Mis vahe on eksperthinnangul ja ekspertarvamusel?

Postitaja: Kristjan Gross @ 17.05.2013 10:46; kategooriad: Hindamine
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Nii nagu igas valdkonnas, on ka kinnisvara hindamises mitmeid mõisteid, mis on erialainimestele teada ja üheselt mõistetavad. Kõnekeeles on siiski nii maakleritel kui teistel hindamisteenuse tarbijatel ja tellijatel juurdunud teistsugused väljendid.

Pean silmas mõisteid, mis käivad hindamisteenuse toodete kohta: räägitakse hindamisaktist ning aetakse segi eksperthinnang ja ekspertarvamus. Teema pole oluline ainult õige sõnakasutuse pärast, vaid terminist tähtsam on nende sisu – neil kahel on erinev sisu ja eesmärk.

Hindaja töö tulemusel valmib dokument, mida kõnekeeles nimetatakse tihti hindamisaktiks. Üldjuhul peetakse selle all silmas eksperthinnangut. See on detailne ja põhjalik hindamisaruanne, mis sisaldab kogu asjassepuutuvat uuritud materjali ja analüüsi, mille abil jõuti hindamistulemuseni.

Oma põhjalikkusega on eksperthinnang kasutatav rahalisi ja varalisi otsuseid nõudvates situatsioonides: laenu väljastamine vara tagatisel, kohtulikud vaidlused (sh vara jagamine), õiglase väärtuse hinnang ettevõtete finantsaruandluses jm. Eksperthinnangu eesmärk on üldjuhul konkreetse numbrina väljendada hindamistulemus.

Hindamisstandard EVS 875-4 «Hindamise head tavad ja hindamistulemuste esitamine» järgi esitatakse hindamistulemus eelnevalt kokkulepitud ja standardi nõuetele vastavas vormis. 2010. aastal kehtima hakanud sama standardi uuendatud versioon erineb varasemast selle poolest, et ei sisalda enam mõistet ekspertarvamus. Seega on ekspertarvamus vormivaba, talle ei ole ette kirjutatud kohustuslikku sisu.

Iseenesest on ekspertarvamus levinud kui eksperdi esitatav konsultatsioon, mida võib anda nii kirjalikult kui suuliselt. Eksperdi kirjalik konsultatsioon on vormivaba dokument, mille eesmärk, sisu ja maht lepitakse tellijaga eelnevalt kokku. Üldjuhul ei ole ekspertarvamus eriti põhjalik, mistõttu konsultatsiooni tulemuseks ei saa olla näiteks objekti turuväärtus konkreetse numbrina väljendatuna, vaid pigem hinnavahemikuna.

Kui klient soovib näiteks teada vara müügihinda, polegi vaja mahukat eksperthinnangut, vaid piisab lühikesest konsultatsioonist, kus soovituslik hind esitatakse vahemikuna.

Lühema ja vähem põhjaliku dokumendi pealkiri polegi eriti oluline – seda võib nimetada ekspertarvamuseks või konsultatsiooniks. Oluline on meeles pidada, et see dokument ei vasta kehtivale EVS-standardile ega ole pankade poolt aktsepteeritud tagatisvara hindamiseks sobiv. Muudes kinnisvaraalastes küsimustes on ekspertarvamus sobiv formaat.

Hindamisstandardis EVS 875-4 on teiseks ametlikuks hindamisaruande vormiks lisahinnang. Tegemist on varem koostatud eksperthinnangu täiendusega, mis vormistatakse lisana. Selle dokumendi koostamisele eelnevalt peab olema sama objekti kohta koostatud kõikidele nõuetele vastav eksperthinnang.

Lisahinnangut kasutatakse üldjuhul ehitatavate või renoveeritavate objektide mitmeetapilisel hindamisel laenutagatise eesmärgil. Algselt koostatud eksperthinnangu järel hinnatakse parendatud vara turuväärtus ja selle kasv, mis on aluseks krediidiasutuse järgmiseks laenusummaks.

Artikkel ilmus Postimehe erilehes “Kodu ja Kinnisvara”.

