Päevalille arendus ehk Kodumaja ehitab taas Eestis

Postitaja: Kristo Kivisalu @ 27.09.2013 09:58; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Kodumaja on Eesti ettevõte, mis on spetsialiseerunud eluruumide ehitusele tehases toodetud ruumelementidest. Tegutsenud on Kodumaja alates aastast 1995. Selle ajaga on ehitatud enam kui 4700 kodu.

Valdav enamus kodumaja toodangust ei jää aga Eestimaale. Kodumaja ettevõtete konsolideeritud käibest moodustab eksport enam kui 90%.

Vaatamata sellele on Kodumaja ettevõtete gruppi kuuluv Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ läbi viinud mitmeid edukaid arendusprojekte Eestis. Nende stardiprojektiks oli 2003. aastal eramajade elamurajooni arendamine Ülenurmel. Tänu elamute ühtsele arhitektuurilisele lahendusele on Ülenurme alevikku kerkinud selgesti eristuv koduküla.

Olles välismaal ehitanud edukalt suurel hulgal erinevaid kortermaju, alustas Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ 2005. aastal Tartus Jaamamõisa linnaosas seitsme korterelamu ehitamist. Kolmekorruselistes majades on igaühes 21 korterit. Projekt oli edukas ning paljud rahulolevad inimesed leidsid omale uue kodu Kodumaja toodetud majades.

Viimasest arendusest Eestis on nüüdseks möödunud juba omajagu aega, kuid Kodumaja spetsialistid ei ole istunud käed rüpes. Välja on töötatud uus energiatõhus elamutüüp „Kodu“. Väike korterite arv ja läbimõeldud planeeringud tagavad privaatsuse, sest naabrite vastastikune häirimine on minimeeritud. Samas on säilitatud nn. naabrivalve positiivne mõju ning nii-öelda „oma maja” tunne.

Väikeelamud „Kodu” on väikese korterite arvuga elamud, kus reeglina on vaid 4 korterit. Elamute välisviimistluseks kasutatakse värvitud puitu ja muid ilmastikukindlaid viimistlusplaate. Fassaade ilmestavad suured rõdud ja terrassid ning valdavalt klaasist trepikoja sissekäigupoolne sein, mis loob elamule avarust ning võimaldab paremini kasutada päevavalgust.

Kõik korterid teostatakse lõpliku viimistlusega. Vannitoa mööbel, sauna sisustus ning kogu vajalik sanitaartehnika paigaldatakse tehases, sest nii on võimalik tagada kõrgeim kvaliteet. Viimistlusmaterjalide ja varustuse valikud teostab klient Kodumaja poolt pakutud rikkaliku valiku hulgast.

Elamu konstruktsioonide ja tehniliste süsteemide väljatöötamisel on arvestatud ka seda, et iga korter toimiks üksteisest sõltumata ehk iga korteri omanik tasuks vaid selle eest, mida ja kui palju ta tegelikult tarbib.

Ühe olulise eesmärgina oli seatud luua elamu, kus on võimalik minimeerida energia tarbimist ja muid ekspluatatsioonikulusid. See on osa Kodumaja energiatõhusa elamu kontseptsioonist. Elamutüübi väljatöötamisel on püütud maksimaalselt ära kasutada kõiki Kodumaja seniseid kogemusi, tootearenduse uusimaid saavutusi ja tööstusliku ehitusviisi eeliseid.

Nüüd on Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ alustanud uue Päevalille arendusega Ülenurmel, mille raames ehitatakse kaheksa eelpool kirjeldatud väikeelamut „Kodu“. Pakkumises on nii kolmetoalised kui ka neljatoalised korterid. Iga korteri juurde kuulub suur terrass või avar rõdu. Kaasaegsete ehitustehniliste lahenduste ning kütte- ja ventilatsiooniagregaatide tõttu on elamu äärmiselt energiasäästlik.

Tänaseks päevaks on juba kopp maasse löödud ning müügitegevusega algust tehtud.

