Domuse maaklerid kutseeksamil edukad

Sügisel toimunud kinnisvaramaakleri kutseeksami läbisid edukalt 3 tubli Domuse maaklerit.

Oleme rõõmsad ja uhked oma tarkade kolleegide üle!

 

Domuse soovid

Aukohus tunnustas Domus Kinnisvara tööd

Postitaja: Ingvar Allekand @ 26.11.2014 04:11; kategooriad: Domus, Hindamine, Maaklertegevus, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Kuigi klient on kuningas ning Domus Kinnisvara pingutab maksimaalselt kõigi klientide murede lahendamise nimel, juhutub aeg-ajalt ka erakorralisi olukordi. Käesoleva aasta suvel tekkis Domus Kinnisvara Tartu kontori maakleril Helgi Sinisalul olukord, mis leidis 18.11.2014.a. lahenduse Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohtus.

Klient leidis, et maakler on rikkunud lepingut, sest ei tõstnud korteri müügihinda pärast seda, kui oli leitud korterile ostja. Samuti olid vaidluse all objekti andmed. Domus Kinnisvara omalt poolt teostas korteri müüki kliendi poolt määratud hinnaga. Igaks juhuks telli maakler kutseliselt hindajalt ka ekspertarvamuse hinna määramiseks, et vältida objekti müüki põhjendamatult odavalt. Samuti selgitasime kliendile korduvalt objekti andmetega seonduvat tuginedes nii registritele kui ka kaasomanike vahelistele kokkulepetele.

Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja aukohus ei leidnud vigu meie töös. Korrektne oli objekti andmete kajastamine, sest need vastasid registrite andmetele. Ühtlasi otsustati, et müüja poolne hinna tõstmine pärast kokkulepitud hinnaga ostja leidmist on kliendi poolne pahatahtlik käitumine. Sellises olukorrs on maakler aukohtu hinnangul õigustatud saama kompensiatsiooni oma töö eest.

Domus Kinnisvaras me ei tähtsusta ülemäära käesolevat otsust, ent alati on hea saada oma tööle hinnanguid. Kindlasti aga tähtsustame jätkuvalt kvaliteetse teenuse osutamist. Seetõttu oleme tänulikud kõigile klientidele, kes usaldavad meie pädevust ning hindavad meie tööd.

Mis toimub Tartu linna kinnisvaraturul ?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 21.11.2014 02:46; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Linnaosade kaupa keskmine hindTartu linnas tehti 2013. aastal kokku 1617 korteriga tehingut keskmise ruutmeetri hinnaga 1027 € (mediaanhinnaga 987 €/m2). 2014. aastal (seisuga 31.10) on müüdud 1193 korterit keskmise ruutmeetri hinnaga 1152 € (mediaanhinnaga 1130 €/m2). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehingute arv langenud 14,6%, kuid keskmine hind jällegi tõusnud 13,2%. Hinnad on kasvanud eelkõige rahuldavas ja heas seisukorras ning optimaalse suurusega korteritel, samuti hea asukohaga korralike uusarenduste puhul. Kõige rohkem on tehtud tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega. Käesoleva aasta aprillikuus saavutas keskmine hind rekordtaseme, olles 1207 €/m2, sarnane hinnatase oli viimati 2007 aasta veebruarikuus, kui keskmine hind oli 1242 €/m2. Oktoobrikuu keskmine ruutmeetri hind oli 1165 €/m2.

Tartu linna hinnatumad piirkonnad on Kesklinn, Supilinn, Vaksali ja Tähtvere linnaosa, kus korterite hinnad on keskmisest kõrgemad; madalamate hindadega piirkonnad on Ropka tööstuse, Annelinna ja Variku linnaosad. Linnaosade lõikes on suurima tehingute arvuga Annelinn, kus tehakse umbes 22% kõikidest Tartu korteriomandi tehingutest. Järgnevad Kesklinna, Karlova ja Ülejõe linnaosad, kus tehakse suurusjärgult 11-13% tehingutest. Teistes piirkondades tunduvalt vähem. Kuna Maarjamõisa ja Ihaste linnaosas on väga vähe korterelamuid, siis sellest tulenevalt on nendes linnaosades ka olematu arv korteriomandi ostu-müügi tehinguid, viimastel aastatel keskmiselt 2-3 ostu-müügitehingut aastas.

Kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetel oli Tartu linnas 2011.a oktoobrikuus 2309 korteri müügipakkumist, 2012.a oktoobrikuus 1644 müügipakkumist. Möödunud aasta detsembris vähenesid müügipakkumised 1255-ni, kuid peale seda on pakkumiste maht kiirelt tõusma hakanud – hetkel on pakkumisi 2458. Korterite pakkumishinnad on jätkanud hinnakasvu, jõudes käesoleva aasta oktoobrikuus keskmisele hinnatasemele 1 367 €/m2.

