NABALA MÕIS ON TÕELISELT ELLU ÄRGANUD

Postitaja: Ingvar Allekand @ 31.08.2015 12:44; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

30.08.2015 kontsert Nabalas

Kuigi mõisaid on müügis palju, toimub nendega tehinguid vaid üksikuid. Hea meel on tõdeda, et Domus Kinnisvara on selles osas üks edukamaid maaklerfirmasid. Poolteist aastat tagasi korraldasime Nabala mõisa müügi ning tänaseks on saanud mõis täiesti uue hingamise.

Tõeliselt edukad on need kinnisvaratehingud, mille järel maakler on ka aastaid pärast tehingu korraldamist oodatud külaline. Täpselt nii juhtus minuga eile, kui otsustasin pärast Kiilis toimunud kliendikohtumist minna vaatama, kuidas on pr Maie Matšenasel edenenud Nabala mõisa uuele elule äratamine. Pean tunnistama, et enam toredamat emotsiooni pole võimalik saada.

Kuigi kõik plaanid ei ole veel lõpuni viidud, on perekond Matšenas teinud mõisaga imet. Küsimus ei ole ainult ruumide remondis – eelkõige on kõikjal tunda uut hingamist ja värsket vaimu. Uued omanikud on andnud väärikale mõisahoonele vajaliku elegantsi ja taastanud ajaloolist hõngu.

Teadmata täpselt kõiki tehnilisi detaile jäi meie vestlusest mulje, et mõisahoone uuendamine ei ole olnud hoopiski nii kallis, kui võiks eeldada. Keeruline ja vaevarikas kindlasti, kuid mitte ületamatult kulukas. Küsimus on tegelikult projektijuhtimisoskuses, heades ideedes ning laialdases suhetevõrgustikus, mida uutel omanikel eesotsas särasilmse mõisaproua Maie Matšenasega jagub. Seda tasub ilmselt silmas pidada ka kõigil teistel, kes kaaluvad mõne ajaloolise maja või korteri soetamist.

Kui Nabala mõis on seni olnud valdavalt tuntud kui suurepärane koht pulmade jms tähtsündmuste pidamiseks, siis uus pererahvas ja korralik värskenduskuur on toonud ka uusi võimalusi. Nii juhtuski, et minul ja paljudel teistel oli Nabala mõisarahva ja Kiili Vallavalitsuse ühisettevõtmise tulemusena võimalus nautida Jaanus Nõisto ja Tõnu Timmi suurepärast kontserti (vt lisa www.nogistotimm.com). Suured tänud kontserdi korraldajatele ja esinejatele. Pärast kontserti mõisahoones tehtud ekskursiooni käigus sai selgeks, et ruumid on ka suurepäraseks seminaride, koolituste ja teiste natukene töisemate ürituste korraldamise kohaks. Näiteks poolepäevane ajurünnak kolleegidega kontorist väljas Tallinna külje all kõlab täpselt sedamoodi, mida minul aeg-ajalt vaja on. Töiste tundude vahepeal rõdul kohvi juues värske õhu ja vaate nautimine on aga puhas boonus.

Nabala mõisa uued omanikud on teinud väga tublit tööd nii väärika hoone arendamise mõttes kui ka äriliste võimaluste loomisel. Arvan, et sellised sammud väärivad tunnustamist, millest ka käesolev lugu ajendatud on. Ning mul on hea meel, et minul ja Domuse meeskonnal on oma mikroskoopiline osa selles eduloos. Perekond Matsenasele soovin energiat ja häid ideid nii selle kui järgmiste ettevõtmiste tarbeks.

Kõigile teistele aga www.nabalamois.ee

Müüja hinnaootus vs tegelik turuhind

Kinnisvara müüma hakates võib tulla sageli ette olukord, kus koduomaniku hinnaootus ja maakleri poolt pakutud soovituslik müügihind ei ühti. Aeg-ajalt juhtub, et müüja hindab oma vara liiga madalalt ning maakleri abiga õnnestub ostja leida kallima hinnaga. Sagedasem on aga olukord, kus hinnaootus on oluliselt kõrgem turuhinnast st hinnast, millega õnnestub leida ostja. Sellel on mitu täiesti mõistetavat põhjust.