Soovitame hoida projekti arengul silm peal: https://www.facebook.com/paevalille

Lisainfot projekti kohta saab meie maakleritelt:

Kristo Kivisalu

GSM: +372 5373 3475

Tel: +372 742 3100

kristo.kivisalu@domuskinnisvara.ee

Diana Kurvits

GSM: +372 5383 0881

Tel: +372 742 3100

diana.kurvits@domuskinnisvara.ee

Aastases võrdluses oli tänavu augustikuu korteriturul seisak

Postitaja: Kristjan Gross @ 06.09.2013 04:25; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Augustikuu korteriturg oli tehingute arvult suuremate muutusteta. Kuigi maa-ameti tehingustatistika alusel oli Tartus rekordiliselt müüke, siis tegelik olukord on sarnaselt teiste suuremate linnadega pigem stabiilne, sest tänavu augustikuu tehingute arv oli neis linnades sisuliselt sama või isegi vähem kui eelmisel aastal.

Tallinnas teostati augustikuus 636 korteriomandi müügitehingut, mis on 90 tehingu võrra vähem kui käesoleva aasta rekordilise maikuu 726 tehingut. Ka võrdluses eelmise aasta augustikuuga, mil tehti 650 korteriomandi tehingut, on tänavu elamispindade tehinguid vähem. See-eest on keskmine hind aastases võrdluses oluliselt kasvanud – eelmise kuu keskmine hind oli 1251 €/m², mis on 14% kõrgem kui aasta tagasi.

Nagu öeldud, oli maa-ameti tehingustatistika andmetel Tartus korteriomandite tehingute arv rekordiline. Augustis vormistati 174 tehingut, millesarnast mahtu pole juba aastaid olnud. Samas sisaldas see number 18 korteriomandi  müüki ühest arendusest, mis oli sisuliselt tehingute lõppvormistus. Seega võib lugeda reaalseks korterite tehingute mahuks 156 tehingut, mis on samaväärne eelmise aasta Tartu korteriturule.

Juulikuuga võrreldes keskmine hind ülikoolilinnas langes ca 4%, olles augustis 1040 €/m². Kui jätta välja selle ühe arendusprojekti korterite tehingute vormistamine, siis keskmine hind oleks ca 960 €/m². See on sama hinnatase, mis aasta tagasi augustis.

Pärnus teostati augustis 59 korteriomandi tehingut (sama palju oli ka 2012. aasta augustis), mis on 4 võrra rohkem kui juulis. Keskmine hind tõusis ca 5%, olles augustis 844 €/m². Aastases võrdluses on Pärnu elamispindade hinnad kasvanud 6,3%.

Narva korteriturg on suured hüpped jätnud seljataha – kõrgeim keskmine hind ja tehingute arv jäid aasta esimesse poolde. Augustikuu tehingute aktiivsus oli tagasihoidlik 40 müüki, millede keskmine hind oli 419 €/m². Üldist hinnakasvu näitab aastane võrdlus: sama tehingute mahu juures (2012. augustis oli 39 korteriomandi tehingut) on tänavu augustikuu keskmine hind 17% kõrgem.

Neli vaatlusalust linna on küll erineva kinnisvaraturu aktiivsusega, kuid eelmise kuu tehingute statistika viitab ühele sarnasele joonele – aastases võrdluses pole tehingute arv kasvanud, vaid kohati isegi langenud. Suurima tehingumahuga kuud jäid kõigis neljas linnas aasta esimesse poolde, viimased kuud on olnud pigem stabiilsed. Kuigi sügiskuud ja aasta lõpp on peaaegu alati olnud väga aktiivsed müügikuud, on edaspidi huvitav vaadata, mida teeb kinnisvaraturg langetatud majandusprognooside taustal.

Võidujanu kruvib hinda – enampakkumine kui tõhus müügitehnika.

Postitaja: Rando Vanaveski @ 04.09.2013 05:06; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kuidas talitada, kui müüdavale kinnisvaraobjektile, olgu selleks korter või maja, on korraga mitu ostuhuvilist? Müüja seisukohalt on sellisel puhul otstarbekas korraldada enampakkumine.

