Kinnisvara hindadel napib kauplemisruumi

Postitaja: Domus @ 25.03.2015 02:13; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Elamispindade müügipakkumisi on rohkem ja hinnad kõrgemad, mis aga ei tähenda, et ostjal oleks suurem võimalus
kaubelda, kirjutab ajaleht Äripäev.

AR-150329950“Ütleksin, et turg toimib enam-vähem normaalselt ning reageerib normaalselt nõudlusele ja pakkumisele,” ütles Domus Kinnisvara juhatuse liige Ingvar Allekand. Samas ei maksa tema sõnul unustada, et Eesti ei ole ainult Tallinn, vaid ka Tartu, Narva ja Kõlleste. “Tallinnas on trend tõusvas joones, Narvas näeme langust ning Kõllestes on olukord stabiilne, sest seal pole kunagi midagi märkimisväärset kinnisvaraturul toimunud,” märkis ta.

Hindade langemist Allekand kuigi tõenäoliseks ei pea. “Üldpilt on kahjuks selline, et kui Euroopa rahatrükk tööle pannakse, siis mingit hinnakorrektsiooni ei tule. Pigem jõuab osa sellest rahast tasapisi ka meile ning nõudluse püsimisel jätkub väike hinnatõus.”

Suurema pakkumise tõttu on ostjal valikut aina enam, mis annab ka võimaluse kinnisvara ostmisel hinna üle kaubelda, aga turuhinnale vastavalt hinnatud atraktiivseid objekte on endiselt võimalik müüa ka väljareklaamitud hinnaga. Kuigi õigesti hinnastatud elupindade puhul ei pruugi hinnavõit olla suurem kui varem, tõstab alternatiivide olemasolu müüja valmidust teha allahindlusi. Keskmiselt jääb väljakaubeldav hinnavõit viie protsendi ringi.

“Mingeid eriti vingeid läbirääkimistaktikaid ma välja tuua ei saa peale selle, et küsija suu pihta ei lööda,” ütles Allekand. Mõnikord tähendab liigne küsimine siiski seda, et selle ostjaga lihtsalt rohkem ei räägita. Seetõttu soovitas Allekand kallimate asjade puhul kindlasti ka ostja poolel kasutada maaklerit. “Nii saab märksa parema ettekujutuse, mis võiks olla pakutava vara õige hind.”

Artikli täistekst veebilehel www.aripaev.ee

(Artikkel ilmus Äripäevas 23.03., autor Kaur Maran)

Mida kaugem piirkond, seda väiksem ostuhuvi

Postitaja: Domus @ 22.03.2015 05:02; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara maakleri Piret Rondo sõnade kohaselt on korteriturg maakonnas viimastel aastatel väga loid olnud. Maapiirkonnas ostetakse korter kahel juhul: kui korter on renoveeritud, elamu heas korras ja elamispind soodsa hinnaga või tehakse valik taristu olemasolu arvestades: läheduses on kool, lasteaed, pood ja arst.

Rondo tõdes, et mida kaugem piirkond, seda väiksem huvi, ja tõi näiteks Lavassaare ja Pärnu-Jaagupi. Kui on vaja iga päev Pärnus tööl käia, siis noored sinna kodu ei osta. Müügitehingute rohkusega ei saa kiidelda Paikusegi, kuigi on linnalähedane vald. Kuus tehakse seal keskmiselt paar korterimüügitehingut. Samal ajal on Paikuse korterite keskmine ruutmeetrihind viimastel aastatel tõusnud, ent jääb samast Pärnu näitajast madalamaks: Pärnu linnas on korteri keskmine ruutmeetrihind viimase paari aastaga eest ära liikunud.

Sindi korterite hinnad on aastatega aga nii palju langenud, et Pärnuga võrreldes on hinnavahe nüüd juba mitmekordne. Sindis maksab korteri ruutmeeter aga Paikusega võrrelduna ligemale poole vähem.

Rondo ütles, et huvitav koht on Koonga, kus on hakanud moodustuma soomlaste kogukond. Meelitavad korterite madal hinnatase, renoveeritud majad ja korterite väga hea seisukord. “Soomlastel pole vaja iga päev Pärnu tööle sõita ja oma sõitude tarbeks ei ole see vahemaa linnaga neile pikk,” pakkus Rondo.

Omaette fenomenina on esile tõusnud Tootsi vald: Tootsi alevis tehakse aktiivselt korterimüügitehinguid Pärnu kaugusele vaatamata. Sinna on kogunenud üsna paljurahvuseline seltskond, mis hõlmab peamiselt pensionieas eestlasi, venelasi ja soomlasi.

