Domus ja Swedbank looduses energiat ammutamas

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 29.09.2015 06:14; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Septembri keskpaigas tähistasime edukat koostöösuve Swedbankiga. Selle puhuks korraldas Swedbank Domus Kinnisvara Tartu büroo rahvale toreda väljasõidu Taevaskotta. Üheskoos kosutasime oma keha ja vaimu mõnusa matkaga lummavas sügiseses looduses. Taevaskoja on üks Eesti ilusaimaid looduslikke paiku, mis pakub oma külastajatele peale silmailu ka palju looduslikku energiat.

Peale heaDSC07886 seltskonna ning Taevaskoja lopsaka ürglooduse nautimise, saime ka üheskoos tagasi vaadata sellesuvise kinnisvaraturu parimatele paladele. Põhjaliku kokkuvõtte tegi meile sellest Domus Kinnisvara analüütik Kadri Lest. Oma kogemusi ja lõbusaid lugusid jagasid ka teised kolleegid. Ettekanne päädis meeldiva aruteluga, kus üheskoos saime targemaks, kuidas veel paremini oma tegemistesse panustada ning pakkuda teenuseid nii, et kliendid ikka ka edaspidi rahul oleksid.

Pärast paaritunnist matka ning kinnisvarateemalisi analüütilisi arutelusid, suundusime Swedbanki poolt korraldatud õhtusöögile. Kinnisvarateemalised arutelud jätkusid ka õhtusöögilauas ning Taevaskoja loodusest saadud energia sai veel lisa mahlakast sealihast saadud maitseelamuste näol. Vabas looduses maitseb toit muidugi eriti hästi, kuid kui kõhutäiteks pakutakse mõnusat grill-liha ja selle juurde mundris kartuleid, siis jätkub juttu kauemakski.

DSC07854Teadagi on usinate tööinimeste hädavajalikumaks relvaks tugev tervis ja energia. Just taoline matk kaunisse loodusesse kosutab meid vajaliku energiaga ja motivatsiooniga, et ka eelseisvad hämarad sügispäevad edukate tehingutega täituksid.

Domus Kinnisvara kollektiiv tänab Swedbanki selle toreda energiasüsti eest, mis leidis aset meeldiva ning huvitava koosviibimise näol. Veel enam täname aga eduka koostöö eest, mida loodame jätkata ka edaspidi.

.

Autor

Sandra_Vask

SANDRA VASK
Tartu büroo nooremmaakler
 
 

KUUT, KUUR JA KÜÜN ehk veelkord uuest ehitusseadustikust

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 28.09.2015 04:14; kategooriad: Seadusandlus
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

1.juulist 2015 a. hakkas kehtima uus ehitusseadustik, mis on eelmisega võrreldes süsteemsem ning eeldatavasti annab vastuseid mitmetele praktikas vaidlusi tekitanud küsimustele. Uude ehitusseadustiku on koondatud kõik hoonete ja rajatistega seonduvad eriseadused: hooned ja nende kütte-, ventilatsiooni-, veevarustuse ja kanalisatsiooniseadmed, puur-ja salvkaevud, jne

MILLISEL JUHUL TOOB UUS SEADUS OMANIKULE  500€ SUURUSE RIIGILÕIVU?

1.juulist Ehitusseadustik _Piretjõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020.a 1. jaanuariks. Korrastamise käigus kantakse registrisse kõik sinna seni kandmata hooned, mida hakatakse tuvastama ortofotode alusel. Ortofotode abil avastatud, kuid ehitisiregistrisse kandmata hooneid, on kohustatud kontrollima kohalik omavalitsus.

Kui hooned on ehitatud õiguspäraselt ja omanikul on olemas sellekohased dokumendid, kuid registris siiski andmed puuduvad, siis kantakse ehitised asjakohaste dokumentide alusel registrisse. Õiguslikku alust omavad, kuid ehitisregistris puuduvate hoonete andmed, kannab kohaliku omavalituse registripidaja ehitisregistrisse tasuta!

Vastupidises  olukorras, kui dokumente (ehitusluba, riikliku vastuvõtukomisjoni akt, jt. dokumente) pole säilinud või pole neid kunagi olnudki, tuleb hakata omanikul tagantjärele pabereid koostama ja ehitusauditeid tellima. Ehitusloata olemasoleva hoone/rajatise nõuetele vastavuse tõendamiseks peab omanik tellima ehitise auditi. Audit on tõendusdokument, mis on analoogne ehitusprojektiga.