Esiteks on kodu seotud corelogicsmälestuste ja emotsioonidega. Seda eriti siis, kui seal on kaua elatud ja oma maitse järgi remonditud ning sisustatud. Kõige selle taustal tekib loomulikult ootus kogu see emotsioon ja panustatud aeg kuidagi moodi müügihinnaga tagasi saada.

Teiseks annavad vahel eksliku pildi meedias ilmuvad üksikud infokillud ja statistika kinnisvaraturu arengute kohta. Õige pildi nägemiseks peab statistikasse süvenema ja sinna rohkem „sisse vaatama.“ Näiteks räägib statistika hetkel seda, et Tallinnas on aastaga kinnisvarahinnad tõusnud 10%. Samal ajal on vanemate korterite hinna püsinud muutumatuna. Kui nüüd vanema korteri omanik kuuleb, et hinnad on tõusnud 10% ja teine pool infot jääb saamata, siis võib see olla piisavaks põhjuseks vara ülehindamiseks.

Kinnisvaramaakleri üks kohustus on anda infot reaalse turuolukorra ja müügihinna kohta. See võib olla emotsionaalselt väga keeruline ülesanne, sest võib valmistada müüjale pettumuse ja tekitada palju meelehärmi. Seetõttu jätavad osad maaklerid selle osa tööst tegemata. Hea maakler on müüja vastu aus ja otsekohene. Hea maakler ütleb müüjale, mis on maksimaalne hind, millega vara müüa õnnestuks, kuigi jah, maakleri ülesanne müüja esindajana on müüja vara võimalikult kõrge hinnaga. Loomulikult on omanikul õigus alustada müüki sellegipoolest kõrgema hinnaga, kuid sellisel juhul on ta vähemalt teinud informeeritud otsuse, mitte ei tee seda teadmatusest.

Suurematel kinnisvarabüroodel on ligipääs tehingustatistikale, kust näeb väga täpselt, mis hinnaga ja millal on tehtud reaalsed tehingud konkreetses piirkonnas. See statistika ei peegelda soovunelmaid, nagu seda võivad teha kinnisvaraportaalid, vaid näitab tegelikke numbreid. See info, kombineerituna kinnisvaraportaalides oleva pakkumiste infoga, annab adekvaatse pildi reaalse hinna kohta, millega jõutakse ka tehingusse.

Kui otsustad oma kodu müümisel kasutada kinnisvaramaakleri abi, siis leia omale usaldusväärne maakler, kes on Sinu vastu aus ega püüa kliendi saamise nimel tõde ilustada ega tekita seeläbi ebareaalseid ootuseid ning seeläbi teinekord lausa rahalist kahju.

Autor

Oscar-Edela

OSCAR EDELA
Tallinna büroo maakler

Tallinna ja Tartu hinnatõus mujale ei laiene

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 18.08.2015 02:17; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Hiljuti ilmus uudis, et Knight Franki ülemaailmse hoonete hinnaindeksi järgi on Eesti kinnisvara üks maailma tulusamaid ja aastaga on Eestis kinnisvara hind tõusnud 10%. Kas tõesti saab nii positiivse üldistuse teha kogu Eesti kinnisvara kohta, küsib Domus Kinnisvara maakler Kadri Lest.

Rääkides Eesti kinnisvaraturul toimuvast hindade tõusust, tuleks täpsustavalt rääkida Tallinna ja Tartu korteriturust. Kõigist Eesti kinnisvaraturul toimuvatest ostu-müügitehingutest umbes 20% on Tallinna ja selle lähiümbruse korteritehingud, mille tõttu on kogu Eesti kinnisvaraturu näitajad suuresti mõjutatud Tallinna korteriturul toimuvast. Kui räägitakse, et kinnisvaraturg on ülekuumenemas, siis tegelikult puudutab see ainult Tallinna ja Tartu korteriturgu. Elamuturul valitseb jätkuvalt stabiilne olukord.