Vastupidi korteriturule soovitakse lähivaldadesse soetada endiselt elamuid. Ostjaile sobivad nii Paikuse, Sindi kui Audru, Sauga ja Tahkuranna. Leidub kliente, kes soovivad väga privaatse asukohaga maamaju. Tänini pakuvad veekogulähedased maamajad huvi just neile, kelle põhielukoht asub siiski linnas: kas Tallinnas, Pärnus või kaugemal. “Ei saa öelda, et neid soetatakse üksnes suvitamiseks. Tahetakse, et oleks mõnus koht, kuhu tulla igal ajal, kui hing ihkab,” märkis Rondo.

Artikli täistekst veebilehel www.parnupostimees.ee

(Artikkel ilmus 20.03. Pärnu Postimehes, autor Silja Joon)

3 soovitust kinnisvara pärandamisel

Rohkem või vähem meiega seotud lahkunud jätavad paratamatult endast maha erinevat vara ja kohustusi, millega siiajääjatel tuleb otsustuskorras tegelema asuda.

Olen maaklerina kokku puutunud väga erinevate olukordadega pärimistemaatika vallas ning ikka pidanud erinevatele küsimustele vastuseid otsima. Iga inimene saab ennetada ja vähendada enda lahkumisega seotud kitsaskohti ning seeläbi muuta ka pärijate elu lihtsamaks. Alljärgnevalt toon ära 3 põhilist võimalust, mille seaduslikku vormistamist võiks iga kinnisvara omav isik oma eluea jooksul tõsiselt kaaluda:

  1. Notariaalne testament ehk isiklik tahteavaldus on parim võimalik viis hoida nii enda kui teiste jaoks tulevikus asjad kontrolli all. Seadus võimaldab olla selles osas piisavalt paindlik – erinevate näidetena väärivad äramärkimist abikaasa kasuks tehtud testament või tingimuslik testament või hoopis heategevuseks annetatud (kinnis)vara testament.
  2. Abielupaaridel on mõistlik koostada vastastikune testament, mille põhiolemuseks on teha oma surma puhuks ühiselt korraldusi ning siduda omavahel selliste ühiste korralduste kehtivus.
  3. Vabas kooselus elavaid inimesi aitab samal eesmärgil pärimisleping. Antud lepinguga võivad pooled kokku leppida ka muudes tingimustes, nagu annaku tegemine kolmandale isikule vms.

Seadusejärgset pärimist ehk isevooluteed minemist ei saa kindlasti soovitada, kuna olen praktikuna korduvalt näinud, kui palju energiakulu ja probleeme tekkivad olukorrad põjustavad.

Kõige kindlam viis on avaldada oma soovid ja mõtted notarile, kes ära kuulates oskab tõendada iga inimese jaoks parima võimaliku lahenduse. Kõik notariaalselt vormistatud sellekohased dokumendid hoiustatakse pärimisregistris, mida peab Notarite Koda. Enne notari poole pöördumist on mõistlik üle vaadata pärimisseadus ja võimalusel vastav kirjandus, mis annab teemast põhjalikuma selguse.

Marge UUS

 

 

 

 


Marge Tõnnis

Regiooni juht / Kutseline maakler

Üürikorterijaht võib väldata kuid

Postitaja: Sandra Metsa @ 13.03.2015 05:43; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Juba mõni aasta laiutab Saaremaa üüriturul vaikelu. Nõudlust on kõvasti, ent pakkumist mitte nii väga. Uurisime, miks see nõnda on, milliste probleemidega on kinnisvaraomanikud kokku puutunud ning sedagi, kui suure summa peab üürika eest siinmail „välja köhima“.

 Mari* on oma korteri väljaüürimisel juba „vana kala“. Tal on väike korter, kus aeg-ajalt elanikud vahetuvad. Tema kogemuse järgi inimesi, kes korterit üürida soovivad, jagub. „Keeruline on üürile soovijate seast selekteerida, kes vastaks heaperemeheliku ja korralikku maksja stereotüübile,“ möönab ta.

Niisiis tema otsustamiseha ei kiirusta ja teeb enne korraliku taustauuringu. Ta uurib, kas potentsiaalne üürnik omab töökohta ja kas tal on plaanis korteris pidusid pidada. Minevikus on tal lihtsalt olnud taolisi negatiivseid kogemusi.

