Haritava maa hinda mõjutavad tegurid Eestis 2013. – 2014. aastal

Postitaja: Kersti Luik @ 30.07.2015 02:53; kategooriad: Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Lisaks Gretele kaitses käesoleva aasta juunikuus Tartu kontori nooremmaakler Kersti Luik Eesti Maaülikoolis oma bakalaureusetöö teemal “Haritava maa hinda mõjutavad tegurid Eestis 2013.-2014. aastal”. Selle tööga võitis Kersti geomaatika- ja maaehitusinstituudi parima lõputöö preemia.

Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk oli analüüsida erinevate põllumajanduslike ja mittepõllumajanduslike tegurite mõju Eesti haritava maa hinnale. Uuringus osalesid kõik Eesti vallad, millede haritava maa hektari keskmised hinnad ja mediaan hinnad olid Maa-ameti kinnisvaratehingute 2013. ja 2014. aastaülevaadetest kättesaadavad.kaart

Joonis 1. Haritava maa mediaan hind Eesti valdades 2014. aastal (EUR/ha)

Põllumajandusmaa on maa, mis sobib põllumajanduslikuks tootmiseks- loomakasvatuseks ja taimekasvatuseks. Toidu- ja põllumajandusorganisatsioon ning ÜRO eristavad kolme erinevat põllumajandusmaa kasutamise otstarvet: haritav maa, püsikultuurid ja püsirohumaa. Haritav maa on maa, kus kasvavad üheaastased kultuurid nagu teravili, puuvill, kartul, köögivili ja muud kultuurid ning maailmas on kokku 13,8 miljonit ruutkilomeetrit haritavat maad.

Maa on piiratud ressurss, mida ei teki juurde ning seega tuleb seda otstarbekalt kasutada ja vääriliselt hinnata. Haritav maa ning selle hinna muutused pakuvad eelkõige huvi põllumajandusega tegelevatele inimestele. Lisaks põllupidajatele on haritava maa hinnamuutustest ja haritava maa hinda mõjutavatest teguritest huvitatud ka mitmed teised huvigrupid nt. riigiametnikud, kinnisvaraarendajad ja investorid.

Pidev rahvaarvu suurenemine kasvatab vajadust maa ja toidu järele ning kuna maad on piiratud koguses, siis tõuseb ka haritava maa väärtus, kuna seda hakatakse järjest enam kasutama ehitusaluse maana. Haritava maa hinda mõjutavad väga paljud tegurid ning olenevalt maa kasutamise otstarbest jagatakse tegurid nelja rühma: agronoomilised, majandus ja demograafilised ning geograafilised teguri.

Autorile teadaolevalt on varem Eestis uuritud boniteedi mõju põllumajandusmaa hinnale, kuid teiste tegurite mõju haritava maa hinnale uuritud ei ole. Mitmetes teistes Euroopa riikides läbiviidud uuringutes on selgunud korrelatsioon haritava maa hinna ja mullaviljakuse, maatüki asukoha, kuju ning ligipääsetavuse vahel.

Koostatud bakalaureusetöös selgus, et kõige enam mõjutasid 2013. ja 2014. aastal Eesti haritava maa hektari mediaan hinda mullaviljakus ehk boniteet. Boniteedi mõju haritava maa hektari hinnale on positiivne, mis tähendab, et kõrgema mullaviljakusega haritava maa hektari hind on kõrgem, kui madalama mullaviljakusega maa hind.

Lisaks mõjutavad Eesti haritava maa hinda väga mitmed tegurid, mis on välja toodud bakalaureusetöö täistekstis. Sellega on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli arhiivis või küsida otse autorilt – kersti.luik@domuskinnisvara.ee

Autor

Kerstin_Luik

KERSTI LUIK
Nooremmaakler
 
 

NIMBY ehk mitte minu tagahoovis sündroom

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 29.07.2015 05:32; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Käesoleva aasta juunikuus kaitses meie Tartu kontori hindaja assistent Grete Laanmets Eesti Maaülikoolis oma bakalaureusetöö teemal NIMBY (Not In My BackYard) sündroom Tartu linna näitel. Selle tööga võitis Grete KinnisvaraMagnaatide “Parima kinnisvaraalase lõputöö konkursil” esimese koha.

