Tallinna korteriturul hakkab müük vaibuma

Postitaja: Raul Reino @ 28.10.2014 04:09; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvaravaldkonda iseloomustab ülekuumenemine, kus suure osakaaluga Tallinna korteriturg on jõudnud lähemale varasemale nõudlusele, pakkumiste arvu suurenemistest vaatamata jäävad tarbijad ettevaatlikuks, piieldes kvaliteetsemaid võimalusi, kirjutab Äripäev.

Kinnisvarafirmade kindlustunne on negatiivne ja seda eelkõige viimasel kolmel kuul müügi pidurdumise ja kehvema nõudluse tõttu.

Konjunktuuriinstituudi (EKI) direktori Marje Josingu sõnul on kinnisvaras tegelikult natuke ülekuumenemist. Kiire hinna- ja pakkumiste tõus on muutnud osa tarbijaid ettevaatlikuks, mistõttu ei osteta nii aktiivselt. Selline muutus on kui korrektsioon kiires kasvus. “Usun, et lähikuud on kinnisvaras rahulikud ja mitte nii aktiivsed,” ütles Josing.

Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ütles, et kinnisvarast huvituv auditoorium on pikki aastaid harjunud sellega, et turg kihutab korraliku nn Ameerika raudtee stiilis üles ja alla, kuid 2014. aasta lõpuks oleme kõige tõenäolisema stsenaariumi järgi jõudnud seisaku perioodi, mis võib kesta isegi aastaid. “Seisak ei ole siinkohal mainitud negatiivse alatooniga, sest näiteks 600–700 korteriomandi tehingut kuus Tallinnas hoiab turu piisavalt terve, kus ostjate ja müüjate huvid ning võimalused on piisavalt tasakaalus,” sõnas Reino.

Reino sõnul on kinnisvaraturg traditsiooniliselt aasta lõpus olnud aktiivne, millele järgneb kerge nõksak allapoole jaanuaris. Tema teatel pole põhjust arvata, et ka sellel aastal nõudlus kukub novembris ja detsembris oluliselt võrreldes näiteks septembri tulemustega. “Ja teistpidi, kui “jõuluks koju” ostude tulemusena statistiline kasv ka tuleb, siis ainult selleks, et stabiliseeruda uuesti aasta alguses,” lausus Reino.

Allikas: BNS

Juba 30. oktoober ja 01. november toimuvad Tartus Pärna tn 26 korterelamu esimesed kliendipäevad!

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 22.10.2014 02:29; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Pressiteated
Kommenteeri artiklit siit

Käesoleva kuu eelviimasel päeval, 30. oktoobril ja järgmise kuu esimesel päeval, 01. novembril toimuvad Tartus Ülejõe linnaosas Pärna tn 26 korterelamu esimesed kliendipäevad. Korterelamu ehitus on veel pooleli, mis annab hea võimaluse veenduda elamu ehituskvaliteedis ja rääkida kaasa korteri siseviimistluses ning kujundada oma uus kodu vastavalt enda soovidele. 

P2rna26_FB pilt_504x504px

Korterite müügiga tegelev Domus Kinnisvara maakler ja projektijuht Kadri Lest kommenteerib: „Pärna tn 26 kümne korteriga korterelamu ehitus edeneb jõudsalt ning peatselt on kortermajal ka katusetööd tehtud. Korterelamu ehitus on graafikus ning käesoleva aasta detsembris on elamu valmis ja nii mõnigi pere saab ka esimesed jõulud oma uues kodu veeta.“

Madala liiklustihedusega Pärna tänava ja Jaama tänava ristumiskohta kerkiv uus modernne 3-korruseline korterelamu põhineb traditsioonilisel kõrge kivist soklikorruse ja kivitrepikojaga XX sajandi alguse puitkorterelamu arhetüübil. Korterelamu kaasaegsust rõhutab eelkõige lõuna- ja õhtupäikesele avatud 42 ruutmeetrit suured esimese korruse terrassid ning diagonaalse lõikega avarad katuseterrassid. Domus Kinnisvara kutseline maakler Sandra Metsa ütleb: “Hoone kaasaegne arhitektuur on väga maitsekas ning peaks avaldama muljet nii mõnelegi nõudlikumale kliendile. Suured terassid ning põrandateni ulatuvad aknad annavad korterile isikupära ning omavad lisaväärtust. Lisaks on positiivseks teguriks korterite akendest avanev avar vaade.”