Kinnisvara hinnatõusu taga on 2015. esimesel poolaastal uusarendustes asjaõiguslepingute sõlmimised, kus varem broneeritud korterid on valmis saanud ja korteriomandid üle antud. Seega on uute korterite osakaal tehingutes tõusnud. Näiteks Tallinnas tehti 2015. aasta esimesel poolaastal keskmiselt viiendik korteritehingutest uute korteritega ning Tartus ligi 18 protsenti. Kui terve 2014. aasta jooksul anti Tallinnas korterelamute ehitamiseks 46 ehitusluba, siis 2015. esimesel poolaastal on väljastatud juba 47 ehitusluba, mis viitab sellele, et uute korterite pakkumisse tulek veel ei rauge. Samas on märgata, et praegu ületab pakkumine juba mõnevõrra nõudlust ja valesti hinnastatud ning läbimõtlemata projektide realiseerimine on keeruline nii Tallinnas kui ka Tartus.

Pärnus ja Viljandis muutusteta

Inimeste ootused müügihinnale on küll ka teistes piirkondades tõusnud, mida näeb kinnisvaraportaalides pakkumises olevate korterite hindade tõusust, kuid tehingusse jõudvate korterite hinnad on ikkagi samal tasemel või tulenevalt piirkonna inimeste ostujõu kasvust minimaalselt tõusnud võrreldes varasemate aastatega. Näiteks Kuressaares, kus alates 2012. aastast on korterite aasta keskmine mediaanhind olnud stabiilselt 650-660€/m2, on vahepealse ajaga soovitav müügihind tõusnud 15%. Samuti on Pärnu ja Viljandi korteriturg toiminud suurte muutusteta. Neis piirkondades on küll pakkumiste arv languses, millest võiks eeldada, et keskmine hind on pakkumise vähesuse tõttu tõusnud, kuid siiski on viimastel aastatel korteritega tehtud tehingute keskmine hind jäänud üldjoones samale tasemele.

Üksikute kvartalite kõrgemad keskmised tehinguhinnad tulenevad enamasti uute korterite aktiivsemast müügist, eriti just Pärnus. Narva linnas on aga oodata hindade langust. Siiani on keskmine hind Narvas vaikselt tõusnud, eriti just 2013. aastal. Seda tänu suurtele ehitusprojektidele, mis tõid kaasa hulgaliselt ehitustöölisi, kes vajasid eluaset. Nüüd, kui ehitustööd on lõppenud ja suur nõudlus üürikorterite järgi raugenud, on ka keskmise hinna tõus seal peatunud ning ühel hetkel hakkab see taas langema.

Pilgud pöörduvad ridamajade poole

See, et suhteliselt kõrged korterite hinnad on kliendid rohkem elamuid vaatama pannud, vastab tõele. Samas on elamute lõpphinnad siiski kallimad kui korterite omad ning paljud ei saa endale seda lubada, kuigi nad seda väga soovivad. Sellises olukorras on leitud alternatiivina ridaelamuboksid, mille arendusi kerkib usinasti nii Tallinna kui ka Tartu linna piirile. Maa-ameti statistikas kajastuvad ridaelamubokside tehingud korteriomandi tehingute all ja seega ei ole hoonestatud elamute tehingute aktiivsus tõusnud.

Tallinn ja Tartu tulusaimad

  • Eesti tulusaim kinnisvara asub Tallinnas ja Tartus, mujal piirkondades tuleb endale sealsed kinnisvaraturu trendid selgeks teha, enne kui suure hooga minna kinnisvarasse investeerides suurt tulu teenima. Sama tasub ka Tallinnas ja Tartus teha, sest näiteks Tartu Annelinna tagumises osas suurte kommunaalkuludega 4-toaline korter ei ole just kõige tulusam investeerimise objekt.
  • Rääkides suurtest hinnatõusudest, tuleb eeskätt pöörata pilgud Tallinna poole, mis on üks väheseid kohalikke omavalitsusi, kus elanikkonna arv viimastel aastatel on kasvanud, tekitades suuremat nõudlust ka uute elamispindade järele.

 

Artikkel ilmus Äripäeva Kinnisvara kuukirjas.

 

Autor

Kadri Lest

KADRI LEST
Maakler/analüütik

Juuli 2015 ülevaade: Tartu korteriturul on käes aasta aktiivseim periood

Eesti kinnisvaraturg jätkab tehingute arvu dünaamikalt ootuspäraselt. Võrreldes juuniga teostati Eestis kokku 6% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 6%. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juulis Eestis kokku 4104 ostu-müügitehingut koguväärtusega 237,917 miljonit eurot. Eelmise aasta juulikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 13%.
KOKKU juuli Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1655 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 150 043 353 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 18%. Koguväärtuse languse taga on juunikuus toimunud kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, mis viisid koguväärtuse summa üles. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 13% ja koguväärtus 9%.

