Domus Kinnisvara jõulutervitus

Postitaja: Raul Reino @ 23.12.2014 04:33; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Jõulukaart

Domuse stiilsem jõulukontor asub Narvas

Postitaja: Raul Reino @ 16.12.2014 11:51; kategooriad: Domus
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Korraldasime üle Eesti kõigi Domus Kinnisvara esinduste vahel konkursi kontorite kaunistamise osas. Tiheda rebimise võitis ja stiilsema jõulukontori tiitli sai endale meie Narva kontor. Palju õnne!

Kutsume kõiki kinnisvara huvilisi üles külastama meie hubaseid jõulukontoreid lisaks Narvale ka Tartus, Viljandis, Pärnus, Kuressaares ja Tallinnas!

 

Narva kontor 1 Narva kontor 2 Narva kontor 3

Puudulikust dokumentatsioonist saab kinnisvaramüüjate suurim peavalu

Postitaja: Kaupo Mõttus @ 15.12.2014 02:37; kategooriad: Seadusandlus
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Üha teravamalt on päevakorda tõusnud eluruumide ümberehitusega seotud puuduliku dokumentatsiooni küsimus. Tõenäoliselt saab sellest 2015. aastal paljude kinnisvaramüüjate suurim peavalu, sest ostjad muutuvad üha nõudlikumaks, kirjutab Domus Kinnisvara maakler Kaupo Mõttus.

Korrektne dokumentatsioon pole ainult tehingute korraldamiseks oluline, vaid peaks vara otstarbeka majandamise võimaldamiseks ning ehitus-tehniliste vigade vältimiseks kaasnema kõigi rekonstrueerimis- ja renoveerimistöödega.

Loodusseadused kehtivad sõltumata kinnisvaraomaniku parimast tahtest ning kui vähesest kogemusest või suisa ignorantsusest tulenevalt tehakse fundamentaalseid vigu, võib see saada saatuslikuks kogu ehitusele.

Ehituse korrektne dokumenteerimine enne ehitust, selle ajal ning pärast ehituse lõppemist on tähtsaim vahend lolluste ärahoidmiseks.

Mis mida tähendab?

Ehitamine on ehitise püstitamine, laiendamine, rekonstrueerimine, tehnosüsteemi või selle osa muutmine või tehnosüsteemi terviklik asendamine ning ka ehitise lammutamine. Nende toimingute jaoks on vaja kohaliku omavalitsuse ehitusluba või kirjalikku nõusolekut.

Rekonstrueerimine on ehitise piirdekonstruktsioonide muutmine ning kande- ja jäigastavate konstruktsioonide muutmine ja asendamine. Renoveerimise mõistet ehitusseadus ei käsitle, kuid sisuliselt on tegemist hoone osade korrastamisega, millega ei kaasne kontruktsioonide või tehnosüsteemide muutmist ega tehniliste parameetrite ja kasutusotstarbe teisenemist. Paljudel juhtudel on renoveerimiseks siiski vajalik kohaliku omavalitsuse kirjalik nõusolek.

Ehitusluba on nõutav, kui soovitakse püstitada ehitist või ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi, laiendada ehitist või selle osa, rekonstrueerida või lammutada ehitist või selle osa. Ilma ehitusloata, kuid siiski kohaliku omavalitsuse kirjaliku nõusoleku alusel võib muuta ehitise tehnosüsteeme või asendada kogu tehnosüsteem samaväärsega, detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel ehitada kaevetöid nõudvat aeda, asendada detailplaneeringu kohustusega miljööväärtuslikel hoonestusaladel üksikelamu, suvila, aiamaja, taluhoone, väikeehitise või kahe ja mitme korteriga elamus ühe korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, asendada kahe ja mitme korteriga elamus korteri, trepikoja või keldri piires välimisi avatäiteid, kui vahetamisel jääb avatäidete asukoht konstruktsioonis samaks ning ei halvene ehitise tuleohutusomadused, kuid muutub ehitise välisilme.

Millal millist luba siis ikkagi vaja on?