Tartu linna korterite järele on nõudlus olnud suur, mis on andnud hoogu hinnakasvule. Selle tulemusel on järjest enam korterid pakkumisse tulnud, mistõttu on hetkel suurenenud pakkumine põhjustanud mõningase hindade korrektsiooni või likviidsuse vähenemise. Ostjad eelistavad eelkõige remonditud, heas ja väga heas seisukorras kortereid korralikes majades. Käesoleva aasta kevad-suvel on nõudlus eluruumide järele osaliselt kandunud üle ka elamute turule, mille tulemusel on korterite turg veidi jahenenud.

2013. aastal oli Tartu linnas tunda elamute turu elavnemist, kuid 2014. aasta kolm esimest kvartalit on jäänud tehingute arvu poolest 2013 aasta sama perioodile alla, eel nimetatud perioodil 2014 aastal on toimunud 133 hoonestatud elamumaa tehingut, mis on 15 tehingut vähem, kui aasta tagasi.

Tartu linnas tehti 2013.a jooksul 191 hoonestatud elamumaa kinnistu tehingut keskmise hinnaga 94 106 € ja mediaanhinnaga 94 000 €. 2014. aastal  seisuga 31.10 on müüdud Tartu linnas 158 elamuga kinnistut keskmise hinnaga 100 218 € ja mediaanhinnaga 93 125 €. Võrdluseks hoonestatud elamumaade hinnatipp, mil 2007. aasta keskmine hind oli 122 486 €. Elamute turul on keskmise hinna tõusu kaasa toonud mitu korterelamu tehingut Kesklinna linnaosas ja selle lähiümbruses, kõrgeima hinnaga tehingu maksumus oli 830 000 €.

Tuginedes kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetele on Tartu linnas alates 2010.a oktoobrikuust (505 müügipakkumist) elamute müügipakkumised vaikselt vähenenud, jõudes 2013. aasta detsembrikuus tasemeni 254 müügipakkumist, kuid peale seda on pakkumiste maht taas vaikselt tõusma hakanud – hetkel on elamute pakkumisi 424. Elamute pakkumishinnad kasvasid käesoleva aasta augustikuuni, saavutades keskmise hinnataseme 888 €/m2. Peale seda on keskmine pakkumishind seisma jäänud, olles praegusel hetkel ca 877 €/m2.

Tartu linnas ja lähipiirkonnas on eelistatud nii remonti vajavad elamud kui ka uuselamud. Vanemate elamute hinnatase on peamiselt vahemikus 90 000 – 120 000 eurot, sõltudes asukohast, elamu suurusest ja remondivajadusest. Uute majade turul on likviidsemad kinnistud hinnatasemel kuni 190 000 €. Väga üksikud tehingud on ka hinnatasemel 200 000 eurot ja rohkem – tegemist on peamiselt eksklusiivsete uuselamutega.

Tartu linna hinnatumad piirkonnad on Tähtvere, Tammelinn, Ihaste ja Veeriku linnaosa, kus elamute hinnad on keskmisest kõrgemad; madalamate hindadega piirkonnad on Variku ja Raadi linnaosa. Kõrgelt on hinnatud ka linnaga piirnevad elamurajoonid Vahi külas (Raadimõisa elamurajoon) ning Veibri küla uuselamurajoon Tartu linna piiril. Eelistatakse kesklinna ja sotsiaalobjektide lähedust.

Kui aasta alguses pakkumiste vähesuse pärast oli kinnisvaraturul tunda müüjate soosingut, siis aasta teises pooles on pakkumiste arv peaaegu kahekordistunud ning on tunda turu stabiliseerumist – pakkumiste arv on tõusnud ning müüjad on  vastutulelikumaks muutunud hinna läbirääkimistes – turg on taas pöördunud ostjate poolele. Kui pakkumishindades ei ole veel hinnalangust märgata, siis tehtud tehingutes see juba vaikselt kajastub.

 

Tartu linna korteriomandite tehingute arv, mediaan- ja keskmine hind aastatel 2011-2014

Tartu linna korteriomandite keskmine pakkumiste arv ja keskmine hind aastatel 2011-2014

Tartu linna hoonestatud elamumaa tehingute arv, mediaan- ja keskmine hind aastatel 2011-2014

*Käesolevale artiklile on tuginetud Tartu Postimehes 20.11.2014.a. ilmunud artiklis „Suurenenud pakkumine lubab koduostjal tingida“.

10 KULDREEGLIT KINNISVARAMESSIL OSALEMISEKS

Postitaja: Ingvar Allekand @ 21.11.2014 01:01; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Olen korraldanud aastate jooksul Domus Kinnisvara osalemist väga paljudel erinevatel kinnisvaramessidel. Seda nii siin kui sealpool piiri. Kõige rohkem on meie meeskond käinud messidel Venemaal, sest seal on need veel arvestatavad turundusüritused. Nende kogemuste põhjal on välja kujunenud mõned põhimõtted, mida jagaksin kõigiga, kes soovivad oma kinnisvaraturunduse instrumentide hulka laiendada.

1. Kaalu otsustamisel realistlikult oma võimalusi ning potentsiaalset kasu
Messid, iseäranis välismaised, on väga kallid ning töömahukad. Eelkõige on need turundusüritused, mistõttu kulude tagasiteenimine kipub olema pikaajaline protsess ja järjekindel töö. Piiratud võimaluste juures leiab tihti lihtsamaid ja odavamaid kanaleid.