Juulis toimus Tallinnas 742 korteriomandi tehingut, mis on 68 tehingut rohkem kui juunis ja 140 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juulis. Tallinna keskmine hind on võrreldes juuniga 2% langenud, olles juulis 1504 €/m² (mediaan 1422 €/m2). Aastataguse ajaga võrreldes on keskmine hind tõusnud 4%.

Tallinn KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega juulis 36 ostu-müügitehingut (maakonnas 140). Võrreldes juuniga toimus Tallinnas 2 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 14 tehingut (maakonnas 82). Juunis teostati 17 ja aasta tagasi juulis 15 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati juulis 446 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 28 783 582 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis juuniga võrreldes 13% ning tehingute koguväärtus tõusis 31%. Juulis toimus Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, millede koguväärtus oli üle 20% Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 20% ning koguväärtus 42%.

Kuigi juulis toimus üks komplekstehing, oli siiski juuli Tartu korteriturul väga aktiivne ning seda aasta-aastalt. Juuli ja august  on kuud, mil tudengid otsivad ülikoolilinna aktiivselt nii üüri- kui ka müügikortereid.  Juulis toimus Tartu linnas kokku 187 korteriomandi tehingut, mis on 42 tehingut rohkem kui juunis ja 40 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 1% kõrgem, olles juulis 1238 €/m2 (mediaan 1192 €/m2). Võrreldes 2014. aasta juuliga on keskmine hind tõusnud 7%.

Tartu KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juulis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem juunis müüdi 6 eramut rohkem ning aasta tagasi juulis müüdi samuti 9 eramut. Tartu linnas toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 42). Juunis toimus 5 ja 2014. aasta juulis toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati juulis 301 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 171 917 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 16%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 36% ning koguväärtus 26%.

Pärnus toimus juulis 86 korteritehingut. Kuu varem juunis toimus 23 tehingut vähem ning 2014. aasta juulis toimus 17 tehing vähem. Keskmine hind oli juulis 764 €/m² (mediaan 730 €/m2), mis võrreldes juuniga langes 20% ja 2014. aasta juuliga võrreldes langes 7%. Keskmise hinna languse tõi kaasa Pärnus toimunud komplekstehingud, mis olid alla turuhinna tehingud ja millega võõrandati kokku 19 korterit.

Pärnu KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis on eelneva kuuga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 2 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti juulis 3 tehingut (maakonnas 30). Kuu varem juunis toimus 13 tehingut (s.h 5 kinnistu komplekstehing) ja aasta tagasi juulis  toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 184 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 510 674 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 34% ning koguväärtus tõusis 20%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa maakonnas toimunud tehingute arvu tõus, eeskätt maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 31% ja koguväärtus 34%.

Nii nagu juunis toimus ka juulis Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis on 9 tehingut vähem kui 2014. aasta juulis. 2015. aasta juuli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 22% jõudes hinnatasemeni 536 €/m² (mediaan 572 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 7% madalam.

Viljandi KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 11 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut ja aastatagusega võrreldes 9 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei toimunud (maakonnas 4). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid juunis ega 2014. aasta juulis.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 173 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 17 465 687 eurot. Juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, mis tõid kaasa tehingute koguväärtuse 335%-lise tõusu.  Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 10%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 7% ja koguväärtus 368%.

Juulis teostati Kuressaares 12 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 4 tehingut vähem, kui 2014. aasta juulis. Juulikuu keskmine hind oli 6% madalam, kui juunikuu oma, olles 685 €/m² (mediaan 622 €/m2). 2014. aasta juuliga võrreldes tõusis keskmine hind 2%.

Kuressaare KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus Kuressaare linnas 2 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Kuu varem juunis toimus 1 tehing rohkem, ning aasta tagasi juulis toimus 1 eramutehing vähem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei teostatud (maakonnas 8). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid juunis ja 2014. aasta juulis.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juulis 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 397 875 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 16%  ning tehingute koguväärtus 23%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samaks ning koguväärtus langenud 8%.

