Eesti kõige idüllilisemad paigad

Urbaniseerimine tundub olevat tagasipöördumatu protsess, mis valitseb kogu maailmas. Samavõrd võib aga teatavaks trendiks pidada linnast maale elama minemist, millise tee on ette võtnud ka paljud avalikkuse jaoks tuntud inimesed. Et teema on populaarne, näitas 11. aprillil Tallinnas toimunud mess „Maale elama“, kuhu tuli kokku 1200 külastajat. Siseministeeriumi eelmise aasta lõpus tellitud siserände uuringust selgus aga, et maaeluga käivad kaasas raskused, ent ometi on oma elukeskkonnaga kõige vähem rahul tallinlased. Miks aga üldse tahetakse maale elama minna? Võib eeldada, et üks peamistest põhjustest on vaikuse ja rahu otsimine. Võimalikult palju päikest ja vähe vihma oleks ainult boonuseks.

Samast vaatenurgast on andmeid kogunud ja analüüsinud Statistikaamet ning on oma blogis välja tulnud huvitava kokkuvõttega. Blogis kirjutatakse, et Eesti territooriumil on inimasustusest 5 kilomeetri kaugusele jäävaid asustamata paiku nii mandril kui ka saartel. 2011. aasta rahvaloenduse andmetele on analüüsis lisatud juurde suvine keskmine temperatuur, sademete hulk, päikseliste tundide arv päevas ning tulemuseks on saadud, et Eesti kõige idüllilisemad ja meelirahustavad paigad asuvad loodus- või maastikukaitsealal. Kui mõnes maakonnas paiknevad inimesed üsna hajali ja maakonna territooriumil inimasustusest vähemalt 5 kilomeetri kaugusele jäävat asustamata paika ei leidu, siis Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas on selliseid paiku mitu. Inimasustusest kõige kaugemal asuvad Uhtju saared Lääne-Virumaal, kuhu tavakodanik pääsebki alles juuli teisest poolest. Võrreldes teiste „üksikute paikadega“ on Uhtju saarte suvine ilmastik ka kõige päikselisem ja kuivem (keskmine temperatuur 17–18°C, 10–11 tundi päikesepaistet päevas ja vähe sademeid). Suvine keskmine temperatuur on üle 17°C ka Hiiumaa laidudel, Allirahu laiul Saaremaal ning Soomaal Pärnumaal, kuid viimases paigas on suurem võimalus jääda vihma kätte.

Seega, kes otsib maale kõige rahulikumat asukohta ning kus on ühtlasi keskmisest soojem ja päikselisem, siis allolev kaart on väikeseks abimeheks uue elu- või suvituskoha valikul. Vähemalt Soomaa rahvuspargi vahetus läheduses on hetkel saadavad mitmed pakkumised, hinnad jäävad 8 500 – 290 000 € vahemikku.

Statistikaamet

UUS EHITUSSEADUSTIK – ÕNN VÕI ÕNNETUS. 1 osa.

Vaid loetud päevad veel ning juba 1 juulil 2015.a. jõustuvad uus Ehitusseadustik ja Planeerimisseadus. Vanarahvas ütleks lihtsalt, et kaua tehtud kaunikene, kuid kriitikutel on ainest olla märksa sõnakam. Nagu iga seadus, on ka need kompromisside tegemise tulemus. Näha on, et nii mõnigi algne plaan on seadusloome keerukas protsessis moondunud või suisa kaotsi läinud. Nii võin kohe loo alguses ära öelda, et minu arvates on uus Ehitusseadustik nii õnn kui õnnetus. Minu järgneva mitmeosalise artikliseeria eesmärgiks ei ole siiski kritiseerida, vaid tutvustada ning muutustele tähelepanu juhtida.