2. Tee endale selgeks, kuhu sa lähed
Igal messil on oma spetsiifika ja nüansid, sellest erinev klientuur. Mõnes piirkonnas on konkureerivaid messe mitmeid. Minu kogemuse kohaselt messikorraldajate müügijutt tihtipeale paika ei pea ning seetõttu on valiku tegemine keeruline. Enne suure stendiga messile minekut soovitan käia sihtkohas erinevate võimalustega tutvumas külastajana ning kasutada muid lihtsamaid ja odavamaid võimalusi. Selgita välja huvipakkuva messi korduvad osalejad ning uuri nende kogemusi.

3. Tee koostööd ja leia partnerid
Et messi kulud on väga suured, tasub neid kellegagi jagada. Mõningase lisavaevaga on võimalik leida partnerid, kellega koos messistendi jagada. Õnnestunud koostöö korral ei ole tegemist konkurentidega, vaid ettevõtetega, kelle pakkumised teineteist täiendavad ning kellega ka väljaspool messi on oluline koostööd arendada.

4. Messipakkumised kujunda vastavalt sihtgrupile
Kui messikülastajaks on valdvalt keskklass, siis pole mõtet pakkuda põhiliselt high-end vara. Messi toimumisriigis oleva keskklassi arusaamad varade hinnatasemest ja kvaliteedist aga võib kardinaalslet erineda meie arusaamast. Vt eelmine punkt ning tee korralik eeltöö.

5. Pea kuludega piiri ning keskendu olulisele
Stendi suurus, disain, kataloogid/infolehed jm jaotusmaterjalid, sooduspakkumised, kingitused jne jne jne. See kõik paistab igal messil silma. Ent kas see on ka vajalik selleks, et hea müügimees saaks jutule külastajaga? Või messikülastaja müügiesindajaga? Kuskilt läheb tase, kust ei ole mõistlik kõrgemale hüpata ning see tase on üldjuhul madalamal kui arvad. Tee seda, mis on tegelikult müügiks oluline.

6. Projektijuhtimine on oluline
Messil osalemine on eraldi projekt. Eelarve, Ajakava. Meeskond. Eesmärgid. Tegevused. Tulemused. Kõik see vajab juhtimist. Tavaliste projektijuhtimispõhimõtete rakendamine on meetodina piisav. Tehtud vead suurendavad kulusid.

7. Aktiivne müük messisaalis peaks olema elementaarne
Olen näinud päev otsa stendis magavat müügiesindajat. Enamus müügiinimesi ootab külastajaid oma boksis. Minu kogemusel ootamatult vähesed on tulnud messile tegelikult aktiivselt potentsiaalsete klientidega suhtlema. Kui kaasad messile oma parimad müügiaktivistid ning muudad kogu messisaali nende tööpõlluks, võid õhtul rahulolevalt puhkama minna. Messile pole asja nendel, kes kardavad aktiivset suhtlemist.

8. Kasuta messi kontaktide soojendamiseks ja klienditeeninduseks
Anna oma olemasolevatele klientidele ning partneritele teada, et oled messil osalemas. Kutsu nad seal kohtuma, et suhteid uuendada. Kutsu kohtuma ka need, kes veel ei ole sinu kliendid või partnerid, kuid võiksid olla. Messid on hea võimalus läbi rääkida ja ka koostöölepinguid allkirjastada.

9. Ilma järelteeninduseta ja –kontaktideta on kõik eelnev asjata
Kinnisvara müüki ei ole võimalik teha messihallis. Kui Sa oled kõik eelneva teinud perfektselt, aga jätad messilt kogutud kontaktid unarusse, siis on kogu eelnev asjatu vaev ja mõttetu kulu. Kinnisvaramessil osalemine ei lõpe kojusaabumisega, vaid töö kestab veel kuid.

10. Tee järeldusi ja kokkuvõtteid
Kui oled juba kinnisvaramessil käinud, siis käesoleva artikli esimene punkt Sinu ette taas aasta või poole pärast. Kui Sa ei ole oma kogemust vahetult läbi analüüsinud, siis hakkad kogu protsessi peale nullist. Peale messilt naasemist on kõige parem aeg, et otsustada ära järgmisel messil osalemine, muudatused müügimaterjalides, komplekteerida müügitiim ja hakata partneritega läbi rääkima.