Eluaseme kvaliteedi parandamisel kasvuruumi küllaga

Käesoleval nädalal avaldatud Eesti Inimarengu Aruanne 2012-1013 ei jäta puudutamata ka kinnisvaraturgu ja sisaldab palju huvitavat informatsiooni. Näiteks selgub, et Eestiga sarnased riigid OECD parema elu indeksi järgi, mis puudutab eluaset (mõõdikuteks tubade arv, eluaseme baaskvaliteet, eluasemekulude osakaal) on Ungari, Tšiili ja Poola. Elukvaliteedi indikaatoreid lähemalt vaadeldes selgub aga tõsiasi, et OECD 36 riigi hulgas on Eesti eluaseme kvaliteedilt eelviimasel kohal. Aruandes tõdetakse, et Eesti paistab teravalt silma eluruumide nõrga baastaseme poolest. Eesti probleemideks võrreldes teiste riikidega on ruumipuudus, pehkinud aknad, rõskus, WC ja duširuumi puudumine, puuduvad rohealad ja kohad õues istumiseks. Elementaarsed sanitaartingimused on enamiku OECD maades kõigil leibkondadel olemas, Eestis puuduvad aga WC ja duširuum 13% peredest. Selle näitajaga sarnaneme Türgile ja Tšiilile, ning Lätile, Leedule, Bulgaariale ja Rumeeniale. Lisaks eristub Eesti veel sellega, et eakad inimesed on elementaarsete sanitaartingimustega üle kahe korra halvemini varustatud kui nooremad. Viiendikul Eesti üle 65-aastastest inimestest on välikäimla, duširuumi pole.

Eluaseme kvaliteet on oluline kogu elukvaliteedi ja heaolu näitajana. Me tuleme sealt, kust me tuleme ja selge on, et nõukogude mõttelaad erines oluliselt sellest, mis valitses samal ajal lääne ühiskonnas ning meie suur mahajäämus eluaseme kvaliteedilt on okupatsiooni üks päranditest. Tänase Eesti riigi puudulik, et mitte öelda olematu eluasemepoliitika ei ole antud näitajate olukorda muidugi parandanud. Millised on lahendused? Kui me tahame oma elukvaliteeti parandada, ja seda me kindlasti tahame, siis näitavad aruande järeldused seda, et kinnisvara arendamises piire pole ja investoritel-arendajatel-ehitajatel jagub kõvasti tööd veel aastakümneteks. Eestis keskendutakse liiga palju pseudoküsimuste peale, a’la „Kas lammutada Mustamäe või mitte“, kuid tegelikult on tühja maad, kuhu ehitada inimväärseid ja kaasaja nõudmistele vastavaid eluasemeid piisavalt ja nende ehitamist tulebki jätkata. Ja kui midagi on kindlasti vaja lammutada, siis barakke, kuiv- või välikäimlaga varustatud piirkondi ja korterelamuid on määral, mis peaks kindlustama töö koguses, et teisele poole lahte pole seda vaja otsima minna. Piisab lihtsalt, kui näiteks Põhja-Tallinna linnaosas veidi ringi jalutada.

Korralik kinnisvara arendamine aitab tõsta eluaseme kvaliteeti ja muuta meid õnnelikumaks rahvaks. Kinnisvara mullid võivad tulla ja minna, kuid aastakümnete pikkust vaadet silmas pidades ei ole Eestil pääsu uutest elurajoonidest, kvaliteetsetest korterelamutest ja elamutest.

Maaelu-romantika ja linnamugavus pole alati vastandid

Postitaja: Domus @ 08.05.2013 10:08; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maaklerina täheldan kaht mõneti vastandlikku tendentsi. Ühelt poolt on üha nooremad inimesed kolimas eramutesse, soovides seeläbi parandada elukvaliteeti, suurendada privaatsust ning võimaldada looduslähedasemat keskkonda oma lastele. Teisalt aga püüavad nii mõnedki pered kolida kinnisvarabuumi käigus rajatud eramukvartalist taas tihedamasse asustusse, kus on parem taristu. Head elukvaliteeti suudab aga pakkuda nii üks kui teine ning kohati vägagi võrdsetel tingimustel.