Lõputöö eesmärgiks oli hinnata NIMBYDomus Kinnisvara_NIMBY sündroomi mõju ja esinemist ning kirjeldada, kuidas antud sündroom väljendub ja mis on selle põhjused. Tehtud mitmese juhtumiuuringu põhjal kujuneski ülevaade NIMBY sündroomi esinemisest, põhjustest ja mõjust Tartu linnas.

Töö käigus selgus, et NIMBY sündroom esineb Tartu linnas olulisel määral. Ainuüksi viimase paari aasta jooksul on esinenud mitmekümneid NIMBY juhtumeid. Peamised vastuolu põhjused tuginedes antud juhtumiuuringu tulemustele on hoonete kõrgus ja suurus, liiklustiheduse suurenemine, ehitustegevusega kaasnevad kahjustavad mõjud, müra-ja õhusaaste ning privaatsuse vähenemine või kadumine. Peale eelnimetatute esineb juhtumite seas veel lugematul hulgal teisejärgulisi vastuolu esile kutsuvaid argumente.

NIMBY sündroomi esinemine mõjutab nii arendajaid, linna kui ka linnaelanikke, kuivõrd vastuseisust tingituna pikeneb detailplaneeringu kehtestamise jõustumise kuupäev. Uuritud juhtumite kestus ulatus kahest aastast viie aastani ning kõik lõppesid valitsuse-ja/või arendajapoolse tegevusega aktivistide kasuks, mis näitab juhtumite innovatiivsust ning NIMBY aktivistide mõjuvõimu arendajate üle.

Juhtumiuuringu käigus said selgeks mitmed seisukohad. Esiteks, linlaste jaoks on oluline osaleda planeeringute arutelus ning saada küsimustele üheseltmõistetavad ja ammendavad vastused. Teiseks, arendajad ning samuti linn peavad oma plaanides olema läbipaistvamad, arvestama linnaelanike soovidega ja välja tooma ka võimalikke kaasnevaid riske. Kolmandaks, oluline on tähelepanu pöörata kujundusele, sest kohalikud väärtustavad elukohajärgse ümbruskonna visuaalset muljet väga kõrgelt.

NIMBY sündroom eksisteerib kuna kohalikud elanikud kardavad oma tervise, turvalisuse, kinnisvara väärtuse ning naabruskonna ilme pärast. Vaatamata kohalike kartusele on ühiskonna jätkusuutlikuks arenguks vaja luua teatud soovimatuid rajatisi. Kuna NIMBY sündroom ei kao kuhugi, saavad linn ning arendajad elanike hirme vaid leevendada selgete ja üheseltmõistetavate seisukohtade esitamisega ja püüetega leida kompromisse.

Bakalaureusetöö täistekstiga on võimalik tutvuda Eesti Maaülikooli arhiivis või küsige otse Gretelt – grete.laanmets@domuskinnisvara.ee

Autor

Grete_Laanmets

GRETE LAANMETS
Hindaja assistent
 

Metsa müük nõuab eriteadmisi

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 28.07.2015 10:46; kategooriad: Domus
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Võrreldes klassikalise kinnisvara müügiga on metsa müük kordades riskantsem tehing, sest õiglase müügihinna kujundamine nõuab eriteadmisi. Korteri, maja või majaosa ligikaudse hinna saab iga omanik ise tuletada, kui sisestab vastavad andmed mõnda kinnisvaraportaali. Sellist meetodit metsaomanik kahjuks kasutada ei saa, sest iga metsamaa on erinev.