Kolmanda korruse omapärase planeeringuga ruumikates 3-toalistes korterites on ka saun. Korterelamus on kokku 3 kahetoalist ja 7 kolmetoalist isikupärast korterit, mille hinnad jäävad vahemikku 105 000-160 000 eurot. Iga korteri hinna sees on soklikorrusel paiknev panipaik. Lisaks on võimalik korteri juurde osta soklikorrusel avatud garaažis või kinnistu hoovis paiknev parkimiskoht.

Kõik huvilised on teretulnud tutvuma Pärna tn 26 korterelamuga neljapäeval 30. oktoober kell 16.00-19.00 ja laupäeval 01. november kell 11.00-14.00. 

Pärna tn 26 korterelamuga saab lähemalt tutvuda kodulehel: parna26.domuskinnisvara.ee

Tule ja vali oma tulevane kodu välja!

Kohtumiseni kohapeal!

DOMUS KINNISVARA LÄHEB TAAS PETERBURI KINNISVARAMESSILE

Domus Kinnisvara on juba aastaid edukalt osalenud Venemaal StPeterburis erinevatel kinnisvaramessidel. Ka käesolev aasta ei ole erandiks. 1-2 novembril toimub sügisene „StPeterburg International Property Show“, mis on suurim selles regioonis toimuv välismaisele kinnisvarale orienteeritud mess. Oleme messil taas oma klientide pakkumistega väljas ning otsimas nii investoreid kui ka elukondliku kinnisvara ostuhuvilisi.

Traditsiooniliselt on venemaalastele kõige huvipakkuvam olnud Narva ja Narva-Jõesuu piirkond. Ent huvilisi on alati jagunud ka teistesse Eesti piirkondadesse. Lisaks Tallinna ja Peipsi äärsele kinnisvarale on tähelepanu jagunud ka Tartusse, Pärnusse, Haapsallu jm. Eelkõige on idanaabrite puhul märksõnaks puhkusekinnisvara ning nö „sadam“ Euroopa Liidus, kuid kindlasti ei ole ka vähemtähtis investeerimine näiteks üürikorteritesse ning ka ärikinnisvarasse. Reaalsete tehinguteni jõudmine on muidugi vaevarikas, sest tihti eeldatakse madalat hinnataset. Elamisloa saamise küsimus ei ole enam nii teravalt päevakorral, kui mõned aastad tagasi.

Kõik huvilised, kes soovivad, et nende müügiobjekt pälviks selle messi külastajate tähelepanu, on teretulnud ühendust võtma meie üldkontaktil info@domuskinnisvara.ee või oma piirkonna Domuse maakleriga.

Tallinna uusarenduste turul läheb kitsaks, kehvematele projektidele tekib hinnasurve

Postitaja: Rando Vanaveski @ 15.10.2014 02:31; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2013. aasta korterituru läbivaks märksõnaks oli pakkumise vähenemine. Kuna nõudlus oli samal ajal tugev, siis tulemuseks oli märkimisväärne hinnakasv. Tänaseks on aga kaardid segamini löödud ja mäng käib hoopis teistsugustes tingimustes.

Portaali KV.ee andmetel on korterite pakkumiste arv Tallinnas alates käesoleva aasta teisest kvartalist hüppeliselt kasvanud. Võrreldes aasta algusega on pakkumine suurenenud 29%. Märkimisväärset rolli mängivad sealjuures uued esmamüüki tulevad korterid. Probleem ei ole pakkumise suurenemises, vaid selles, et nõudlus ei ole pakkumisele järgi tulnud ning korteritega tehtavate tehingute arv on langenud. Tehingute arvu tipp oli märtsis, mil tehti 699 korteri müügitehingut. Maikuust alates on tehingute arv olnud alla 600 ning augustis oli vastav number 551, mis on märtsiga võrreldes 21% madalam.

Ostjaid küll napib, kuid siiski näeme pea igal nädalal mõnd uut turule tulevat projekti. Sellel on mitu põhjust. Suurtel arendajatel on „torus“ projekte, mis on käima lükatud ja tuleb lihtsalt ära teha. Ka raha pakkumine on suur – paljude arendajate sõnul on neil ressursse rohkem, kui normaalseid projekte, mida teha. Lisaks kohalikele ettevõtetele on Tallinna kinnisvaraarendusse valmis raha paigutama meie naabrid, sealhulgas investorid Soomest ja Venemaalt. Seda, et keegi tõmbaks arendustegevuses pidurit, ei ole hetkel näha.