Uus Ehitusseadustik toob kaasa mitmed nii põhimõttelised kui tehnilised muutused senisesse ehitusvaldkonda. Sõltuvalt detailsuse astmest võib muudatuste nimekiri olla pikk või lühike, kuid mina tooksin välja järgmist:
– Menetluslikud muudatused
– Ehitise ja ehitamise mõiste muutmine
– Ehitusvaldkonna põhimõtete sätestamine
– Valdkonnas majandustegevuse arendamise reeglite muutmine
– Ehitus- ja kasutuslubadega seonduva põhimõtteline muutmine
– Ehitusgarantiiga seonduva põhimõtteline muutmine
– Eriehitustega seotud normid

Esmalt on vaja ära märkida, et Ehitusseadustik ei eksisteeri õigusruumis üksi. Näiteks väga olulised normid tulevad Haldusmenetluse seadustikust, mille tulemusena nii mõnigi kohalik omavalitsus saab oma saamatuse tähtaegadest kinni pidada peita bürokraatiareeglite rägastikku. Samuti tuleb meeles pidada, et Ehitusseadustikust tulenev ei väära kuidagi omandiõiguseid, mida reguleerib Asjaõigusseadus ning osapoolte vahelisi suhteid, mida reguleerivad Võlaõigusseadus ja lepingud. Olen veendunud, et uus seadus toob ka Riigikohtu poolt uued ning mõnel juhul varasemast kardinaalselt erinevad tõlgendused.

Tõlgendamisel hakatakse tõenäoliselt lähtuma Ehitusseadustikus sätestatud põhimõtetest:
– Hea tava järgimise põhimõte
– Ohutuse põhimõte
– Keskkonnasäästlikkuse põhimõte
– Asjatundlikkuse põhimõte
Seadust lugedes ning seejuures põhimõtteid silmas pidades hakkab silma, et kultuuriväärtuste kaitse võimalused on pigem nõrgenenud. Kuna keskkonnasäästlikkus on eelkõige keskendunud loodusvaradele ning ohutus inimese tervisele, siis asendatakse nii mõnigi kulukas rekonstrueerimisprojekt uue ehitamisega. Õnn või õnnetus? Pigem õnn, sest senine lootus, et sunniviisiliselt saab panna omanikke ebamajanduslikult käituma ei ole end õigustanud. Jättes omanikele vabamad käed, tekivad ka loomingulisemad lähenemised probleemide lahendamisele millest tõenäoliselt linnaruum võidab.

Ehitusseadustiku kohaselt on ehitiseks iga inimkäte tulemusena loodud ning maapinnaga ühendatud või sellele toetuv asi, mis oma otstarve, kasutusviisi ja eesmärgi poolest on teistest asjadest eristatav. Eelkõige peaks see lahendama vaidlused selle üle, kas näiteks järve ääres ehituskeeluvööndis pukkide peale või „suuskadele“ tõstetud haagissuvila on hoone või liikuvsõiduk. Läbi „susserdamise“ toimivale ebaseaduslikule ehitustegevusele saab uue seaduse najal tõenäoliselt paremini piiri tõmmata.

Ka ehitamise mõiste on muutunud avaramaks. Lisaks varasemale loetelule – ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, lammutamine – on lisandunud ka „muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused“. Seega jällegi on vaja hakata vaadata tegevuse sisulist tulemit. Veidi vabama mõttearendusega võib jõuda kaugele. Näiteks, et koos § 16 sätestatud nõudega tagada ehitise kasutusea vältel selle korrashoid, on hoone mitteheaperemehelik laguneda laskmine tegelikult selle lammutamine, mis võib nõuda ehitusluba või ehitusteatist. Kuigi esmalt tekitab „füüsikaliste omaduste muutmise“ mõiste ilmselt tõlgendamisel probleeme, siis mõne aasta jooksul on kõik paika loksunud ning normaalselt toimima hakanud.