Asja teeb veel keerulisemaks asjaolu, et omanikul on valida mitme võimaluse vahel, kuidas metsast rahavoogu tekitada: kas müüa kogu kinnistu, kasvava metsa raieõigus või tellida metsa ülestöötamise teenus ja müüa siis metsamaterjali?

Kui kinnisasja ostu-müügishutterstock_11950456 ja asjaõiguslepingu koostab notar, selgitades välja lepinguosaliste tahte, kontrollides selle vastavust seadusele ja headele kommetele, tagades nii õiguskindluse, siis kasvava metsa raieõiguse müügilepingutega on lugu keerulisem. Nende lepingute sõlmimiseks ei ole seadusandja kehtestanud erapooletu õigusteadmistega isiku poolset kontrollikohustust. Kasvava metsa raieõigust müües on metsaomanikul võimalik kasutada kahte erinevat lepingu vormi:“müügihind kasvava metsa väärtuse alusel” ja “müügihind metsamaterjali mõõtmise alusel”.

Soovitan metsaomanikel, kes soovivad müüa kasvava metsa raieõigust, kasutada just esimest varianti, sest siis tuleb ostjal tasuda müügihind täies ulatuses enne raiete alustamist ja kogu risk sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi osas on ostja kanda. Teisel juhul on sortimendi väljatuleku ja kvaliteedi risk kanda metsamüüjal ja lõplik müügihind kujuneb alles peale raiet metsamaterjali mõõtmistulemuse alusel.

Tuleb rõhutada, et eraisikust metsamüüja, kes ei tegutse metsandusvaldkonnas ega oma eriteadmisi ja ei kaasa müügiprotsessi spetsialisti, on lepingus alati nõrgem pool ning lõppkokkuvõttes ka tehingus kaotaja pool. Eriteadmisi omav ostja võib läbirääkimistel metsaomanikule pakkuda küll kõrgemat hinda, aga pahatihti selgub hiljem, et lepingutingimused on metsaomaniku kahjuks. Harvad pole juhud, kus  lepingus on sätestatud müüja kõrgendatud vastutus metsa koosseisu ja kvaliteedi osas või on maksetingimused müüja kahjuks.

Lehar_Lindre

LEHAR LINDRE
Domus Kinnisvara metsandusvaldkonna juht
 
 

Legendaarse Kivimäe sauna asemel tulevad korterid

Postitaja: Raul Reino @ 24.07.2015 03:20; kategooriad: Domus
Sildid: , , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kivimäe KoduDomus Kinnisvara alustab 30.07.2015 korterite ostuhuviliste registreerimist majja, mis tuntud Kivimäe sauna nime all. Tänu teatrikorüfeede külaskäikudele legendi staatuse omandanud hoone müüdi 2013.aastal Domus Kinnisvarale, kes renoveerib väärika hoone täielikult ja müüb põneva ajalooga hoone Kivimäe Kodu nime all korterite kaupa maha.

Objekti müügikorraldusega tegeleva maakleri Lenne Kontori sõnul ei saa hoonest tavaline hingetu kortermaja, vaid stiilne kodu hoone ainulaadset arhitektuuri ja Nõmme vaimsust hindavate inimeste jaoks. „Erilisi ja stiilipuhtaid kortereid on oma kodu otsijaid oodanud miljööväärtuslikku Nõmme piirkonda kaua, nüüd on selleks hea võimalus avanenud,“ ütles Lenne Kontor. Müüki tuleb vaid 18 korterit ja 3 äriruumi, valdavalt 2-3 toalised avarad korterid. Hinnad algavad 105 000 eurost. Korterite siseviimistluse osas on ostjatel võimalik valida kolme viimistluspaketi vahel, klassikalisest Art Deco`ni.  Maakler Kontori sõnul alustatakse huviliste broneeringute vastuvõtmist 30. juulil ja ühtegi Kivimäe Kodu korteripakkumist kinnisvaraportaalidest esialgu leida ei ole võimalik. Eesmärgiks on kujundada elanike kooslus, kes väärtustavad kogukonnavaimu ja Nõmmele omast looduslähedast elustiili. Kogu info projekti kohta on saadaval vaid Domus Kinnisvara kodulehel. „Kuna Nõmme on Tallinna üks hinnatumaid elurajoone, kus uue elamispinna pakkumist napilt, siis prognoosime korterite osas suurt huvi, seda enam, et müügihinnad on igati mõistlikud“ ütles Domus Kinnisvara maakler. „Kes ei tahaks elada majas, kus on elu nautinud Eesti kultuuriajaloo suurkujud Panso, Järvet, Lutsepp ja mitmed teised,“ märkis Lenne Kontor. Ehituse peatöövõtjaks on YIT Ehitus, korterid valmivad lõplikult 2016. aasta kevadel.

