Tallinna ärikinnisvara turul on stabiilsus – ootus üürihindade kasvul

Postitaja: Kristjan Gross @ 31.08.2012 02:47; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2012. aasta esimene pool on ärikinnisvara sektoris möödunud küllaltki stabiilselt väikse suunaga ülespoole. Kasvu taga on eelkõige paranenud majanduslik olukord. Osa kliente on siiski ettevaatlikud, võttes arvesse Euroopas levivat võlakriisi. Kindlasti on see pärssinud majanduskasvu numbreid meil ja mujal Euroopas. Kuigi Eestil võlaprobleeme ei ole, sõltume siiski Euroopa „mustade lammaste“ väljavaadetest, mis mõjutab ka eurot. Vaatamata sellele, et meie põhilistel majanduspartneritel läheb hästi, võib maailma- ja Euroopa majanduse ebamäärasusest tingitud ettevaatlikkus kaasa tuua investeeringute vähenemist või edasilükkamist. See omakorda hakkab mõjutama ärikinnisvaras toimuvat.

Üheks indikatiivseks näitajaks ärikinnisvaras on üürihindade dünaamika – nõudlus vabade pindade järele, vakantsuse ja pakkumiste vähenemine annavad omanikele võimaluse üürihindade tõstmiseks. Selline on praegu seis Tallinna lao- ja büroopindade turul, kus valitseb surve üürihindade tõusule. Näiteks kesklinnas ja sellega piirnevatel aladel on vabad büroopinnad lõppemas ja büroomajades on hindu tõstetud ca 10%, kohati isegi 20%. Võrdluseks võib tuua hinnaklassi enne kriisi B-klassi büroohoones kesklinna ääres – kui tol ajal oli büroopinna ruutmeetri netoüürihind 7,7 eurot, siis praeguste hinnatõstmistega on jõutud 7,5 euroni. Natuke kehvemini on läinud kaugemal asuvate B-klassi büroomajadel. Näiteks Mustamäel on mitmetes majades veel vaba ruumi küll ja netoüüri hinnaklass 4-5 euro juures ruutmeetri kohta. 7,7 euroni on seal veel ruumi minna.

A-klassi tingimustele vastavatel hoonetel kesklinnas ja selle ümbruses läheb endiselt väga hästi juba vähemalt poolteist aastat. Nende hoonete puhul tuleb päevakorda pigem olemasolevate klientide hindade korrigeerimised, kuna vahepeal tehti hindade ajutisi langetamisi.

Müügitehingutest pole samuti puudust olnud. Üle miljoni euro maksvate hoonetega tehti esimesel poolaastal Harjumaal 28 tehingut. Seejuures on objektideks olnud nii suuremad kaubanduskeskused (nt Mustakivi keskus, Mere Keskus), büroohooned ning lao- ja logistikahooned. Just viimane on selline sektor, kus nõudlus pindade järele on pakkumisest suurem – eriti suur huvi on üüripindade vastu. Kaasaegsed laopinnad on hea investeerimisobjekt tänu rahavoo väiksemale riskile ja suhteliselt universaalsele pinnajaotusele. Ka sobilike klientide valik on üpris suur. Näiteks Tänassilmas oli mitu müügitehingut laohoonetega, millest üks osteti Rootsi investeerimisfirma poolt (suur logistikakeskus 40 000 m² kaasaegse laopinnaga hinnaga 24 miljonit eurot).

Ärikinnisvara tehingutest on jäänud silma mitmed investeerimise eesmärgil tehtud tehingud, kus ostjaks on vene taustaga ettevõtted. Objektideks on olnud väiksemad büroohooned. Neid tehinguid analüüsides võib öelda, et investorite tootluse ootused on ca 10%, suuremate ja kaasaaegsemate ärihoonete puhul vähem.

Kui majandusruum jääb vähemalt stabiilseks, siis on ka lähiajal oodata mõistliskus mahus rahavoo objektide ostusid. Üürihindadel on siiski suurem surve hinnakasvuks, mistõttu prognoosime aasta teises pooles jätkuvat üürihindade tõusu. Büroopindade nõudlusele pakuvad lähiajal leevendust ainult üksikud uued hooned.

Lugu ilmus Krediidipanga äriklientide uudiskirjas http://krediidipank.ee/mailinglist/harjumaa-aerikinnisvara-turule-saabunud-stabiilsus?letter=304

Mis kasu on üürileandjal kinnisvaramaaklerist?

