Ostes sundmüüki pandud korterit

Postitaja: Piret Rondo @ 21.01.2013 03:41; kategooriad: Majandus, Seadusandlus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Ajakirjanduses kirjutati läinud aasta lõpus, et Eestis on pangad pannud sundmüüki üle 850 kodu.

Eesti eelmise aasta kinnisvarastatistika näitas kinnisvarapakkumiste vähenemist ja pakkumishindade tõusu. Pakkumishindade tõusul on väiksema sissetulekuga inimestel võimalus osta endale korter sundmüüki pandud varade hulgast.

Korteriostuga kaasnevad lisakulud

Sageli on eriti soodsad pakkumishinnad just maapiirkondade korteritel. Siinkohal tasuks tähelepanelik olla ja mitte lähtuda vara alghinnast, vaid uurida korteri ostmisega kaasnevaid kulusid, mis on sageli niisama suured kui korteri alghind.

Pole oluline, kas korter ostetakse vabamüügist või sundmüügist, korteriomandi maksmata kommunaalkulud lähevad uuele omanikule üle vastavalt kehtivas korteriühistuseaduses sätestatule.

Korteriühistuseadus loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise (müümise) korral võõrandaja (müüja) tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt (müüjalt) kui omandajalt (ostjalt).

Seaduse eesmärk ei ole vabastada võõrandajat tema tekitatud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada korteriühistul tasumata maksete nõudeõigust olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud.

Vaidlusalune on küsimus, kas sundmüügil korteriomandi omanik on oma korteriomandi võõrandanud või mitte, sest kohustused läheksid vastavalt eelnimetatud seaduse sättele üle üksnes sellisel juhul.

Müük täitemenetluses allub eriregulatsioonile ja seetõttu tuleks lähtuda täitemenetluse seadustikust, mille järgi lähevad omandajale üle vaid kinnistusraamatus nähtuvad õigused (täitemenetluse seadustik § 158 lg 1).

Kuigi kinnistusraamatu põhimõtte kohaselt peaks see tähendama, et mida kinnistusraamatus ei ole, seda ei ole olemas. Eelnimetatud sätte eesmärgiks on tagada kinnisasja ostjale kindlus, et ta ostab avalikult enampakkumiselt asja just sellisena, nagu see kinnistusraamatust nähtub.

Vaatamata ülaltoodule tasuks siiski kindlasti enne sundmüügist korterit ostes ise uurida, kas majas, kus korter asub, on moodustatud ühistu, ja korteriühistust üle küsida, kas müügis oleval korteril on kommunaalmaksete võlgnevusi.

Sama soovitus kehtib vabaturult ostes.

Seadus sätestab võlgnevuse ülemineku ainult sel juhul, kui majas on moodustatud ühistu. Sageli ühistu ise maja haldamisega ei tegele ja käsunduslepingu alusel tegeleb maja haldamisega mõni haldusfirma, vaatamata sellele on seaduse alusel ka sellisel juhul õigus ühistul kommunaalmaksete võlgnevust nõuda uuelt omanikult.

Vabatahtliku võõrandamise korral peab müüja ostjat informeerima kõigist korteriomandil lasuvatest kohustustest, näiteks üürileping, millega ostja peab arvestama.

Kui müüja oma kohustust ei täida, siis ei vasta müügiese kokkulepitud tingimustele ja annab ostjale võimaluse müüja vastu oma nõuded esitada.

Täitemenetluses müügi korral ei ole ostjal mingeid võimalusi oma õigusi kaitsta, sest eelmise omanikuga ta tavaliselt ei kohtu ja vastavalt täitemenetluse seadustikule ei vastuta võlgnik ega kohtutäitur asja müümisel täitemenetlusel müüdud asja puuduste eest.

Uus seadus

Aastaks 2016 plaanitakse praegused korteriomandiseadus ja korteriühistuseadus asendada ühe seadusega, milles on reguleeritud kõik korteriomandiga seotud küsimused.

