega roheala Liiva mets, väikese jalutuskäigu kaugusele Oravamäe park ja valgustatud Järve terviserajad.

Majad valmivad sügisel 2016 – Sinu uus kodu Nõmme mändide all!

Vaata ka: www.nommeliiva.ee

Lisainfot küsi:

Neeme-Liiva

Neeme Liiva, 52 72 623

neeme.liiva@domuskinnisvara.ee

Evely_Lai

Evely Lai, 5696 6996

evely.lai@domuskinnisvara.ee

Talvekuud paljastavad varjatud puuduseid

Postitaja: Rando Vanaveski @ 19.11.2015 06:36; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kui ostetud kinnisvaral ilmnevad puudused, siis on ostjal õigus nõuda müüjalt asja parandamist ja kui müüja seda mõistliku aja jooksul ei tee, siis võib ostja asja parandamisega ise tegeleda ning pärast nõuda müüjalt tehtud kulutuste hüvitamist. Samuti on ostjal võimalus kasutada lepingust taganemise õigust või nõuda korteri hinna alandamist.

See kõik võib toimuda mõlema poole kokkuleppel, kuid võib ka kujuneda väga aeganõudvaks ja tülikaks kohtuteeks, mispärast just osad külmematel kuudel tehtud tähelepanekud uue kodu ostmisel võivad päästa hilisematest ebameeldivustest ja lisakulutustest.

Suurimaks kuluks on reeglina küte ja kuigi info küttesüsteemide kohta on kättesaadav igal ajal ning kulusid saab arvetega lihtsalt tõestada, siis mitmed ebameeldivad üllatused võivad ilmneda alles kütteperioodi saabudes.

Kui puudub võimalus ise kütet reguleerida, tasub mõnel külmemal päeval kohapeal veenduda ega korter ei ole üle- või alaköetud ning sellega seoses uurida, kas korteriühistu on planeerinud paigaldada radiaatoritele termostaadid, mis annavad märgatava küttekulude kokkuhoiu ja võimaluse vastavalt oma vajadusele temperatuuri reguleerida.

Samuti tasub tähelepanu pöörata akende sooja hoidmisele ja niiskusele akende ümbruses. Niisket akna ümbrust võib peaegi kaunistada hallitus, mis omakorda võib esile kutsuda erinevaid tervisehädasid ja hallitusest vabanemine ei pruugi osutuda lihtsaks. Suvel kuivemate ilmadega võib probleem jääda täiesti märkamatuks.

Kui tegemist on viimase korruse- või äärekorteriga veendu, et välissein või lagi oleks korralikult soojustatud. Jutu järgi võib teinekord tunduda, et maja on küllaltki korralikult soojustatud, kuid tegelikkuses võib külma ilmaga olukord kohapeal ootustest suuresti erineda.

Uuri, kas ja millal on nii majas kui ka korteris torustik vahetatud. Jälgi näiteks kas on võimalik, et külm pääseb läbi soojustamata keldriakende torudele ligi. Jäätunud torud võivad külmumisel lõhkeda ja veekahjustuste likvideerimine võib väga kalliks maksma minna.

Miinuskraadide ja lumega näeb, kas maja katus on nõuetekohaselt soojustatud, sest kui seda on tehtud, siis sõltumata ilmastikutingimustest, ei teki jääpurikaid. Kehvalt soojustatud katusel tekib soojuse kadu ning katusel oleva lume sulamisel külmub see jääks. Katusel tekkinud jää võib lõhkuda räästaid, katusekatteid, vihmaveetorusid ning fassaade. Katustel olevad jääpurikad ja lumi võivad ohustada nii inimesi kui ka sõidukeid.

Autor

Elis Madi_portree

 

 

 

 

 

ELIS MADI

Maakler

Kriis pole põllumaa hinda kukutanud

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 19.11.2015 04:31; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kuigi põllumajandussektoris on rasked ajad, ei kajastu see veel maa ostu-müügi hindades. Kvaliteetse haritava maa keskmine hind on üle Eesti varasemate aastatega võrreldes kasvanud, kuna nõudlus põllumaa järele on suurenenud.