Kui korteri siseplaneeringu muutmiseks kavatsetakse teha näiteks ava kandvasse seina, on tegemist ehitusluba nõudva rekonstrueerimisega. Ehitusluba nõudev rekonstrueerimine on ka välisseinte soojustamine, rõdu kinniehitamine ja selle ühendamine elutoaga, pööningukorruse väljaehitamine.

Ehitusluba nõuab ka küttesüsteemi muutmine (keskküttelt üleminek oma katlamajale, radiaatrite asendamine põrandaküttega, ülajaotusega küttesüsteemi asendamine alajaotusega vms), uute välistrasside ehitamine (nt senise kogumiskaevuga hoone liitmisel ühiskanalisatsiooniga jms).

Välistrassidega seoses tuletan meelde, et lisaks ehitusloale on paljudel juhtudel vaja võtta eraldi ka kaeveluba. Küttesüsteemi terviklikuks asendamiseks (nt torustikud, radiaatorid, regulaatorid jms), samuti elektrisüsteemi puhul (uus kaabeldus ja uued kilbid vanade asemele ilma süsteemi põhiolemust muutmata), akende vahetamiseks eelkõige kortermajades on samuti vajalik projekt, mille alusel kohalik omavalitsus saab anda kirjaliku nõusoleku.

Kui aga kavandatav muudatus seisneb vaid mittekandva vaheseina eemaldamises WC ja vannitoa vahelt, elutoas uue siseviimistluse tegemises koos lülitite/pistikute vahetamisega, siis ehitusluba ega kirjalikku nõusolekut vaja pole.

Tihti kipub probleem olema selles, et korteriomanikud ei ole teadlikud elamu konstruktsioonilistest iseärasustest ning on nii mõnigi kord asunud agaralt oma plaane teostama nõnda, et see lõpuks ka naabrid ohtu seab.

See ei puuduta üksnes kandvaid või mittekandvaid seinu, vaid ka näiteks ventilatsioonisüsteeme jms, mille väära lahendamise tõttu kannatavad hiljem kõik hallitusest tulenevate allergiate käes. Seetõttu on mõistlik alati eelnevalt konsulteerida inseneri, korteriühistu juhtide või pädeva kinnisvaraspetsialistiga.

Kasutusloast ei ole pääsu

Ehitustööde lõppemisel on omaniku kohustus taotleda kasutusluba ehk siis kohaliku omavalitsuse kinnitust, et valminud ehitis või selle osa vastab ehitisele ettenähtud nõuetele, ehitusloa või kirjaliku nõusoleku taotlemisel esitatud ehitusprojektile ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise otstarbele.

Ka kasutusloa taotlemisel tuleb esitada vormikohane ning nõutud andmeid sisaldav taotlus. Muuhulgas peavad taotluse allkirjastama ehitise nn vastuvõtmiskomisjoni liikmed, kes veenduvad ehitise nõuetekohases valmimises oma pädevuse piires (sh tuleohutus, keskkonnakaitse, arhitektuursed küsimused jms).

Kasutusloa taotluse juurde on vaja üldjuhul lisada ehitustööde dokumentatsioon (ehitustööde päevik, kaetud tööde aktid, teostusjoonised, kasutatud materjalide sertifikaadid), tehnosüsteemide mõõtmisprotokollid (elektripaigaldis, ventilatsioon, veekvaliteet jms), projekt koos muudatustega jms.

Olen pidanud paljudele objektidele kasutusluba hankima olukorras, kus varasem dokumentatsioon on puudulik või ebakorrektne. Väidan, et märksa odavam ning lihtsam on korrektse dokumentatsiooniga tegeleda õigeaegselt kui tagantjärele. Probleeme on võimalik enam-vähem alati lahendada, kuid aja-, raha- ja energiakulu võib muutuda ebameeldivalt suureks.