Kinnisvaraturg on aktiivne ning tõusuteel – seda nii tehingute arvu kui ka tehinguhindade osas. Räägitakse isegi sellest, et turul on taaskord näha mõningaid buumile iseloomulikke jooni. Usun, et buumist me tänasel turul siiski rääkida ei saa. Pigem oleme pärast masuaastaid, mil tehinguid tehti vähe ja hinnad olid kriisile iseloomulikul madalal tasemel, taaskord normaalselt toimival turul. Samamoodi nagu hinna allapoole tingimine on normaalse kauplemise loomulik osa, on seda ka ülestingimine enampakkumisel. Domus Kinnisvara kogemuse kohaselt on oskusliku ja läbimõeldud tegutsemise abil võimalik jõuda müüdava kinnisvaraobjektiga tehingusse kõrgema hinnaga, kui algselt välja reklaamitud pakkumishind.

Enampakkumine on tõhus müügitehnika tänu defitsiidi tundele. Peaaegu alateadvuslikult eeldatakse, et enampakkumisele pannakse objektid, mis on soodsa hinnaga ning et enampakkumisel on mitu pakkujat. Esimene eeldus meelitab pakkujaid ligi ning teine sunnib pakkuma üle esialgse küsitud hinna. Kogenud kinnisvaraspetsialist suudab tuginedes ostuhuviliste võitmise soovile ning kaotuse hirmule mõlemad eelnimetatud eeldused tõhusalt müüja huvides tööle rakendada.

Enampakkumise läbiviimise vorme on mitmeid. Neist kõige levinum on klassikaline ehk inglise oksjon. Selle põhimõte on lihtne – kõik oksjonil osalejad saavad teatud aja jooksul pakkuda üksteisest kõrgemat hinda ning kõrgeima hinna pakkuja on oksjoni võitnud. Klassikaline oksjon annab hea tulemuse juhul, kui müüdavale kinnisvaraobjektile on vähemalt kaks, kuid soovitavalt kolm või enam tõsist kosilast. Sellisel puhul võib eeldada, et suure huvi tõttu pakutakse üksteist korduvalt üle ning müügihind tõuseb märkimisväärselt.

Kui aga müüdavale objektile on küll korraga mitu huvilist, kuid on ette näha, et ei olda valmis märkimisväärseks ülepakkumiseks, siis võib klassikalisest oksjonist märksa parema lõpptulemuse anda nn pimepakkumine. Sarnaselt klassikalisele oskjonile antakse ka pimepakkumise puhul osalejatele konkreetne aeg, mille jooksul pakkumisi vastu võetakse. Erinevus peitub selles, et pimepakkumise puhul ei avaldata ühtegi pakkumist teistele oksjonil osalejatele. Oksjonil osalejad peavad kokkulepitud ajaks edastama müügikorraldajale oma pakkumise (näiteks e-posti teel) ning oksjoni võidab see, kelle pakkumine on tähtaja saabumisel kõige parem. Kuna ükski osaleja ei tea, kui kaugele konkurendid oma pakkumistega lähevad, siis piisab oskjoni õnnestumiseks ka sellest, kui 2-3 osalejast vaid üks on valmis müüdava objekti eest märkimisväärselt rohkem maksma. Avalikul oksjonil loobuksid konkurendid ehk pärat 1000 eurost hinnatõusu, kuid pimepakkumine võib anda kordades parema tulemuse.

Kuidas aga hinnata ostusoovijate huvi suurust ning valida kahe eelneva oksjoni vormi vahel? Selleks kahjuks ühest valemit ei ole. Abiks on kindlasti kogenud kinnisvaraspetsialist, kes oskab klientide sõnadest ja hoiakust välja lugeda rohkem, kui valdkonda mittetundev inimene.