Juulis toimus Narvas 52 korteriomandi tehingut, mis on 6 tehingut rohkem kui juunis ja 4 tehingut rohkem kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli juulis 455 €/m² (mediaan 416 €/m2). Juunikuuga võrreldes langes keskmine hind 6% ja aastatagusega võrreldes langes 8%.

Narva KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Nii nagu juunis tehti eramutega juulis 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 52), mis on 2014. juuliga võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juulis 4 hoonestamata elamumaad (maakonnas 13). Juunis teostati 11 ja aasta tagasi juulis 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Autor

Kadri Lest

KADRI LEST

Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Külaliskorter – tulus äri või asjatu vaev?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 05.08.2015 01:50; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvaraturule on viimastel aastatel ilmununud pikaajaliseks perioodiks mõeldud üürikorterite kõrvale väga suurel hulgal lühiajaliseks perioodiks välja üüritavaid külaliskortereid.

Külaliskorterite eeliseks hotellide ees on SONY DSCeelkõige odavam hind ja privaatsus, lisaväärtusena võivad osades korterites olla parkimis-või garaažikoht, saun, rõdu – need on asjad, mida paljudes hotellides ei ole.

Olenevalt korterite suurusest, asukohast ja seisukorrast jäävad ööpäeva hinnad keskmiselt 50-100 euro vahele. Tihti on pikemateks perioodideks võimalikud soodsamad kokkuleppehinnad.

Erinevate ürituste aegu, kui kõik hotellid ja hostelid on juba täis, võivad korterite hinnad ulatuda mitmesaja euroni ööpäeva eest. Näiteks 6-8. augustini Pärnus toimuva Weekend Festivali ajal pakutavate korterite hinnad on tõusnud lausa 900 euroni ööpäev ja nõudlus on jätkuvalt suur, leidub isegi kallimaid variante.

Kui põhiline hooaeg ongi paljude linnade jaoks nagu Pärnu, Haapsalu või Kuressaare vaid suvekuudel, siis Tallinnas on külaliskorteritele turgu aastaringselt.

Läbi erinevate portaalide on suhtlemine omaniku ja huvilise vahel tehtud väga kiireks ja mugavaks. Populaarsemad saidid külaliskorterite leidmiseks on booking.com ja airbnb.com, mille kaudu külastavad Eestit paljud turistid maailma eri paikadest.

Paljud korterid on juba mitmeid kuid ette broneeritud ja vabaks ei jää kuus peaaegu ühtegi ööpäeva. Sellisel juhul on võimalik teenida vähemalt paar-kolm korda rohkem kui korterit pikemaks ajaks välja üürides.

Külaliskorterite puhul ei teki riski, et raha jääb saamata, tasumine toimub lepingu sõlmimise päeval enne korterivõtmete üleandmist. Tihti soovitakse juba broneerimisel osa raha ette, mispärast ei pea muretsema, et huvilised lihtsalt välja ei ilmu kui kokku lepitud.

Samuti ei pea muretsema nn. puuküürnike pärast, kes võivad jätta maksmata nii üüri kui ka tekitada kommunaalarvete võla ning kellega võib korteri vabastamisel probleeme tekkida.

Pikaajalise üürile andmise kõrval ainukeseks miinuseks võibki lugeda vaid suurema ajakulu. Peaaegu iga päev huvilistega kohtumine, lepingute sõlmimine, korteri üleandmine-vastuvõtmine ja korteri korrashoidmine võivad kiire töö- ja pereelu kõrval tüütuna tunduda.

Võimalus on sõlmida mõne koristusfirmaga leping ja palgata professionaalne maakler, mis tähendab küll lisakulusid, kuid säästab isiklikku aega ja vaeva, samas olles ikkagi tulusam kui pikaajaline üür.

Investeeringu tasuvuse seisukohalt tulebki kindlasti arvestada sellega, et asjaajamist on omajagu, kuid kui aktiivselt ja õigel ajal tegutseda, siis teenimisvõimalus on igati ahvatlev ja kordi suurem kui pikaajalisel üürile andmisel.

 Autor

Elis_Madi

ELIS MADI
Tallinna kontori maakler