Peale asukoha, mis on kinnisvara valikul üks tähtsamaid kriteeriume, teadvustavad inimesed üha enam ka naabruskonda, naabreid ning logistilist infrastruktuuri. Sage põhjus eramusse kolimisel on soov saada rahu naabritest. Enamik nõukogude ajal (aga kahjuks ka paljud tänapäeval) ehitatud majad kannatavad läbikostvuse all ning pidev remont, laste jooksmine ning naabrinaise toidulõhnad väsitavad ühel hetkel meid kõiki.

Uuselamukvartalisse eramu ostmine aga ei pruugi seda probleemi lahendada – kõrghaljastuseta väli kannab sumedal suveõhtul edasi naabrite grillipeo melu ja lõhnad, koerte haukumise ning hommikused muruniitmised. Naabrid võivad muuta elu nii korteris kui majas väga toredaks kogemuseks, kuid sama teha sellest ka igapäevase piina. Seetõttu tasub eluruumi ostmisel pigem küsida, kas elamus või eramupiirkonnas on moodustatud ühistu ning kas ja millised ühiselu korraldavad kokkulepped on naabrite vahel tehtud.

Mis saab määravaks?

Enamasti võetakse «maale» kolimine ette laste sündides, et järelkasvul oleks, kus kasvada. Maal elamine tähendab laste jaoks peaaegu garanteeritult seiklusterohkemat ja elutervemat lapsepõlve, kui paneelmajade sisehoovides olevate liivakastide vallutamine. Sellele aga vastandub linnast maale kolimise logistiline müsteerium – muretu lapsepõlv väikelapsel kestab tunduvalt vähem perioodist, mil vanematest saavad taksojuhid erinevate huviringide, koolide, lasteaedade jms vahel.

Sellega kaasnev ajakulu on märkimisväärne ning kui liita juurde kütusekulu, on mõnikord mõistlikum valida kallima kuumaksega eluruum linnas. Linnades on lisaks paneelmajadest koosnevatele magalarajoonidele ka mõnusaid, privaatseid, madala hoonestuse ning kõrge haljastusega piirkondi.

Kuid ka linnakorter ei tähenda automaatselt seda, et kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses. Tegelikult on ka piisava infrastruktuuriga linnalähedasi valdu ja vallakeskusi, mis võivad osutuda mõistlikumaks valikuks väiksema rahakotiga noortele peredele. Hästi korraldatud ühistransport võib olla heaks alternatiiviks autole ning kasvades saavad lapsed enda transportimisega üldjuhul ise hakkama.

Koolide, poodide ja huviringide kaugus ning asukoht mõjutavad hilisemat elu, mistõttu tasub põhjalikult läbi mõelda, millised saavad olema pere liikumisvajadused järgnevatel aastatel. Linnalähedased piirkonnad on erinevalt arenenud – põhjalikult tuleks uurida, kas ja kuidas on huvipakkuvas piirkonnas üles ehitatud taristu.

Rohelust saab kõikjal

Äärelinnas või linnast väljas paikneva maja kõral on korter linnas alati likviidsem vara, pakkudes paindlikumat elu – vajadusel on korter kergelt müüdav või välja üüritav. Siiski ei ole paindlikum ja mugavam elu korteris alati soodsaim variant igakuiseid kulusid silmas pidades.

Eelkirjeldatud igapäevase liikumise kulusid kalkuleerides tuleb arvestada, et erinevate remondifondide ning kortermajade renoveerimiseks võetud laenumaksete tõttu ületavad korterite ülalpidamiskulud nii mõnelgi juhul uute ja säästlike eramute ülalpidamiskulusid.

Seda eriti juhul, kui eramu ehitamist alles kavandatakse ning tulevasel omanikul on võimalik teha kõik mõistlik selleks, et maja saaks energiasäästlik ja hea sisekliimaga.

Eramu soodsamaid igakuiseid ülalpidamiskulusid täiendavad siiski perioodilised väljaminekud aiatarvikute, uue terrassimööbli ja muu vajaliku näol, mis korteris elades kindlasti kuluarvest välja jääksid.