Pärast 22. juunit 1995.a ja enne 1. juulit 2015.a ehitatud ning ehitisregistrisse kandmata kasutatavale ehitisele võib kohalik omavalitsus anda ehitusprojekti või auditi alusel ehitusloa ja kasutusloa. Erandjuhul kantakse teatisega registrisse ehitised, mille kohta on enne 1. jaanuar 2003.a väljastatud ehitamise õiguslikku alust sisaldav dokument.

Olemasolevaid ehitisi, mis on ehitatud enne 22. juunit 1995.a, võib kasutada vastavalt selle kasutusotstarbele. Omanikul on kohustus siiski kontrollida ehitise olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee) ja registrikande puudumisel kanda ehitis ehitisregistrisse.

Täiesti ebaseaduslike hoonete puhul, mis on suuremad kui 20 m2, tuleb registrisse kandmisel tasuda riigilõivu 500€. Riigilõiv rakendub selliste ehitiste puhul, mis on püstitatud ilma igasuguse loata ning millel pole mingit õiguslikku alust.

KAS PAANIKAKS ON PÕHJUST?

Nõukogudeaegsetes inventariseerimisbüroodes ja seejärel hooneregistrites olemasolevaid andmeid, pole korrektselt üle kantud praegusse ehitisregistrisse. Paljud omanikud ei teagi, et neile kuuluvad hooned pole registris. Suurematest väljaminekutest pääsevad ilmselt vanemate hoonete omanikud. Rohkem peavad muretsema need omanikud, kes peale 2003. aastat ehitasid ehitise, kuid mille ehitamiseks oli vajalik ehitusluba ja pärast kasutusluba. Nende dokumentide puudumisel on tegu ebaseadusliku ehitisega ja sellega kaasneb riigilõiv 500€. Juhul, kui tuleb tellida audit, on see hoone omaniku tasuda. Kõige halvemal juhul tuleb ebaseaduslik hoone ümber ehitada või lammutada, seega 500€ võib olla vaid väike osa kulutustest.

MISSUGUSEST ARHIIVIST VÕIKS LEIDA MATERJALE KINNISTUTE JA HOONETE KOHTA?

Vastavalt Rahvusarhiivi andmetele lõpetati hooneregistri tegevus 2003. a 31. detsembril, mil hooneregistri andmebaasis asuvad andmed ja funktsioonid kanti üle riiklikule ehitisregistrile. Maakondlike hooneregistrite materjalid anti üle ajalooarhiivile (Tartu, Viljandi ja Pärnu maakond) ning riigiarhiivi regionaalsetele osakondadele (Haapsalu, Valga, Rakvere ja Saare maakond).

Alates 9. jaanuarist 2009 kehtiva muutusega Rahvusarhiivi põhimääruses on endiste Hiiu, Pärnu ja Viljandi maa-arhiivide ülesanded jaotatud Lääne Maa-arhiivi, Tartu Maa-arhiivi ja Ajalooarhiivi vahel. Hiiu maakonna asutuste nõustamine ja arhivaalide hindamine toimub Lääne Maa-arhiivi kaudu. Viljandi maakonna asutuste nõustamist ja arhivaalide hindamistegevust jätkab Ajalooarhiivi asutuste osakond. Pärnu maakonna asutuste nõustamine ja arhivaalide hindamine kuulub Tartu Maa-arhiivi ülesannete hulka.

NB! Hooneregistri toimikud on juurdepääsupiiranguga, kuna sisaldavad dokumente, millele laieneb notari ametitoimingu saladus. Hoonete plaanid ja projektid on juurdepääsupiiranguta. (www.ra.ee)

Ehitise omanik võiks ehitisregistrisse kandmata hoonete dokumentatsiooni olemasolu kontrollida arhiivist, juhul kui  arhiivis andmeid ei leidu, peab omanik ehitised mõõtma, tegema hoonete kohta põhiplaanid, võimalusel fotod vaadete kohta ning esitama need koos ehituseteatisega ja omandiõigust tõendava dokumendiga (asjaõigusleping, pärimistunnistus jne) kohalikule omavalitsusele registrisse kandmiseks.