Eelnimetatud „füüsikaliste omaduste muutmine“ tähendab, et ehitamiseks (eelkõige rekonstrueerimiseks) kvalifitseeruvad enamus kortermajades tehtavatest tegevustest. Näiteks puitakende vahetamine plastakende vastu, rõdu kinni ehitamine või soojuspumba paigaldamine vms. Ehitada aga tuleb projekti kohaselt. Uue seaduse kohaselt võib põhimõtteliselt igaüks omale projekti koostada ning projekt tuleb teha mahus, mis võimaldab selle järgi ehitada. Kui näiteks tavaline majaomanik otsustab teha majale kuni 33% suuruse juurdeehituse, siis võib ta selle ise projekteerida ning ka valmis ehitada. Seejuures tulevad muidugi mängu ka hea tava, ohutuse ja asjatundlikkuse põhimõtted.

Juhul, kui asjatundlikkusest projekteerimisel väheks jääb, siis näeb uus seadus ette ekspertiiside ja auditite veidi laialdasemat kasutamist. Näiteks võib ehitaja või omanikujärelevalve tegija nõuda projekti ekspertiisi tegemist, kui tekib kahtlus projekteerija pädevuses. Samuti näeb Ehitusseadustik ette laialdasemat uuringute kasutamist. Põhjendatud juhul tuleb teha ehitamisega kaasnevate mõjude (müra, saaste, valgus, liiklusvoog jms) analüüsimiseks uuring. Vajalike uuringute puudumine võib olla aluseks vaidlustustele ja tähendada seega ajalist kadu. Nõude uuringute tegemiseks võib KOV esitada nii projekteerimistingimustes kui ka hilisemas ehitusloa menetluses.

Varem meedias diskuteeritud küsimus, kas tapeedi vahetamiseks on projekti vaja või mitte, on irrelevantne. Esiteks ei käsitleta ümberehitusena ehitise olemasolevate üksikute osade vahetamist samaväärse vastu. Teiseks ei mõjuta tapeedi vahetus sisuliselt ehitise füüsikalisi omadusi. Kolmandaks võimaldab tapeedivahetust ehitustööna teostada tootja poolt antud paigaldusjuhend, mis on seega sisuliselt käsitletav projektina nõutavas mahus. Samas tuleb silmas pidada, et näiteks mittekandvate ja –jäigastavate vaheseinte eemaldamine, on rekonstrueerimine suurendab tõenäoliselt ruumi pindala ning vajab nii projekti kui ka ehitisteatist.

Eelnevaga seoses ei tohi ära unustada, et kortermajades on ehitiste konstruktsioonilised osad (sh korterisisesed) kõigi korteriomanike kaasomandis ning seega on kaasomanike vastavasisulise kokkuleppe puudumisel vajalik ehitustööde teostamiseks kõigi teiste korteriomanike nõusolek. Korteriühistu esimehe nõusolekust siin ei piisa. Seetõttu soovitan tulevikus ebamõistlikult koormava asjaajamise vältimiseks sõlmida kaasomanike vahelised kasutuskorra kokkulepped isegi vanemates kortermajades, kus seda seni vajalikuks pole peetud.

Jätkub.

Ebatäpne müügikuulutus võib tuua karistuse

Kinnisvaraportaalides kuulutusi lapates leiab nii mõnegi teate, mis teeb nõutuks. Silma hakkavad õigekeelevead, peenikest kirja lugedes on võimalik märgata trikitamist pindadega.

On pakkumisi, mille valed andmed selguvad alles korterit vaatama minnes, näiteks ei saa lubatud kolme magamistoa asemel ostja maakleriga kohapeal neid kokku lugedes kumbki rohkem kui kaks.

Kinnisvarakuulutustes on pigem eksimusi väiksematel ja vähem tuntud ettevõtetel või siis, kui omanik ise kuulutab. “Kui suur see eksimuste maht on, seda on raske hinnata,” kommenteeris Domus Kinnisvara kutseline maakler ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige Sandra Metsa. “Oma töös puutun kokku pigem pindalaliste erinevustega ning see võib olla põhjustatud nii maakleri kui ka omaniku teadmatusest,” ütles ta.