„Kuna tegemist on puuküttega, samas avara ja stiilse korteriga, siis uute üürnike leidmiseks kulub 2-3 päeva,“ räägib Mari. Kuulutuse ülespanemiseks on ta kasutanud enamasti portaali saarlane.ee. Üüri küsib ta kahetoalise 60 ruutmeetri suuruse korteri eest 170 eurot kuus. Üürihinda ta ei tõsta, kuid uue lepingu sõlmimisel lähtub siiski turust. „Hindan õiglast hinda ja kindlat laekumist.“

Vähemalt kolm põhjust

Jaanuaris Kuressaares koos elukaaslasega kahetoalise korteri üürinud Jüril* võttis sobiva elupinna leidmine kaks kuud. „Üsna keeruline oli leida,“ sõnab ta. Esialgu soovis Jüri, et üür oleks 200 eurot pluss kommunaalid. Soovitud hinna sisse jäid aga vaid renoveerimata korterid. Nii maksabki ta nüüd korteri eest 250 eurot kuus.

Korteri leidis ta osaliselt kuulutuse ja osaliselt tutvuse kaudu. „Saarlasesse panime kuulutuse üles ja siis hakkasid meilid tulema pakkumistega,“ räägib Jüri otsingutest. Üks pakkujatest osutus sõbranna sõbrannaks. „Alguses öeldi, et me ei saa seda, sest üks soovija oli juba ees. Aga kuna tema ei saanud tagatisraha ja esimese kuu üüri kohe maksta, saime korteri endale,“ selgitab Jüri. Ta leiab, et hind on kallis, kuid odavamalt on keeruline head korterit leida.

Jüril oli valikus veel üks korter, kuid otsustavaks sai mööbli olemasolu. „Tahtsime saada korterit, kus enamus asjad oleksid olemas,“ märgib ta. Valikut suunas seegi, et Jüril on koer. Lemmiklooma tõttu öeldi talle kolmest kohast ära.

Detsembrist üüripinda otsiv Erle Roosipuu tunnistab samuti, et Kuressaares on normaalse hinnaga korterit keeruline leida: „Valik on väike ning seetõttu on hinnad kallid.“ Tuttavaga koos soovib ta üürida suuremat kahetoalist korterit. Remonditud kahetoalise üüripinna eest on ta nõus maksma 200 eurot kuus, kolmetoalise eest 250 eurot.

Samuti kuid korterijahil olnud Liis Kallis nendib, et valik on väike. Probleem on tema sõnul seegi, et kui kohe ettemaksuraha käepärast pole, jääb hea pind saamata. Renoveeritud kolmetoalise korteri normaalseks üürihinnaks pakub ka Kallis 250 eurot. Remontimata pinna eest ta üle 100-200 euro nõus maksma pole.

Domus Kinnisvara maakler Jüri Aljas Jyri-Aljas_väiketõdeb, et taoline vaikelu on üüriturul valitsenud mõnda aega. Kui näiteks 2010. aastal oli üürile andmise kuulutusi rohkem, siis praegu ületab korteriotsijate kuulutuste hulk selgelt pakkujate omi. „Kuulutuste suhte järgi on turg üürileandja kasuks pööranud viimase viie aasta jooksul,“ nendib ta ja lisab, et üürikate kõrge nõudluse üks põhjus on pankade konservatiivsemaks muutunud laenupoliitika.

Compakt Kinnisvara maakler Allar Sepp teab lisada, et kõige üürikatevaesem periood on suvel ja sügisel. Suvel on üürimisest huvitatud mandrilt tulevad puhkajad ja sügisel siinsetes koolides käivad õpilased. „Võetakse kõik, mis pakkumisel on ja sellest tulenevalt saab üürnik küsida vastavat hinda,“ nendib ta.

Just siis eelistatakse tema sõnul ise oma korterile üürilise leidmisega tegelda, kuna puudub vajadus kinnisvarabüroode abile. „Samas tuleks tähelepanu pöörata sellele, et kui üüriobjekti on vahendanud kinnisvarafirma, tekivad hilisemad vaidlused üürnike ning üüriliste vahel väga harva ja isegi siis on palju lihtsam olukorda lahendada.“

Põhjuseid, miks saarlased eelistavad ise oma kinnisvarale üürilise leidmisega tegelda, on Jüri Aljase hinnangul vähemalt kolm. Esmajoones mängib rolli turuolukord. „Korterite üüriturul on jätkuvalt nõudlus suurem, kui pakkumine ning enamus kortereid leiab üürniku otse omanikult juba samal päeval, kui kuulutus avaldatakse,“ nendib ta.