Lisainfo projekti kohta asub siin: Kivimäe Kodu veebileht

Videoturundus jõuab kinnisvaraturule

Postitaja: Raul Reino @ 20.07.2015 10:48; kategooriad: Domus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Youtube1Domus Kinnisvara hakkab esimesena Eestis tootma regulaarselt videosid kinnisvara objektidest. Ettevõtte hinnangul on videoturundusest kujunenud standard, millest kinnisvaraturg ei saa mööda vaadata.

Turundajad on juba aastaid rõhutanud, et inimesed vaatavad videosid üha enam ja suurima rõõmuga sõnas Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino. “Analüütikud on toonud esile, et 9 internetikasutajat 10st vaatab videosid internetis ja video kasutamine internetiturunduse osana kuulub iga tänapäevaselt mõtleva turundaja elementaarsete tegevuste hulka,” märkis Reino. Video vaatamine on lihtsam ja mugavam, kui teksti lugemine ning kinnisvaraturule jõudva Y-generatsiooni jaoks on video väga atraktiivne info hankimise kanal. Ettevõtte hinnangul on imestamist vääriv fakt, et video tegemist on seni Eesti kinnisvaraturul äärmiselt vähe kasutatud. Domus Kinnisvara hakkab regulaarselt oma Youtube’i kanalile postitama videosid kinnisvara objektidest, kuid mitte ainult. „Youtube on tuntud oma meelelahutusliku külje poolest, mistõttu lubame endale vahetevahel ajaviitlike videode tegemist, millest ei jää puutumata ka iseenda üle naermine,“ lisas ettevõtte juhatuse liige. „Tahame näidata oma klientidele, partneritele ja sõpradele, et kinnisvaraturg ei ole ainult kuivad tootluse numbrid või hall betoon, vaid seal tegutsemine saab olla ka lõbus ja tõeliselt nauditav,“ ütles Raul Reino. Ettevõte loodab läbi videoturunduse kasvatada käivet, saada objektidele täiendavat tähelepanu, kiirendada objektide müügiperioodi ja kasvatada ettevõtte tuntust.

Domus Kinnisvara Youtube’i kanaliga saab tutvuda siin

Juuni 2015 ülevaade: langenud keskmine hind annab lootust jätkuvale langusele?

Harjumuspäraselt oli jaanikuu tehingute poolest maikuust vaiksem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 3871 ostu-müügitehingut koguväärtusega 252,363 miljonit eurot. Võrreldes maikuuga toimus 5% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Eelmise aasta juunikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 14%. Juunikuus näitas korterite keskmine hind kõigis suuremates linnades väikest languse, kuid jätkuvat suurt langust me lähikuudel tulemas ei näe.

KOKKU juuniAllikas:Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1556 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 181 682 879 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 15%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 10%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 16% ja koguväärtus 65%. Koguväärtuse tõusu tõi eelmine kuu kaasa kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, millede koguväärtus oli üle 16% Harju maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest.

