Domus kinnisvaramessil Tallinnas

Postitaja: Ingvar Allekand @ 30.04.2012 01:34; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Interjööri- ja kinnisvaramess 2012 on selleks korraks läbi. Vähemalt Eesti Näituste messikeskuses. Tegelikult muidugi töö jätkub, sest messil osalenud Domuse kinnisvaraspetislistidel on vaja täita klientidega messil tehtud kokkulepped, minul vaja pidada lõpuni Rähni 12 korterite müügiläbirääkimised, ajakirjanikel vaja valmis kirjutada põnevad lood koduajakirjadesse ning korraldajatel vaja hakata ette valmistama järgmise aasta messi. Mõned kokkuvõtvad mõtted aga alljärgnevalt:

Esiteks on tõesti lahe selline koostööprojekt, mille raames erinevad pakkujad (uus korter Domus Kinnisvaralt, põrandamaterjalid Linconalt, köögimööbel Arensilt, vannitoasisustus Baltecolt, sisekujundus Aet Pielilt jne jne jne) integreeritakse ühte väljapanekusse ning antakse seeläbi klientidele reaalne pilt uue kodu võimalustest. Ja seda 1:1 mõõtkavas. Nii ei olegi eriliseks probleemiks asjaolu, et Rähni 12 uued korterid alles mitmete kuude pärast reaalset kuju võtma hakkavad.

Teiseks teeb mulle jätkuvalt head meelt see, kuidas Domuse meeskond suuremate projektide elluviimiseks seljad kokku paneb. Väga suur osa meie Tallinna kontorist oli messil kaasa löömas ning oma väike (ent oluline) roll langes isegi Tartu kontori kolleegidele. Nädalavahetuse pikad tööpäevad saab nüüd kevadpühade puhkeajaga tasa teha  Pärast pisikest puhkust aga ootavad messilt kogutud kliendikontaktid meie parimaid teenuseid.

Kolmandaks üllatas mind mõnevõrra rahvarohkus, mis meie „korterist“ läbi käis. Suur messikülastajate hulk koos stabiilselt suure kinnisvaratehingute hulgaga on heaks kinnituseks, et Konjunktuurininstituudi hinnangud tarbijate kindlustunde indikaatorile ei pruugi siiski päris täpselt peegeldada Eesti inimeste tegelikku ostukäitumist. Kinnisvaraturg on aktiivne, uue kodu loomine või olemasoleva ümberkujundamine on käegakatsutav reaalsus mitte unelm. Kellel selles osas veel kahtlusi on, peaks ära ootama peatselt algava Domus Kinnisvara ja Swedbanki koostööprojekti. Selle kohta aga info juba edaspidi.

 

Domus osaleb Kinnisvaramessil 2012

Postitaja: Raul Reino @ 28.04.2012 10:50; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Veel täna-homme kestab Eesti Näituste messikeskuses igakevadine kodu- ja sisustusmess. Kinnisvaramess 2012 raames on oma boksiga väljas ka Domus Kinnisvara, kus parimatest parimad maaklerid tutvustavad parimatest parimat kinnisvara. Ole Sinagi kohal ja saa osa headest messipakkumistest!

Üürihuviliste arv Pärnus kasvab

Postitaja: Piret Rondo @ 18.04.2012 08:22; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärnu on tuntud suvepealinnana ja soov tulla perega siia puhkust veetma kuulub paljude perede suveplaanide hulka. Miks siis eelistavad pered korterit hotelli mugavustele? Peamine on suvekorteriga kaasnev privaatsus ja mugavus ning ka säästlikkus.

Juba jaanuaris olid esimesed helistajad ja veebruaris tehti esimesed broneeringud. Üldiselt on kujunenud tava, et broneering jõustub pärast 50 % ettemaksu laekumist. Siis on kliendil kindlustunne, et ta soovitud suvekorteri ka saab. Tuleb tõdeda, et suvekorteri üürimisel loeb täna ainult asukoht. Võrreldes eelmiste aastate trendidega, siis suvekorterite soovijad eelistavad ainult rannarajooni ja kesklinna piirkondi. Ülejõele ja kesklinnast eemale jäävatesse piirkondadesse suvekülalised minna ei soovi, isegi Mai piirkond, mis jääb küll mereäärsesse elukeskkonda, ei ole suvehooajal suvituskohana enam populaarne piirkond.