Seaduse eelnõu kohaselt muutuks juba tegutsevate korteriühistute liikmete jaoks selle valitsemine läbipaistvamaks, kuid ei nõua hästi toimivatelt korteriühistutelt suuri muudatusi.

Muudatused tehakse nende majade puhul, mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis.

Edaspidi hakkaks kõigi korteriomandite majandamine toimuma iseseisva juriidilise isiku – korteriühistu – vormis, mis seaduse jõustumisel tekib koos korteriomandite loomisega.

Nende majade puhul, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut pole ja mille majandamine toimub korteriomanike ühisuse vormis, loob riik ise seaduse alusel korteriühistu.

Eelnõu kohaselt peaks selgemini saama reguleeritud korteriomandi müük täitemenetluses just korteriomandi majandamiskulude võlgnevuse olemasolu ja suuruse osas, millisel juhul seaduse kohaselt lasuks suurem teatamiskohustus nii ühistul kui kohtutäituril.

Samuti on täpsemalt reguleeritud korteriomaniku õiguste ja kohustuste üleminek korteriomandi võõrandamisel, sealhulgas täite- või pankrotimenetluses.

Enne uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamist tuleb lähtuda kehtivast õigusest ja korteriomandi ostusoovil alati korteriühistust üle küsida, kas osta soovitaval korteril on korteriühistu ees võlgnevusi.

* Artikkel ilmus ajalehes Pärnu Postimees

Alaline elukoht peab olema tõestatav

Postitaja: Lenne Kontor @ 19.01.2013 03:11; kategooriad: Seadusandlus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Mitte kõik kinnisvaratehingud ei ole Eestis maksustatavad. On juhtunud, et inimene sõlmib näiteks mingi servituudi seadmise lepingu, mille peale Maksuamet saadab talle viisaka meeldetuletuse maksude deklareerimise vajaduse kohta, sest arvutitarkvara viitab tehtud tehingule. Sel juhul tuleks saata lihtsalt viisakas ja kergelt põhjendatud vastus, et maksude küsimus sellesse tehingusse ei puutu. Samuti ei maksustata pärandi või kinke vastuvõtmist (küll aga nende müümist). Põhiline – tulumaksu 21% tuleb maksta üksnes saadud tulu pealt. Kui tegemist on üürituluga, siis mingit seaduslikku võimalust maksukohustusest mööda hiilida ei ole. Ning seaduses mittekajastatud võimaluste kasutajatele tuletan igaks juhuks meelde, et Maksu- ja Tolliamet (MTA) on väga leidlik ning initsiatiivikas kahtluse korral kõikvõimalikke asjaolusid kontrollima ka kuni seitse aastat hiljem. Seega – kui oled sõlminud kinnisvara üürile andmiseks lepingu ja saanud üüritulu, siis oma unerahu tagamiseks ning võimalike probleemide vältimiseks esita vastavad andmed ka maksudeklaratsioonis. Siiski on võimalik kinnisvara korrashoiuga seotud kulud tulust maha arvata juhul, kui eraisikust on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana (FIE-na) ning renditulu on tema ettevõtlustuluks. Muul juhul ei saa ka kulusid tulust maha arvata.

Kinnisvara müügitehingu puhul tuleb tasuda tulumaksu juhul, kui müügihind on kõrgem ostuhinna ja kaasnenud tehingukulude summast ning puuduvad alused maksuvabastuseks. Seega ähvardab kõige suurem maksukohustus neid, kes on müüdava vara omandanud tasuta (nt pärimise teel või kinkelepinguga) ja maksuvabastust ei saa. Sel juhul tuleb tasuda tulumaks kogu summa pealt. Seega tasub kulude optimeerimise seisukohast alati kaaluda, kas pärandina või kinkena saadud eluruumi mitte ennem selle müüki sisse kolida ja kasutada seda oma alalise ja peamise elukohana. Kuna Eesti seadused ei defineeri alalist ja peamist elukohta, siis on see igakordselt fakti tuvastamise küsimus. Taas kord tasub meenutada, et MTA on üsna leidlik ning initsiatiivikas faktilist materjali koguma ning seda tõlgendama. Seetõttu ei tasu loota, et näiliselt alaline elukoht ka maksukontrolli käigus vettpidavaks osutub – näiteks sissekirjutusest üksi kindlasti ei piisa, kui ükski naaber teid seal kunagi näinud pole.