Samuti tekitab probleeme rõdu arvestamine korteri üldpinna sisse. See on osaliselt tingitud olukorrast, kus uute kortermajade arendajad on korteriomandi sisse arvestanud ka rõdu suuruse. Vanemate kortermajade puhul on rõdu tavaliselt üldpinnast väljas.

“Kinnisvaramaakleri teenuse standard kohustab maaklerit tagama, et ostjale esitatakse kogu tehinguga asjakohane teave. Segaduste vältimiseks peab maakler olema kindel, millistele andmetele ta tugineb, omanik võib tihti öelda oma korteri pindala ligikaudselt ja sellest võivad tulla kuulutustesse eksimused,” ütles Metsa.

Tulenevalt maakleriteenuse standardist on maakler kohustatud kontrollima nii kinnistusregistri kui ka ehitisregistri andmeid. Kui tegu on korteriga, siis suhtlema korteriühistuga. Kui on tarvidus kontrollida andmeid kohaliku omavalitsuse arhiivist, siis peab ka seda maakler tegema. “Kui andmed on üle kontrollitud, alles siis tuleks kuulutus üles panna. Andmete kontrolli käigus võib selguda, et objekti dokumendid ei ole korras ja tuleb hakata näiteks juurdeehitust seadustama.

Väga palju tuleb ette ka seda, et kinnistus- ja ehitisregistri andmed ei ühti. Seaduse kohaselt tuleb lähtuda kinnistusregistri andmetest, kuid kui andmed ei vasta tegelikkusele, ei pruugi kinnisvara omanik sellest üldse teada,” rääkis Metsa.

Metsa on seda meelt, et mida rohkem ja täpsemat infot on üleval, seda lihtsam on inimestel leida endale sobiv elamispind. “Tänapäeva inimestel on kiire ja nad soovivad saada kuulutusest kohe kogu infot, et mitte kulutada ­aega objektidele, mis neile ei sobi,” jagas Metsa õpetussõnu. “Uhke saab olla sellise kuulutuse üle, kus nii pildid kui ka andmed vastavad tegelikkusele.”

“Võimalik, et viga ei ole tahtlik. Kui aga teavitamise peale kuulutust ei parandata, on võimalik teatada sellest maaklerettevõtte juhile, kelle huvideks peaks olema kvaliteetse teenuse pakkumine ning ettevõtte maine hoidmine,” soovitas Metsa.

Viimane variant on esitada kaebus Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale. Koja liikme või kutselise maakleri korral saab koda saata kaebuse Aukohtule, kes saab määrata süüdimõistva otsuse korral vastavalt aukohtu statuudile distsiplinaarkaristuse.

Artikli täistekst veebilehel www.aripaev.ee.

(Artikkel ilmus 24.mai 2015, autor Mariliis Pinn)

Aprill 2015 ülevaade: Harjumaa elamuturu aktiivsus on tõusuteel

Aprill oli sarnaselt märtsiga kinnisvaraturul aktiivne. Kuna see aasta oli juba märtsikuu tehingute arvult väga aktiivne, jäi harjumuspärane aprilli tehingute arvu tõus võrreldes märtsiga olemata. Maa-ameti tehingute statistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv samal tasemel eelmise aasta aprilliga. Käesoleva aasta aprillis teostati Eestis kokku 4354 ostu-müügitehingut koguväärtusega 213,077 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes teostati 1% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 16%.

KOKKU aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1880 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 147 920 100 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus langes 19%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 17% ja koguväärtus 23%.

Aprillis toimus Tallinnas 799 korteriomandi tehingut, mis on 68 tehingut rohkem kui märtsis ja 133 tehingut rohkem, kui eelneva aasta aprillis. Aktiivne uusarenduste müük hoiab endiselt Tallinna korterite keskmise hinna üleval – 1559 €/m² (mediaan 1472 €/m2). Keskmine hind on märtsiga võrreldes langenud 1% ja 2014. aasta aprilliga võrreldes tõusnud 7%.