Postitaja: Raul Reino @ 28.08.2012 11:47; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
4 kommentaari

August, Eesti üürituru kõrgperiood hakkab läbi saama ja selle käigus on taaskord tõusnud fookusesse kinnisvaramaakleri roll üürisuhete vahendajana. Eestis on üürileandjad harjunud kinnisvaramaakleritele mitte maksma ja teenusraha küsitakse seetõttu üürilevõtja käest. Allpool toodud punkte arvestades oleks aeg ehk selle tava muutmiseks?

Kinnisvaramaakleri teenuse sisu üürileandjale koosneb üldistatult järgmistest etappidest:

1. Üüritava objekti ülevaatus, pildistamine, olemasoleva olukorra fikseerimine ja üürileandja konsultatsioon – milline on mõistlik üüri periood, mis kuulub üürihinna sisse ja mis mitte, kas oleks mõistlik juurde investeerida ja siis suuremat üüritasu saada või mitte, kas antud objekti mööbli ja muu sisustuse olemasolu omab lisaväärtust või mitte jms.
2. Üürihinna konsultatsioon. Üüriturg on viimased aastad olnud aktiivne ja pidevas kõikumises on olnud ka üürihind. Ainult kogemustega, pidevalt tehinguid tegev ja turgu tunnetav kinnisvaramaakler omab kompetentsi, mis võimaldab tal määrata õiglast turuhinda.
3. Maksustamisega seotud küsimuste konsultatsioon. Riigis kehtivad seadused ja reeglid tulude maksustamise osas ning praktilist nõu üüritulude maksustamise küsimustes oskab jagada professionaalne kinnisvaramaakler. Küsimus on tõsine ja üüritulu varjamine ei saa olla tee, mida üürileandjad tulevikus iseenesestmõistetavalt peaksid valima. Maksuamet on üha enam pead tõstmas.
4. Üüritava korteri turustamisega seotud tegevused ja kulude katmine. Tugevas kinnisvarabüroos töötaval maakleril on kasutada erinevate kinnisvaraportaalide võimalused, aga ka firmasisene võrgustik ja andmebaas klientidest, kes soovivad elamispinda üürida. Lai valik kanaleid võimaldab iga konkreetse objekti jaoks valida ja leida õiget üürnikku.
5. Objekti tutvustamine üürilevõtjatele. Maakleri kohustuste hulka kuulub objekti presenteerimine klientidele ja on väga tavaline, et ühel objektil tuleb käia ca 8-10 kliendiga. Üüriturul on seiklejaid palju ja seetõttu soovib ettenägelik kinnisvaramaakler kindlustada üürileandja tagalat sedavõrd, et omanikul oleks võimalik teha valik mitme hea kandidaadi vahel.
6. Kui konkreetsem üürihuviline leitud, siis teostab maakler tema taustakontrolli määral, mida võimaldavad avalikud registrid – Ametlikud Teadaanded, Krediidiinfo jne ning mille abil saab teatava info üürihuvilise ajaloo, senise maksekäitumise jms kohta.
7. Lepingute sõlmimine. Suuremates kinnisvarabüroodes on kasutusel lepingute põhjad, mis on juristide poolt koostatud ja vastavad käesoleval hetkel kehtivale seadusandlusele. Interneti avarustest on küll samuti võimalik leida üürilepingute põhju, kuid reeglina ei ole nende juures olemas infot ajakohasuse kohta ja sageli puudub osapooltel piisav kompetents nende täiendamise osas. Iga leping, iga üürisuhe on unikaalne ning ilma erialaste teadmisteta punkte lisades või kustutades võib rikkuda ära ka kõige parema üürilepingu sõnastuse. Professionaalsel, eelkõige kutselisel maakleril, on olemas piisavad teadmised ja kogemused lepingute muutmiseks ja samuti on tema kasutuses juristi teenus, mida suuremad kinnisvarabürood omavad.
8. Üleandmise-vastuvõtmise aktide vormistamine. „Otse omanikult“ stiilis üürisuhete tavaprobleem on, et isegi kui sõlmitakse üldsõnaline üürileping, siis aktide koostamine unustatakse või ei tähtsustata piisavalt. Hea maakler aitab fikseerida võimalikult detailselt olemasoleva olukorra, mis omanikult üürnikule üle antakse. Sinna hulka kuulub täpne kirjeldus, aga ka fotod. Kõikide lepingute ja aktide eesmärk on, et välistada tulevikus vaidlusi. Maakler oskab oma kogemustele tuginedes lisada dokumentatsiooni punkte, mis näeb ette lahenduskäike olukordadeks, millel on näiteks ajaloost tulenev potentsiaal tülideks.
9. Maksedistsipliini tagamine. Oma kogemustele tuginedes oskab maakler lisada üürilepingusse punkte, mis tagavad korraliku maksekäitumise või siis nõuab täiendavaid dokumente (noortel vanemate käendus vms) üürniku kohustuste tagamiseks.