Üha rohkem on uusi arendatavaid kortermaju, kuhu on rajatud piisavad ühiskondlikud alad õuealade, grillinurkade või ühiste terrasside näol – järjest enam mõeldakse ka privaatsete rohealade liitmisest korterite juurde.

Kuldne kesktee

Oma maja unistus on paljudel inimestel jäänud tõenäoliselt täitumata just finantsilistel põhjustel. Samas on 4-toaline linnakorter tihtipeale samas hinnas pindalalt võrdse, ent märksa privaatsema eramajaga linna lähiümbruses. Nii ei olegi hind suurematele peredele peamiseks kriteeriumiks.

Kooselu alustanud paarile aga ei pruugi eramu olla funktsionaalselt sobiv. Seetõttu tasub alternatiivse võimalusena kaaluda linnakorterile lisaks väikese suvekodu või mõnes Eesti väikekohas paikneva suvituskorteri soetamist – nii on olemas mugav elu linnakorteris ning eraldi pelgupaik looduse keskel.

Eesti väikekohtades on veel piisavalt vanu talumaju ja suvilaid, mis ootavad uuesti ellu äratamist ning lihtsalt imeilusaid krunte, kuhu oma väike maja ehitada. Praegu kipub maal elavate vanaemade/vanaisade põlvkond hääbuma ning suvilakultuur on uuel kujul taas tärkamas.

Korteri ja eramu võrdluses ei saa öelda, kumb on parem või halvem – eelkõige sõltub see konkreetse pere vajadustest ja soovidest. Kindlasti tasub aga olla oma uue kodu ostu kavandades ja ellu viies põhjalik.

5 nõuannet valiku lihtsustamiseks

1. Pane kirja oma pere vajadused. Tõsta nimekirja ette need, milles ei saa teha järeleandmisi – kõigi teiste osas kaalu alternatiive.

2. Pööra tähelepanu naabritele ning ühistegevusele. Uuri, kas on loodud ühistu ning millistes ühiselu reeglites on kokku lepitud.

3. Mõtle läbi oma pere igapäevane liikumine – kes, kuidas, kuhu ja millal peab minema? Ja kuidas see kajastub pere igakuises eelarves? Mõnikord tasub suurendada laenumakset vähenevate transpordikulude arvelt või vastupidi.

4. Vaata ülapidamiskulusid. Muuhulgas proovi hinnata neid kulusid, mis võiksid tekkida lähitulevikus ning kuidas need hakkavad kajastuma pere igakuises eelarves. Kallim, ent parem objekt võib tihtipeale kujuneda lõpuks odavamaks.

5. Vaata ringi avatud ja realistliku pilguga. Tihti on mugavam elada ikkagi linnakorteris ning harrastada maaelu-romantikat enda või sõbra suvilas. Samas võib ka maalt linnakorterisse kolimine kujuneda ootamatult frustreerivaks.

* Artikkel ilmus Postimehe lisas Eluruum mai 2013

Tallinnas 30% rohkem tehinguid, Narvas 30% kõrgemad hinnad

Aprillikuu korteriturg oli Tallinnas väga aktiivne- tehinguid tehti 721, mis on märtsikuuga võrreldes 28% kõrgem ning aastases võrdluses ca 30% kõrgem. Keskmine hind Maa-ameti andmete järgi küll veidi langes, kuid oli siiski teist kuud järjest üle 1200 €/m² ehk 1205 €/m²

Uusi kortereid müüdi pealinnas esialgsetel andmetel 52. Nii uute korterite kui järelturu korterite aktiivsem turg oli Kesklinnas, kus toimus 23% kõikidest linna korterite tehingutest. Piirkonna keskmine hind on ca 1600 €/m² ning uute korterite keskmine hind ca 2100 €/m². Teine suure elamufondi ja tehingutega piirkond on Lasnamäe linnaosa, mille ostu-müügi tehingute osakaal oli eelmisel kuul 22%. Samas on tegemist kõige madalama keskmise hinnaga linnaosaga, kus ainukesena on keskmine hind alla 1000 €/m² ehk 941 €/m². Ka uute elamute hinnatase on madalam, olles ca 1100 €/m².