Tallinn KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega aprillis 43 ostu-müügitehingut (maakonnas 175). Eramute turg oli aktiivne nii Tallinnas, kus toimus 10 tehingut rohkem kui märtsis, kui ka Tallinna lähivaldades – Harju maakonnas toimus kokku 43 eramu tehingut rohkem kui märtsis. Võrreldes aastatagusega toimus Tallinnas 15 eramu tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 10 tehingut (maakonnas 106). Märtsis teostati 14 ja aasta tagasi aprillis 18 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati aprillis 396 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 19 137 218 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes märtsiga võrreldes 12% ning tehingute koguväärtus langes 15%. Tehingute arvu languse suurimaks mõjutajaks oli Tartu linna järelturu korterite tehingute arvu langus. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 2% ja koguväärtus 20% langenud.

Aprillis toimus Tartu linnas 135 korteriomandi tehingut, mis on 31 tehingut vähem kui märtsis ja 13 tehingut rohkem, kui eelneva aasta aprillis. Aprillikuus uute korteritega tehtud tehingute arv jäi märtsiga samale tasemele, mis näitab, et langus toimus järelturu korteritega teostatud tehingutes. Võrreldes märtsiga tõusis keskmine hind 5%, tänu millele saavutati Tartus uus korterite keskmise hinna rekord – 1251 €/m2 (buumi ajal oli rekord 1242 €/m2). Võrreldes 2014. aasta aprilliga on keskmine hind tõusnud 4%.

Tartu KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 11 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), kuu varem märtsis müüdi 2 eramut rohkem ning aasta tagasi aprillis müüdi 1 eramu vähem. Tartu linnas toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 44). Märtsis ja 2014. aasta aprillis toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati aprillis 312 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 8 203 020 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 19% ja tehingute koguväärtus 36%. Tehingute aktiivsuse languse taga on eelmisel kuul maatulundusmaadega toimunud komplekstehing, mis viis märtsikuu tehingute arvu hüppeliselt üles. Kui eelmise kuu komplekstehingut mitte arvestada, siis tõusis tehingute arv 39%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 2% ja koguväärtus langenud 2%.

Pärnus toimus aprillis 66 korteriomandi tehingut, mis on 11 tehingut rohkem kui märtsis ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind aprillis oli 851 €/m² (mediaan 834 €/m2), mis võrreldes märtsiga langes 4% ja 2014. aasta aprilliga võrreldes 3%.

Pärnu KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 12 ostu-müügitehingut (maakonnas 33), mis on eelneva kuuga võrreldes 7 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti aprillis 5 tehingut (maakonnas 67). Pärnu linna külje all Audru vallas teostati komplekstehing, kus müüdi 60 kinnistut, neist 50 hoonestamata elamumaa kinnistut, mis viis Pärnu maakonna hoonestamata elamumaa tehingute arvu haruldaselt kõrgele. Aasta tagasi aprillis toimus 5 ja kuu varem märtsis 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 164 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 902 529 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 9%. Tehingute koguväärtus langes 18%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 9% ja koguväärtus 26%.

Märtsis ja aprillis toimus Viljandi linnas 14 korteriomandi tehingut, mis on 8 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. 2015. aasta aprilli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 33%, jõudes hinnatasemeni 688 €/m² (mediaan 584 €/m2). Keskmise hinna viis üles kolm üle 1100 €/m2 tehtud korteri tehingut, mis on Viljandi linna kohta haruldane ruutmeetrihind. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 39% kõrgem.

Viljandi KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis on eelneva kuuga ja aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga aprillis tehinguid ei toimunud (maakonnas 7). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid märtsis. 2014. aasta aprillis toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 237 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 545 779 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 100% ja tehingute koguväärtus tõusis 60%. Saare maakonna tehingute arvu tõusu mõjutas maatulundusmaa tehingute arvu tõus – toimus mitu komplekstehingut seotud osapoolte vahel. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 4% ja koguväärtus tõusis 6%.