Olemasolevate hoonete ehitisregistrisse kandmise lõpptähtajaks on määratud 2020. a.

KAS KOERAKUUT ON ELAMU TEENINDAMISEKS VAJALIK HOONE?

Ehitusseadustiku lisades 1 ja 2 on välja toodud, millisel juhul on vaja milliseid teatisi või lubasid taotleda. Kas tegemist on siis mitteelamuga, rajatisega või elamu ja selle teenindamiseks vajaliku hoonega. Elamute all mõeldakse hooneid, mis on mõeldud elamiseks, näiteks ühe ja mitme korteriga elamud, ühiselamud, hoolekandeasutused. Elamute teenindamiseks vajalike hoonete alla kuuluvad näiteks puukuur, saun, garaaž jt. elamu abihooned.

Mitteelamute alla kuuluvad kõik ülejäänud hooned, mis ei ole elamud, näiteks äri- ja tööstushooned, avalikkusele suunatud hooned, põllumajandushooned, laudad jne.

Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m2 ja kuni 5 m kõrge elamu teenindamiseks vajaliku hoone, näiteks sauna või välikäimla, ehitamiseks pole vajalik üldjuhul kellelegi midagi esitada. Siiski peab ka seesugune väikeehitis vastama planeeringutele. Kui alale on kehtestatud detailplaneering, peab lähtuma detailplaneeringu nõuetest, kui üldplaneering, siis üldplaneeringu nõuetest. Piirangud ja keelud ehitamisele säilivad veekogude ja muinsuskaitse piiranguvööndites, looduskaitse ja –hoiu aladel.

Kuigi selliste väikeste hoonete ehitamisel puudub kohustus teavitada omavalitsust, ei tähenda see, et järelevalvet ei toimuks. Järelevalve käigus kontrollib omavalitsus planeeringutele vastavust. Kui ehitis pole planeeringule vastav, ei vasta tuleohutusnõuetele, võib omavalitsus teha ettekirjutuse selle vastavusse viimiseks. Seaduse alusel on teatise esitamise kohustus siiski sama suure mitteelamu puhul.

Uued mõisted – ehitus- ja kasutusteatised

Vastavalt uuele ehitusseadustikule on ehitamiseks vaja esitada kas ehitusteatis (endises seaduses kirjalik nõusolek) või taotleda ehitusluba. Ehitusteatis (ja ehitusprojekt) tuleb esitada nt 20-60 m2 ehitusaluse pinnaga ja kuni 5 m kõrge hoone püstitamisel, aga ka üle 60 m2 ehitisealuse pinnaga elamu ümberehitamisel või laiendamisel kuni 33%.

Ehitusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitamise alustamist. Ehitusteatis kehtib 2 aastat. Juhul, kui ehitise ehitamise aluseks oli ehitusteatis, on selle kasutamise eel reeglina vaja esitada kasutusteatis. Kasutusteatis esitatakse vähemalt 10 päeva enne kasutamise algust.

Ehitus- ja kasutusload

Ehitusloa taotlemise kohustus on vajalik vaid suuremate ja olulisemate hoonete ja rajatiste puhul (nt üle 60 m2 või üle 5 m kõrge hoone püstitamiseks ja laiendamiseks üle 33%). Ehitusluba ei ole vaja kui olemasolevale seaduslikule hoonele 1/3 algsest mahust juurde ehitatakse või asendatakse riknenud olemasolevat materjali samaväärse materjaliga. Ehitusloa väljastamise aluseks ehitusprojekt. Ehitusloa andmise menetluse tähtajaks on uue seadustiku kohaselt 30 päeva. Ehitusloa andmisest keeldumise alused on uues seadustikus varasemast laiemad. Avarama kaalutlusruumi annab seadus teistele isikutele (eelkõige naabritele) püsiva negatiivse, ülemäärase mõju avaldamine. Ehitusloa kohustusega juhtudel tuleb 3 päeva enne ehitamisega alustamist esitada ehitamise alustamise teatis, kus esitatakse andmed omanikujärelevalve tegija ja ehitaja kohta. Ehitamist tuleb alati dokumenteerida. Ehitustööde vastuvõtmisel peab olema vormistatud kaetud tööde aktid. Tõendatud peab olema elektrijuhtmestiku paigaldus (elektripaigaldis), kütteseadmete paigaldus, pottsepatööd (küttekolded), veevarustuse ja kanalisatsiooni tööd.