Kui uusarendusi tuleb turule sama tempoga edasi, siis väheneva nõudluse tingimustes paratamatult kõikidele korteritele ostjaid ei jätku ning viimaste nimel tuleb võidelda. Ennekõike läheb olukord keeruliseks kehva asukoha ja  valesti hinnastatud objektidega. Kuna valikut on turul piisavalt, siis saavad rohkem tähelepanu mitmed detailid: planeeringute ratsionaalsus, panipaikade ning rõdu olemasolu, hoone arhitektuurne lahendus, siseviimistluse kvaliteet, energiatarve, aga ka piirkonna või elamurajooni üldine maine. Projekti alustades potentsiaalse sihtgrupi määratlemine muutub veelgi kriitilisemaks ning paljudel üle viie aasta vanustel planeeringutel on seda väga raske teha.

Täna ei saa öelda, et Tallinna uusarenduste hinnad on langema hakanud. Soodustusi on tehtud mõnes projektis ja seda enamjaolt mitte otsese hinna langetamisega, vaid näiteks mööbli ja muu sisustuse pakkumisega (mis kaudselt tähendab hinnasoodustust). Suurenev pakkumine tekitab aga tulevikus hinnasurve ning võimalik korrektsioon jääb 5-10% piiresse. Vähem puudutab see hästi läbimõeldud ja teostatud projekte, rohkem kehvemaid.

Üha suuremaks väljakutseks arendajatele saab projektide turundamine ja müük. Lähemas tulevikus müüvad hästi vaid need projektid, mida tõepoolest müüakse. Huviliste registreerimisest ja objekti tutvustamisest enam ei piisa ning üha rohkem tuleb mõelda eristumise peale. Iga eduka projektiga käib kaasas mingisugune lugu. Kodu soetades ei taha me osta tükki betooni ja 60 ruutmeetrit tammeparketti. Tahame osta emotsiooni, prestiiži, turvalisust, elukeskkonda. Asi, mille kaubanduskeskuste arendajad on juba ammu ära õppinud. Arendajaid, kes suudavad seda kõike meile müüa, saadab suure tõenäosusega edu.

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et Tallinna uusarenduste turg pakub professionaalsetele arendajatele ning investoritele mitmeid võimalusi, kuid peidab endas ka väljakutseid ja ohte. Ostja seisukohast on tihenev konkurent positiivne. Suureneb valik, paraneb kvaliteet ning tekib ka hinnasurve. Olles leidnud oma vajadustele vastava kodu, ei tasu hinnalanguse ootuses siiski ostu kaugesse tulevikku edasi lükata. Aastate taha jäänud kinnisvarakriis näitas, et heade asjade hinnad ei lange ning neid ostetakse ka raskematel aegadel. Liigne lootus hinnalangusele tähendab tihti ideaalsese kodu kaotamist kellelegi teisele. Kodu ostmine on pikaajaline otsus ning lühiajalised hinnakõikumised ei tohiks seda mõjutada ning võiks pigem jääda spekuleerivate investorite leivanumbriks.

* Avaldatud Äripäeva kuukirjas Kinnisvara 08.10.2014

Lühiülevaade septembrikuu korteriturust

Postitaja: Kristjan Gross @ 15.10.2014 01:53; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maa-ameti tehingustatistika andmetel on suvine passiivne korteriturg mõningal määral aktiviseerunud, sest suuremates linnades on sügis alanud rohkemate tehingutega kui suvel. Ainuke erand on Pärnu, kus tehingute arv on sisuliselt jäänud samaks.

Tallinnas teostati septembris 663 korteriomandi tehingut, mis on 112 tehingu võrra rohkem kui augustis. Üsna märkimisväärne tõus, isegi kui arvestada ühte komplekstehingut kesklinnas, kus müüdi 11 korteriomandit ühes elamus. Ka kevadkuudega võrreldes (märtsis 702 ja aprillis 667 tehingut) oli eelmise kuu tehingute mahu suurusjärk võrreldav – ehk aasta esimesest poolest, millest alates on kinnisvaraturu jahenemisest juttu olnud, on septembrikuu meeldiv üllatus.