PS! Kas kõik kinnisvaramaaklerid töötavad nii, nagu ülalpool kirjeldatud? Kindlasti mitte. Kust leida head kinnisvaramaaklerit? Otsida tasub neid kinnisvara erialaliitudes olevatest firmadest, kutseliste maaklerite nimekirjast ja firmade kodulehtede kaudu, otsida tuleb soovitusi ning veenduda, et nii firma kui maakler oleksid usaldusväärsed. Üürileandjal tasub suhelda kinnisvaramaakleriga ja küsida tema käest konkreetselt, et mida ta teeb selleks, et leida hea üürnik.

Ehitusturg kahandab uusarenduste turul valikuvõimalusi

Postitaja: Kristjan Gross @ 21.08.2012 05:18; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Viimasel ajal on ilmunud mitmeid arvamuslugusid, kus mainitakse uute korterelamute defitsiiti. Ka Domus Kinnisvara analüüsid näitavad, et uusi korterelamuid on pakkumises vähem kui võiks, sest vastav nõudlus on olemas. Üks põhjus, millele ebapiisava pakkumise puhul viidatakse, on kõrge ehitushind, mille tõttu ei tasu arendajatel uusi projekte ette võtta. Kuid kas see on ikka nii? Ja kui on, siis miks?

Üks võimalus, kuidas kõrvaltvaatajana ehitushindasid analüüsida, on võrrelda ehitushinnaindeksi ja Tallinna korteriomandi keskmise hinna muutusi. Statistikaameti kodulehel on toodud ehitushinnaindeksi mõiste – see on indeks, mis väljendab baasaastale iseloomuliku ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Seega saame indeksi abil teada, et kui palju on aastases võrdluses ehitusega seotud hinnad kasvanud. Samale allikale viidates selgub, et 2012.a teise kvartali ehitushinnaindeks oli 4,6% kõrgem kui 2011.aasta II kvartalis. Kinnisvaraturg on samuti aastaga muutunud. Kasvanud on nii tehingute arv kui keskmine hind. Keskmise hinna kasvu taga on peamiselt tehingute struktuur, st et kui rohkem tehinguid tehakse kallima varaga, siis keskmine (sh mediaanhind) hind kasvab. Kuid mitte ainult – ka keskmised samaväärsete korterite ühikuhinnad järelturul on kasvanud.

Tänavu esimesel poolaastal on meie andmetel teostatud Tallinnas umbes 430 uue korteri ostu-müügi tehingut (keskmiselt 86 tehingut ühes kuus). See moodustab kõikidest korterite tehingutest ca 16%. 2011. aastal oli arendusprojekti korterite tehinguid 60-70 kuus. Seega on uute elamispindade tehinguid tehtud rohkem, mis omakorda on mõjutanud keskmist hinda. Maa-ameti tehingute statistika järgi oli 2012. aasta teise kvartali korteriomandite keskmine tehinguhind 7% kõrgem kui aasta tagasi. Seega oleks justkui korterite müügihinnad kasvanud rohkem kui ehituse hind, mis peaks arendajatele-ehitajatele olema üsna atraktiivne olukord. Sellele vaatamata räägitakse täna pakkumise vähenemisest ning uute korterite defitsiidist. Miks siiski ei ehitata?

Ehitushinnaindeksi suurimad komponendid olid ehitusmasinad (hinnakasv 7,2%) ja tööjõud (hinnakasv 5,8%). Ehitusmaterjalide hinnad kasvasid aastaga 4%. Ehituse liikidest kasvasid enim tööstushooneindeks 5,2% ja ametihooneindeks 4,5%. Kui mõelda tänastele ehitusobjektidele, siis paratamatult jääb silma riiklikud tellimused: teed, sillad ja riigihoonete soojustamine jms. Suurimad projektid, mille sarnaseid pole Eestis ammu ehitatud (nt Tartu mnt Ülemiste rist ja Tallinn-Tartu mnt), kasutavad palju tööjõudu ja suurt masinaparki. Neist ehitistest mööda sõites jääb paratamatult silma tohutu arsenal – kopad, kraanad, tellingud jne. Lisaks Riigi Kinnisvara AS renoveerinud on üle Eesti ca 200 ehitist, samuti ehitatud uusi.