Pealinna kerkivad uued büroomajad tühjaks ei jää

Enamus äripindade tehinguid tehakse üürisektoris ja ülekaalus on kindlasti büroopinnad. Büroopindade osas on klientide liikumine stabiliseerunud ja aktiivsemad kliendid on juba uued pinnad leidnud. Pindade üürimisel ollakse pigem optimistlikult meelestatud ja tulevikku nähakse pigem positiivsena. Kiiremini on täitunud uued hooned kesklinnast eemal. Samas kesklinnas näiteks juba mõni aeg valmis olevas Navigatori büroomajas, Laeva tänaval on veel mõned vabad pinnad. Kentmanni 4 büroohoone on nüüd kõik pinnad välja üürinud. Uute hoonete hinnaklass on siiski küllaltki kõrge, eriti kesklinnas ja hea hoone puhul on kesklinna ümbrus paljudele mugavam valik. Hinnaklass kesklinnas on uutes hoonetes 14-16 eur/m2.
Vakantsus on endiselt vähenemas kõikides piirkondades eelkõige ettevõtete suurenemise tulemusena ja ka uute alustavate ettevõtete abil. Paljudes kvaliteetsetes hoonetes on vakantsus juba mitu aastat nulli juures nagu City Plaza, Tartu mnt 2; Tammsaare Ärikeskus Mustamäel.
Uute hoonete eeliseks on ka mõnevõrra madalamad kommunaalkulud. Üldjuhul on need vahemikus 2,2 – 4,3 eurot/m2 eest. Uutes hoonetes jääb see siis madalamasse vahemikku.
Aasta aastalt paranevad ka uute hoonete kommunaalkulud ja on mõeldud rohkem võimalustele korruste plaanilahendusi vajadusel kiiremini muuta. Silmaga nähtavatest muutustest võib uutel hoonetel näha neljakordsete klaasidega aknaid ja nutikaid sisekliima jälgimise süsteeme. Lisandumas on ka erinevaid tugiteenuseid näiteks Ülemiste City-s teenindusgalerii ja spordisaalid.

Tagantjärele vaadates oleks olukord olnud võib-olla teistsugune, kui oleks ehitatud varem ka kesklinna uusi hooneid. Nüüd on paljud üürnikud saanud maitsta ka äärelinna plusse, mis tagavad mõnevõrra kiirema töö ja kodu vahel liikumise, suured kaubakeskused, lahedamad parkimistingimused.
Konkurents äärelinn vs kesklinn pole vähenemas, tugevalt ehitab Ülemiste City – nende uus kolmiktorn mahus ca 20 000 m² on praktiliselt täitunud. Ehitusloa on saanud järgmine 9000 m² suurune büroohoone. Sellel aastal on veel valmimas äärelinnas Metalli tn 3 – Metalli Maja suurusega 3800 m², Mentori Ärimaja Mehaanika 21 suurusega 2000 m², Sõpruse pst 157 suurusega 2500 m². Järgmisel aastal lisanduvad Pärnu mnt 102b uus ärihoone 1900 m2, Hallivanamehe 4 „Eesti Loto“ maja ca 5000 m2 Maakri 19/21 kavandatav kõrghoone on valmimas alles aastate pärast, pakkudes siis ca 20 000 m2 äripinda. Ehitust on alustatud Kadriorus uue bürookompleksi rajamiseks, mis valmib järgmise aasta alguseks. Kokku tuleb seal 6500 m2 uut pinda, mis moodustud neljast neljakordsest hoonest. Üürihinda küsitakse 13-15 eur/m2.
Hoonete ehituse algusajaks on tavaliselt paar üürilepingut sõlmitud ja valmimisajaks üle poole hoone mahust täitunud. Mõned pinnad võivad olla ka tühjad umbes aasta vältel pärast valmimist, mis on ka normaalne, arvestades, et viimase pinnad ei pruugi suuruse poolest kõigile sobida seega peab sobivat üürnikku kauem otsima. Uusi hooneid küll tuleb, aga palju büroopinda on ka oma kvaliteedilt kehvapoolne ja kui ettevõttel vähegi võimalik ollaks valmis kolima ikkagi uuele pinnale. Kontoritöötajad veedavad suure hulga ajast tööl ja kes uues majas on töötanud, see naljalt vanemasse hoonesse tagasi minna ei taha.
Kesklinna vanemad büroohooned on enamjaolt täis eelkõige asukoha tõttu ja samas pole ka hinnaklass eriti kõrge – orienteeruvalt 10€/m². On ka mõned vanemad tootmishoonetest kohandatud pinnad, kus vakantsus mõnevõrra kõrgem. Seal on küsimus olnud ruumide planeeringus, kuna on palju sügavat pinda, kuhu päevavalgus ei ulatu. Klientide võitmiseks püüavad arendajad pakkuda midagi uut võrreldes teistega. Märksõnadeks on kindlasti säästlikkus ja keskkonda säästev mõtteviis. Üldises plaanis on jätkuvalt uut büroopinda ikka vaja ja praegused uued hooned leiavad peatselt üürnikud. Kindlasti teeb see olukorra kriitilisemaks vanemate hoonete omanikele, mis on olnud alustavate ettevõtete kasvulava.