Tehingute keskmine hind oli septembris 1447 €/m², mis on ca 3% madalam kui augustis. Aastases võrdluses oli eelmise kuu keskmine siiski 15% kõrgem. Kuude lõikes on hinnatase kõikuv, kuid kvartaalses võrdluses oli kolmandas kvartalis keskmine hind aasta kõrgem 1457 €/m². Tundub, et ennustatud hinnakorrektsioon annab end statistikas oodata.

Tartus teostati septembris 128 korteriomandi tehingut, mis on 2014. aasta teine tulemus (juulis teostati 140 tehingut). Tehingute keskmine hind oli 1193 €/m², mis on käesoleva aasta kuude võrdluses üsna kõrge tulemus, sest ka kevadkuudel kompas turg 1200 eurost hinnataset mitu korda. Mingil määral on tegemist märgilise piiriga, sest 2007. aasta buumi tipus oli linna keskmine hind 1200 €/m² – nüüd, mil kinnisvaraturul oodatakse jahenemist, on hinnatase sama.

Pärnus teostati septembris 63 korteriomandi tehingut, mis on ühe võrra vähem augustiga võrreldes, kuid 4 tehingu võrra rohkem eelmise aasta septembriga võrreldes. Tehingute keskmine hind oli 837 €/m², mis on 5% väiksem augustiga võrreldes. Aastases võrdluses on keskmine hind siiski 13% kõrgem.

Narvas teostati eelmisel kuul 66 korteriomandi tehingut. Sisuliselt sama palju kui Pärnus. Tehingute aktiivsus on alates juunist olnud pidevalt kasvav – juuni maht oli üllatavalt väike 41. Septembrikuu tehingute maht oli eelmise aasta kuude võrdluses suurem. Selle kaudu eristub Narva korterite turg teistest vaadeldavates linnadest, kuna tehingute arv ületab 2013. aasta ühe kuu tehingute mahu. Eelneva taustal on piirilinna korterite keskmine hind tõusnud – septembris oli see 510 €/m², mis on 16% rohkem kui aasta tagasi samal ajal.

RENOVEERIDA VÕI MITTE – SELLES ON KÜSIMUS !

Eilse BNS-i uudise jätkuks toon veidi põhjalikuma käsitluse tarbeks ära ka oma artikli, mille avaldas Postimees 08.10.2014.

Energiasäästliku ehituse teemad on Eestis olnud juba pikalt päevakorras. Ent lahendamata küsimusi on veel rohkem kui küll. Nii on ka tänasel Eesti Kinnisvarafirmade Liidu ja Swedbanki poolt korraldataval traditsioonilisel konverentsil „Kuhu liigub kinnisvaraturg?“ terve blokk pühendatud sellele teemale.

Riigi eluasemepoliitika üheks oluliseks osaks on olnud põhimõte panustada olemasoleva elamufondi säilitamisse. Nii on läbi KredExi liikuvate toetuste innustatud omanikke panustama korterelamute renoveerimisse. See, kui palju ühe või teise renoveerimisprojekti puhul reaalset rahalist säästu energiakuludelt saavutatakse, on teoreetiliselt lihtne matemaatika. Ent reaalsus on kujunenud märksa keerulisemaks läbimõtlemata või kehva kvaliteediga ehituslahenduste tõttu. Ent seda küsimust on ka juba meedias käsitletud ning vigadest õppimist näitab kasvõi juba tervikliku renoveerimise osakaalu suurenemine toetusesaajate hulgas. Minu jaoks on aga huvipakkuv küsimus kuivõrd hindavad tarbijad neid investeeringuid?

Domus Kinnisvara võrdles KredExi poolt 25% ja 35%-lise toetuse saanud korterelamutes tehtud korteritehinguid analoogiliste ent renoveerimata naabermajade tehingutega. Sel määral toetuse saamine eeldab vähemalt piirdekonstruktsioonide soojustamist ning tehnosüsteemide rekonstrueerimist, vajalik saavutatav energiasääst minimaalselt 40-50% varasemast kulust. Võrdlusobjektid valisime Mustamäelt, et saada valimisse piisav hulk tehinguid samadest majadest. Kokku oli valimis 7 rekonstrueeritud maja 32 korteritehinguga ning 82 võrreldavat korteritehingut rekonstrueerimata analoogilise projektiga naabermajadest. Suurem valim aitaks loomulikult paremini välistada korteri seisukorrast, heast müügitööst jne tulenevad erisused, kuid kinnisvaraturu käive seab sellele omad piirid.