Kooskõlastamine keeruline

Üks keerulisemaid etappe rekonstrueerimisega kaasneva dokumentatsiooni korrastamisel on nõutavate kooskõlastuste hankimine projektile. Tihti on erinevate ametkondade nõuded teineteisele risti vastupidised – näiteks transpordispetsialist nõuab rohkem teid ja parklaid, keskkonnaametnik aga enam puid ja haljastust.

Seetõttu on projekti kooskõlastamine mõistlik jätta projekti koostaja ülesandeks. Tellijal on siiski mõistlik võtta enda kanda kaasomanikega läbirääkimine. Kuna kõik kandvad konstruktsioonid ja tehnosüsteemid korterelamutes kuuluvad korteriomanikele ühiselt, siis nõutakse üldjuhul 51 protsendi korteriomanike nõusolekut. Kui kavandatav rekonstrueerimine toob kaasa reaalosade pinna muutuse, siis on mõistlik projekt kooskõlastada kõigi kaasomanikega.

Kuna kasutusloa väljastamisel korrigeeritakse rekonstrueeritud ehitise andmed ka ehitisregistris (nt korteri pinna suurenemine või vähenemine), siis võib see kaasa tuua vajaduse ümber jagada ehitise ühisomandis olevate osade proportsioonid.

Seega – kui korterit on suurendatud rõdu, sokli- või katusealuse pinna arvelt, siis suureneb sellega koos ka korteriomaniku mõtteline omandiosa hoone üldkasutatavate pindade suhtes, mis toob kaasa vajaduse korrektsete andmete registreerimiseks kinnistusregistris.

Olen nii mõnigi kord pidanud lahendama klientidele üllatusena tulnud dilemmat – kui ehitusloa saamiseks võeti enamiku korteriomanike nõusolek, siis mõtteliste osade ümberjaotamiseks pidin notari juurde korraldama kõik kaas-omanikud.

10 sammu korrektse dokumentatsioonini

1. Tee selgeks, kas kavandatud ehitustööd nõuavad ehitusluba või kirjalikku nõusolekut. Pea neist nõuetest kinni.

2. Koosta korrektne ettevalmistav dokumentatatsioon – olemasoleva ülesmõõdistus, kavandatava eskiisid jms.

3. Räägi läbi kaasomanikega, võta kooskõlastused ning vajadusel vormista eelkokkulepped notariaalselt.

4. Vali ehitustöö kavandamiseks mitte odavaim, vaid piisavate projekteerimis- ja asjajamiskogemustega projekteerija.

5. Projekt telli piisava põhjalikkusega – mida ulatuslikum rekonstrueerimine, seda rohkem detaile tuleb läbi mõelda ning seda põhjalikumat projekti on vaja.

6. Nõua ehitajalt lisaks kvaliteetsele ehitusele ka kogu dokumentatsiooni korrektset ja regulaarset esitamist koheselt vastava etapi valmimisel.

7. Kaasa mitte odavaim, vaid pädev ja kogenud omanikujärelevalve teostaja ning delegeeri dokumentatsiooni kogumise kohustus järelevalvele.

8. Ehituslepingute sõlmimisel lepi selgelt kokku, kes hangib kasutusloa – kas ehitaja, omanikujärelevalve teostaja, tellija või keegi kolmas.

9. Ära unusta rekonstrueerimisega kaasnenud muutusi kinnistusregistris registreerimast, milleks on vajalik kõigi kaasomanike poolne notariaalse avalduse esitamine.

10. Omanikule on kasulik säilitada andmeid ka nende tööde kohta, mis otseselt ehitus- ja kasutusluba ei nõua (siseviimistlusmaterjalid, värvikoodid, ehitusaegsed fotod jne).

Artikkel ilmus Postimehe kinnisvara erilehes.

NARVA MAAKLERFIRMAD KORRASTAVAD TURGU

Eile kogunesid Domus Kinnisvara eestvedamisel Ingeri hotelli konverentsisaalis Narvas tegutsevad aktiivsemad maakleribürood, et arutada kohaliku kinnisvaraturu kitsaskohti. Põhitähelepanu keskendus klientide põhjalikuma teavitamise vajadusele erinevates küsimustes.