Teine oluline asi on tasuta reklaamikanalid. „Facebook ja Saarte Hääle kuulutuste rubriik töötavad tõhusalt,“ kinnitab ta. Tähelepanuta ei saa jätta ka makse. „Arvatavasti jääb suur osa üüritulust maksuametile deklareerimata ja seetõttu eelistatakse suhelda üürnikuga otse, suuliste kokkulepetega ja kolmandaid isikuid kaasamata.“

Odavaim 170 eurot

Allar Sepa sõnul on üüriturul eriti vaikne aeg talvel ja kevadel, aga mõningaid üüripakkumisi leidub. Näiteks praegu on kv.ee portaali andmeil Kuressaares saadaval kuus üürikat. Neist odavaim maksab 170 eurot ning kaks maja „stardihinnaga“ 450 eurot.

Korterite üürihinnad jäävad Kuressaares Jüri Aljase sõnul, olenevalt nende seisukorrast, valdavalt 180-220 euro vahele, millele lisanduvad kommunaalkulud. Odavamad on puumajades ja ahjuküttega üürikorterid. Tänu kõrgele nõudlusele leiavad kiiresti üürniku aga isegi pesuruumideta korterid.

Majade üüriturust Kuressaares ja Saaremaal ei ole sootuks midagi rääkida, sest maksujõuline sihtgrupp paraku sisuliselt puudub. „Lõhe saarlase keskmise sissetuleku ja hinna vahel, millega omanikul tasuks maja üürile anda, liiga suur, et turg tööle hakkaks.“

Pindi Kinnisvara juures tegutsev Natalija Leiten kinnitab, et kui nõudlus oleks väiksem, oleksid ka hinnad madalamad. Ta märgib, et statistikaameti andmetel soovib Eesti elanik olla eluruumi omanik, kuid kõik ei saa seda endale lubada ja on olukorras, kus peavad eluruumi üürima.

Staažika maaklerina teab ta ka, et paljude vabade korterite omanikud ei soovi neid pikalt välja üürida, pigem ikka külaliskorterina. Nii on tulu suurem ning muresid vähem.

Erinevates foorumites kirjutatakse, et üürihinnad on utoopilised ja omanikud küsivad korteri eest hingehinda. Aljase sõnul sõltuvad omadussõnad üürihinna kohta sellest, kust otsast vaadata.

„Omanik arvutab välja üürihinna ja korteri turuväärtuse suhte ehk tootluse ja naeratab. Üürnik arvutab oma palga ja korteri üürihinna suhet ja hakkab vanduma,“ sõnab ta. Tema leiab, et turg kirjutab oma nähtamatu käega olukorrale alla ja majandusseadustel emotsioone ei ole.

Kui Kuressaare korterite üürihinnad on sõltuvalt korteri heakorrast 3-5 €/m2 kandis, siis Tallinna kesklinnas läheneb keskmine üürihind 10 €/m2. Kuressaarega enamvähem samal tasemel on üürihinnad Viljandis.

Uuri tausta ja sõlmi leping!

Mida maaklerid soovitavad, kui inimene tahab omal käel korteri rendile anda või võtta, mida silmas pidada, et mitte petta saada?

Jüri Aljas ütleb, et kirjalik üürileping on vajalik. Samas nendib ta, et ehkki üürilepingu näidiseid on võimalik internetist leida, unustatakse tihti lepingu juurde vormistada korteri üleandmise-vastuvõtmise akt. Põhjalik kirjeldus, paremal juhul koos fotodega, aitab fikseerida olemasoleva, mis omanikult üürnikule üle antakse.

Enne lepingu allakirjutamist tasub uurida üürniku tausta kas internetist – Google’ist, Ametlikest Teadaannetest, Krediidiinfost – või küsida otse ta sissetulekute allika või töökoha kohta. „Kui taustainfo küsimused muidu jutuka üürniku kidakeelseks muudavad, tasub taustauuringuga rohkem vaeva näha.“

Natalija Leiten leiab, et petmise eest ei ole keegi kaitstud, kuid kindlasti on mõned punktid, millele üürileandja võiks tähelepanu pöörata. Kontrollida tuleks üürisoovija usaldusväärsust ja võimalusel küsida soovitusi eelmistelt üürileandjatelt. Küsida, kus üürisoovija töötab ja kas tööleping on tähtajatu või tähtajaline.

Probleemide vältimiseks soovitab temagi sõlmida kirjaliku üürilepingu. Samas juhib ta tähelepanu, et kui üürileping pole sõlmitud kirjalikus vormis, kuid lepingu tähtaeg on üle ühe aasta, siis loetakse, et leping on sõlmitud tähtajatult.

