Ebatäpne müügikuulutus võib tuua karistuse
Kinnisvaraportaalides kuulutusi lapates leiab nii mõnegi teate, mis teeb nõutuks. Silma hakkavad õigekeelevead, peenikest kirja lugedes on võimalik märgata trikitamist pindadega.
On pakkumisi, mille valed andmed selguvad alles korterit vaatama minnes, näiteks ei saa lubatud kolme magamistoa asemel ostja maakleriga kohapeal neid kokku lugedes kumbki rohkem kui kaks.
Kinnisvarakuulutustes on pigem eksimusi väiksematel ja vähem tuntud ettevõtetel või siis, kui omanik ise kuulutab. “Kui suur see eksimuste maht on, seda on raske hinnata,” kommenteeris Domus Kinnisvara kutseline maakler ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Sandra Metsa. “Oma töös puutun kokku pigem pindalaliste erinevustega ning see võib olla põhjustatud nii maakleri kui ka omaniku teadmatusest,” ütles ta.
Samuti tekitab probleeme rõdu arvestamine korteri üldpinna sisse. See on osaliselt tingitud olukorrast, kus uute kortermajade arendajad on korteriomandi sisse arvestanud ka rõdu suuruse. Vanemate kortermajade puhul on rõdu tavaliselt üldpinnast väljas.
“Kinnisvaramaakleri teenuse standard kohustab maaklerit tagama, et ostjale esitatakse kogu tehinguga asjakohane teave. Segaduste vältimiseks peab maakler olema kindel, millistele andmetele ta tugineb, omanik võib tihti öelda oma korteri pindala ligikaudselt ja sellest võivad tulla kuulutustesse eksimused,” ütles Metsa.
Tulenevalt maakleriteenuse standardist on maakler kohustatud kontrollima nii kinnistusregistri kui ka ehitisregistri andmeid. Kui tegu on korteriga, siis suhtlema korteriühistuga. Kui on tarvidus kontrollida andmeid kohaliku omavalitsuse arhiivist, siis peab ka seda maakler tegema. “Kui andmed on üle kontrollitud, alles siis tuleks kuulutus üles panna. Andmete kontrolli käigus võib selguda, et objekti dokumendid ei ole korras ja tuleb hakata näiteks juurdeehitust seadustama.
Väga palju tuleb ette ka seda, et kinnistus- ja ehitisregistri andmed ei ühti. Seaduse kohaselt tuleb lähtuda kinnistusregistri andmetest, kuid kui andmed ei vasta tegelikkusele, ei pruugi kinnisvara omanik sellest üldse teada,” rääkis Metsa.
Metsa on seda meelt, et mida rohkem ja täpsemat infot on üleval, seda lihtsam on inimestel leida endale sobiv elamispind. “Tänapäeva inimestel on kiire ja nad soovivad saada kuulutusest kohe kogu infot, et mitte kulutada aega objektidele, mis neile ei sobi,” jagas Metsa õpetussõnu. “Uhke saab olla sellise kuulutuse üle, kus nii pildid kui ka andmed vastavad tegelikkusele.”
“Võimalik, et viga ei ole tahtlik. Kui aga teavitamise peale kuulutust ei parandata, on võimalik teatada sellest maaklerettevõtte juhile, kelle huvideks peaks olema kvaliteetse teenuse pakkumine ning ettevõtte maine hoidmine,” soovitas Metsa.
Viimane variant on esitada kaebus Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale. Koja liikme või kutselise maakleri korral saab koda saata kaebuse Aukohtule, kes saab määrata süüdimõistva otsuse korral vastavalt aukohtu statuudile distsiplinaarkaristuse.
Artikli täistekst veebilehel www.aripaev.ee.
(Artikkel ilmus 24.mai 2015, autor Mariliis Pinn)