Ehitusluba kehtib 5 aastat, kui ehitamisega on juba alustatud, kehtib see 7 aastat.

Kasutusluba on reeglina vajalik ehitusloa kohustusega ehitiste kasutama asumiseks. Kasutusloa menetlustähtajaks on samuti 30 päeva. Kasutusloa andmisest keeldumise alused on oluliselt kitsamad kui ehitusloa andmisest keeldumisel, need on eelkõige seotud varasemate dokumentide (planeeringute, projekteerimistingimuste, ehitusprojekti, ehitusloa) puuduste ja kehtivusega ning ehitise ohtlikkusega.

Ehitusseadustiku jõustumisel muutusid ka riigilõivud: projekteerimistingimuste taotluse läbivaatamise eest on riigilõiv 25€, elamute ja seda teenindavate abihoonete/rajatiste ehituslubade riigilõiv on 150€, samade ehitiste kasutusload 30€, mitteelamutel vastavalt 250€ ja 60€. Ehitusteatis ja kasutusteatis on riigilõivuvabad.

MILLEKS SEDA KÕIKE VAJA ON?

Tõepoolest võivad paljud omanikud küsida, et milleks, kui senini kõik toimis.

Esiteks on see oluline tulekahju korral, et Päästeamet saaks vaadata palju hooneid kinnistul on või selle läheduses.

Teiseks kui soovitakse hooneid müüa, siis peavad pangad laenu väljastamisel oluliseks ehitiste seaduslikkust. Laenu puhul peab ostja üldjuhul tellima kinnisvarbüroolt eksperthinnangu, kuid kui ehitisi ei ole ehitisregistris või andmed on valed, siis ei saa ka eksperthinnangut väljastada või saab hinnang olema puudulik ja ei vasta tegelikkusele. See omakorda saab takituseks laenuvõtjale. Ehitisregistris olevate andmete korrektsus ei puuduta vaid eramaja omanikke, vaid ka korrusmaju. Näiteks kui elamu on rekonstrueeritud ja on väljastatud küll ehitusluba, kuid mingil põhjusel ei ole jõutud kasutusloani, siis mõnede pankade jaoks on see puudus ostjatele pangalaenu saamisel takistuseks. Pangad soovivad teada, miks konkreetsel põhjusel pole väljastatud näiteks kasutusluba. Mõningatel juhtudel seatakse laenulepingusse punkt, mis kohustab uut omanikku tegema teatud tähtajaks kasutusloa. Korrusmaja puhul on see kohustus ostjale panduna aga tunduvalt keerulisem ja probleemsem.

Uue seadusega saab senisest olulisema tähenduse ehitisregister – kui seni oli ehitisregistri andmetel informatiivne ja statistiline tähendus, siis alates 1. aprill 2016.a on taotlustel, projekteerimistingimustel, teatistel, ehitus- ja kasutusloal ning ettekirjutustel ehitisregistris õiguslik tähendus (sarnaselt kinnistusraamatuga).

Kuni 1. aprillini 2016. aastal esitatakse ehitus- ja kasutusteatis, projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa taotlus ning seonduvad dokumendid  kohalikule omavalitsusele.  Alates 1. aprillist 2016.a hakkab eelnimetatud dokumentide esitamine ja menetlemine käima elektrooniliselt ehitisregistri kaudu.

Autor

piret

PIRET RONDO
Pärnu büroo maakler/hindaja
 

Uusi kortereid Nõmmel ostetakse kui sooje saiu

Postitaja: Lenne Kontor @ 22.09.2015 05:41; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

1 Sihi Voolu nurk minNapilt poolteist kuud on möödunud, kui alustasime Domuses uute eriliste korterite pakkumist Nõmmel Kivimäel ja mitmed korterid on endale uued õnnelikud omanikud juba leidnud. Sihi 122 aadressil rekonstrueerime vana ja väärika oma loo ja erilise hõnguga maja. Sellest omaaegsete kultuuritegelaste kohtumispaigast on saamas eriline kõrgete lagede ja suurte akendega kodu tänapäeva nõudlikule kliendile. Tänu kvaliteetsele ehitusele ja kaasaegsetele tehnoloogilistele lahendustele on see kortermaja võrreldav uusehitisega, ometi pole tegemist ei sisult ega vormilt järjekordse ühetaolise arendusprojektiga.