Enne maksuvabastuste juurde asumist juhin veel tähelepanu, et maksukohustust ei pruugi tekkida ka neil paljudel, kes omandasid oma kinnisvara näiteks kõrge hinnaga kinnisvarabuumi ajal ning müüsid selle mõnevõrra madalama hinnaga möödunud aastal. Sellisel juhul lihtsalt maksustatavat tulu ei teki. Tänased kinnisvarahinnad kipuvad olema endiselt madalamad, kui 2006 – 2008 aastatel. Maksustatava tulu olemasolu, suurust või selle puudumist tasub kindlasti kontrollida enne maksuvabastuse rakendamist, sest näiteks alalise või peamise elukoha võõrandamisest saadava tulu maksuvabastusele seati 2011. aasta alguses piirang – kahe aasta jooksul ei saa maksuvabalt võõrandada üle ühe eluruumi. Seega kui peaks tekkima vajadus mitme eluruumi võõrandamise järele (näiteks oled harjunud igal aastal kolima), siis tasub deklareerida väiksem maksutulu ning suurema tuluga tehingule (näiteks pärimise teel saadud vara) kohaldada maksuvabastust.

Millisel juhul on kinnisvara (sh ka elamuühistu liikmelisust) võõrandamisest saadud tulu maksust vabastatud? Põhiliselt neljal juhul, mida alljärgnevalt veidi käsitlen. Esimene ja tundub, et kõige enamlevinum maksuvabastuse alus on, kui maksumaksja kasutas võõrandatud eluruumi kuni võõrandamiseni oma elukohana. Nagu juba eelnevalt nimetasin, siis sellel alusel ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Samuti peab maksuvabastuse rakendamisel jälgima, et elukoha küsimus oleks reaalne ja tõendatav, mitte näiline. Samuti juhin tähelepanu, et kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati samaaegselt selle elukohana kasutamisega ka muul otstarbel (näiteks kodukontorina või muul viisil ettevõtluseks), rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtele.

Teiseks levinud maksuvabastuse aluseks on kinnisvara omandamine omandireformi käigus. Kas siis on võõrandatud eluruum läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või on eluruum ja selle juurde kuuluv maa läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel. Kui tagastamise puhul on seis suhteliselt lihtne, siis erastamise puhul on mitmed keerukused. Esmalt on erastamise teel omandatava kinnistu puhul suuruse piirang – maksuvabastusega kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Teiseks peavad olema nii eluruum ise kui ka selle alune maa olema ostueesõigusega erastatud. See tähendab, et kui elamu on soetatud enne omandireformi ostu-müügilepinguga ja hiljem on elamu juurde erastatud ostueesõigusega maad, siis kuulub kinnistu võõrandamisest saadud tulu ikkagi tulumaksuga maksustamisele. Omandireformi järelkajadena võib tehingutel olla ka mitmeid muid nüansse. Näiteks õigustatud subjektile tagastatud maa jagamisel mitmeks kinnistuks (krundiks) kehtib maksuvabastus tema poolt iga kinnistu võõrandamisel. Samas esimesena kirjeldatud maksuvabastuse aluse kasutamisel (elukohana kasutatava kinnistu müügil) ja jagamisel kruntideks saab kruntide võõrandamisel maksuvabastust kohaldada vaid selle krundi osas, mida omanik kasutab oma elukohana enne müügitehingut. Seda juhul, kui pärast jagamist registreeritakse eraldi kinnistud. Kui erinevad katastriüksused jäävad sama kinnistu koosseisu, siis peaks olema võimalik rakendada maksuvabastust kogu kinnistule.