Kõrgema hinnaga tehinguid on tehtud Kesk-Eestis, Lääne-Virumaal ja Tartumaal, kus on Eestimaa kõige viljakamad mullad. Neis piirkondades maksab viljaka põllumaa hektar enamasti 2500– 3500 eurot. Haritava maaga tehtud tehingute keskmine pindala on 2009. aastast stabiilselt vähenenud, kuid tehingute kogupindala aastate lõikes järjest suureneb.

Viimaste aastate suur hinnatõus.

Alates 2011. aastast on põllumaade turul toimunud suur hinnatõus, mis kajastub ka hektari mediaanhindades. 2014. aasta mediaanhind on aasta varasemast oluliselt kõrgem. Enamikes maakondades on haritava maa ühikuhinnad kasvanud kuus või enam korda võrreldes kümne aasta taguse hinnaga. Suurt rolli põllumajanduslikus kasutuses olevate maade nõudluse kasvus mängivad mitmed PRIA vahendatavad põllumajandustoetused. Vaadeldes haritavate maade tehinguaktiivsust, on näha, et 2006. aastani tehingute arv kasvas, ajavahemikul 2007–2010 aga vähenes. Samal ajal jätkasid hinnad aga tõusu. Kuna Eesti majanduses tulid raskemad ajad, siis stabiliseerusid hektari hinnad 2008. aastal ning jäid paariks aastaks pidama. Põllumajandussektoris oli vähem raha, kuna tarbimine ja sissetulekud vähenesid. Põllumaad eelistati vajadusel pigem rentida ning tegevust oluliselt ei laiendatud. Samas olid tehingute hinnad masu-perioodil suhteliselt stabiilsel tasemel, võrreldes kapitaalse langusega muudes kinnisvarasektorites.

2013. aastal tehti Eestis haritava maaga 1089 ostu-müügitehingut (keskmine pindala 10,5 ha, keskmine hind 1 934 €/ha). 2014. aastal tehti tehinguid natuke rohkem (1258 ostu-müügitehingut), samuti on suurenenud märgatavalt põllumaade mediaan- ja keskmine hektari hind.  Tehingute arv vähenenud. Sel aastal on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga põllumaadega tehtud tehingute arv vähenenud (esimese kolme kvartaliga 858 ostu-müügitehingut). See võib tähendada põllumajandustootjate ostujõu vähenemist, kuna põllumaa hektari hind on tõusnud ja põllumajandussektor on raskustes. Kuigi põllumaa hektari mediaanhind on 2500 eurot, ütlevad aktiivses piirkonnas toimetavad tootjad, et alla 3000 euro hektarist maad osta ei saa ja väiksemad ettevõtjad on ostust loobunud.

Kas hinnaralli pidurdub?

Põllumaa hektari hind ei näita veel langust, aga ostuvõimeliste põllumeeste hulk on kahanenud. Paljud põllumajandusettevõtted on maid ostnud laenuga, aga keerulise majandusolukorra tõttu püütakse ettevõtet elus hoida ja maksevõime on nõrgenenud.

Hea investeering.

Põhjus, miks hinnad pole langenud, on selles, et põllumaad peetakse heaks investeeringuks. See on siiani tasunud end ära nii hinnatõusu, lihtsama haldamise kui ka renditulu tõttu. Tõenäoliselt on põllumaa hinna väikest tõusutrendi sellel aastal mõjutanud just investorite ootus, sest meie hinnad pole veel tõusnud Põhjamaade tasemele.

Tõusevad ka rendihinnad

Viimastel aastatel on tõusnud ka põllumaade rendihinnad. Kui varem sai hektari maad rentida 40–60 euro eest, siis praegu on hind põllumajandustootjate sõnul keskmiselt 50–80 eurot. Samas oli mullu juulist tänavu juulini sõlmitud riigi omandis põllumaa rendilepingute keskmine aastatasu maa-ameti andmeil 107 eurot hektari eest. Riik saab reservmaad rendile anda enampakkumisega ja vaadates alghinda, on see kerkinud keskmiselt kolmandiku võrra. Riigimaade rendihinnad varieeruvad maakonniti väga palju. Kui madalamad hinnad jäävad 50 euro kanti hektari kohta, siis kõrgemad on olnud ka üle 200 euro. Kuna riigimaade rendihinnad on tõusnud kiiremini, kui eraomandis olevate maade rendihinnad, siis survestavad suuremad investoritest maaomanikud kõrgemate rendihindadega ka põllumajandustootjatest rentnikke.