Juunis toimus Tallinnas 674 korteriomandi tehingut, mis on 141 tehingut vähem kui mais ja 122 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind langes juunis 0,5%, olles tasemel 1539 €/m² (mediaan 1430 €/m2). 2014. aasta juuniga võrreldes on keskmine hind tõusnud 8%.

Tallinn KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega 38 ostu-müügitehingut (maakonnas 151). Võrreldes maiga toimus Tallinnas 4 ja aastatagusega  3 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 17 tehingut (maakonnas 70). Mais teostati 14 ja aasta tagasi juunis 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati juunis 394 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 22 021 165 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis maiga võrreldes 2%, kuid tehingute koguväärtus jäi samaks. Nii nagu kuu varem, toimus ka juunis Tartus kahe kalli hoonestatud kinnistu müük, millede koguväärtus oli ligi 12% Tartu maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 11% ning koguväärtus 35%.

Juunis toimus Tartu linnas 143 korteriomandi tehingut, mis on 25 tehingut rohke kui mais ja 37 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Käesoleva aasta juunis teostati umbes 21 uue korteri tehingut. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga 1% madalam, olles juunis 1237 €/m2 (mediaan 1179 €/m2). Võrreldes 2014. aasta juuniga on keskmine hind tõusnud 17%.

Tartu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juunis 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 43), kuu varem mais müüdi 1 eramu rohkem ning aasta tagasi juunis müüdi 3 eramut rohkem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 35). Mais toimus 2 ja 2014. aasta juunis toimus 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas toimus juunis 259 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 10 776 561 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 9% ning tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 18% ning koguväärtus langenud 60%.

Pärnus toimus nii mais kui ka juunis 63 korteriomandi tehingut. 2014. aasta juunis toimus 14 tehing vähem. Keskmine hind juunis oli 952 €/m² (mediaan 917 €/m2), mis võrreldes maiga langes 3% ja 2014. aasta juuniga võrreldes tõusis 20%.

Pärnu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 36), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juunis 13 tehingut, millest 5 olid seotud osapoolte vahel (maakonnas 31). Kuu varem mais ja aasta tagasi juunis toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 137 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 771 985 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 3%, kuid koguväärtus tõusis 11%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa kolme suure maatulundusmaa müük, millede koguväärtus oli üle 13% Viljandi maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 13% ja koguväärtus 2%.

2015. aasta juunis toimus Viljandi linnas 19 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui käesoleva aasta mais ja 2 tehingut rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. 2015. aasta juuni keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 438 €/m² (mediaan 450 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 22% madalam.

Viljandi KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 7 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut ja aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga juunis tehinguid ei toimunud (maakonnas 4). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid mais ega 2014. aasta juunis.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 157 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 017 320 eurot. Juunis toimus maakonnas kokku kaheks üle 100 000 euro suurust tehingut, mis tõid kaasa tehingute koguväärtuse 74%-lise tõusu.  Võrreldes maiga tõusis tehinguaktiivsus 5%. Aasta taguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 50%.

Juunis teostati Kuressaares 10 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 8 tehingut vähem, kui 2014. aasta juunis. Juunikuu keskmine hind langes 1%, olles 730 €/m² (mediaan 670 €/m2). 2014. aasta juuniga võrreldes tõusis keskmine hind 32%.

Kuressaare KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juunis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 10) eramu ostu-müügitehingut. Kuu varem mais kui ka aasta tagasi juunis toimus 4 eramu tehingut. Hoonestamata elamumaaga juunis tehinguid ei teostatud (maakonnas 4). Mais ja 2014. aasta juunis toimus 1 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juunis 283 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 220 508 eurot. Võrreldes maiga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12% ja koguväärtus 5%.

Juunis toimus Narvas 46 korteriomandi tehingut, mis on 13 tehingut vähem kui mais ja 5 tehingut rohkem kui eelneva aasta juunis. Keskmine hind oli juunis 485 €/m² (mediaan 465 €/m2). Maikuuga võrreldes langes keskmine hind 4% ja aastatagusega võrreldes jäi samale tasemele.