Aprillis teostati Kuressaares 13 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing vähem, kui kuu varem ja 2 tehingut rohkem, kui 2014. aasta aprillis. Aprillikuu keskmine hind oli märtsiga võrreldes 20% madalam, olles 621 €/m² (mediaan 591 €/m2), kuna teostati rohkem odavama hinnaklassiga korterite tehinguid. 2014. aasta aprilliga võrreldes langes keskmine hind 8%.

Kuressaare KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis toimus Kuressaare linnas 4 (maakonnas 10) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus ka märtsis 4 eramu tehingut, kuid aasta tagasi aprillis eramutega tehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 2 (maakonnas 10) ostu-müügitehingut. Märtsis tehinguid ei toimunud ja 2014. aasta aprillis toimus 3 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas aprillis 289 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 960 568 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 40%. Tehingute arvu langus on mõjutatud maatulundusmaa tehingute arvu langusest ning väljaspool Narva linna korteri ostu-müügitehingute arvu vähenemisest. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 32% ja koguväärtus 31%.

Aprillis toimus Narvas 60 korteriomandi tehingut, mis on 5 tehingut rohkem kui märtsis ja 15 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis 528 €/m² (mediaan 490 €/m2). Märtsikuuga võrreldes tõusis keskmine hind 13% ja aastatagusea võrreldes 7%.

Narva KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis on nii märtsiga kui ka 2014. aasta aprilliga võrreldes 7 tehingut vähem. Narva linnas müüdi aprillis 5 (maakonnas 7) ja märtsis 1 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi aprillis toimub 20 hoonestamata elamumaa tehingut.

.Kadri Lest

Kadri Lest

Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Milleks on maaklerit tarvis?

Postitaja: Li Otsing @ 05.05.2015 12:22; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Oma korterist või majast suudan ma ise kaIMG_0093 nutitelefoniga fotod teha. Siis on vaja veel sisestada portaali kuulutus ja oodata kuni ostja või üürnik helistab. Ning minu kinnisvara on praktiliselt müüdud. Üürile andmise puhul leian netist lepingu, prindin välja ja ongi kõik.

Kas see on ikka nii lihtne? Jah, võib olla, kui sa oled maakler või kinnisvarast sügavalt huvitunud isik ning tunned valdkonda põhjalikult. Kindlasti ei ole see lihtne inimesele, kellel pole kunagi olnud kokkupuudet kinnisvara müügi, ostmise ega üürile andmise osas.

Enne, kui jõuad mõelda, milleks seda maaklerit ikka vaja on, oleks mõistlik endalt küsida:

  • Kas mina suudan määrata kinnisvarale reaalse müügihinna, et müük toimuks optimaalse ajaga?
  • Kas minu tehtud fotod on piisavalt head, et eristuda teiste sarnaste seast, äratamaks potentsiaalse huvilise tähelepanu?
  • Kas minul on piisavalt aega ja tahtmist kuulutust koostada ning uuendada?
  • Kas ma oskan valida sihtrühma, kellele müüdavat kinnisvara pakkuda?
  • Kas mina olen valmis vastama võõraste kõnedele ja e-mailidele kellaajast hoolimata?
  • Kas minul on aega huvilistele kinnisvara tutvustada lisaks argipäevadele ka pühade ajal?
  • Kas mina oskan küsida küsimusi, et mõista, kas tänane huviline on homne ostja?
  • Kas mina olen 100% kindel, et kogu dokumentatsioon müüdava kinnisvara kohta on korras?
  • Kas mina olen emotsionaalselt valmis inimestega kohtuma ja hinna üle läbirääkimisi pidama?
  • Kas mina tean, mis saab edasi, kui olen potentsiaalse ostja leidnud?
  • Kas mina olen kohustatud müügilt saadud tulu pealt maksma riigile tulumaksu või mitte?
  • Kas mina tean, missuguseid juriidilisi nüansse tuleb arvestada ka pärast lepingu sõlmimist?
  • Kas ma olen ikka teadlik, mis kohustusi ja õigusi hõlmab üks üürileping?
  • Kas ma suudan maandada üürile andmise riskid?