Artikkel ilmus Äripäeva novembrikuu Kinnisvara teemalehes.

Autor

Domus Kinnisvara_Viljandi fotod_Mirje Kallaste1

MIRJE KALLASTE
Lääne regiooni juht/ Kutseline hindaja
 
 

Üürida või osta elukoht – selles on küsimus

Postitaja: Kersti Luik @ 16.11.2015 09:08; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pangandus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Püstitatud küsimus vaevab kõige rohkem inimesi vanuses 25-35 eluaastat, sest siis tuleb aktiivsemalt hakata mõtlema oma kodu soetamise ning pere loomise peale. Enamus inimesi kaldub arvama, et oma kodu saab olla ainult ostetud, kuid kas alati?

Tegelikult on mõlemal tegevusel, nii ostmisel kui üürimisel, omad plussid ja miinused ning ei saa öelda, et üks on teisest parem. Mõlema tegevusega kaasnevad suuremal või väiksemal määral rahalised kulutused. Ostmise puhul on tegemist väga suure väljaminekuga ning ilmselt suurima rahalise otsusega elus. Järgenevalt on toodud välja mõned punktid, et saada selgust, kas Sul oleks kasumlikum ÜÜRIDA:

• Sul on piiratud rahalised vahendid: kui puuduvad rahalised vahendid kodu ostmisel laenu sissemakse ja lisakulutuse tegemiseks on sulle sobivam kodu üürimine.

• Sa oled oma töökoha suhtes ebakindel: kui Sa pole kindel oma töö olemasolus vähemalt 5 järgneva aasta, siis peaksid sa mõtlema üürikorterile. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on võimalik kolida kallimast üürikorterist odavamasse, kuid pangalaenuga soetatud elukohast võid halvimal juhul lausa ilma jääda.

• Vajad elamist lühikese aja jooksul nt. asud täitma tööülesandeid, mis kestavad vähem kui 2 aastat või kavatsed järgmise paari aasta jooksul mujale kolida seoses pere loomisega. Sarnane soovitus kehtib ka juhul, kui oled läbi elanud mõne traagilise elusündmuse: abielulahutuse või abikaasa kaotuse, siis on parem üürida, kuni oled saanud jälle kindla jalgealuse.

• Soovid elada unistuste kodus, kuid selle ostmiseks napib raha. Üürimise eeliseks on kindlasti kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada.

või OSTA:

• Sul on kogu ostusumma ulatuses raha olemas ning laenukohustust võtma ei pea. Samuti oled arvestanud oma kodu ostmisel seonduvate lisakuludega (nt. notaritasu, riigilõiv, uus mööbel ja tehnika).

• Sul on raha laenu sissemakseks (20% laenusummast) ja ostuga seonduvateks lisakuludeks ning oled kindel oma igakuises sissetulekus.

• Sul on plaan jääda ühte kohta elama vähemalt viieks aastaks. Kõige parem on osta, kui Sul on pikaajaline nägemus, mida oma eluga peale hakkad.

• Sa soovid stabiilset elu ja vabadust. Igati mõistetav on soov, et kodu oleks just selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus saad olla vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga enda võimalustest lähtudes. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid internetiavarustes leiduvaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Tutvu ka „Osta või üürida“ kalkulaatori võimalustega: http://www.kalkulaator.ee/?lang=1&page=17

Autor

Kersti Luik

KERSTI LUIK
Maakler
 

Oktoober 2015 ülevaade: Tallinnas toimus kaks kaua oodatud komplekstehingut

Eesti kinnisvaraturg püsib jätkuvalt aktiivne. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta oktoobrikuus Eestis kokku 4084 ostu-müügitehingut koguväärtusega 258,065 miljonit eurot. Eelnenud kuuga võrreldes teostati 7% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 4% kõrgem. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta oktoobriga tõusnud 4% ning tehingute koguväärtus on tõusnud 20%. Oktoobri müügitehingute aktiivsus oli viimase 12 kuu keskmisest 5% kõrgem.