Vaadates Pärnu suvekorterite pakkumisi, siis kortereid pakutakse nii nädala kui kuu kaupa. Nädala hinnad jäävad suurusjärku 200 € – 400 € ja kuu hinnad 800 € – 1300 €. Reeglina hinnad sisaldavad nii kommunaalmakseid kui ka maakleritasu. Hind sõltub, millisel suvekuul soovitakse üürida. Juulikuu on alati kõige kallim. Samuti sõltub hind sellest, kas tegemist on uues majas asuva korteri või vanemas majas asuva renoveeritud korteriga. Kuna kliendid on väga hinnatundlikud, siis kõrgema hinna puhul nõutakse ka kvaliteeti. Möödas on ajad, kus magati madratsitel ja voodipesu tuli omal kaasa võtta.

Peamiselt otsivad suvekortereid Tallinna ja Tartu puhkajad, kuid on ka peresid Venemaalt. Põhjanaabrite osakaal on väike, pigem eelistavad nemad Pärnu spaade võimalusi. Suvepuhkuseks soovitakse väga üürida ka maju, kuid kahjuks neid pakkumisi palju pole.

Maade turul teevad ilma Euroopa Komisjon ja investeerimisfondid

Kui 2006. aastani teadis kogu Eesti elanikkond, et maad kuskilt juurde ei tule ning maa hind langeda ei saa, selgus masu saabudes, et maa hind saab siiski ka langeda, kuigi juurde pole seda kuskilt ometi tulnud.

Aastaks 2012 on maailmas üle seitsme miljardi inimese ja ÜRO ennustab, et 2030. aastaks ületab maailma rahvastik kaheksa miljardi inimese piiri. Kogu see rahvamass tuleb ju kuidagi ära toita, hakkab lootusrikkalt mõtlema põline põllumees.
Kas mitte siin ei peitu Eesti avarate ja tühjade põllumaade suur võimalus? Globaliseerumine, demograafilised protsessid ja toiduainete ennustatav kriis võivad Eesti põllumaadele avaldada oodatust suuremat mõju ning aastate pärast ei saa välistada uut buumi ka selles, äsja varjusurmas olnud sektoris.

Suurem tehinguaktiivsus
Eesti kinnisvaraturule polegi masumeteoriidi põhjustatud kraatrist väljaronimine olnud nii pikk ja vaevaline, kui vahepeal tundus. Ainuüksi Harjumaal tehti 2011. aastal võrreldes 2009. aastaga kaks korda enam tehinguid (vastavalt 868 ja 406 tehingut).
Rohkem kui kolm korda on tehtud tehinguid ka metsamaadega, kus 2009. aasta 87 tehingut on asendunud 2011. aastal 264 tehinguga. 2006. aasta rekordnumbriteni, mil Harjumaal tehti maatulundusmaadega 1237 tehingut, on siiski veel omajagu liikuda.
Märkimist väärib, et kui majanduslangus viis kinnisvarahinnad üldiselt langusesse suurusjärgus 50-60%, siis põllumaad oli ainus sektor, kus hinnad sellist kukkumist ei näinud, vaid püsisid stabiilsed ning isegi liikusid ülespoole.
Statistika kinnitab, et aktiivsus hoonestamata maade turul on tõusnud ja seda saavad kinnitada ka maaklerid, kes antud segmendis tegutsevad. Maid ostetakse investeerimise eesmärgil, olemasoleva põllumajandusäri laiendamiseks või uue alustamiseks, aga ka erinevate toetuste saamiseks.
Huvi on aasta-aastalt suurenenud nii metsa- kui põllumaade vastu, vaid metsamaade osas on praegu nõudlus mõnevõrra raugenud, kuna puiduhinnad on kõrgele tõusnud. Üks oluline muudatus, mis varasemate aastatega võrreldes on toimunud, näitab maade rendituru kasvu.
Kui mõned aastad tagasi oli tavaline see, et tagastatud maa omanik andis maa põllumehest naabrimehele või ühistule rendile vaid maamaksu tasumise ja maa korrashoidmise eest, siis nüüd kipub selline mentaliteet minevikku jääma.
Paljude maaomanike asemele on asunud noored pärijad või on välja ilmunud targad nõuandjad, mistõttu maa kasutamise eest küsitakse rahalist rendisummat. Summad ei ole küll kolossaalsed, kuid samm maadeturu korrastumise ja majandusliku loogika suurenemise osas on astutud.