Büroohooneid kvalifitseeritakse põhiliselt kahe metoodika alusel. Ühel juhul võetakse aluseks ainult hoone kvaliteeti, teisel juhul lisaks ka asukohta. Klass määratakse tähdedega A, B, C ja võimalus korrigeerida + või – märga. Ühel juhul oleks A klassi hoonet võimalik ehitada ainult kesklinna ehk näiteks Mustamäele ehitatud kõige kõrgema kvaliteediga hoone, ehk kus on olemas kõik kaasaegsed kommunikatsioonid sisekliima tagamiseks, ei saaks olla A klassi büroohoone, vaid kuuluks juba klassi B. Kliendile on kindlasti arusaadavam, kui räägitakse hoone kvaliteediklassist ja lisatakse sinna juurde asukoht. Näiteks B klassi hoone kesklinnas. B klassi puhul ei ole hoone enam päris uus ja paljud tingimused võivad olla kohati väikeste puudustega, näiteks pole piisav õhuvahetus, mõnes ruumis võivad puududa jahutusseadmed. C klassi puhul on tegemist juba vana hoonega, kus töötingimused on kesised.
Uued hooned vastavad kõik A klassi tingimustele, alla selle pole enam mõttekas midagi projekteerida. Ka uued lao- ja tootmishoonete kontoriosad on juba ehitatud vastavuses heade töötingimustega. Ühest küljest ei moodusta kliimatagamissüsteemid kogu ehitushinnast suurt osa ja teisest küljest on võimalik ventilatsioonisüsteemides kasutada energiat säästvaid lahendusi, mis kasutusajal annavad säästu kommunaalkuludes. Üldiselt polegi uutes majades töötingimustes enam erinevusi, võisteldakse enamasti kommunaalkulude suuruses ja eelis on neil, kes kasutavad energiat säästvaid lahendusi. Samuti on võimalik säästa kasutades automatiseeriud hoone juhtimissüsteeme kütte, ventilatsiooni ja valgustuse käigushoidmiseks.

* Artikkel ilmunud Äripäeva Kinnisvara lisas november 2014

Tabel

ERGO: Kodu vahetamisel tuleb muuta ka kindlustuslepingut

Postitaja: Rando Vanaveski @ 19.11.2014 03:29; kategooriad: Varia
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

KodukindlustusTänapäeval on enamusel meist väljaspool kodu hulgaliselt väljakutseid, millega päev läbi rinda pista. Seetõttu on väga oluline, et päeva lõpuks oleks koht, kus on hea ja turvaline end järgmiseks päevaks välja puhata ja uuesti laadida. Selleks, et kodu teie jaoks alati turvalisena olemas oleks, sõlmige kodukindlustus, mis korvab kiirelt kõik ootamatult tekkinud kahjud. Nii saate kindel olla, et mõne õnnetu juhuse või asjaolude kokkulangemise tõttu kahjustada saanud kodu saab õige pea taastatud selliselt, et saaksite end seal jälle hästi tunda.

Mida kodukindlustus katab?

Kõik kodukindlustused katavad alati tulekahjuriski. Ülejäänud riskide osas saate ise valida, mille vastu oma kodu kindlustada ja mille vastu pole kindlustuskaitse oluline. Tavaliselt valitakse lisaks tulekahjuriskile ka kaitse tormi- ja veekahjude vastu. Suurima võimaliku kaitse teie kodule annab aga koguriskikindlustus, mis korvab kõik kahjud, mis ei ole tingimustes välistatud ja mille on põhjustanud mõni ettenägematu sündmus.

Kuidas saada oma kodule parim kindlustuskaitse?

Enne kindlustuslepingu sõlmimist tasub oma vajadused ja võimalikud riskid põhjalikult läbi mõelda. Seejärel konsulteerige kindlasti ka kindlustusseltsi müügitöötajaga, kellega koos saate võimaliku kindlustuslepingu nüansid põhjalikult läbi arutada. Kindlustusseltside töötajad oskavad tänu oma kogemusele teie tähelepanu juhtida ka neile detailidele, mille peale ise kohe ei tulegi. Kindlustuskaitse tuleb valida sõltuvalt teie vajadustest, arvestades kodu omapära. Konsultatsioon on tasuta, samuti on tasuta kindlustuslepingu sõlmimine ning lepingu hilisem muutmine. Kindlustuslepingu saate sõlmida, kui olete kindlustatava objekti omanik või seaduslik valdaja.

Mida pidada silmas koduvahetuse korral?

Kui kavas on kodu müüa või vahetada, tuleb vana kodu kindlustusleping kindlasti lõpetada, sest vara ei kuulu enam teile ning võõra vara eest kindlustusseltsid hüvitist ei maksa. Uue kodu jaoks saate kohe uue ja sobiva kindlustuslepingu sõlmida, võttes arvesse uue kodu eripära. Enamasti saab kodu kindlustada standardtingimustega, kuid vahel võib tegemist olla ka üsna erilaadse juhtumiga, mis vajab eraldi käsitlemist. Näiteks kui olete uueks koduks ostnud vana talu, mida on kavas ajapikku renoveerida, tuleb kindlustusseltsiga põhjalikult läbi arutada, kas ja mis ulatuses on võimalik talu kuni renoveerimistööde lõpuni kindlustada.

Kes korvab eelmise omaniku ajal tekkinud kahju?