Eeltoodud suhteliselt suurele riiklikule ehitusmahule lisandub veel tõsiasi, et kujundlikult „pool Eestit“ ehitab Soomes. Kuigi tõenäoliselt on kõigil objektidel Eestis tänasel ajal tunda ehitusmeestest puudus, on nii riiklikud suurprojektid kui ka Soome ehitusturg olnud rahvale suureks abiks majanduskriisi üleelamisel. Samas on need mõlemad faktorid paratamatult ka ehitushinna indeksi peamised kergitajad. Nii jääbki erasektori projektidele vähem ressurssi ning hinnaläbirääkimised kinnisvaraarendajate ning ehitajate vahel on suhteliselt pingelised. Remargina võib siin välja tuua, et Eesti suurimad kinnisvaraarendajad on ehitusettevõtted ning üksnes kinnisvaraarendusele keskendunud firmad piirduvad väiksemate projektidega.

Kui siia veel lisada, et pangad on täna elamuarenduste suhtes jätkuvalt pigem tõrjuvad, mistõttu vaadatakse läbi suhteliselt väheste arenduste laenutaotluseid. Finantsvõimendust kasutamata suudavad projekte ette võtta väga üksikud firmad, need on küllaltki väikesed projektid ning kõrge omafinantseeringu määr tingib väga kõrge kasumitaotluse. See koos ehitushinna kasvuga tekitab olukorra, kus uute projektide väljamüügihind on kõrgem kui varasematel ning laveerib küllaltki ostuhuviliste klientide taluvuse piiril.

Praegu on Tallinnas avalikus müügis ca 80 projekti, kus augustikuu seisuga on müümata ca 900 korterit. Aasta alguses oli müümata umbes 1200 – 1300 korterit, seega valikuvõimalus ostjate jaoks on vähenenud.

MÜÜA NARVA LINNUS!

Postitaja: Ingvar Allekand @ 20.08.2012 06:03; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Selline lõbus sissejuhatus tõmbas näo naerule kõigil Narva linnuses möödunud laupäeval jalutanud laadakülalistel, kellele Domuse kinnisvaraspetsialistid oma teenuseid pakkusid. Nimelt osalesid Domus Kinnisvara Narva kontori maaklerid ja hindaja Narva suvelaadal koos SEB laenukonsultantidega. Mingis mõttes oli tegemist tavalise tööpäevaga – jagasime flaiereid, konsulteerisime inimesi kõikvõimalikes kinnisvaraküsimustes ning panime kirja nii ostu- kui müügihuviliste kontaktid. Teisalt aga oli päev mõnevõrra eriline. Nimelt üllatas kui palju positiivset tagasisidet me laadalistelt saime. Tundus, et kõik niikuinii juba teavad mõnda meie maaklerit isiklikult, on meiega mõne tehingu teinud või teavad Domuse bürood. Näiteks Tallinnas pole ma kunagi sellist laiapõhjalist tuntust tunnetanud. Küllap siis oleme Narvas oma asju õieti ajanud. Selle eest muidugi eelkõige suur tänu meie Narva kontori töötajatele.

Ebaseaduslik ehitis! Kuidas see mõjutab teie kinnisvaratehinguid?

Eestis kehtiv seadusandlus on ümbritseva keskkonna harmoniseeritud kujundamiseks ning elanike ohutuse tagamiseks kehtestanud hulga reegleid, mida tuleb ehitustegevuses jälgida. Alustades sellest, et kavandatav ehitis vastama piirkonna arenguplaanidele (nt detailplaneeringule), olema projekteeritud ümbrusele ja kasutajatele ohutult, ehitusprotsess on korrektselt dokumenteeritud ning lõpuks on valminud ehitis tunnistatud projektile vastavaks (väljastatud kasutusluba). Mida aega edasi, seda enam pööravad kõik kinnisvaraturu osalised ehitise dokumentatsioonile tähelepanu, sest enamasti ei soovita tegeleda hiljem puudustest tulenevate probleemidega.