Toetused kui ärimudel
Kinnisvaraturg tervikuna on poliitilistest otsustest, seadusemuudatustest ja makromajanduslikest valikutest vägagi mõjutatud. Põllumaade osas kehtib see veel eriti ning mõjutegurid on suisa globaalsed, sest Euroopa Komisjoni otsustest ja põllumajandustoetuste suurusest sõltub Eesti põllumaade hinnatase ja nõudluse suurus.
Mida lahkemalt jagab Euroopa Liit põllumajandustoetusi, seda tõenäolisemalt jõuavad need toetussummad ka kinnisvaraturule. Eesti põllumehed on alakapitaliseeritud ja toetuste suurenemine mõjub nende investeerimisvõimekusele sama efektiivselt kui botox Kroonika kaanestaaride huultele.
Viimased arengud Brüsseli suunalt näitavad, et põllumajandustootja otsetoetused on lähiaastatel küll suurenemas, kuid ilmselt mitte piisavalt, sest põllumehed pole rahul, kinnisvaraturule toetuste tagasihoidlik suurenemine märkimisväärselt mõju aga ei avalda.
Juba praegu on üks oluline ostjate huvirühm selline, kes ostab põllumaid kokku vaid sellepärast, et kätte saada PRIA toetused. Kui võrrelda tasuvust näiteks pankade hoiuseintressidega, siis valdkonna endale selgeks teinud finantsvõluritele on tootlus jumekas. On firmasid, kes ostavad maad kokku ning pikki aastaid ei näe äriplaan ette muud, kui vaid heina niitmist ja toetuste sissekasseerimist. Hinnataseme hilisem võimalik kasv on neile vaid boonuseks.

Pakkumisi vähe
Taasiseseisvumisest alates on Eesti põllumajandus ja põllumaad olnud väga mitteseksikas äri. Umbes 15-20 aastat tagasi oli sellega tegelenud isikutel vaat et luuseri märk küljes.
Nüüdseks on olukord kardinaalselt muutunud ja piltlikult öeldes sõidavad poristel Eestimaa teedel ringi soliidsed E-klassi Mercedesed, kus istuvad härrasmehed juhivad fonde, mis liigutavad kümneid miljoneid eurosid.
Põllumajandusest ja toiduainete tootmisest on korraga saanud glamuurne äri. Suured investorid ja fondid ajavad taga suuri mahtusid ning äri põllumaadega algab nende puhul viiesajast hektarist, aga veel parem, kui maade suuruseks on tuhat ja enam hektarit. Sel juhul ollakse valmis maksma keskmisest turuhinnast ka kuni kolmandiku võrra suuremat hinda – sellega eristutakse muust majandusest ja tavaloogikast, mille kohaselt tagab suurem maht väiksema hinna.
Fondide häda peitub aga tõsiasjas, et pakkumisi sellisele mahule on väga vähe ja valik pea olematu. Näiteks märtsi lõpu seisuga on üle saja hektari suuruseid pakkumisi kinnisvaraportaalis City24 vaid kolm. Eraomanike käes selliseid maatükke üldjuhul ei ole ning kui pakkumine tekib, müüakse kinnistute portfell tavaliselt ühelt äriühingult teisele. Sel juhul ei pea need kinnistud asuma kõrvuti ja ostja ostab paketina eri suuruses kinnistuid erinevates kohtades.

Ettevaatlikud investorid
Praegused investorid on oma otsustustes ratsionaalsed ja majanduslikult kaalutlevad. Kui enne Eesti astumist Euroopa Liitu oli levinud arvamus, et kohe-kohe maade hinnad plahvatuslikult suurenevad, siis nüüd sellist märgilist sündmust Eestis ees seismas pole. Lisaks on viimase viisaastaku sündmused maailma majanduses muutnud suurema osa investeerijaid, vähemalt ajutiselt, ettevaatlikumaks ning silmaklapid vedelevad pööningul korraliku tolmukorra all.
Seega loota, et maadeturg on mingi paisu taga kinni, oleks ehk liialt optimistlik. Küll aga on mõned laias maailmas toimuvad protsessid kas või elanikkonna suurenemise ja toiduvajaduse kasvu osas sellised, mis võivad mõjutada meie piirkonnas asuvate maade turgu kasvu suunas.