Tartus tehti aprillis 146 korteriomandi tehingut. See on tulemus, mida ületas eelmisel aastal ainult augustikuu 155 tehinguga. Keskmine hind tegi möödunud kuul mõneprotsendise languse, jäädes tasemele 947 €/m². Aastases võrdluses on hinnatase kasvanud ca 11%. Uute korterite esmamüüke oli 5, mis on üllatavalt vähe. Veidi rohkem oli tehinguid mõned aastad tagasi ehitatud elamute korteritega. Selliste tehingute hinnatase jäi vahemikku 1400 – 1700 €/m².

Pärnus teostati aprillis 49 korteriomandi tehingut keskmise hinnaga 782 €/m². Eelmise aasta sama ajaga võrreldes on see ca 19% kõrgem.

Narva linna korteriturg pakkus taas üllatust, sest üle keskmise hea tehingutemahu (62 tehingut) juures tegi keskmine hind märtsikuuga võrreldes ca 27% kasvu, saavutades tulemuseks 491 €/m². 2012. aasta aprillikuuga võrreldes on Ida-Virumaa pealinna korterite keskmine hind ca 30% kõrgem.

Miks kasutada kinnisvara müües või ostes maaklerit

Postitaja: Liia Laid @ 06.05.2013 10:10; kategooriad: Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Maakler võib müüja või ostja eest paljugi ära teha, aga loomulikult on teenusel oma hind.

Hakates omale uut kodu soetama või soovides olemasolevat maha müüa, tekib ikka küsimus, kas tegeleda sellega ise või kasutada maaklerit. Kui ostjaks on hea sõber, siis on vaevalt mõtet maaklerile teenustasuna sajalisi loovutada. Ent kui võib arvata, et müük ei lähe kõige libedamalt või pole ostjal aega netisügavustes pakutava hulgas kaevuda, saab maakler abiks olla.

Maakleri kasutamine oma korteri müügi korraldamises oli meie jaoks parim lahendus. Hoidsime kokku aega ning meil polnud vaja ise paberitega toimetada,” ütleb harjumaalane Aivi Müür, kes selle aasta alguses müüs maha oma Kristiine linnaosas asunud kolmetoalise korteri. Müüri sõnul otsustas ta maakleriteenuse kasuks eelkõige seetõttu, et endal poleks olnud aega tühjalt seisvat korterit huvilistele näitamas käia. Maakler andis nõu ka korteri müügihinna määramisel, olles enne ära teinud turuanalüüsi. Vastavalt soovitusele langetas Müür korteri müügihinda, kuna soovis kinnisvara kiiresti maha müüa.

„Olin arvestanud, et korter vahetab omanikku ehk nii kuu ajaga, kuid juba päev pärast kuulutuse ilmumist olid ostuhuvilised olemas ja leidus ka kindel ostja,” meenutab ta. Maakler koordineeris asjaajamist pangaga, mis endalt oleks parasjagu aega ning ka vastavaid teadmisi nõudnud. Maakler pani kinni ka aja notari juurde ja tegi kõik vajaliku, et ostu-müügi tehing saaks osapoolte jaoks kiiresti ja sekeldusteta vormistatud. Müürile meeldis, et ostjate jaoks uuris maakler korteriühistult ka maja renoveerimise plaane.

Aivi Müüril ja ta perel aitas linnakorteri kiiresti ja mõistliku hinnaga maha müüa Domus Kinnisvarabüroos töötav, Aasta Maakler 2010/2012 tiitliga kutseline kinnisvaramaakler Liia Laid. „Veel tänagi leidub kliente, kes arvavad, et maakleri ülesanne on vaid kuulutuse riputamine internetti ja sellega tema tegevus piirdub. Päris nii see ikkagi ei ole,” ütleb ta.

Laidi sõnul on maakleri esmaseks ülesandeks selgitada välja kliendi soov, millised on tema väljavaated kinnisvara müümiseks või soetamiseks tema esitatud tingimustel ja tutvustada kliendile turu hetkeseisu. Seejärel vaatab maakler kinnisvara üle ja kontrollib tehinguks vajalike dokumentide olemasolu ja vastavust registrites.
Maakler kavandab ka müügistrateegia. Sellele järgneb juba paljudele ostusooviga klientidele tuttav objekti esitlemine.