KOKKU oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta oktoobris 1786 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 191 093 513 eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 9% ning tehingute koguväärtus 8%. Ka see kuu toimus Harju maakonnas mitu kalli ärihoone tehingut, mis hoiavad maakonna tehingute koguväärtusest kõrgena. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 13% ja koguväärtus 32%.

Oktoobris toimus Tallinnas 740 korteriomandi tehingut – 60 tehingut rohkem kui septembris ja 28 tehingut rohkem, kui eelneva aasta oktoobris. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 1%, olles 1543 €/m² (mediaan 1464 €/m2). 2014. aasta oktoobriga võrreldes on keskmine hind tõusnud 6%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Mäepealse 20 arendus, kus teostati üle 20 korteri ostu-müügitehingu.

Tallinn KOM oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega oktoobris 56 ostu-müügitehingut (maakonnas 148). Võrreldes septembriga toimus Tallinnas 29 eramu tehingut rohkem ning 2014. aasta oktoobriga 20 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 66 tehingut (maakonnas 132). Septembris teostati 13 ja aasta tagasi oktoobris 12 hoonestamata elamumaa tehingut. Oktoobrikuu elamute ja hoonestamata elamumaade tehingute arvu viis üles komplekstehing kaua oodatud Kopli liinide maa-alaga, mille ostis OÜ Fund Ehitus hinnaga 1 900 100 eurot. Samuti toimus komplekstehing kurikuulsate Olümpia hotelli vastas olevate kruntidega, millede ostmine kinnisvarabuumi ajal oli üheks põhjuseks, miks Viktor Levada ärid läksid pankrotti. Kõnealused krundid ostis oktoobris avalikul enampakkumisel E.L.L. Kinnisvara. Antud krunte on varasemalt püütud mitmeid kordi enampakkumisel müüa, kuid siiani tulemuseta.

.

TARTU

Tartu maakonnas teostati oktoobris 395 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 20 872 890 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes septembriga võrreldes 12% ning koguväärtus 41%. Koguväärtuse languse tõi kaasa asjaolu, et septembris toimus mitme üle 1 miljoni maksva ärihoone müük ning mitmete kallite uute korterite tehingud. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 3% ning koguväärtus 10%.

Oktoobris toimus Tartu linnas kokku 144 korteriomandi tehingut, mis oli 27 tehingut vähem kui septembris ja 9 tehingut rohkem, kui eelneva aasta oktoobris. Oktoobris toimus vähe tehinguid uute korteritega, millest tulenevalt oli keskmine hind 1136 €/m2 (mediaan 1106 €/m2), mis on võrreldes kuu varasemaga 13% madalam. Võrreldes 2014. aasta oktoobriga on keskmine hind langenud 3%.

Tartu KOM oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris ainult 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 40), kuu varem septembris müüdi 16 eramut rohkem ning aasta tagasi oktoobris müüdi 17 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 24). Septembris toimus 8 ja 2014. aasta oktoobris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati oktoobris 272 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 374 197 eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehinguaktiivsus 12% ning tehingute koguväärtus 20%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2%, ning koguväärtus on tõusnud 34%.

Pärnus toimus oktoobris 61 korteritehingut. Kuu varem septembris toimus 2 tehingut rohkem ning 2014. aasta oktoobris toimus 9 tehingut rohkem. Keskmine hind oli oktoobris 883 €/m² (mediaan 871 €/m2), mis võrreldes septembriga tõusis 2% ja 2014. aasta oktoobriga võrreldes tõusis 9%.

Pärnu KOM oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti oktoobris 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 21), mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut rohkem ning aasta tagasi oktoobriga võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 2 tehingut (maakonnas 17). Kuu varem septembris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing ning aasta tagasi oktoobris toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 166 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 048 793 eurot. Tehingute arv tõusis septembriga võrreldes 12% ning koguväärtus 7%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 9%, kuid koguväärtus langes 25%.

Oktoobris toimus Viljandi linnas 29 korteriomandi tehingut, mis on 10 tehingut rohkem kui kuu varem septembris ning 1 tehing vähem, kui 2014. aasta oktoobris. Keskmine hind oli oktoobris 484 €/m² (mediaan 525 €/m2), mis võrreldes septembriga langes 12% ja 2014. aasta oktoobriga võrreldes 3%.