Kas poleks mitte lihtsam, kui keegi teine tegeleks Teie kinnisvara müümise või üürile andmisega? Otsustada saab igaüks ise.

 

 Autor

 

130403012

 

 

 

 

 

Li Otsing

Sinu maakler Viljandimaal

Näpunäiteid kodutehnikaga seotud õnnetuste ennetamiseks

Postitaja: Rando Vanaveski @ 04.05.2015 08:11; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kodukindlustuse kahjudest ning nende ennetamisest on palju kirjutatud: kuidas tuleohtu vältida, veekahjusid ennetada või kodu vargakindlamaks muuta. Samas on olmeõnnetustest räägitud vähem, kuid just need on viimasel ajal oluliselt sagenenud. Palju õnnetusi juhtub just kodutehnikaga, sest seda on aastate jooksul meie kodudesse hulgaliselt siginenud. Siin mõned näpunäited, kuidas kodutehnikaga seotud õnnetusi ennetada.

Laadimisolekus kodutehnika (arvutid, mobiilid) kahjusid saab ära hoida, paigutades need kohta, kus on vähetõenäoline, et keegi juhtmesse takerdub ja ese seetõttu maha kukub. Samas ei ole lahendus ka laadimise ajal telefoni või tahvelarvuti põrandal hoidmine, sest selle ekraan puruneb kergelt, kui kogemata näiteks ratastel tooliga sellele peale sõita või lihtsalt otsa koperdada.

Väikelastega peredes juhtub ikka, et telefon leiab tee akvaariumisse või WC-potti. Selliste kahjude ära hoidmiseks tasub oma mobiiltelefoni, garaažipulti või autovõtmeid hoida piisavat kõrgel riiulil, kust laps seda liiga hõlpsalt kätte ei saaks.

Teada-tuntud tõde on, et söök ja jook ei sobi arvutiga kokku. Paljude nutiseadmete vedelikukahjustused saaks ära hoida, kui pere kehtestaks nii täiskasvanutele kui ka lastele reegli, et arvutil on oma koht ja selle vahetus läheduses ei sööda, jooda ega hoita vedelikke (näiteks lillevaasi).

Nutitelefonid ei sobi vanni – Facebook ja mängud ootavad ka pärast vanniskäiku. Samuti ei tasu nutitelefoni panna liiga väikesesse taskusse, kuhu see tegelikult ei mahu ja sealt välja võib kukkuda – põrandale või kempsupotti. Ka autokatus ei ole nutitelefoni jaoks sobiv koht, sest sõitu alustades võib see maha kukkuda ja tõenäoliselt sõidetakse sellest ka üle.

Pallimängud ei sobi tuppa – põrkav pall võib tabada ja lõhkuda kodutehnika või muu koduse vara.

Klaasist maitseainetopsid ei sobi keraamilise pliidi kohale – klaastopsi kukkumine purustab pliidiplaadi.

Kuigi eelpool toodud juhtumite korral korvab kindlustus enamikel juhtudel küll varalise kahju ja kannatanu saab osta omale uue mobiiltelefoni või tahvelarvuti, ei too see iialgi tagasi nutiseadmetes sisaldunud infot, kontakte, fotosid. Samuti ei korva kindlustus seda aega, mis vajalike dokumentide täimiseks kulub ning ei kata omavastutust, mis iga kahjujuhtumi korral enese kanda jääb (sageli 100 või enam eurot). Seega tasub kokku leppida ja kinni pidada lihtsatest aabitsatõdedest, et hoida ära rumalaid ja halva lõpuga õnnetusi.

Tuuli Kalberg, ERGO Insurance SE varakahjude käsitleja

Kindlustust pakub ERGO Insurance SE.

Tutvu tingimustega www.ergo.ee, vajaduse korral pea nõu ERGO asjatundjaga.