Rahvaarvu muutused mõjutavad otseselt kinnisvaraturgu
Rahvaloenduse esialgsed andmed on avalikustatud ja suuremaid üllatusi tulemused ei pakkunud. Olulisem järeldus kinnisvaraturu kontekstis on see, et võrreldes eelmise rahvaloendusega on suurenenud Harjumaa ja Tartumaa elanike arv ning ülejäänud maakondade elanikkond on vähenenud. Juba eelmise rahvaloenduse järel täheldatud rahvastiku piirkondlik kontsentreerumine on jätkunud ning Tallinn/Harjumaa ja Tartu/Tartumaa on ainsad paigad Eestis, mis tõmbavad inimesi. Laste arvu muutuse kasvutabeli esiviisiku moodustavad vaid Harjumaa vallad, mis on ühtlasi ka väga kõrge kinnisvaraturu aktiivsusega – Viimsi, Harku, Kiili, Rae, Saue.
Elanike arv ja kinnisvaraturu tehingute aktiivsus on omavahel tugevas korrelatsioonis ja seepärast troonivad tehinguaktiivsuse tipus ka suurema elanike arvuga maakonnad. Ainsaks silmapaistvaks erandiks on siinkohal Saare maakond, mis teeb tehingute arvult 1 elaniku kohta silmad ette kõikidele maakondadele. Mittekohalike inimeste osakaal on seal piisavalt suur ja seepärast võib Saaremaa tehinguaktiivsust pidada Eesti mõistes väga korralikuks. Kõrvalasuval Hiiumaal seevastu on mittekohalike osakaal napp, saarel elab 8470 elanikku ning hästi funktsioneerivast turust on seal keeruline rääkida. Nii Kärdla kui paljude teiste Eesti väikelinnade statistikat mõjutavad sageli vaid üksikud tehingud, mis viivad näiteks keskmise hinna kiiresti üles või alla. Kui Tallinn/Tartu keskmise hinna graafik on suhteliselt lineaarne, siis väikelinnade vastav graafik meenutab sageli tõsise südamehaige EKG-d.
Rahvastikuteadlased prognoosivad viimase rahvaloenduse põhjal, et tuleviku Eesti suurimad tõmbekeskused on Suur-Tallinn ja Tartu/Tartumaa ning teataval määral ka kuurordid. Seega ei saa ka kinnisvaraturu tulevik olla teistsugune ja lõviosa tehingutest jääb nimetatud tõmbekeskustesse. Kui vanasti nimetati magalapiirkondadeks „mägedes“ asuvaid (korter) elamurajoone, siis tulevikus magalate piirkond laieneb veelgi ja suuremate linnade lähivallad saavad juurde keskmisest nooremat ja jõukamat elanikkonda, kes soovivad elada majas ja käia linnas tööl. Eesti vähestest keskustest eemalejääv kinnisvaraturg eriti elamufondi osas jääb tagasihoidlikuks ilmselt ka tulevikus, kuid ei hääbu täielikult põhjusel, et metsade/põllumaadega tehakse korralikku äri ka tulevikus ning selle, Eestile ainulaadse ressursi, olemasolu võimaldab ka Eesti äärealadel elu sees hoida ning kinnisvaraturu numbreid jälgida.