Ainuüksi Kivimäe piirkond loob eeldused põneva ja erilise maja ehitamiseks – vaikne tänav, värske männimetsaõhk ja ainulaadne arhitektuur. Kivimäe Kodu maja on arhitekt Peeter Tarvase poolt loodud konkreetsete ja rõhutatud horisontaalsete joontega suursugune paekiviehitis. Maja väärikas välisilme kandub ka korteritesse sisse, kuhu ostja saab soovi korral naturaalsest puidust kalasabaparketi või eksponeeritud paekiviseinad.

sihi 122_11-Scene 6 _ metsiga

Veel on pakkumisel üks kahetoaline ja üks kolmetoaline korter maja teisel korrusel, samuti mõned avara planeeringuga kolme- ja neljatoalised korterid maja kõrgel esimesel ja katusekorrusel. Majas on ka kaks erilist suuremat korterit, milles on tänu avaratele tubadele ja läbi kahe korruse planeeringule ühendatud nii korteri kui eramaja plussid.

Sihi 122 maja ehitab Eesti kvaliteetseimat ehitusteenust pakkuv YIT Ehitus, korterid on sissekolimiseks valmis tuleval kevadel.

Lisainfo projekti kohta asub siin: Kivimäe Kodu veebileht

880A2708

 

 

 

Domus on Edukas Eesti Ettevõte

Postitaja: Raul Reino @ 15.09.2015 12:26; kategooriad: Domus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Krediidiinfo AS koostöös rahvusvahelise kontserniga Experian tunnustab tublisid Eesti ettevõtteid, kelle majanduslik seisukord on Krediidiinfo reitingu järgi suurepärane (AAA), väga hea (AA) või hea (A). Suurepärase reitingu saanud ettevõtteid on 2014. aasta majandusandmete põhjal Eestis vaid 1,3 protsenti. Krediidiinfo reiting on unikaalne ettevõtetele antav koondhinne, mis põhineb ettevõtte majandus- ja finantsolukorra ning maksekommete analüüsil. Meetod on väljatöötatud rahvusvaheliste mudelite alusel ning tänu Experian’ile on see aktsepteeritud ka väljaspool Eestit. AS Krediidiinfo on maailma juhtiva krediidiinformatsiooni kontserni Experian tütarettevõte. Meil on hea meel teatada, et Domus Kinnisvara Vahendus OÜ on saanud reitingu suurepärane (AAA)

krediidiinfo_templid_ 255x70px_EST_AAA

August 2015 ülevaade: viimane kuum suvekuu ei toonud Eesti kinnisvaramaastikule suuri muutusi

Augustis näitas Eesti kinnisvaraturg tehingute aktiivsuses väikest langust. Kuna siis nauditakse veel viimaseid ilusaid suveilmasid ning valmistutakse kooliaasta alguseks, lükkavad võimalusel paljud kinnisvara ostuotsuse tegemise septembrisse, mis kajastub ka varasemate aastate statistikas. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 3619 ostu-müügitehingut koguväärtusega 172,532 miljonit eurot. Eelnenud aktiivse juuliga võrreldes teostati 12% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus oli 28% madalam. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 10%, kuid tehingute koguväärtus on jäänud samale tasemele.

KOKKU augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1581 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 117 729 561 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 5% ning tehingute koguväärtus langes 22%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 21% ja koguväärtus 2%.

Augustis toimus Tallinnas 728 korteriomandi tehingut – 14 tehingut vähem kui juulis ja 177 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tallinna korterite keskmine hind tõusis eelmise kuuga võrreldes 4%, olles tasemel – 1568 €/m² (mediaan 1495 €/m2). 2014. aasta augustiga võrreldes on keskmine hind tõusnud 5%.