Viljandi KOM oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti oktoobris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 23), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut vähem ning aasta tagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Viljandi linnas ei teostatud septembris, ega oktoobris ühtegi hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 4). Aasta tagasi oktoobris toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta oktoobris 147 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 265 325 eurot. Võrreldes septembriga tõusis tehingute arv 21%, mille tõi kaasa maatulundusmaadega teostatud tehingute arvu tõus, ning tehingute koguväärtus tõusis 78%, mille taga on eeskätt meedias kajastust saanud SPA Hotell Saaremaa Valssi tehing. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12%, kuid koguväärtus on tõusnud 6%.

Oktoobris teostati Kuressaares 19 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 7 tehingut rohkem, kui 2014. aasta oktoobris. Oktoobrikuu keskmine hind jäi kuu varasemaga samale tasemele, olles 682 €/m² (mediaan 686 €/m2). 2014. aasta oktoobriga võrreldes langes keskmine hind 13%.

Kuressaare KOM oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Oktoobris toimus Kuressaare linnas 6 (maakonnas10) eramu ostu-müügitehingut. Septembris ja aasta tagasi oktoobris teostati 2 eramutehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati oktoobris 3 tehingut (maakonnas 11). Septembris ja 2014. aasta oktoobris Kuressaare linnas hoonestamata elamumaaga tehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas oktoobris 301 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 177 273 eurot. Võrreldes septembriga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 13%. Aasta taguse ajaga võrreldes on langenud tehingute arv 14% ning koguväärtus 7%.

Oktoobris toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem kui septembris ja 17 tehingut vähem kui eelneva aasta oktoobris. Võrreldes kuu varasemaga jäi keskmine hind samale tasemele, olles septembris – 447 €/m² (mediaan 426 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 12%.

Narva KOM oktooberAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati oktoobris 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), mis on septembriga võrreldes 1 tehing vähem ja 2014. oktoobriga võrreldes 2 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi oktoobris 1 hoonestamata elamumaa (maakonnas 8). Septembris teostati 3 ja aasta tagasi oktoobris 7 hoonestamata elamumaa tehingut.

Kadri Lest

Kadri Lest

Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Soodsaimad uued korterid Lasnamäel – kliendipäev 14.11. kell 11.00 – 14.00

Postitaja: Rando Vanaveski @ 09.11.2015 07:44; kategooriad: Pressiteated
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Ehitajad on oma tööd lõpetanud ja Ümera 28 kortermaja on valmis! Soodsaimad hinnad, eraldiseisvad köögid, energiasäästlikud lahendused ja madalad ülalpidamiskulud on vaid mõned märksõnad, mis eristavad Ümera 28 elamut teistest uutest kortermajadest.

Tule kohale  tutvu oma uue koduga 14. novembril kell 11.00 – 14.00.

Meie sõbralikud maaklerid vastavad kõikidele Teie küsimustele ning tutvustavad põhjalikult selle maja eeliseid. Aitame Teid ka vana korteri müümisel või vahetamisel uue kodu vastu.

Lisainfot küsi:

Neeme Liiva, 52 72 623

neeme.liiva@domuskinnisvara.ee

Martti Juse, 521 4362

martti.juse@domuskinnisvara.ee

Raadimõisa – Tartu valla pärl

Juba 2002. aastal Kaupmehe 7rääkis kinnisvaraarendaja Janek Elken meedias uuest kavandatavast Raadimõisa elamurajoonist ning krundimüügi alustamisest, tänaseks on sinna ehitatud ca 200 üheperelamut.

Raadimõisa piirkond on sisuliselt Tartu linna pikenduseks ja hea ühendus linnaga on andnud eeldused kiireks arenguks. Raadimõisa on üks hinnatumatest elamurajoonidest Tartu linna lähiümbruses lisaks Ülenurme aleviku ja Kvissentali rajoonile. Täna, 12 aastat hiljem, on lisaks ühepereelamutele toonud valda uusi elanikke ka korter- ja ridaelamute ehitamine.