Narva KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 49), mis on käesoleva aasta maiga võrreldes 4 tehingut vähem ja 2014. juuniga võrreldes 6 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juunis 11 (maakonnas 15). Mais teostati 2 ja aasta tagasi juunis 18 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara maakler / analüütik

10 PÕNEVAT KOHTA, MIDA SUVEL KÜLASTADA

Suvi on puhkuse ja rändamise aeg, mistõttu soovitan kasutada võimalusi põnevate ja eriliste ehitsite ja kohtadega tutvumiseks. Eelkõige kinnisvara ja arhitektuuri vaatenurgast, kuid ka ajalugu ning loodus ei ole seejuures teisejärgulised. Alljärgnevat valikut ei ole tõenäoliselt võimalik läbi käia ühe reisiga, seega planeeri väljasõite rohkem. .

1. Narva rannapromenaad
Narva on viimastel aastatel õide puhkenud. Kuigi suurem osa linnast meenutab endiselt suvalisi magalarajoone, on kesklinn ja eelkõige Narva linnuse ümbruse rannapromenaadid kujunemas tõeliseks jalutaja maiuspalaks. Pimeaia linnaosas säilinud sajandutevanused hooned, täiesti ainulaadne arhitektuuriline ansambel Narva raekojast ja kolledžist, möödumine massiivsetest bastionitest jõe kaldal, lõviskulpuurid ja kirikud, suurepärased vaated Ivangorodi kindlusele. Soovitan valida Narva suveüritustest omale meelepärane ning sel suvel seda ajaloolist linna kindlasti külastada. Võimaluse korral liida sellele juurde SPA külastus Narva-Jõesuus, Sinimägede memoriaal ja vaatetorni otsa ronimine, endise uraanilinna Sillamäe linnasüdames asuva stalinistliku arhitektuuri musternäidiste ülevaatamine ning lõpuks veel Valaste joa juures pankrannikul turnimine.

2. Kopli liinid Tallinnas
Kui kavandda Tallinnas mõnusat südasuvist jalutuskäiku, siis mõeldakse ennekõike Vanalinnale, Pirita jahtklubile või Nõmme terviseradadele. Aga mina soovitan võtta ette täiesti erilist elamust pakkuv Kopli liinide piirkond ning selle ümbrus. Tallinna areng on palju võlgu tänu sadamatele Kopli piirkonda koondunud tööstusele ning sellega kaasnenud suuremahulisele sajandivanusele kinnisvaraarendusele. Nüüd on see kõik tasapisi hääbumas, lagunenud arhitektuur on segunenud kaasaegse politseikroonikaga. Vaevu hoomatav silmailu ja selgelt tuntav närvikõdi. Aga täna on seal võimalik veel ringi käia ning kujutada ette, milline see linnaosa oli oma hiilgeaegadel, milline oli sealsete tööstustööliste elu ja melu. Tegelikult soovitan ringkäik ette võtta jalgaratastel, et sõita läbi ka ümbritsevad kvartalid – Marati ja Kaluri jt tänavad. Ning kindlasti sõita paljassaare poolsaarele kus Katariina kaist möödumise järel algab linnuvaatlejate paradiis.

3. Koguva küla ja Katariina kirik Muhumaal
Kui tavaliselt seatakse sammud Saaremaale ning Muhu saar kipub kujunema vaid mööda vuhisevate kadakate võsaks, siis sel aastal võiksid teha teisiti. Koguva küla Muhumaal on mitu korda ehedam, kui Vabaõhumuuseum Tallinnas. See ongi päris. Ja paljuski tänu põhjanaabritele, kes on talud kokku ostnud, hinnanud saare arhailist arhitektuuri ja säilitanud seda autentsena. Suvine jalutuskäik Koguva külas on nii nauditav, et tahakski jääda istuma mõne kiviaia äärde kuulama linnulaulu peakohal kõrguvates puulatvades. Loomulikult ära jäta Muhumaal külastamata ka 13. sajandist pärinevat Katariina kirikut. Laheda emotsiooni saad ka Koguva lähedal asuvast jaanalinnufarmist. Päeva krooniks loomulikult õhtusöök Pädaste mõisas. Pole ime, et Muhu vald sai Delfi rahvaküsitluses Eestimaa kõige parema elukohana enim hääli.