Oluline on, et lepingus oleksid täpsustatud nii üürileandjale kui ka üürnikule tähtsad tingimused. Näiteks kõrvalkulud, eluruumi kasutajad, kas on lubatud koduloomad, milline on korterelamu kodukord, kas leping on tähtajatu või tähtajaline.

„Soovitan riskide maandamiseks väljaüüritav korter ja sisustus kindlustada. Korteri üleandmise ajal fikseeritakse vee ja elektrinäidud,“ loetleb Leiten. Üürniku jaoks on oluline teada, kas korter on samal ajal müügis.

Üürnik peab lisaks arvestama, et lepingu sõlmimisel tuleb tal tasuda omanikule jooksva kuu üüri- ja tagatisraha, mis võib olla kuni kolme kuu üüri ulatuses. Tavapraktikas küsitakse tagatisraha ikka ühe kuu ulatuses.

Kui korterit vahendab kinnisvarabüroo, tuleb eelnevalt kokku leppida ka, kes maksab maakleritasu. Võlaõigusseaduse järgi peab maksma see, kes teenust tellib. Tavapraktikas on kujunenud olukord, kus maakleritasu maksab üürnik.

Oodata on rohkem üüritulu deklareerijaid

Saare maakonnas oli üüritulude deklareerijad 2012. aastal 62 ning deklareeriti summas 63 908 eurot. 2013. aastal deklareeris üüritulu aga 63 inimest summas 79 798 eurot. 2014. aasta füüsilise isiku tuludeklaratsioonide esitamine aga alles käib ning nende tähtaeg on 31. märtsil. „Seetõttu on vara veel välja tuua deklareerijate arvu ja deklareeritavaid summasid,“ tõdes Eesti maksu- ja tolliameti Kuressaare büroo juht Olev Martinson. Ta märkis, et tegelikult ei olegi maksuhaldur veel erinevate maksustavate tulude deklareerimise kohta vahekokkuvõtteid teinud. „Kuid kuna viimastel kuudel on sellele teemale rohkem tähelepanu pühendatud, siis võib eeldada ka kasvu.“

Üüri- ja renditasu ning tasu asja piiratud asjaõigusega koormamise eest on Martinsoni kinnitusel maksustatav tulu ning kuulub deklareerimisele tuludeklaratsioonil. Üüri- või renditasu saamisel peab inimene eelnevalt määratlema, kas saadav tulu on ettevõtlustulu või mitte. Ettevõtlustulu korral peab inimene olema registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjaks. Kui renditulu on ettevõtlustulu, siis tuleb see näidata ettevõtlustulu deklaratsiooni vormil E.

Kui on saadud tulu, mis ei ole ettevõtlustulu, peab selle deklareerima tuludeklaratsiooni vormil A. Kui tulult on tulumaks kinni peetud, siis deklareeritakse tulu tabelis 5.1, kui tulumaks ei ole kinni peetud, siis tabelis 7.3

*Nimi muudetud.

**Artikkel ilmus Saarte Hääles 12.03.2015.  Autorid Kertu Kalmus ja Raido Kahm.

Mida pidada silmas poolelioleva eramu ostmisel

Postitaja: Sandra Metsa @ 10.03.2015 09:41; kategooriad: Seadusandlus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tänasel kinnisvaraturul on elamute valik üsna suur ja mitmekesine – näiteks Harjumaal on üle kahe tuhande kahesaja eramu pakkumise. Samas, kui sul on üsna kindlad soovid, võib sobiva maja leidmine osutuda keeruliseks. Lahenduseks võib olla lõpetamata ehitustöödega elamu ostmine ning selle lõpuni ehitamine oma soovide kohaselt. Kuldsete kätega meistrimees saab nii veel boonuseks ka selgelt soodsama lõpphinna.

Millele aga pooliku maja Tulbi 16, Rae 011ostmisel erilist tähelepanu pöörata? Loomulikult nendele samadele asjadele, millele valmis maja puhul – kas kinnistu asukoht sulle meeldib ja sobib, millised on naabrid, kas liitumine kommunaaltrassidega on ikka olemas, kas maja plaanilahendus rahuldab sinu vajadused jne. Aga sellele lisaks tuleb oluliselt rohkem tähelepanu pöörata ehitustehnilistele ning dokumentatsiooni küsimustele. Paljudel juhtudel on kasulik kaasata litsenseeritud ehitusekspert, kes aitab sul leida peidetud vigu ja hinnata riske. Ka pädev kinnisvaramaakler oskab su tähelepanu olulistele teemadele juhatada. Kindlasti võta ise või palu oma maakleril võtta ühendust kohaliku omavalitsusega ehitusprotsessi tausta uurimiseks.