Jooksvalt ja regulaarselt peab maakler teavitama klienti käsundi täitmise käigust. Kui kinnisvarale ostja või ostjale soovitud uus kodu leitud, toetab maakler pooltevahelistel läbirääkimistel, ostu- ja müügilepingute ettevalmistamisel ja notariga suhtlemisel. Samuti teeb maakler vajadusel koostööd finantsasutustega.

Rohkem reklaami

„Ainuüksi kuulutuse riputamine kinnisvaraportaali ei ole tõesti kuigi kulukas ja seetõttu võib jääda mulje, et nii on odavam ja maakleri abi pole vaja. Kinnisvarafirmal on aga tunduvalt rohkem võimalusi,” sõnab Laid. Kuulutatakse mitmes kinnisvara pakkuvas internetiportaalis.
Praktika on näidanud, et tehingut otsivad kliendid ei sorteeri kõiki portaale läbi, piirdutakse vaid ühe suurema portaaliga. Kui aga juhtub, et omanik on oma pakkumise välja pannud vaid ühele veebilehele, ei pruugi see otsijale lihtsalt silma jääda.

Lisanduvad veel mitmed kinnisvarabüroo reklaamivõimalused: eripakkumised portaalide esilehtedel, välireklaam, mis nõuab kooskõlastust omavalitsuses ja reklaamimaksu tasumist ja veel palju muud, sealhulgas ka kauba pakkumine piiri taha. „Kuulutamine on üks väikseim osa kinnisvara müügis. Tunduvalt edukam tulemus saadakse läbi infopagasi, mida maakler omab,” selgitab maakler.

Ent loomulikult ei ole olemas tasuta lõunaid ning iga teenuse eest tuleb ka maksta. Kinnisvarafirmade liidu juhatuse esimehe Peep Soomani sõnul on tasuks tavaliselt teatud protsent tehinguhinnast. Kui suur täpselt, sõltub objekti asukohast ja osutatud teenusest. Kindlasti on tasu suurus korrelatsioonis teenuse pakkuja panusega. Mida rohkem on maakler teinud, seda kõrgem on teenustasu.

Sooman nendib, et tema ise, olgugi, et ta oskab kõiki eelloetletud toiminguid väga hästi ka ise teha, kasutab kinnisvara ostul-müügil maaklerit. „Maakler tasakaalustab osapoolte vahelisi läbirääkimisi,” põhjendab ta. „Paljud tehingud jäävad tegemata, sest müüja ja ostja ei jõua omavahel kokkuleppele. Maakler aga on vahemeheks, kes aitab mõelda, asju läbi analüüsida.”

Sooman toob näite olukorrast, kus ostja tuleb korterit üle vaatama, näpib seinu ja on üldse kriitilise olekuga. „Mis siis juhtub?” küsib
Sooman. „Juhtub see, et müüjal tekib blokk ja ta saadab ostja minema.”

Ta toob ka teistpidise näite – ostja peab korterit heaks, aga hinda liiga kõrgeks, mispeale müüja teatab: „Ära siis osta, kui hind on liiga kõrge.”
Ostja solvub ja marsib uksest välja. „Maakler aga võtab hoogu maha, ei lase emotsioonidel üle pea kasvada,” ütleb Sooman.

Tehing sõlmimata

Liia Laid tõdeb, et maakleri teenuse kasutamises on ka kaheldud ja nii on jäänud tehingud ka tegemata.

Ta meenutab lugu vanemast härrasmehest, kellel oli hinnatud linnaosas kortermaja. Pensionini oli jäänud veel mõni aasta, aga mees jäi tööta. Et eluga hakkama saada ja oma kinnisvara kõpitseda, oli ta võtnud oma kinnisvara tagatisel erainvestorilt laenu. Mees pöördus Laidi poole konsultatsioonile. Vaadanud läbi mitmed müügistrateegiad, tegi maakler analüüsi elamispindadele eraldi, korterite kaupa, samuti kinnistu
põhiselt. Tulemus oli päris hea ja ka Laidi portfellis oli potensiaalne ostja olemas. Kuid mees oli veendunud, et tema kinnisvara maksab oluliselt rohkem ning kokkulepped jäidki lahtiseks.