* Artikkel ilmus 11.04.2012 ajalehes Postimees

Kinnisvaratehingus võib näiline kokkuhoid tuua suure kahju

Postitaja: Einar Vellend @ 07.04.2012 05:20; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Palju on ajakirjanduses juttu olnud igasugustest kinnisvarapettustest ja skeemitamistest. Mis on nendel juhtumitel ühist? Asja lähemalt uurides võib öelda, et valdavalt on need müügi- või üüritehingud tehtud ilma maaklerfirma osaluseta. Kuna kinnisvarasektoris liiguvad siiski suured rahasummad, siis püütakse teinekord kokku hoida maakleritasude pealt kasvõi mõnisada eurot. Tulemuseks võib olla see, et väga lihtsalt jäädakse ilma kümnetest tuhandetest eurodest. Tehingu vastaspoolel on raha tavaliselt märkamatult ära kulunud ja selle tagasisaamine on juba omaette kunsttükk.

Kui soovite osta korterit otse omanikult, siis tasub olla ettevaatlik. Esimene märk ongi juba see, et tõenäoliselt soovitakse maakleritasu pealt kokku hoida. Enamus müüjaid-ostjaid on siiski ausad, aga mõned püüavad siiski mängida inimeste ahnusele, kokkuhoiusoovile ja proovivad pakkuda näiliselt odavamat kaupa. Ja selle õnge on väga kerge langeda. Ka liigub ostjaid, kes soovitavad müüjatel tehing otse vormistada. Öeldakse küll, et tehing vormistatakse notari juures, aga peab arvestama seda, et notar paneb kirja need punktid, mida osapooled tehingu tegemisel ütlevad. Samas on ka nüansse, mida „pahatahtlik“ ostja-müüja ei pruugi mainida.

Sellist tegevust ei saa endale kindlasti lubada suured kinnisvarafirmad, kes on turul olnud vähemalt 10 aastat ja kuuluvad ka erinevatesse kinnisvaraga tegelevatesse ühingutesse nagu Eesti Kinnisvarafirmade Liit. Kui keskmine inimene teeb elu jooksul võib olla paar kinnisvaratehingut, siis kogenud maakler on teinud sadu tehinguid ja puutunud kokku veelgi suurema hulga erinevate hoonete ja situatsioonidega.

Tartus Veerikul kerkib jõudsalt uus korterelamu

Postitaja: Domus @ 04.04.2012 06:47; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tartus Veeriku tänava alguses on novembrikuust alates käinud aktiivne ehitustegevus, mille tulemusel valmib käesoleva aasta sügiseks kaasaegne korterelamu. Projekti arendaja ja peatöövõtja on Villaare OÜ ning müügikorraldusega tegeleb Domus Kinnisvara.

Märtsi viimase nädala seisuga on laotud esimese korruse kandevseinad ja paigaldatud laepaneelid; valatud on soklikorruse põrand ja seal käib vaheseinte ladumine. Villaare projektijuhi Reiko Kallioni sõnul on tööd graafikus ja ilmade soojenedes tõuseb ka töötempo, mis annab alust planeerida esimeste korterite valmimise juba septembri keskpaika.

Domuse Tartu kontori maakleritel õnnestus kohapeal väiksel ekskursioonil käia ja projektiga vahetult tutvust teha. „Tunnetame antud projekti vastu üsna tõsist huvi, kuna elamu asukoht on hea – elukeskkond on meeldiv ning läheduses on ostukeskus, avalikud teenused, töökohad näiteks haigla ja ülikooli Maarjamõisa kompleksi näol, kui tuua mõned näited. Lisaks on uusarenduste valik Tartus hetkel suhteliselt kitsas,“ sõnas projekti müüki korraldav maakler Bert Prükk. „Eelnevalt aja kokku leppides saame ostuhuvilistega koha peal käia ja hoonega nii seest kui väljast tutvust teha – nii kujuneb märksa selgem pilt kui pelgalt plaane ja pilte vaadates,“ lisas büroo juhataja Marge Tõnnis.

Valmivas korterelamus kasutatakse mitmeid kaasaegseid lahendusi. Hoonesse tuuakse optiline kaabel, mis loob võimaluse tänapäevaste side- ja multimeediateenuste kasutamiseks; igasse korterisse tuleb valveseadmete paigaldamise valmidus. Pingutusi tehakse energiasäästu saavutamiseks. „Hoone arvutuslik energiakasutuse klass on C,“ sõnas Reiko Kallion ja lisas: „kokkuhoidu aitavad saavutada põrandaküte, soojustagastiga ventilatsioonisüsteem ja energiasäästu nõuetele vastavad välispiirded.“

Müügis on nii kahe-, kolme- kui ka neljatoalised korterid. Igal korteril on rõdu ja panipaik, 7 korteriga kaasneb privaatne saunaboks soklikorrusel. Lisatasu eest on saadaval 2 küttega garaažiboksi. „Hetkel jätame 2 saunaboksi valmis ehitamata, et jätta inimestele rohkem valikuvõimalust – võib-olla eelistab keegi saunaboksi asemel endale töö- või hobiruumi,“ täpsustas Reiko Kallion.