Enne kinnistu ostu-müügilepingu sõlmimist veendu, kas ja mil määral on olemas kinnistul asuva pooliku elamu ja/või abihoonete ehitusdokumentatsioon. Sealhulgas uuri välja, kas on olemas ehitusprojekt (üldjuhul on eramute puhul olemas vaid arhitektuurne projekt, kuid hea kui oleks olemas ka konstruktsioonide tööjoonised ning eriosade (elekter, vesi, kanal, ventilatsioon, küte) projektid), ehitusluba, kaetud tööde päevikud, ehituspäevikud, ehitusjärgse mõõdistuse aktid, elektrisüsteemi ning vee kvaliteedi kontrolli aktid jms. Kui ehitusdokumentatsioon on puudulik, siis tuleb see uuel omanikul koostada, mis on kulu ning peaks seega mõjutama ka kinnistu ostuhinda. Mõnel juhul võib dokumentatsiooni puudumine tähendada ehitise lammutamise nõuet tulevikus (meenutame aastate taguseid juhtumeid Pirita jõe ääres ja mujal).

Ehitise seisukord. Kui hoone ehitus on jäänud seisma, siis on suur tõenäosus, et meie heitlikud ilmastikuolud on hoone osadele oma mõju avaldanud. Mida pikem on seisuperiood ning mida algsemas staadiumis on ehitus seiskunud, seda suurem on kahjustumise oht. Kahjustused võivad olla ilmselged (nt kandvate seinte vee- ja külmakahjustused) või varjatud (nt lõhki külmunud põrandaküttetorustik või hiirepesa veetorustikus). Kuigi kuldsete kätega meistrimehe kogenud silm võib esmasel vaatlusel olemasolevate tarindite seisukorda hinnata, soovitan siiski kasutada ekspertide abi. Väike ekspertiisi kulu võib Teile hiljem säästa tuhandeid eurosid.

Ehituse seisukorda hinnates tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka senise ehitustöö kvaliteedile. Ehitajad ja nende töösse suhtumine on erinev. On juhtumeid, kus on kasutatud täiesti ebakvaliteetseid ehitusmaterjale, rääkimata materjalide valest paigaldamisest. Kui mõnel juhul võib puudused alla neelata, sest vigu saab lihtsalt parandada, siis mõnel juhul võivad ebaolulisena tunduvad materjali või paigaldusvead ohustada hoone püsivust. Nii on meil tulnud kokku puutuda ehitisega, mis oli sisuliselt varisemisohtlik, kuna kasutatud puittalades oli liiga palju oksakohti ning talad ei suutnud vastu võtta neile valatud betoonpõranda koormust. Peaaegu sama halva tulemuse annab välja see, kui mingis etapis on osa vajalikke ehitustöid jäänud tegemata (nt kommunikatsioonide paigaldamine kandvatesse konstruktsioonidesse jms). Seega tuleb ehituskvaliteeti hinnates vaadata kindlasti ka ehitustööde vastavust projektile. Ka selliste vigade avastamiseks soovitan kasutada litsenseeritud ehituseksperdi abi.

Edasiste ehitustööde maksumus. Kuigi poolelioleva eramu soetamine võib kujuneda väga soodsaks tehinguks ning võimaldab tragile ostjale hubase kodu turuhinnast märkimisväärselt odavamalt, on vaja ehitise lõpuni ehitamise kulud enne ostu-müügilepingu sõlmimist kindlasti läbi kalkuleerida. Püsti laotud kiviseinad ning plekist katus pea kohal ei tähenda, et suurem töö on tehtud. Pigem tuleb arvestada, et põhikonstruktsioonide ehitamine ei olegi nii kallis ning märkimisväärsed kulutused kaasnevad just (sise- ja välis) viimistlusega ning detailidega. Üldjuhul tuleb juurde arvestada ka krundi korrastamise kulud. Mingi umbmäärase ruutmeetrihinna võtmine ehituskulude kalkuleerimise aluseks ei ole õige, vaid tuleks koostada detailne kalkulatsioon. Ka tehingut finantseeriv pank on sellest kindlasti huvitatud. Kuigi ka siin on võimalik eksperdi abi kasutada, saad siiski kulusid kokku hoida, kui lased eelarve koostada mõnel usaldusväärsel ehitusfirmal.

Detaile, millele poolelioleva ehitise ostmisel tähelepanu pöörata, on väga palju. Nagu eelnevalt märkisin, on soovitatav kasutada litsenseeritud ehituseksperdi abi. Lisaks turvatundele ehitusküsimustes annab see ostjale ka tugeva jalgealuse müüjaga läbirääkimistel.