Kui viimastel aastatel on tuntavalt vähemaks jäänud juhtumid, kus eluhooneid on ehitatud planeeringureegleid täielikult eirates, siis järjest teravamalt on päevakorda tõusnud ehitiste deokumenteerimise ja kasutusloaga seotud küsimused. Seda eelkõige „buumiaegse“ ehitustegevuse järellainetusena. Seetõttu tasub meelde tuletada mõned lihtsad põhitõed:
1. Tihehoonestusaladel tuleb ehitustegevuses järgida planeeringute nõudeid. Lisaks planeeringutele tasub kindlasti tutvuda ka kohaliku omavalitsuse (linnaosa) ehitusmäärusega, mis samuti võib seada asjassepuutuvaid piiranguid. Selle lihtsa tõe eiramise kohta ka üks konkreetne kaasus viimasest ajast:
Algselt kahe elamispinnaga elamu ehitati kinnisvarabuumi ajal ümber viie korteriga elamuks, kus elamispinnad jagati mõttelisteks osadeks. Kuna hoone asus väikeelamumaal, siis elamispindade arvu suurendamine eeldas detailplaneeringut. Ümberehitus teostati ilma ehitusloata, kasutusluba puudus. Seega on tegemist ebaseadusliku ehitusega. Tagantjärgi seadustamine eeldab detailplaneeringut, mida omakorda on tekitatud olukorra lahendamiseks peaaegu, et võimatu koostada. Nimelt sätestab linnaosa ehitusmäärus, et ühe elamispinna kohta peab olema vähemalt 600 m² kinnistu pinda, mis aga konkreetsel juhul viie elamispinna kohta ei ole täidetud. Seega on selle ehitise seadustamine äärmiselt raskendatud. Analoogilisi näiteid on teisigi. Tallinnas on üks eramu, millest on ehitatud kümne korteriga kortermaja. Kuna igal korteril on juba eraldi omanik, siis sisuliselt puudub võimalus maja ümberehitamiseks planeeringu nõuetele vastavaks, kuid kasutusluba sellele ka ei väljastata. Nii ongi korteriomanikud sisuliselt „maa ja taeva vahel“ ning turu keskmise hinnaga neid korterid neil ilmselt ka keegi ära ei osta.

2. Ehitustegevus peab üldjuhul toimuma kinnitatud projekti alusel. Kui seda nõuet rikutakse, siis on kohalikul omavalitsusel võimalik kinnistu omanikule trahvi teha ning nõuda dokumentatsiooni korrastamist.
Majaosa omanik laiendas endale kuuluvat osa kuldsete kätega eesti mehele omaselt mõeldud-tehtud põhimõttel. 10 aastat tagasi oli laienduseks väljastatud ka projekteerimistingimused, mis olid aga kehtivuse kaotanud. Samuti eeldas selline laiendus ehitusluba, mille taotlemiseks puudus kinnitatud projekt. Kuna kinnistu omanikul tekkis müügisoov, siis oli mõistlik ehitise dokumentatsioon korda teha.
Ta lasi koostada projekti, mis kooskõlastati ja kinnitati ning mille alusel väljastati ehitusluba. Järgmise sammuna oleks omanikul mõistlik taotleda ka kasutusluba.
Tallinnas ongi päris tihti kombeks, et ebaseadusliku ehitise korral määratakse esmalt trahv linnakassa täitmiseks ning selle tasumise järel antakse kinnistu omanikule võimalus hoone dokumentatsioon korda teha.

3. On teatud nõuded, millest ei saa mööda vaadata. Eelkõige tuleohutusnõuded (materjalide kasutus, tuletõkketsoonid, kujad jms), kuid Tallinnas tihtipeale ka parkimisnõuded. Nende nõuete rikkumist ei andestata ning nõutakse vigade parandamist mitta ainult paberil vaid ka hoone enda juures. Tihti puudutab see hoone kasutusviisi muutmisest tulenevaid olukordi, nagu näiteks alljärgnev.
Nn nõukogude ajal ehitati hoone kartulihoidlaks. 2005. aastal hoone renoveeriti ning seda hakati kasutama tootmishoonena. Renoveerimistööd tehti ilma projekti ja ehitusloata, seega puudus ka kasutusluba. Hoone tegelik kasutus oli algsest funktsioonist erinev, mille tulemusel muutusid ka päästeameti nõuded. Pangast laenu võtmine eeldas kasutusluba, mida aga ilma päästeameti nõuetele vastavusse viimiseks vajalike ümberehituseta ei väljastatud. Seega pidi omanik lisaks dokumentatsiooni korrastamisele tegema ka ümberehituseks täiendavaid kulutusi. Ilmselt oleks neid osaliselt saanud ära hoida, kui kogu ümberehitusprotsessi oleks juba alustatud projekteerimisega.