Kui uues kodus tekib kahju eelmise omaniku hooletuse või tahtliku tegevusetuse tõttu, siis selle kahju eest on vastutav ikkagi eelmine omanik. Näiteks kui avastate kuu aega pärast uude koju kolimist, et eelmine omanik pole korralikult likvideerinud mõne varasema veeavarii tagajärgi, mille tõttu on pikalt põranda all olnud vesi tekitanud nüüd hallituse. Sellisel juhul tuleb kahju välja nõuda eelmiselt omanikult. Teie kodukindlustusleping korvab need kahjud, mis on tekkinud teie varale lepingu kehtivuse aja jooksul ehk kindlustusselts hüvitab nende kahjujuhtumite tagajärjed, mis on tekkinud teie omanikuks olemise ajal.

Mis saab, kui eelmise kodu kindlustusleping ununeb kolides lõpetamata?

Kui unustate eelmise kodu kindlustuslepingu lõpetada ja seal toimub pärast teie lahkumist kindlustusjuhtum, peab tekkinud kahju hüvitama uue omaniku kindlustusselts. Kodukindlustuslepinguga saate kindlustada ainult endale kuuluvat vara. Kui kahjujuhtum toimub teie endises kodus, mille omanik te enam ei ole, ei teki teile ka kahju, mida korvata. Kehtivad seadused ei võimalda kindlustusseltsidel maksta hüvitist lepinguvälistele isikutele, näiteks uuele omanikule.

Kes korvab naabri põhjustatud kahju?

Kui teie kodu saab kahjustada mõne naabri süü tõttu, siis tasub esimese asjana kindlasti välja selgitada, kas naabril on sõlmitud vastutuskindlustus. Kui jah, korvab tekkinud kahju naabri kindlustusselts. Kindlasti aga tasuks sellisel juhul ka oma kindlustusseltsile toimunud kahjujuhtumist teada anda ning informeerida, et juhtumiga tegeleb süüdlase kindlustus. See on vajalik juhuks, kui äkki peaks selguma, et süüdlase kindlustusselts siiski mingil põhjusel ei saa kahju hüvitada, näiteks on leping kehtivuse kaotanud või on selleks mõni muu põhjus. Siis saab teie kindlustusselts operatiivselt juhtumi üle võtta ja kahju saab kiirelt korvatud. Kui kahju tekitajal aga kindlustust sõlmitud ei ole, katab tekkinud kahju teie kodukindlustus.

Jan Raja, ERGO Insurance SE varakindlustuse riskiinsener

Kodukindlustust pakub ERGO Insurance SE.

Tutvu tingimustega www.ergo.ee ja vajaduse korral pea nõu ERGO asjatundjaga.

 

5 nippi kodu pildistamiseks kinnisvaratehingu jaoks

Postitaja: Neeme Liiva @ 12.11.2014 05:01; kategooriad: Domus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara maakler Neeme Liiva jagab nõuandeid, kuidas teha kinnisvara müügikuulutuse tarbeks tõeliselt ilusad interjööri fotod. Sellest, kuidas oma kodu pildistamiseks ette valmistada, loe siit

Domus Kinnisvara pildid

  1. Pildistamiskõrgus. Tubade pildistamiseks sobiv kõrgus jääb vahemikku 1-1,2 m. Mida rohkem on põrandat näha seda suurem tundub ruum olevat. Väikestes ruumides, vannitubades  ja WC-s, võib see kõrgus olla veel väiksem, et kõik oluline pildil välja tuleks. Väikemate ruumide pildistamisel tuleks kasutada lainurk objektiivi.
  2. Pildista tuba kõige kaugemast nurgast.  Nii mahub pildile kõige rohkem. Tee pildid erinevatest suundadest. Vali võteteks nurgad nii, et saaks aru tubade paiknemisest üksteise suhtes  – selleks jäta uksed avatuks, siis näeb kõrval asuva ruumi paiknemise.
  3. Ära kasuta välku. Parimad pildid saab loomuliku valgusega.  Kasuta pildistamiseks valget aega. Samas otsene päikesevalgus ei ole hea – tekivad kontrastsed valguse ja varju üleminekud. Pane toas kõik valgustid põlema – värvid tulevad hea valgustusega  paremini esile. Samuti näitab see erinevaid valgustamise võimalusi. NB! Teatud juhtudel on välgu kasutamine siiski vältimatu. Näiteks pildistades vastu akent, millest paistab ere päikesevalgus või ka juhul, kui ruumis olevast valgustusest jääb lihtsalt väheks.
  4. Kasuta võimalusel statiivi. Sellega väldid uduseid pilte. Statiivi puudumisel toeta kaamera vastu uksepiita, seina vms. Kaamera ekraanilt vaadates võivad tunduda pildid head, aga kui laadida fotod arvutisse, siis selgub, et pildid on ära väristatud ja udused.
  5. Pildistamisel jälgi, et seinad jääksid paralleelsed pildi servadega. Selleks saab  jälle abi statiivilt. Korralikult kinnitatud ja fikseeritud kaamera ning looditud alus tagavad  korrektse pildi.

Kokkuvõtteks – pildid tuleb teha võimalikult head, et tektitada huvi Sinu kodu vastu, samas aga „ausad“, et kohale tulnud inimesed ei peaks pettuma. Kui endale tundub heade fotode tegemine ülejõu käivana või ei ole selleks piisavalt head kaamerat, siis heal maakleril on nii oskused kui ka vajalik fototehnika.