Viimaseks tulumaksuvabastuse juhtumiks on sellise suvila või aiamaja müük, mis on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit. Ka sellisel juhul tuleb arvestada mõne nüansiga. Nimelt peab MTA tõlgenduse kohaselt kinnistul asuva hoonestuse vastavust seadusesättele (suvila või aiamaja) toetama ehitisregistri registreering. Sest suve- või maakoduna kasutatav, ent ehitisregistris elamuna registreeritud hoonega kinnistu sellist maksuvabastust ei saa. Kuna „suvila või aiamaja“ on pigem aastakümnete vanune termin ning viimase kahekümne aasta jooksul on sellise nimega hooneid vähe ehitatud, siis hakkavad need kinnistud jagunema juba kaasomandina alanejate sugulaste vahel. See tekitab omakorda põnevaid küsimusi. Näiteks kui suvila on olnud müüja omandis mõttelises osas osaliselt üle kahe aasta, kuid täies ulatuses (näiteks pärast kaasomanikelt väljaostmist) alla kahe aasta, siis loetakse nn kahe aasta tingimus siiski maksustamisel täidetuks.

Teema kokkuvõtteks tahan öelda, et kahtluste korral tasub pöörduda MTA poole selgituste küsimiseks. Kuna konkreetse inimese poolt tehtud päringu saab kerge vaevaga seostada konkreetse möödunud aastal tehtud kinnisvaratehinguga ning võtta seeläbi vastava tehingu teravama pilgu alla, siis saab lihtsa vaevaga teha vastavad päringud läbi kompetentsete kinnisvarabüroode. Seda enam, et suurematel kinnisvarabüroodel on laialdasest kogemusest tulenevalt vastused paljudele küsimustele juba tegelikult olemas.

* Artikkel ilmus esmakordselt 16.01.2013 ajalehes Postimees

Mida toob 2013. aasta Eesti ja Ida-Virumaa kinnisvaraturule?

Postitaja: Raul Reino @ 15.01.2013 10:03; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Swedbanki koostööpartnerite infokirjas kirjutab Domus Kinnisvara maakler Marina Batluk Eesti kinnisvaraturust üldisemalt ja konkreetsemalt Ida-Virumaal toimuvast.

Siinse artikli autorid, Domus Kinnisvara kinnisvaraspetsialistid leiavad, et 2011. a neljandast kvartalist alates täheldatav kinnisvaraturu elavnemine jätkub. Arvestades 2012. aasta kümne kuuga toimunud 16% eluasemete hinnatõusu, võib oodata, et järgmisel aastal tõusevad hinnad 20% ning säilib ka väliskapitali sissevool Eesti kinnisvaraturule.

Ka Ida-Virumaal, mis on Eesti kinnisvaraturu üks aktiivsemaid piirkondi, moodustades ca 9–10% üldisest tehingute mahust ning ca 4–5% käibest, on turul olnud sagimist. Narva korterite keskmine hinnatase on 2012. a tõusnud kuni 347–368 €/m2, Jõhvis 206–234 €/m2 ning Kohtla-Järvel 84–124 €/m2.

Valdavalt ostavad-müüvad vara tavalised Ida-Virumaa inimesed, kes soovivad või on sunnitud elamistingimusi muutma. Kuna sel aastal on olnud tunda elavnemist eluasemelaenu kasutamisel, on tasapisi suurenemas oma elamistingimuste parandajate hulk. Sellega seoses tuleb tuua välja, et Ida-Virumaa kinnisvaraturgu iseloomustab ka renoveerimine. Päris palju tegeldakse oma eluruumide parendamisega. Peamiseks põhjuseks on tasapisi paranevad sissetulekud, koos sellega suurenev kindlustunne ning pankade valmisolek renoveerimiskulutusi finantseerida.

Detsember korteriturul – Tallinnas aktiivsus väike, mujal tavapärane

Postitaja: Kristjan Gross @ 07.01.2013 05:47; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvaraturu kõige aktiivsem sektor näitas jõulukuul suuremates linnades üsna erinevat palet – kui Tallinnas toimus väga vähe tehinguid, siis teistes linnades oli aktiivsus tavapärane.