Autor:

Kaupo-Mottus

Kaupo Mõttus

Maakler

Kinnisvaraturu ülevaade: veebruar 2015

2015. aasta on alanud tavapäraselt – jaanuar oli kinnisvaraturul vaikne ning veebruaris oli näha tasast aktiviseerumist. Maa-ameti tehingustatistika andmetel on kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta veebruariga langenud 7%. Käesoleva aasta veebruaris teostati Eestis kokku 3146 ostu-müügitehingut koguväärtusega 208,472 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes teostati 13% rohkem tehinguid ning tehingute koguväärtus tõusis 60%. Tehingute koguväärtuse suurt tõusu mõjutasid Tallinnas aset leidnud kahe ärikinnisvara müügitehingud.

KOM kokku veebruar 2015Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1430 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 158 956 618 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 16% ja tehingute koguväärtus 81%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 8% ja koguväärtus 41%. Harju maakonna tehingute koguväärtuse tõusu tõi kaasa kahe ärihoone müük Tallinna linnas, millede tehingute koguväärtus oli ligi 1/3 Harju maakonna tehingute koguväärtusest. Üks neist tehingutest leidis aset Äripäeva veebiartiklis välja toodud Pärnu mnt 139 asuva kinnistuga, mille pikaajaliseks üürnikuks on Eesti Politsei- ja Piirivalveamet. Äripäeva andmetel ostis ettevõtja Jaanus Otsa suurosalusega investeerimisettevõte OÜ Pärnu Maantee 139 kinnistu Saksa päritolu kinnisvara investeerimisettevõttelt Catella Real Estate AG.

Veebruaris toimus Tallinnas 663 korteriomandi tehingut, mis on 131 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 85 tehingut rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Kui jaanuaris tegi korterite keskmine hind peale majanduslangust uue rekordi – 1563 €/m², siis veebruaris oli keskmine hind 5% madalam, olles 1488 €/m2 (mediaan 1353 €/m2). Keskmine hind on 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusnud 7%.

Tallinna KOM veebruarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 81), mis on jaanuariga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 72). Jaanuaris teostati 8 ja aasta tagasi veebruaris 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati veebruaris 303 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 16 192 362 eurot. Tehingute aktiivsus jäi jaanuariga samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 9% ja koguväärtus 8% langenud.

Veebruaris toimus Tartu linnas 117 korteriomandi tehingut, mis on 24 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 6 tehingut rohkem, kui eelneva aasta veebruaris. Kui eelmisel kuul tegi rekordi Tallinna korterite keskmine hind, siis veebruarikuul tegi sama Tartu korterite keskmine hind. Korteriomandi keskmine hind jõudis veebruaris tasemele 1242 €/m2 (mediaan 1134 €/m2), olles sama buumiaegse (2007. a. veebruar) kõrgeima keskmise hinnaga. Keskmise hinna tõusu tõi kaasa suurenenud uute korterite osakaal. Võrreldes jaanuariga keskmine hind tõusis 5% ning 2014. aasta veebruariga võrreldes tõusis keskmine hind 8%.

Tartu KOM veebruar 2015Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati veebruaris 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 34), jaanuaris müüdi 2 ja aasta tagasi veebruaris 7 eramut rohkem. Veebruaris oli tunda hoonestamata elamumaade turu aktiviseerumist, seda eriti maakonnas. Tartu linnas toimus 3 tehingut (maakonnas 27), kuu varem jaanuaris ei toimunud ühtegi. 2014. aasta veebruaris toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 177 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 6 834 171 eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 6% ja tehingute koguväärtus tõusis 14%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv 9% ja koguväärtus 1% langenud.

Pärnus toimus veebruaris 53 korteriomandi tehingut, mis on 1 tehing rohkem kui jaanuaris ja sama palju, kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind veebruarikuus oli 856 €/m² (mediaan 800 €/m2), mis tõusis võrreldes jaanuariga 13% ja langes võrreldes 2014. aasta veebruariga 6%.

Pärnu KOM veebruar 2015Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 8 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis on eelneva kuuga võrreldes 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga tehti 3 tehingut (maakonnas 10). Jaanuaris teostati üks ja aasta tagasi veebruaris kaks hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 106 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 206 358 eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 9%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 6%. Aasta taguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 28% ja koguväärtus 21%.