Analüüs annab vastakaid tulemusi kuid väga ühemõttelise järelduse. Enamus majade puhul on müügitehingutel keskmine ruutmeetri hind kõrgem, kui sarnastel ent renoveerimata naabermajadel. Ent mitte kõigil. Paari vaadeldud maja puhul hinnavahe sisuliselt puudub ning üks rekonstrueeritud maja on tuntavalt odavam, kui naabermajad. Keskmiselt on siiski vaadeldud rekonstrueeritud majades korterite müügihind 9% kõrgem, kui rekonstrueerimata naabermajades. Ent kui tulemust võrrelda uusehitistega (mitte esmamüük, vaid järelturutehingud kuni 10 a vanustes hoonetes), siis näeme, et rekonstrueeritud majades olev kinnisvara on siiski ca 20% odavam, kui uusehitistes. Seejuures ei ole mitte mingit garantiid, et uues hoones on energiakasutus efektiivsem, kui terviklikult rekonstrueeritud vanas.

Analüüsi järeldus on lihtne – kui kavandada elamu mahukamat renoveerimist, siis lisaks tehnilistele küsimustele tasub mõelda, kas tehtavad kulutused on ka investeeringuna tasuvad. Kas maja korteriomanike vara väärtus kavandatava remondiga suureneb või väheneb? Sellekohane analüüs ei ole liiga keerukas ega aeganõudev ning kaasnev kulu on olematu võrreldes kahjuga, mis võib tekkida. Küll aga annab see vastuse küsimusele, mis piirini tasub kulutusi teha, et majaelanike varandusliku seisu kahjustamise asemel seda hoopis parandada.

Kinnisvara hinna ja energiakulude vastastikuse mõjude küsimus tekib ka uusehituse kavandamisel. Oletame nüüd, et nn kodukulud on meil kahe komponendiga – igakuine laenumakse soetamiseks + igakuine energiakulu käigushoidmiseks. Ning meil on kindel eelarve, mille piires võib muutuda laenumakse ja energiakulu proportsioon. Tänane keskmine ehitushind tavalisel hoonel on ca 1200 eur/m2, energiasäästlikul hoonel on ehitushind kallim. Ent kui palju kallima hoone saaksime endale energiakulude kokkuhoiu arvelt lubada? Kui me vähendame energiakulu 100 kW/m2 kohta aastas, suudaksime me säästa nii palju, et tõsta ehitusmaksumus 1508 eur/m2-ni ja katta sama eelarve piires sellega kaasneva laenumakse. Seega 100 kW/m2 kohta energiakulu kokkuhoidu võimaldab meil tänaste elektrihindade juures ehitada 26% kallima (ja ehk ka parema) hoone. Selline ehitushinna kasv annab meile suhteliselt suure eelise tehnosüsteemide osas, mis peaks tagama parema sisekliima. Energiahinna tõusu korral aga tekib juba puhas võit.

Probleemkohad:
– Järelturu korterite energiaklass on üldjuhul nii madal, et tarbija neid võrreldes hoone kohta järeldusi teha ei saa. Parema klassiga uusarendustes aga puudub veel ülevaade reaalsetest kuludest. Seetõttu ei kajastu energiakasutus kinnisvara hinnas.
– Energiaklassi näitamine on tarbijatele puuduliku ja seega kahjuks ka petliku info esitamine – palju sõltub energiaallikast ja selle arvestuslikust koefitsendist (soojuspump vs elektriküte), samuti ei anna energiaklass infot sisekliima kvaliteedi kohta.
– Elukondliku kinnisvara müük on valdavalt üles ehitatud visuaalsele pildile, mitte pädevale tehnilisele argumentatsioonile. Kinnisvara ostjal on lihtsam näha probleemina parketikahjustust, aga mitte valesti lahendatud ventilatsiooni.