Tallinnas tehti Maa-ameti tehingustatistika andmetel 505 korteriomandi tehingut, mis on neljandiku võrra vähem kui novembrikuus (682 tehingut) ning peaaegu viiendiku võrra vähem kui 2011. aasta detsembris (610 tehingut). Kuigi võiks eeldada, et detsembrikuu ongi passiivsem periood kinnisvaraturul, ei ole see kehtinud viimasel kahel aastal, mil neljanda kvartali tehingute maht on teiste kvartalitega võrreldes suurim (2011. aasta detsembris oli aasta suurim tehingute maht 610 tehingut). Kuna teistes linnades sellist tehingute arvu langust pole olnud, ei pruugi aktiivsuse languse taga olla ainult pikad jõulupühad. Usun, et täpsem põhjus selgub mõne kuu pärast, kui järgnevate kuude tehingutes kajastub turu trend kindlamalt.

Valmisolek ja võime maksta elamispindade eest järjest kõrgemat hinda mõjutab tehingute keskmist hinda. Kuigi detsembrikuu keskmine hind oli novembrikuuga võrreldes veidi madalam (ca 1130 €/m²), on see ca 6% kõrgem 2011. aasta  sama ajaga võrreldes.

Tallinna korteriomandi ostu-müügi tehingute struktuuris oli suurim panus Kesklinna linnaosa korteritel (ca 24% linna tehingutest), millede keskmine hind ca 1580 €/m² (mitteturutehingutest puhastatud andmete järgi) ületab Tallinna keskmist hinda oluliselt. Esialgsetel andmetel teostati pealinnas 36 uue korteri tehingut, mis on 7% kõikidest korteriomandi tehingutest. Kesklinna linnaosa arvele jäi 9 arendusprojekti korteri tehingut, millede hinnad olid vahemikus 1480 – 2200 €/m². Kuna järelturu korterite tehingud on ikkagi valdavad, siis vähemalt Kesklinnas on uute korterite mõju sektorile minimaalne.

Tartu korteriturul oli see-eest aasta viimasel kuul rohkem tehinguid (110 tehingut) kui novembris, mil oli teise poolaasta madalaim tulemus (103 tehingut). Keskmine hind jäi aasta lõpuks tasemele 893 €/m², mis on ca 3% kõrgem kui 2011.a. samal ajal.

Pärnu korteriturul, kus tehinguid tehakse suhteliselt vähe, on iga üksiku tehingu tähtsus keskmise hinna juures väga oluline. Tehtud 43 tehingut sisaldasid tõepoolest mitut tavapärasest kõrgema ruutmeetrihinnaga tehingut, mille tulemuseks saavutas detsembrikuu keskmine hind 2012. aasta rekordi 800 €/m².

Kõrgema hinnaga tehinguid tehti ka Narvas, sest detsembrikuu keskmine hind 379 €/m² on samast hinnaklassist kui aasta esimesel poolel, mil keskmine hind oli peaaegu 400 €/m². Kuigi tehingute arv oli eelmisel kuul madal, 41 tehingut, kasvas keskmine hind mitmendat kuud järjest. 2011.aastaga võrreldes oli keskmine hind detsembris ca 11% kõrgem.

Kinnisvarasektori ettevõtetel parem kindlustunne

Eesti Konjunktuuriinstituut jälgib ja analüüsib Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi. Detsembri tulemused paistavad silma oma positiivse hoiaku osas.

Kinnisvarasektori ettevõtete kindlustunne on parem kui eelnevate aastate lõpul (kindlustunde indikaator oli 2012. a detsembris +27, 2011. a detsembris +1, 2010. a detsembris +5). Nõudlust hinnati 40% firmades heaks ja teenuste müük suurenes viimase 3 kuu jooksul enam kui kolmandikul (36%) ettevõtetel. Järgneva 3 kuu nõudluse suhtes on 72% kinnisvara ettevõtteid seisukohal, et see jääb umbes samaks, nõudlus kasvab 16% ja langeb 12% firmadel (nõudluse saldo +4) ning tervikuna on nõudluse prognoos parem kui aastatel 2008–2011. Töötajate arv järgneva 3 kuu jooksul natuke kasvab ja teenuste hinda loodab tõsta 21% ettevõte­test. Olulisim äritegevust piirav tegur on endiselt ebapiisav nõudlus ja 13% firmadel on olulimaks takistavaks teguriks finantsprobleemid. Kevadeks loodetakse ärikonjunktuuri olulist paranemist.