4. Lottemaa Pärnu lähedal Uulus
Lottemaa on pea-aegu et ületamatu. Mitte ainult fantaasiarikkuse või ärilise vaistu poolest, mis on lähedal geniaalsusele. Aga ka sealne arhitektuur on tähelepanuväärne – puudus ju Eestis seni igasugune „lobudike“ ehitamise traditsioon. Kui tavaliselt on arhitektide ideed inseneridele suureks peavaluks ning tellijale suureks mureks oma rahakoti pärast, siis Lottemaa ületab neid kõiki. See on selge sõnum skeptikutele arendajatele/ehitajatele. Pakkige oma auto lapsi täis ning kihutage kohale – veendute ise, et miski pole võimatu. Ja seda kõike muinasjutuliselt lõbusas õhkkonnas. Teie piletiraha aga läheb õige asja toetamiseks.

5. Linnuse varemed
Linnuse varemeid on Eestis ohtralt. Enamasti teatakse Viljandit, Kuressaaret, Rakveret, Haapsalut, Narvat. Aga on veel väga palju põnevaid kohti – Toolse, Rõngu, Helme, Lihula, Vahtseliina, Laiuse jne jne jne. Kõikjal on sajandite pikkune kividesse talletunud ajalugu ja põnevad legendid. Need varemeteks vajunud kantsid jätavad ohtralt ruumi fantaasiateks ning kõditavad mõnusalt meis igaühes peituvat seiklusjanu. Ükskõik, mis suunas oled mööda Eestit ringi liikumas – väikese kõrvalpõikega on võimalik leida mõni neist mälestistest. Ja kui linnuse varemetest väheks jääb, leidub kümneid ja kümneid muinasaegseid maalinnu, mis pakuvad samuti mõnusalt avastamisrõõmu tekitades tunde, et juured on tõesti sügaval.

6. Eestimaa oma lossid
Eestis on palju kuulsaid mõisaid, Lahemaa rahvuspargi mõisahooned ja -aiad pole ilmselt kellelegi tundmata. Aga ette võib võtta ka täiesti korraliku ringreisi mööda Eestimaa losse. Seejuures soovitan keskenduda Jõgeva-, Põlva- ja Valgamaale. Tõelise lossi mõõdu annavad välja Alatskivi, Cantervilla, Sillapää, Sangaste ja Taagepera lossid. Need ei hiilga küll nii suurejoonelise kunstivalikuga kui Ermitaaz või Versailles, kuid silmailu ja puhast maaõhku jagub kõigile. Kui lisada veel hea kaaslane, ilus ilm, tass cappuchinot ning värske salat …. ei oskakski paremat puhkuselt tahta.

7. Piirsalu raketibaas Läänemaal
Kaitseliidu liikmetele teada-tuntud, kuid teistele eestimaalastele ilmselt täiesti tundmatu Piirsalu endine raketibaas on esinduslik näide Vene sõjaväeosade pärandist. Eestimaa on täis selliseid linnakuid, kuid kahjuks või õnneks on loodus tegemas oma tööd ning see jälg on tasapisi kadumas. Suur osa endistest sõjaväebaasidest läksid kasutusest maha juba enne Vene vägede väljaviimist. Piirsalus on näha vägevad raketiangaarid, stardiplatsid, staabi- ja kasarmuhoonete varemed. Piirsalus ringi tiirutamiseks soovitan kaasa võtta maastikurattad, et võssa kasvavavatel teedel mõnusalt tuhiseda. Korralda põnev orienteerumisretk ja leia läbi metsa tee ka lähedal asuvasse endisesse Lintsi sõjaväebaasi. Suurema seltskonna ürituse kavandamisel võiks sisse planeerida softairi või paintballi lahingu. Kuna baasis on tegutsev Kaitseliidu lasketiir, siis tasuks enne külastust igaks juhuks üle küsida riigikaitsjate ajakava KL Lääne Malevast.