BONUS TRACK:
Lisaks Mustamäe kortermajade rekonstrueerimisele jälgisin pikalt ka ühe energiasäästliku eramu ehituse lugu. Selle ühe konkreetse kaasuse pealt selgus, et muidu sarnase eramu ehitamine passiivmaja standarditele vastavalt oleks tähendanud 32% suuremat ehitusmaksumust. Ent see ei pea nii olema. Konverentsi ettevalmistamiseks toimunud kohtumisel avaldas passiivmajade ehitamise osas Eestis reaalseid tulemusi näidanud Sense juht, et nende arendustegevus on liikumas sinna suunas, et ehitada 150 m2 suurune standardmaja mitte kallimalt, kui 200 000 eurot. See teeks ehitushinnaks vaid ca 17% enam, kui oleks tavalise eramu eeldatav ehitusmaksumus. Seega – mida rohkem selliseid maju ehitatakse, seda tõhusam on arendustöö ning loodetavasti muutub energiasäästliku ehituse hind juba ka massidele kättesaadavaks.

Kortermaja rekonstrueerimine ei pruugi selle väärtust tõsta

Kortermaja rekonstrueerimine ja selle energiasäästlikumaks muutmine ei pruugi Domus Kinnisvara Vahendus OÜ juhatuse liikme Ingvar Allekandi sõnul hoones asuvate korterite turuväärtust tõsta.

Kortermaja

“Proovisime uurida, kui palju on aastaid kestnud riiklikud Kredexi kampaaniad hoonete energiatõhususe suurendamiseks vilja kandnud. Järeldused on, et rekonstrueerimine võib, aga ei pruugi, tõsta kinnisvara väärtust; rekonstrueerimata jätmine võib, aga ei pruugi, vähendada kinnisvara väärtust ja kehva rekonstrueerimine vähendab kindlasti kinnisvara väärtust,” ütles Allekand kolmapäeval Eesti Kinnisvarafirmade Liidu seminaril.

Allekand tõi välja, et rekonstrueerimise tulemusena kasvas võrreldavatel alustel kinnisvara väärtus 9 protsenti. Samas rekonstrueeritud hoonetes asuvad korterid olid jätkuvalt märgatvalt odavamad kui uushoonetes asuvad, hoolimata sellest, et rekonstrueeritud hoonetes võivad elupinnad olla energiasäästlikumad.

Lisaks ei ole 9-protsendiline hinnakasv garanteeritud. “See kasv 9 protsenti on statistiline keskmine. Näiteks üks rekonstrueeritud tüüpprojektiga maja oli selges miinuses,” rääkis Allekand. “Selle maja rekonstrueerimiskvaliteet oli kehv ja see ei olnud visuaalselt nii atraktiivne kui võiks olla. On ka hulk maju, kus võit rekonstrueerimisest on marginaalne.”

“Üldiselt on siin küsimus korteriühistutele: enne, kui me tambime 300 000 eurot oma majasse sisse, tuleks vaadata – mis see tulemus on? Kas korteriomanikud muutuvad sellest rikkamaks või vaesemaks,” rääkis Allekand.

Domus Kinnisvara Vahendus võrdles Mustamäe rekonstrueeritud tüüprojektiga kortermajade kinnisvaratehingute hindu samas piirkonnas asuvate rekonstrueerimata kortermajade kinnisvaratehingute hindadega. Samuti lisas ettevõte analüüsi võrdluseks uushoonete hinnad. Analüüsitud korterite keskmine hind ruutmeetri kohta oli rekonstrueerimata hoonetes 1005 eurot, rekonstrueeritud hoonetes 1095 eurot ja uushoonetes 1319 eurot.

Allikas: BNS

Domus saavutas kinnisvarabüroode TOP-s II koha

Postitaja: Raul Reino @ 08.10.2014 12:35; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Täna avaldati Äripäeva kinnisvarabüroode TOP 2013. aasta majandustulemuste põhjal, kus Domus Kinnisvara saavutas kõrge II koha. Oleme uhked ja täname kõiki oma töötajaid, kliente ja partnereid, kelle abiga on tubli kasv võimalikuks saanud.

Äripäeva kinnisvarabüroode TOPis on esindatud 34 ettevõtet. Valdkonna TOP-i pääsemiseks peab vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 51 %. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal: 2013.a. müügitulu, müügitulu kasv võrreldes 2012. aastaga, 2013.a. ärikasum, kasumi kasv võrreldes 2012. aastaga, rentaablus ja varade tootlikkus aastal 2013.

 

Domuse Tartu kontor aimas juba suvel, et tulemas on hea tulemus ja rõõmustas südamest

Tartu