Vaata tulemusi pikemalt Eesti Konjunktuuriinstituudi leheküljelt

Domus Kinnisvara muudab juhtimisstruktuuri

Eesti üks kiirema kasvuga kinnisvarafirmadest, Domus Kinnisvara, võttis alates alanud aastast kasutusele uue juhtimisstruktuuri. Uue struktuuri kohaselt on Domuse bürood üle Eesti jaotatud neljaks regiooniks – Põhja, Lõuna, Lääne ja Ida regiooniks.

Domus Kinnisvara juhatuse liikme Raul Reino sõnul tingis muudatuse ettevõtte kiire areng, sest viimastel aastatel kasvanud büroode hulk, inimeste ja tehingute arv nõuab uutmoodi lähenemist. „Lisaks soovile ehitada organisatsiooni tulevikku edasi kaasaegsete juhtimismudelite abil on muudatus põhjustatud ka vajadusest anda ettevõttes silmapaistvalt tegutsenud inimestele uut vastutust ja arenguvõimalusi“ ütles Raul Reino.

Jaanuarist Põhja regiooni juhtima asunud Rando Vanaveski sõnas, et piirkonda, kus tehakse ca 40 % kogu Eesti kinnisvaratehingutest, juhtima asuda on suur väljakutse. „Kinnisvaraturul on jätkuvalt väga huvitavad ajad, sest maailma majanduses valitseva ebamäärasuse taustal on Tallinna korterituru aktiivsus kasvanud 2012. aastal peaaegu neljandiku võrra ning investorite seas on Eesti põnev investeerimiskoht“ lisas Rando Vanaveski. Pikaajalise kogemusega ning varasemalt ka Rime Kinnisvara elamispindade osakonda juhtinud Vanaveski usub, et kinnisvaraturu halvemad päevad on jäänud minevikku ning 2013. aastal tehakse kinnisvaraturul nii mõnigi suurtehing ja klientidele pakutakse senisest kõrgemal tasemel maaklerteenuse kvaliteeti.

Domuse Lõuna ja Lääne regiooni hakkavad juhtima vastavalt Marge Tõnnis ja Mirje Kallaste, kes mõlemad on pikaajalise kogemusega ja tunnustatud kinnisvara eksperdid. Ida regiooni juhi osas on käimas konkurss.

Ida-Virumaal ostavad maju ja kortereid kokku Venemaa kodanikud

Postitaja: Raul Reino @ 03.01.2013 11:21; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Mullu sooritasid üle kolmandiku Ida-Viru maa­konna kinnisvaratehinguid välismaa kodanikud. Rikkaim kontingent huvitub Narva-Jõesuust, aga ostja leiavad ka monolinnade korterid. Vene ostja ei tähenda põhjatut rahakotti, sageli ostavad säästukorteri ka tavalised venelased.

„Seni kuni Venemaal jätkub vaba ettevõtluse ja investeeringute survestamine, jätkub ka venemaalaste poolt piirkonna otsimine, kuhu oma isiklikke investeeringuid paigutada,” sõnab Domus Kinnisvara maakler Aivo Peterson, kellel on Ida-Virumaa kinnisvaraturul kümneaastane töökogemus. „Enamasti ostetakse sellist kinnisvara teadmises, et noh, las olla nii igaks juhuks, sest jumal teab, mis Venemaal juhtuda võib. Meil on Eestis siiski suhteline stabiilsus küll oma piirkondlike vaesustega, suhteliselt odavad teenused ja kvaliteetsed toiduained ning ka bränditooted on Venemaaga võrreldes odavad.”

Loe pikemalt edasi Eesti Päevalehest