arrowarrow2backtotopDeutschdropdownEnglishEspañolEestifacebookSuomiFrançaiskarge-service1karge-service2karge-service3karge-service4large-channelslarge-dayslarge-growthlarge-photoslarge-searchlarge-teamlarge-tvlocation-homelocationlocation2logo_domusmailphonephone2PortuguêsquoteРусскийsearchticktwitteryoutube

Ostjad eelistavad korras suvilaid, kus veevärk sees

Pärast mõneaastast vaikelu on suurenenud huvi suvilate vastu ning juba jaanuaris on aktiivselt suvilaid vaatama hakatud ja ka ostetud. Kõige aktiivsem aeg on tavaliselt märtsist maini, natuke vaiksemaks läheb suvel, kuid tehinguid tehakse siiski aastaringselt. Kui varasematel aastatel oli nõudluse põhjuseks enamjaolt soov soetada suvila puhkamise eesmärgil või lausa aastaringseks elamiseks, siis viimasel ajal on au sisse tõusnud ka isekasvatatud puu- ja juurvili kui lisa oma toidulauale ning see on motivatsiooniks suvilate ostul.
Kuna aiapidajate nõuded hoonele pole eriti kõrged ja väärtustatakse pigem maad ning kaugust Tallinnast, siis nõutuim hinnaklass on 20 000 – 30 000 €. Maja võib sellisel juhul olla keskmises seisukorras, soojustamata ja üsna korralikku remonti vajav. Küll aga eeldatakse vee olemasolu nii majas sees kui krundil. Vajalik on ka pesemisvõimalus. Paljude suvilaühistutes asuvate kruntide puuduseks ongi ainult suvine trassivesi, mis aastaringse kasutamise välistab.
Teine probleem, mis müüki takistada võib, on puudulik paberimajandus. Paljud suvilad on omaalgatuslikult suuremaks ehitatud. See tegevus on aga omavalitsusega kooskõlastamata, puudub projekt, pole võetud ehitusluba. Enne müüki tuleb siiski veenduda, et kõik dokumendid on olemas ja tegelikkusele vastavad.
Kõige rohkem on nõutud mereäärsed piirkonnad Murastest Kloogarannani. Nõudlust suurendab koheselt vee lähedus, et meri või ka lihtsalt jõekallas oleks jalutuskäigu kaugusel. Näiteks selle aasta veebruaris osteti 1920. aastal ehitatud vana amortiseerunud majaga talukoht 65 000 € eest. Suureks plussiks oligi 4 492 m2 suuruse kinnistu piirnemine Treppoja ojaga.
Ostjad eelistavad suurema krundiga suvilaid või siis pigem juba vanu talukohti. Omaaegsetes suvilaühistutes asuvad krundid on väikesed ja vähe privaatsust pakkuvad. Siiski tehakse hulgaliselt tehinguid ka klassikalistes suvila piirkondades nagu Kiisal, Laitses ja Muugal.

Soositumad piirkonnad Lääne-Harjumaal asuvad Suurupist Vääna-Jõesuuni ning Laulasmaa ja Kloogarand. Mere lähedusse ostetakse puhkamise sooviga eelistatult korras suvilaid. Suurus 45-65 m2, mitme toaga ja tingimata sauna või duššiga ning hooldatud krundiga. Selliste suvilate müügihinnad jäid 2011. aastal 40 000 – 60 000 € vahemikku. Kui suvila oli viletsas seisukorras, elekter küll olemas, aga puudus pesemisvõimalus või vett ei olnud majas sees, siis nende suvilate müügihinnad võivad alata ka 25 000 €. Sisuliselt ostetakse siis kommunikatsioonidega krunti, millele saaks tulevikus ehitada maja või suvila. Hetkel on City24 andmetel Keila vallas müügil 62 suvilat hinnaga 20 000-100 000 €.
Alates 60 000 € saab osta aastaringselt kasutatava, soojustatud ja kõigi kommunikatsioonidega varustatud suvila. Sellised suvilad on tavaliselt paremas seisukorras, uuendatud interjööriga ning suuremate ruumidega. Hetkel kalleim suvila pakkumine selles piirkonnas on Kloogarannas asuv suvila hinnaga 332 340 €.
Hea rongiühendus ja lähedus Tallinnale on toonud palju uusi elanikke Kernu valda Laitse kanti. Hinnad on madalad, keskmiselt 10 000-40 000 €. Ostuhuvi põhjuseks on kasvavad korterite ülalpidamiskuld. Müüakse oma korter, makstakse võlad ja ülejäänud raha eest ostetud suvila soojustatakse nii, et seal oleks võimalik aastaringselt elada. Praeguse seisuga on Kernu vallas müügil 62 suvilat.
Harjumaa piirkonnas peetakse optimaalseks hinnatasemeks kuni 38 000 € maksvaid suvilaid, mis on kõige nõutumad. Domus Kinnisvara maaklerid on teinud tehinguid ka suvekodudega, mille hinnatase on üle 63 000 €, kuid neid võib pidada pigem erandiks.
Viimastel aastatel on saanud üha populaarsemaks suvekodude ehk vanade talude ostmine. Kuna vana ja eheda väärtustamine on päevakorral, siis otsitakse tihedalt üksteise kõrval asuvate suvilate asemel oma privaatset pesapaika. Olgugi et vana talu või rehielamu vajab tavaliselt tugevat remonti, on ta tihti restaureerimishuvilistele tõeliseks maiuspalaks. Lisaväärtuse annab suur krunt, oma mets ja aiamaa. Kuid ka siin on omad piirangud. Eelistatud on majad mis asuvad tõmbekeskustest 50 km raadiuses ning see kehtib kõigi Eesti suurimate linnade kohta kohta.
Näidetena viimase poole aasta jooksul Domus Kinnisvara maaklerite poolt müüdud suvekodudest on Märjamaa lähedal Rassiotsa külas 2,5 ha suuruse kinnistuga amortiseerunud talu hinnaga 9 000 €, sama suure kinnistuga rehielamu Nissi vallas Siimika külas hinnaga 12 500 € ning Padise vallas Alliklepa külas asuv suvekoduks mõeldud maja hinnaga 35 000 €.
Eesti kaugemates piirkondades asuvad suvekodud pole nii nõutud. Ostjad loevad rahakotis raha ja jälgivad kasvavaid kütusehindu. Samal põhjusel pole meie saared nii atraktiivsed kui nad olla võiksid. Suureks miinuseks on ka suvel ülekoormatud praamiliiklus.
Turuosa, mis on täitmata, ja mille järgi kindlasti nõudlust oleks, on suvilate ja suvekodude üürimine. Hetkel on City24 pakkumistes vaid paar-kolm väljaüüritavat suvilat kuuüüriga 100 kuni 270 € kuus. Arusaadavalt soovivad ka omanikud ise suvel oma suvekodu kasutada, kuid kellel pole aega või võimalust aastas üle paari korra suvilas käia, võiks üürileandmist tõsiselt kaaluda. Paljudel noortel peredel pole maavanaemasid ega resursse suvila ostmiseks, võimalus paariks kuuks suvila üürida oleks neile aga tõeline kingitus.