Kõigi eeltoodud näidete ühine nimetaja on fakt, et puudulik dokumentatsioon või ebakorrektne ehitustöö, mille tulemusena võib ehitust pidada ebaseaduslikuks. See aga piirab selle vara osalemist kinnisvaraturul. Pangad soovivad, et nende laenude tagatise oleks likviidsed st probleemidest vabad. Seetõttu nõutakse laenude väljastamisel korrektset dokumentatsiooni ning ehituse vastavust sellele. Vastasel juhul tehakse negatiivsed laenuotsused ning ostu-müügitehingud jäävad tegemata. Võib isegi öelda, et finantsasutused on suutnud saavutada seda, mida munitsipaalpolitseinike trahvid ei ole suutnud.

Ja veel viimane soovitus. Kuigi puuduva ehitusdokumentatsiooni korrastamine võib tunduda bürokraatlik ja keerukas protsess (enamasti nii ongi), siis tasub see ette võtta ka nendel, kel oma kinnisvaraga hetkel mingeid müügiplaane vms pole. Tendents on selline, et reeglid muutuvad iga aastaga karmimaks ning asjaajamine keerukamaks. See, mis täna oleks võimalik ehk veidi lihtsamalt/odavamalt korda ajada, ei pruugi seda enam olla homme.

Tartus kasvas hüppeliselt korterite tehingute arv

Postitaja: Kristjan Gross @ 03.08.2012 01:46; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Juulikuu korteriturg oli Tallinnas väga sarnane juunikuuga, sest tehingute arv ja keskmine hind jäi enam-vähem samale tasemele. Kui juunikuus tehti pealinnas 568 korteriomandi tehingut, siis juulis oli neid 582. Keskmine hind oli möödunud kuul juunikuuga võrreldes 25 €/m² võrra väiksem, mis on väga marginaalne muutus (ca 2%). Aastases võrdluses oli tänavuse juulikuu tehingute hinnatase 6% kõrgem.

Vastavalt Maa-ameti tehingute statistikale on Tallinnas keskmine hind üle 1000 €/m² olnud alates eelmise aasta aprillist. Sellest ajast on hinnatase kõikunud vahemikus 1000 – 1100 €/m², olles üle 1100 € neljal korral. Seega üldistades võib öelda, et Tallinna korteriturul on jätkub stabiilne periood.

2011.aasta aprillist alates on siiski kasvanud tehingute arv. Eelmise aasta esimesel poolel tehti alla 500 tehingu kuus, aasta teisest poolest on tehinguid üle 500 ning paaril korral ka üle 600 tehingu.

Tartus tehti juulikuus Maa-ameti tehingustatistika andmetel 145 tehingut, mis on täpselt sama palju kui 2008. aasta aprillis. Tehinguandmeid detailsemalt vaadates ei ilmnenud mitteturutehingute anomaaliaid (näiteks suuremaid plokktehinguid vms). Seega oli tegemist vabaturu tehingutega. Tehingute maht on siiski üllatav: eelmise aasta aktiivseim periood august (115 tehingut) ning tänavu 127 tehinguga maikuu jäävad juulikuu 145 tublisti alla.

Keskmine hind kasvas kuuga ca 6%, olles juulis 945 €/m². Tegemist on hinnatasemega, millesarnast pole olnud 2008. aastast alates. Meenutuseks – 2008. aastast alanud hinnalangus algas hinnatasemelt 1100 €/m². Järgnevatel aastatel oli Tartus korterite keskmine hind 700 – 800 €/m², aastatel 2011 ja 2012 vahemikus 800 – 900 €/m².

Keskmise hinna tõusu taga on peamiselt kallima hinnaga korterid. Juulis oli nendeks uuemad elamispinnad (Filosoofi tn, Kulli tn, Lepiku tn) ja kesklinna piirkonna korterid.

Pärnu korteriturul oli mõõdukalt aktiivne periood, sest tehinguid oli 56 ning keskmine hind 792 €/m². Mõlemad näitajad on paremad kui juunikuus.

Narva linnas tehti tehingutega Pärnule pika puuga ära, sest juulikuu 72 tehingut on rekordiline. Korterite keskmine hind oli 386 €/m², mis vastab aasta alguses saavutatud ja kehtima jäänud hinnatasemele.