Mõne aja möödudes tuli mees sooviga endine maja kiiresti maha müüa tagasi, sest vahepeal oli juba laenule lisa võetud, et kuumaksed tasuda. „Tegin uued pakkumised ja olin valmis
aktiivselt müügiga tegelema hakkama, näidates ära konkreetsed võimalused tehinguni jõudmiseks. Härra soov oli tagastada laen ja ülejäänud summa eest leida endale linna lähedal õdus maamaja. Kõik see mahtus minu pakkumisse,”
pajatab Laid.

Härra jäi taas kõhklema, pidades teenuse hinda kõrgeks. Samal ajal oli ta sõlminud lepingu ka juristiga, kelle komisjonitasu oli protsent müügihinnast ja kordi suurem maakleri küsitud teenuse hinnast. Taas ei saanud kokkulepe sõlmitud.

Mees tuli veel kolmaski kord, kui laenu tagastamiseni olid jäänud vaid mõned päevad. „Ta avaldas vaid kahetsust, et see kokkulepe ikkagi meiega sõlmimata jäi. Härra jäi ilma oma majast, mis läks laenu katteks, ja mõnusast maakodust jäigi vaid unistus.”

Kui kellelgi on plaanis kinnisvaraga tehinguid teha ja vajab selleks abi, siis kõige õigem viis leida usaldusväärne maakler on otsida soovitajaid. Kui tuttavatelt abi ei saa, siis järgmise sammuna soovitab Laid teha valik tuntud kinnisvarabüroode vahel ja tutvuda nende kodulehtedega. Kontaktide nimekiri on seal reeglina pikk, kuid eelistada tasuks kutsetunnistusega maaklerit. Tegutsevate atesteeritud maaklerite täisnimekirja leiab ka maakleritekoja kodulehelt. Eestis on maaklerite tegevus reguleeritud võlaõigusseadusega, millega on sätestatud muuhulgas maaklerite õigused ja kohustused.

„Otseselt vastutab maakler käsundiandjaga sõlmitud maaklerlepingus sätestatud kohustuste täitmise eest. Samuti lasub maakleril vastutus talle seadusega määratud kohustuste täitmise eest,” selgitab Laid.

Paljud inimesed on kinnisvara müügi või ostuga muidugi ka ise hakkama saanud, kui jagub pealehakkamist ja on aega müügi või ostuga tegelemiseks. Peamine on aga, et oleks teadmised lepingute sõlmimisest.

Erinevates foorumites leiduvad nurinad maaklerteenuste üle on põhiliselt seotud maaklerite passiivsusega.


Maakleri teenust on vaja,

kui sul pole aega müügiga ise tegeleda, sh käia võimalikele ostjatele kinnisvara näitamas, või kui pole aega tegeleda ostuks sobiva kinnisvara otsimisega;

kui sul puudub kogemus ja dokumentide põhjad eellepingu sõlmimiseks, üleandmis- ja vastuvõtuaktide koostamiseks;

kui ostja ei soovi sissemaksu raha kanda sinu arvele, siis on vaja näiteks; maaklerfirmat, kelle kontole kantakse sissemaksu raha deposiiti, kuni tehing on notari juures sõlmitud;

kui ostja ei tea, kuidas ostuks pangast laenu võtta;

kui soovite, et teie kinnisvara müügireklaam ilmuks peale City24 ja teiste kinnisvaraportaalide ka maaklerfirma reklaamikanalites;

sest maakleri käest saab kõige tõenäolisemalt teada kinnisvara reaalse müügihinna ja prognoositava tehinguni kuluva aja.


Mida tasub eelnevalt teada

Sõlmi leping kinnisvara müügiks korraga vaid ühe maaklerfirmaga, siis on neil suurem huvi selle müügiga tegeleda.

Eelleping on juriidiliselt pädev üksnes siis, kui see on notariaalselt kinnitatud, sõltumata, kas selle sõlmimist vahendas maakler või mitte.

Kutseliste maaklerite täisnimekirja leiab maakleritekoja kodulehelt.

Artikkel ilmus 10.04.2013 Eesti Päevalehes