Tallinn KOM augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega augustis 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 131). Võrreldes juuliga toimus Tallinnas 13 eramu tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes toimus 16 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 5 tehingut (maakonnas 108). Juulis teostati 14 ja aasta tagasi augustis 12 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati augustis 369 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 20 676 954 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes juuliga võrreldes 17%. Kuna juulis toimus Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, mis viis Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtuse üles, langes augustis tehingute koguväärtus 30%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 12% ning koguväärtus 22%.

Augustikuu tehingud küll juulikuu tasemeni ei pürginud, kuid siiski oli tegemist väga aktiivse kuuga. Augustis toimus Tartu linnas kokku 166 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingut vähem kui juulis ja 46 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 2% madalam, olles augustis 1211 €/m2 (mediaan 1099 €/m2). Võrreldes 2014. aasta augustiga on keskmine hind tõusnud 8%.

Tartu KOM augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 44), kuu varem juulis müüdi 3 eramut vähem ning aasta tagasi augustis müüdi 3 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 28). Juulis ja 2014. aasta augustis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati augustis 225 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 7 069 024 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 25% ning tehingute koguväärtus langes 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 7% ning koguväärtus 32%.

Pärnus toimus augustis 58 korteritehingut. Kuu varem juulis toimus 25 tehingut rohkem ning 2014. aasta augustis toimus 6 tehing rohkem. Keskmine hind oli augustis 982 €/m² (mediaan 936 €/m2), mis võrreldes juuliga tõusis 28% ja 2014. aasta augustiga võrreldes 11%. Keskmise hinna 28% tõusu tõi kaasa Pärnus juulis toimunud komplekstehingud, mis olid alla turuhinna tehingud ning viisid kuu keskmise hinna alla.

Pärnu KOM augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 23), mis on eelneva kuuga võrreldes 1 tehing vähem ning aasta tagasi augustis teostati samuti 4 tehingut. Hoonestamata elamumaaga augustis Pärnus tehinguid ei tehtud (maakonnas 24). Kuu varem juulis toimus 3 tehingut ja aasta tagasi augustis  toimus 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 147 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 382 517 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 20% ning koguväärtus 27%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 15% ja koguväärtus 6%.

Nii 2014. kui ka 2015. aasta augustis toimus Viljandi linnas 27 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut rohkem kui 2015. aasta juulis. Augustis toimus Viljandis mitu uue korteri ostu-müügitehingut, mille tulemusel keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 618 €/m² (mediaan 643 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 11% kõrgem.

Viljandi KOM augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 6 ostu-müügitehingut (maakonnas 26), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus augustis 1 tehing (maakonnas 2). Juulis ega 2014. aasta augustis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 96 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 1 928 123 eurot. Kuna juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, langes augustikuu tehingute koguväärtus 89%. August oli Saaremaal metsa- ja maatulundusmaa tehingute poolest vaikne, mis tõi kaasa juuliga võrreldes 45%-lise tehingute arvu languse. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 27% ja koguväärtus 25%.

Augustis teostati Kuressaares 6 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut vähem, kui 2014. aasta augustis. Augustikuu keskmine hind oli 32% kõrgem, kui juulikuu oma, olles 901 €/m² (mediaan 906 €/m2). Keskmise hinna viis üles kalli korteri tehing, mille ruutmeetrihind ulatus 1226 euroni. 2014. aasta augustiga võrreldes tõusis keskmine hind 47%.

Kuressaare KOM augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis kui ka augustis toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 8) eramu ostu-müügitehingut. Aasta tagasi augustis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga juulis ega augustis tehinguid ei teostatud (maakonnas 8). 2014. aasta augustis toimus 3 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehingut.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas augustis 309 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 026 331 eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 6%  ning tehingute koguväärtus 22%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 4% ning koguväärtus 14%.

Augustis toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem kui juulis ja 5 tehingut vähem kui eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli juuliga samal tasemel – 456 €/m² (mediaan 415 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 3%.

Narva KOM augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis on juuliga võrreldes 6 tehingut ja 2014. augustiga võrreldes 5 tehingut vähem. Narva linnas müüdi augustis 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 13). Juulis teostati 4 ja aasta tagasi augustis 10 hoonestamata elamumaa tehingut.

Autor

Kadri Lest

.KADRI LEST
Domus Kinnisvara maakler / analüütik