8. Ida-Virumaa kummituslinnad
Kuna meedia on keskendunud üha kasvavale Tallinnale ning vahepeal saavad sõna ka Tartu ja Pärnu, ei teagi enamus eestimaalasi, et meil on olemas päris oma kummituslinnad. Need on kohad, kus sovjetiaegne rasketööstus ja kaevandusmaania dopinguna elu keema ajasid ning mille järele igasugune vajadus koos maailma muutumisega mõnikümmend aastat tagasi ära langes. Viimase kahekümne aasta jooksul on need linnad ja alevid inimestest tühjaks valgunud. Majade mustendavad klaasideta aknad ning üksikute koerte haukumine mõjuvad õõvastavalt pimedas augustöös. Põnevaimad eksemplarid leiab Ida-Virumaalt, kuid mahajäetud kortermajade rajoone – endiseid kolhoosikeskuseid – leiab ka mitmel pool mujal. Viivikonna ja Sompa on ilmselt kohad, kust selle retkega alustada. Liigse masenduse vältimiseks aga soovitan pärast külastada Kohtla kaevandusmuuseumit ja Kiviõli seikluskeskust.

9. Rotermanni kvartal ja Ülemiste City Tallinnas
Isegi kui sa oled tallinnlane, soovitan võtta mõnikord kiirel tööpäeval aeg maha ning minna Rotermanni kvartalisse või Ülemiste Citysse jalutama. Moodne arhitektuur maitsekalt seotuna endise tööstushoonestusega, sumedad sisekvartalid, kutsuvad kohvikud …. See kõik aitab mõista, et ka tänapäevane kinnisvaraarendus ei pea olema ainult kiiruga kokku klopsitud kastid, vaid võib olla ajas püsivat väärtust loov pikem ja terviklik protsess. Kuna ükski jalutuskäik ega lõõgastus ei saa olla täiuslik hea söögi ja joogita, soovitan sisse astuda Carmen Cafe`sse Rotermannis või restorani Dvigatel Ülemistel. Ja kui Rotermannist või Ülemistest sellist laadi emotsiooni jaoks väheks jääb, siis sea julgelt sammud Telliskivi loomelinnakusse.

10. „Depressiivsed“ Eesti väikelinnad
Tõeline rännumees teab, et Eesti väikelinnad ei ole tegelikult üldse depressivsed. Need on enamasti mõnusad kohad kus on mõnusad inimesed, kes teevad mõnusaid asju. Need linnad on ilusad ja puhtad. Neis pole just palju maailmaimedele võrdseid vaatamisväärsusi, kuid on piisavalt kontserte, festivale, laatasid jms rahvaüritusi. Julgen kinnitada, et kõigis Eesti väikelinnades leidub tõelisi arhitektuuripärleid, mida imetleda ja kust ammutada ideid kasvõi oma uue kodu kavandamiseks. Näiteks soovitan kõigile soojalt minna 11. juulil Elvasse kohvikute päevale. Elva on hästi varjatud pärl villade, järvede, männimetsade ja mitmekülgsete sportimisvõimalustega. Just Elva, aga miks mitte ka Võru, Tõrva, Paide, Lihula, Põltsamaa, Valga vmt, võiks olla sel aastal alternatiiviks Otepääle, Pärnule või Haapsalule. Leia omale sobiv festival ning turismitalu ja ideaalne puhkus on garanteeritud.