Kui kahe eelneva enampakkumise käigus müüdava vara hind tõuseb, siis kolmanda, Eesti turul ehk vähem kasutatud nn hollandi oksjoni puhul vara hind oksjoni käigus hoopis langeb. Hollandi oksjoni korral alustatakse müüki kõrgema hinnaga ning hinda langetatakse, kuni keegi on valmis vara ära ostma. Hinna langemise samm ja sagedus lepitakse eelnevalt kokku ja tehakse kõigile teatavaks. Hinnale on võimalik seada ka alampiir. Enamasti langetatakse hinda kord päevas või mõningatel juhtudel lausa kord tunnis. Hollandi oksjon eeldab teistest enampakkumise tüüpidest veelgi põhjalikumat ettevalmistust ja seab suuremad nõudmised ka oksjoni korraldajale ning turundustegevusele – info oksjoni toimumise kohta peab jõudma võimalikult suure sihtgrupini. Sellise nn tagurpidi oksjoni üheks eeliseks on kindasti see, et õige objektivaliku ja oskusliku elluviimise tulemusena võib müügiprotsess olla väga lühike, tehinguni jõutakse kiiresti ning sellise hinnaga, mis rahuldab nii müüjat kui ka ostjat.

Kodu ostmine ja müümine on paljudele emotsionaalselt raske otsus ning igasugune enampakkumine võib potentsiaalsetes ostjates tekitada väga vastakaid tundeid. Oksjonil on alati kaotajaid, kes jäävad ihaldatud objektist ilma. Et oksjon kulgeks võimalikult valutult, on tähtis selle korrektne läbiviimine, mistõttu teeme tavaliselt lühikese juhendiga mängureeglid kõigile osalistele alati üheselt selgeks ning protsessi käigus reegleid ei muuda.

Eduka enampakkumise kolm kuldreeglit:

1) Turunda laialt – ostuhuvi võib tulla sealt, kust seda oodata pole

2) Presenteeri konkurentsi ja tekita sellega defitsiiti

3) Kehtesta selged mängureeglid ning jää neile kindlaks

* Artikkel ilmus Äripäeva Kinnisvarateatmikus 04.09.2013

Enampakkumine – tõhus müügitehnika

Tõenäoliselt ei ole enam kellegi jaoks uudis, et kinnisvaraturg on aktiivne ning tõusuteel – seda nii tehingute arvu kui ka tehinguhindade osas. Räägitakse isegi sellest, et turul on taaskord näha mõningaid buumile iseloomulikke jooni. Usun, et buumist me tänasel turul siiski rääkida ei saa. Pigem oleme pärast masuaastaid, mil tehinguid tehti vähe ja hinnad olid kriisile iseloomulikul madalal tasemel, taaskord normaalselt toimival turul. Samamoodi nagu hinna allapoole tingimine on normaalse kauplemise loomulik osa, on seda ka ülestingimine enampakkumisel. Domus Kinnisvara kogemuse kohaselt on oskusliku ja läbimõeldud tegutsemise abil võimalik jõuda müüdava kinnisvaraobjektiga tehingusse kõrgema hinnaga, kui algselt välja reklaamitud pakkumishind.

Enampakkumine on tõhus müügitehnika tänu defitsiidi tundele. Peaaegu alateadvuslikult eeldatakse, et enampakkumisele pannakse objektid, mis on soodsa hinnaga ning et enampakkumisel on mitu pakkujat. Esimene eeldus meelitab pakkujaid ligi ning teine sunnib pakkuma üle esialgse küsitud hinna. Kogenud kinnisvaraspetsialist suudab tuginedes ostuhuviliste võitmise soovile ning kaotuse hirmule mõlemad eelnimetatud eeldused tõhusalt müüja huvides tööle rakendada.

Kuidas talitada, kui müüdavale kinnisvaraobjektile, olgu selleks korter või maja, on korraga mitu ostuhuvilist? Müüja seisukohalt on sellisel puhul otstarbekas korraldada enampakkumine.