Korterelamute ehitusega alustas Merko Tartu Raadimõisas juba 2006. aastal. Esimesed 4 korterelamut valmisid aastaga, kuid majanduskriisi saabudes jäid 4 hoonet ootama olukorra paranemist. Kaks aastat tagasi soosis ehitustegevuse jätkamist majandusliku seisu paranemine. Kui alguses oli Merko kõigi korterelamute valmisehitamisega pigem ootaval seisukohal, siis nüüdseks on Pärna alleel kõik korterid viimistletud ning mõned üksikud ootavad veel uut omanikku. Käesoleval suvel alustas Merko müüki ka Pärna alleega paralleelsel tänaval asuvate Kaupmehe 7 korteritega. Kaupmehe tänava 30 korterist on tänaseks broneeritud 13.

Elanike kasvuga on piirkonnas kasvanud vajadus täiendustele infrastruktuuris. Tartu linna ja Tartu valla koostöös pandi sõitma käesoleva aasta sügisel kauaoodatud linnaliini bussiliiklus. Vallal on hetkel projekteerimisel Kaupmehe tänav koos juurdepääsuga ringteelt ning uuel aastal saab see asfaltkatte. Lisaks ehitatakse ringtee juurde Tartu Terminali tankla. Piirkonna arengule annab lisaväärtust varsti avatav Eesti Rahva Muuseum ning koostöös vallaga rajatakse uus dendropark. Lähitulevikus on vallavalitsusel plaanis ehitada Kaupmehe tänava algusesse lasteaed-algkool.

Merko on 25 aasta jooksul arendanud ja ehitanud kodusid tuhandetele peredele Baltimaades. Nende eesmärk on pakkuda parimat võimalikku elukeskkonda. Uue eluaseme planeerimisel ja ehitamisel arvestab Merko inimeste vajaduste ja soovidega- eelkõige turvalisuse, keskkonnasõbralikkuse ja energiasäästlikkuse ning kõrgete kvaliteedinõuetega nii ehitusel kui siseviimistluses. Kõike eelnimetatut on Merko edasi andnud ka Raadimõisa korterites Pärna alleel ja nüüd ka Kaupmehe tänaval.

Tänapäeval tuleb ehitada vähemalt C energiaklassi hooneid, kuid uute Pärna allee ja Kaupmehe tänava kortermajade arvutuslik energiatõhususe arv vastab B energiaklassi nõuetele. Tehnilise Järelvalve Ameti koostatud uuringute põhjal on B energiaklassi kuuluva hoone energiakulu ca 32 % väiksem võrreldes C eneragiklassi kuuluva hoonega. Merko Tartu müügijuhi Cleelia Pärtelpoja sõnul on energiatõhusus nende ettevõttele väga oluline. “Mida väiksem on energiatõhususarv, seda väiksemad on koduomanike igakuised kommunaalkulud ning ka elamu edaspidised investeeringud,” kinnitab Pärtelpoeg.

img_pakett-1-elutubaKorterite siseviimistlused on naturaalsetes ja soojades toonides. Põrandaid katab naturaalne tammeparkett, siseusteks on põrandatega samas toonis spoonuksed. Valmimisjärgus hoones on uuel kodu omanikul võimalik valida omale meelepärane seina toon ja plaadid pesemisruumi. Samuti saab üle vaadata valgustite, pistikute ja lülitite asukohad ning paigutada ümber nii, et uuel omanikul on neid mugav kasutada.

Käesoleva aasta novembrikuust alustas Merko ka Kaupmehe 5 korterite müüki. Pakkumises on 30 korterit, millest enamus on 2-toalised. Korterite müügiga tegelev Domus Kinnisvara Tartu kontori kutseline maakler Sandra Metsa kommenteerib: „Kõige suurem on nõudlus 3-ja 4-toaliste korterite vastu, kuna neid on majas kõige vähem, siis tuleb soovijatel kiiresti tegutseda. Muidugi on nõutud ka 2-toalised rõduga korterid, sest neid ostetakse lisaks kodu soetamise eesmärgil ka investeerimiseks“

Lisainfot Kaupmehe 5 ja 7 korterite kohta saab vaadata SIIT!

Autor 

10603259_10202581719854058_6546741842382101897_n

SANDRA METSA
Kutseline maakler