 

KINNISVARASEKTORI RIIKLIKEST TOETUSTEST

Postitaja: Ingvar Allekand @ 12.11.2014 05:00; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Majanduspoliitika, Seadusandlus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Käesoleva aasta kevadel tõsteti Eesti Ehitusettevõtete Liidu ja Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ning mitmete oma valdkonna spetsialistide poolt teravalt päevakorda probleemid üüriturul. Põhiliselt puudutab teemapüstitus ja argumentatsioon mitmeid eelkõige seadusandlikke piiranguid, mis moonutavad turu toimimist ja seega pidurdavad arengut. Poole aastaga on teema arenenud nii kaugele, et jõuliselt räägitakse riiklikult toetatavatest üürimajadest. Seega on oht kalduda teise äärmusesse turu moonutamisel ning seeläbi tekitada taas probleemid.

Meenutame, et toimiv üürimajandus on vajalik kahel põhjusel – see on üks meede jõudsalt amortiseeruva elamufondi uuendamiseks ning tööjõu liikuvuse suurendamiseks. Esimesega on tugevalt seotud ka energiamajanduse ja rahvatervise küsimused ning teisega majanduskasvu ja regionaalpoliitilised küsimused. Seejuures ei ole toimiv üüriturg mitte võluvits, vaid üks samm maratonirajal. Nii tulebki kogu elamumajanduse probleemistikku ning kavandatavate uuenduste/muudatuste mõju vaadata laiemalt. Näiteks varasemalt valesti „timmitud“ st kitsalt energiasäästule keskenudnud KredExi toetused on põhjustamas probleeme hoonete sisekliimas ning meie amortiseeruva elamufondi küsimused, mis seni on olnud riikliku energiapoliitika osaks, tuleb millalgi liigutada rahvatervise poliitika valdkonda.

Ent oluline on siiski fakt, et riiklikul tasemel toimub liikumine. Mõnes ministeeriumis aeglasemalt, mõnes kiiremini. Probleemi on aga tunnistamas enam-vähem kõik seotud ametkonnad. Nii on viimase kuue kuu jooksul toimunud erinevates ministeeriumites huvigruppidega rida kohtumisi ja diskussioone. Novembri alguses kogunes Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis taas üürieluasemete teemaline ümarlaud. Ümarlaual korduvalt kõlanud „riiklikult toetatud üürimaja“ kontseptsioon on ajendiks ka käesolevale artiklile.

Vääriti mõistmise vältimiseks märgin, et minister Palo sõnul on eelnimetatud kontseptsioon siiski mõeldud rakendamiseks vaid nendes piirkondades, kus kinnisvaraturg ei toimi (näiteks maapiirkondades ja väikelinnades). Samuti puudutab see sihtgruppe, kes vabal turul ei ole võimelised kaasa rääkima (nt madalapalgalised ametikohad). Esimeses osas on olukord selge – kus turg puudub, seal ei saa seda ka moonutada. Teisel juhul aga tasuks enne lõikamist mitu korda mõelda. Kui me toimival turul anname mingile osale ärist riikliku toetuse, siis mõjutab see üsna kindlasti ülejäänu osa. Neid mõjusid tuleb seega kindlasti enne uurida ning kujundada toetuste skeemid selliselt, et ülejäänud turuosalised sellest ei kannataks.

Näiteks saastekvootide müügist saadud raha eest avaliku sektori hoonete remontimine täitis üllast energisäästu eesmärki, kuid võttis erasektorilt ära ehitustööjõu, ajas üles ehitushinna, piiras seeläbi uusarenduse mahtu ja tekitas defitsiidi, mille tulemuseks olid taevasse kihutanud korterihinnad. Üles-alla hüplev kinnisvaraturg, millega targemad on juba harjunud, muudab kõiki ettevaatlikuks. Planeerimine muutub raskeks ning riskimarginaalid suuremaks, rahastus lühikeseks ja seega kalliks, projekteerimisperioodid muudetakse lühikeseks ning tulemused seega ebakvaliteetseks. Kõik selle maksab lõpuks kinni tarbija, kellel on oht oma kallis investeering järgmise kriisiga kaotada.

Üürituru arengule riigi poolt õla alla panemine on kindlasti positiivse efektiga, kui seda õieti teha. Nii Eesti Ehitusettevõtete Liidu kui ka Tallinna Tehnikaülikooli uuringud näitavad, et kui riik toetaks neid projekte ca 1/3 ulatuses, siis pikas perspektiivis ületaks tulu toetuste summasid. Kõige selgem kasu oleks loomulikult ehituse ning ehitusmaterjalide tootmisega seotud maksude laekumine. Aga kindlasti ei tohi unustada paremast sisekliimast tulenevat terviseprobleemide vähenemist, suuremat tööefektiivsust, korraliku kodu mõju peresuhetele jne.