Esmalt on Narvas märkimisväärseks probleemiks korterite ja eramute ümberehitused ilma kaasneva dokumentatsioonita ja korrektse asjaajamiseta. Peamiselt tuleneb see kinnisvaraomanike ja ka ühistujuhtide vähesest teadlikkusest ning kinnisvaraturul levivatest mitmetest väärtõlgendustest. Lepiti kokku, et edaspidi pööratakse märksa enam tähelepanu oma klientide konsulteerimisele juba kinnisvaratehingu kavandamise algfaasis hoidmaks ära hilisemaid probleeme.

Teise olulise probleemina arutleti kinnisvaramaakleri kutsega kaasneva vastutuse üle. Hoolimata sellest, et maakleriteenusega võib kliendile kaasneda märkimisväärne rahaline kasu või kahju, ei teadvusta kliendid Narvas selle kutsega kaasneva pädevuse vajadust. Põhjendamatute hinnaootuste tekitamine ja teenuselepinguga kaasnevate kohustuste rikkumised maakleri poolt on liiga tavalised olukorrad. Seetõttu kinnitasid ümarlaual osalenud maaklerfirmade esindajad nõustumist järgida maakleriteenuse head tava. Samuti lubati klientidele senisest põhjalikumalt selgitada maaklerilepinguga maaklerile kaasnevaid kohustusi ja kliendile tekkivaid õiguseid.

Loomulikult ei saanud kohtumine mööduda ka ilma üldise turuolukorra aruteluta. Osalejate ühine hinnang oli, et seoses mastaapsete ehitusprojektide lõppemisega, on vabanenud/vabanemas tugevalt üle 500 korteri, mis on väga suur maht. Uusi üürnikke sellises mahus pole tulemas ning osa varast pannakse juba müüki. Seetõttu on korterite hinnalangus alanud ning see võib kevadeks jõuda paarikümne protsendini.

Kohtumise korraldajana oli mul hea meel näha, et Narva linna kinnisvaraspetsialistid on valmis ühistegevust arendama. Tõenäoliselt on aeg küps selleks, et Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda selles regioonis oma tegevust tutvustaksid.

November Tartu kinnisvaraturul

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 10.12.2014 11:25; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Turuanalüüs
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Tartus käesoleva aasta novembris 141 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 024 336 eurot. Võrreldes oktoobriga langes tehinguaktiivsus 24,2% ja koguväärtus 28,1%. Aasta taguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 8,4%, kuid koguväärtus on 1,1% tõusnud.

Novembris toimus Tartus 113 korteriomandi tehingut, mis on 21 tehingu võrra vähem kui oktoobris ja 6 tehingut vähem, kui eelneva aasta novembris. Tehingute keskmine hind hüppas aga novembris rekordtasemele – 1212 €/m², mis on käesoleva aasta kuude võrdluses kõige kõrgem tulemus. Oktoobrikuuga võrreldes on keskmine hind  4% tõusnud. Keskmise hinna tõus on tingitud mitme uusarenduse valmimisest ja müükide vormistamisest (nt. Siili tn 8, Meloni tn 30, Savi tn 39//39A), millega tõusis uute korteritega tehtud tehingute osakaal kogu tehingute mahus. Kui oktoobris oli ~14% tehingutest uute korteritega, siis novembris vormistatud tehingutest moodustasid ~22% uute korteritega tehtud tehingud, tõstes keskmist ruutmeetrihinda. Kinnisvarabuumi aegsele tipule, kui 2007 aasta veebruaris oli tehingute keskmine 1242 €/m2, oleme juba päris lähedal. Ootame ja vaatame, kas see saab ületatud järgmise aasta alguses, kui suur osa uutest korterelamutest valmis saab.

Tartu KOM november 2014

Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti novembris 11 ostu-müügitehingut, mis on eelneva kuuga võrreldes 14 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 3 tehingut. Nii 2014 oktoobris kui ka aasta tagasi novembris tehti ainult 1 hoonestamata elamumaa tehing.