Enampakkumise läbiviimise vorme on mitmeid. Neist kõige levinum on klassikaline ehk inglise oksjon. Selle põhimõte on lihtne – kõik oksjonil osalejad saavad teatud aja jooksul pakkuda üksteisest kõrgemat hinda ning kõrgeima hinna pakkuja on oksjoni võitnud. Klassikaline oksjon annab hea tulemuse juhul, kui müüdavale kinnisvaraobjektile on vähemalt kaks, kuid soovitavalt kolm või enam tõsist kosilast. Sellisel puhul võib eeldada, et suure huvi tõttu pakutakse üksteist korduvalt üle ning müügihind tõuseb märkimisväärselt.

Kui aga müüdavale objektile on küll korraga mitu huvilist, kuid on ette näha, et ei olda valmis märkimisväärseks ülepakkumiseks, siis võib klassikalisest oksjonist märksa parema lõpptulemuse anda nn pimepakkumine. Sarnaselt klassikalisele oskjonile antakse ka pimepakkumise puhul osalejatele konkreetne aeg, mille jooksul pakkumisi vastu võetakse. Erinevus peitub selles, et pimepakkumise puhul ei avaldata ühtegi pakkumist teistele oksjonil osalejatele. Oksjonil osalejad peavad kokkulepitud ajaks edastama müügikorraldajale oma pakkumise (näiteks e-posti teel) ning oksjoni võidab see, kelle pakkumine on tähtaja saabumisel kõige parem. Kuna ükski osaleja ei tea, kui kaugele konkurendid oma pakkumistega lähevad, siis piisab oskjoni õnnestumiseks ka sellest, kui 2-3 osalejast vaid üks on valmis müüdava objekti eest märkimisväärselt rohkem maksma. Avalikul oksjonil loobuksid konkurendid ehk pärat 1000 eurost hinnatõusu, kuid pimepakkumine võib anda kordades parema tulemuse.

Kuidas aga hinnata ostusoovijate huvi suurust ning valida kahe eelneva oksjoni vormi vahel? Selleks kahjuks ühest valemit ei ole. Abiks on kindlasti kogenud kinnisvaraspetsialist, kes oskab klientide sõnadest ja hoiakust välja lugeda rohkem, kui valdkonda mittetundev inimene.

Kui kahe eelneva enampakkumise käigus müüdava vara hind tõuseb, siis kolmanda, Eesti turul ehk vähem kasutatud nn hollandi oksjoni puhul vara hind oksjoni käigus hoopis langeb. Hollandi oksjoni korral alustatakse müüki kõrgema hinnaga ning hinda langetatakse, kuni keegi on valmis vara ära ostma. Hinna langemise samm ja sagedus lepitakse eelnevalt kokku ja tehakse kõigile teatavaks. Hinnale on võimalik seada ka alampiir. Enamasti langetatakse hinda kord päevas või mõningatel juhtudel lausa kord tunnis. Hollandi oksjon eeldab teistest enampakkumise tüüpidest veelgi põhjalikumat ettevalmistust ja seab suuremad nõudmised ka oksjoni korraldajale ning turundustegevusele – info oksjoni toimumise kohta peab jõudma võimalikult suure sihtgrupini. Sellise nn tagurpidi oksjoni üheks eeliseks on kindasti see, et õige objektivaliku ja oskusliku elluviimise tulemusena võib müügiprotsess olla väga lühike, tehinguni jõutakse kiiresti ning sellise hinnaga, mis rahuldab nii müüjat kui ka ostjat.

Kodu ostmine ja müümine on paljudele emotsionaalselt raske otsus ning igasugune enampakkumine võib potentsiaalsetes ostjates tekitada väga vastakaid tundeid. Oksjonil on alati kaotajaid, kes jäävad ihaldatud objektist ilma. Et oksjon kulgeks võimalikult valutult, on tähtis selle korrektne läbiviimine, mistõttu teeme tavaliselt lühikese juhendiga mängureeglid kõigile osalistele alati üheselt selgeks ning protsessi käigus reegleid ei muuda.

Eduka enampakkumise kolm kuldreeglit:

1) Turunda laialt – ostuhuvi võib tulla sealt, kust seda oodata pole

2) Presenteeri konkurentsi ja tekita sellega defitsiiti

3) Kehtesta selged mängureeglid ning jää neile kindlaks