Ent vaadates elamumajandust tervikuna on mõistlik eeldada, et ca 1/3 suuruse toetuse määra puhul on kindlasti hulk ühistuid, kes ehitaks oma vana remonti vajava ning moraalselt vananenud maja asemele hoopis uue. Ehkki kodu on alati seotud emotsioonidega ning ümberkorraldused seotud eelkõige hirmudega, on selline otsus kuiv matemaatika. Täna on vanade majade korterid ca 40% odavamad, kui uutes majades. Vana elamufondi jätkuval amortiseerumisel see vahe vältimatult suureneb. Oletame et vanas majas oleva eluruumi ruutmeeetri hind on vaid 1/3 uue korteri omast, siis samaväärse riikliku toetuse korral peaks vana asemele uue ehitamise otsus olema päris kerge. Hinnavahe ei pea isegi nii suureks kärisema, sest amortiseerunud pinna suuremad ülalpidamiskulud sunnivad märksa varem uue peale mõtlema. Selliste toetuste rakendamisel hakkab vana asemele uue ehitamise reaalne võimalus tõenäoliselt mingil hetkel kajastuma ka vana kinnisvara hinnas.

Olen jätkuvalt arvamusel, et nn uus elamureform järgneva 20 aasta jooksul on Eestis vältimatu. Et see kujuneks ja mööduks võimalikult valutult, on mõistlik juba varakult plaane teha. Riiklikud toetused kinnisvaravaldkonnas on vajalikud, kuid enne raha betooni valamist on mõistlik teha ära need tegevused, mis on tasuta. Näiteks tagada turu korralik toimimine. Sealhulgas üürisuhete korrastamine, diskrimineeriva maksusüsteemi muutmine, teenuste kvaliteedi tõstmine jms. Regionaalsetel või sotsiaalsetel kaalutlustel on kindlasti põhjendatud üksikute arendusprojektide toetamine. Ent suuremahulised toetused tuleks ikkagi kavandada silmas pidades elamufondi tervikuna, arvestades majanduse tsüklilisust ning kasutades ära diskrimineerivate piiranguteta turu enda võimet muutusi ellu viia.

 

Käesolev artikkel on avaldatud Postimehes 12.11.2014.a.

Domuse hindajad kutseeksamil edukad

Postitaja: Raul Reino @ 07.11.2014 11:46; kategooriad: Hindamine
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2014.a. sügisel toimunud hindajate kutseksamil osales 6 Domus Kinnisvara hindajat, kes kõik selle edukalt ka sooritasid!

Seega kuulub nüüdsest meie ridadesse 13 kutselist kinnisvara hindajat!

 

Domuse soovid

Saare maakler “müüs” Peterburis Saaremaad

Läinud nädalavahetusel toimus Peterburis regiooni suurim välismaisele kinnisvarale keskendunud mess “International Property Show” ehk eesti keeli rahvusvaheline kinnisvara mess.

uudis_venelased

Aastaid on neil messidel Eesti kinnisvaraturu võimalusi tutvustamas käinud Domus Kinnisvara ning sel korral liitus tiimiga ka nende Saaremaa kontori kinnisvaraspetsialist Jüri Aljas.

Saarte Häälele ütles Aljas, et kindlasti ei tule nüüd venelased kogu Saaremaad ära ostma. “Nii hästi kui me ennast ka näidata püüame, ei muutu Eesti venemaalastele ilmselt kunagi nn hittsihtkohaks,” arvas Aljas.

Ta märkis, et meie kliima on sarnane Peterburi omaga ning me konkureerime tugevalt Soomega. “Aga huvilisi siiski on,” kinnitas Jüri Aljas. Ta lisas, et Domus Kinnisvara üksi ei suuda nagunii Saaremaad Peterburi inimeste teadvusesse viia.
Selleks on vaja turismifirmade, toiduainetetööstuse, EAS-i jms valdkondade sihipärast tegevust. “Meie näeme seda lihtsalt pikaajalise tööna, mis teiste regioonide puhul tasapisi juba ära tasub.”

Venemaa elanike soov omada kinnisvara välismaal pole maakleri sõnul kuhugi kadunud. See on isegi kasvanud. “Meie kui maaklerfirma ülesanne on aga teha kõik oma lepingute täitmiseks. Ehk siis müüa oma klientide kinnisvara,” ütles Jüri Aljas. “Meie jaoks on Peterburi kinnisvaramessid samasugune müügiüritus nagu messid Helsingis või Tallinnas või lihtsalt kliendipäevad siinsamas Kuressaares.”

Taolistel messidel käivad peamisel nn keskklassi inimesed. “Tõelised rikkurid korraldavad oma kinnisvaratehingud teistmoodi,” märkis Aljas. Peterburi messidel käiakse tema sõnul Eestist seepärast, et sealsetel inimestel on väga tugev ajalooline mälu ja side Eestiga. “Moskvas ei näe me mõtet käia, sest sealt on lihtsam lennata Hispaaniasse kui Eestisse.”

Venelaste jaoks on odavama elu võimalused näiteks Bulgaarias. “Seega satub meile pigem jõukam ja teadlikum klient,” arvas ta. “Selline klient on tõenäoliselt ka parem tarbija teiste sektorite jaoks – ei aja senti pooleks ja tarbib julgelt.”

Allikas: 05.11.2014 Saarte Hääl