Veebruaris toimus Viljandi linnas 12 korteriomandi tehingut, mis on 4 tehingut vähem kui jaanuaris ja 3 tehingut vähem eelneva aasta veebruarist. 2015. aasta veebruari keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 4%, jõudes hinnatasemeni 507 €/m² (mediaan 435 €/m2). Aasta tagusega võrreldes on keskmine hind 10% madalam.

Viljandi KOM veebruar 2015Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 5 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis on eelneva kuuga võrreldes 2 ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga veebruaris tehinguid ei toimunud (maakonnas 2). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid jaanuaris, ega ka 2014. aasta veebruaris.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 130 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 285 628 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 30% ja tehingute koguväärtus 8%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus. Käesoleva aasta jaanuaris oli hoonestamata maatulundusmaa tehingute arv väga madal – 2014. aasta keskmisest hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvust (102 tehingut kuus) poole väiksem – veebruaris see tõusis (73 tehingut), kuid jäi siiski alla eelmise aasta keskmisele. Aasta taguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 9% ja koguväärtus 28%.

Veebruaris teostati Kuressaares 15 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut vähem, kui kuu varem ja 4 tehingut rohkem, kui 2014. aasta veebruaris. Kuna jaanuaris teostati rohkem tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega, siis veebruarikuu keskmine hind oli jaanuariga võrreldes 30% kõrgem, olles 734 €/m² (mediaan 695 €/m2). 2014. aasta veebruariga võrreldes keskmine hind tõusis 14%.

Kuressaare KOM veebruar 2015Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris, veebruaris ja aasta tagasi samal ajal Kuressaare linnas eramutega ostu-müügitehinguid ei tehtud. Ka hoonestamata elamumaaga veebruaris (maakonnas 8) ega jaanuaris tehinguid ei toimunud. 2014. aasta veebruaris toimus 1 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehing.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas veebruaris 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 270 691 eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 45% ja tehingute koguväärtus 56%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 12% ja koguväärtus tõusnud 4%.

Veebruaris toimus Narvas 62 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingut rohkem kui jaanuaris ja 14 tehingut rohkem kui eelneva aasta veebruaris. Keskmine hind on püsinud viimased viis kuud stabiilsena, olles veebruaris 497 €/m² (mediaan 467 €/m2). Jaanuarikuuga võrreldes on keskmine hind  langes 3% ja aasta tagusega võrreldes tõusnud 5%.

Narva KOM veebruar 2015Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti veebruaris 5 ostu-müügitehing (maakonnas 23), mis on jaanuariga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut vähem. Narva linnas müüdi nii jaanuaris kui ka veebruaris 2 hoonestamata elamumaad.

.

Kadri Lest

Kadri Lest

Domus Kinnisvara maakler / analüütik

Domus Kinnisvara osales Kodumessil

Postitaja: Sandra Metsa @ 06.03.2015 08:00; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Juba  eelmise aasta sügisel saime kutse osaleda Kodumessil, mis toimus veebruarikuu lõpus Tallinnas, Saku Suurhallis. Kaaludes, kas ikka osaleda, siis messi lõppedes leidsime, et osaleme ka uuel aastal toimuval messil.

Meie soov oli otse suheleda inimestega ja luua ????????????????)kontakte, et olla abiks ja pakkuda välja lahendusi  külastajate soovidele-vajadustele. Messi päevad olid erineva külastajate arvuga, kuid meid see ei heidutanud ja suhtlesime paljudega.

Suurem osa inimestest soovisid leida endale uut kodu ja neil oli huvi teada saamaks, milliseid pakkumisi messil tehakse. Kõige enam tunti huvi uuemate korterite vastu. Väiksem hulk inimestest soovis esmalt müüa enda praegune kodu ja samal ajal otsida uus kodu.

Meie kindel plaan oligi küsida külastajatelt, kuidas saame neile abiks olla, et siis neile teha personaalseid pakkumisi.  Samuti selgitada välja nende vajadused ja hiljem kontakti võttes pakkuda välja võimalikud lahendused. Saime mitmeid vihjeid, kellega ühendust võtta, et nõu anda kinnisvara müümisega seoses.

Pakkumiste arv on turul suur, kuid ikkagi paistab, et huvilised ei leia lihtsalt endale sobivat uut kodu. Kas ei sobi asukoht, planeering või kahjuks jäävad uuemate korterite hinnad paljude jaoks kõrgeks.

Arvame, et meie jaoks oli mess hea koht kontaktide loomiseks. Sellel aastal plaanis juba järgmised messid ja laadad, kus võib kohata Domus Kinnisvara aktiivseid maaklereid.

Autor:

Martti-Juse

Martti Juse
Kutseline maakler