Veeriku 6 korterelamu ja broneerimistingimuste kohta saab lisainfot Marge Tõnnise ja Bert Prükki käest ning projekti kodulehelt.

Märtsis tehingute mahud kasvasid, nõudlus korterite vastu jätkuv

Postitaja: Kristjan Gross @ 04.04.2012 10:52; kategooriad: Hindamine, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2012. aasta on Tallinna korteriturul kulgenud tõusvas joones. Iga kuu on kasvanud nii keskmine hind kui tehingute maht. Tänavu on tehtud 358 korteriomandi tehingut rohkem kui 2011. aasta I kvartalis. Ka keskmine hind on teinud korraliku hüppe – võrreldes eelmise aastaga on keskmine hind ca 14% kõrgem. Seega elanike valmisolek elamispinda soetada on jätkuvalt tõusujoones, sest märtsikuu keskmine hind on enam-vähem samal tasemel kui 2011. aasta kõrgeima keskmise hinnaga septembrikuu.

Keskmise hinna kasvu põhjuseks võib pidada asjaolu, et tehingute hulgas on peamiselt heas seisukorras korterid. Remontivajavate korterite vastu on nõudlus pigem väike, samas on heas seisukorras, likviidseid ja turutaseme hindadega kortereid pakkumises ebapiisavalt. Kehvemas seisukorras korterite vastu tunnevad huvi need, kes renoveerimise järel müüvad korteri maha.

Uute korterite müüke oli ligikaudu 49, millest võib välja tuua Kesklinna linnaosas Tartu mnt 50a (6 tehingut), Lasnamäe linnaosas Meeliku 23 (8 tehingut) ja Põhja-Tallinnas Paldiski 14 (6 tehingut) ning Põhja pst 17b/ Soo tn 1b (6 tehingut).

Ka Tartus on viimaste kuude tehingute aktiivsus olnud kasvav. Isegi sedavõrd, et märtsikuu 109 tehingut on võrreldav eelmise aasta augustikuuga, mil tehti 115 tehingut. Mõlema perioodi keskmine hind ületas 900 €/m². 2011. ja 2012. aasta esimese kvartali võrdluses on Tartu korteriomandite hinnad kasvanud ca 3,5%.

Pärnus tehti märtsikuus 47 korteriomandi tehingut, mis on ligilähedane veebruarile (49 tehingut). Tehingute keskmine hind langes 5%, jäädes tasemele 689 €/m². Ka kvartalite võrdluses on tänavune keskmine hind väiksem kui 2011. aasta I kvartalis – kuigi tehingute maht on kasvanud, vähenes keskmine hind 10%.

Narvas on korteriomandi tehingute maht veidi kasvanud, kuid keskmine hind on jäänud enam-vähem samale tasemel. Veebruarikuus saavutas keskmine hind üle ootuste kõrge taseme 376 €/m², samaväärne oli see ka märtsis – 373 €/m². 2011. aasta I kvartaliga võrreldes on tänavu tehtud 51 tehingut rohkem. Seejuures on keskmine hind kasvanud ca 17%.

Seega näitavad 2012. aasta esimese kvartali numbrid optimismi olemasolu Tallinn, Tartu ja Narva kinnisvaraturul. Kevadperiood on tõenäoliselt samalaadne.

TEGUSAD MÜÜGIPÄEVAD PETERBURIS

Postitaja: Ingvar Allekand @ 03.04.2012 06:37; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Möödunud nädala lõpus toimus Peterburis ühel ajal ja sisuliselt ka samas kohas (LenExpo messikeskuses) kaks suurt rahvusvahelist kinnisvaraüritust – ЯРМАРКА НЕДВИЖИМОСТИ ja Выставкa Зарубежной Недвижимости. Tegemist on erinevate organisaatorite poolt korraldatavate kinnisvaramessidega, millest esimene on vanem ja tuntum kaubamärk ning teine kogumas rahvusvahelise kinnisvaramessina tuntust alles viimastel aastatel. Loomulikult ei saanud meiegi eelmise aasta traditsioone jätkates neist eemale jääda ning olime oma boksi ja pakkumistega kohal. Domus Kinnisvara meeskonda olid sel korral esindamas lisaks minule ka Marina Batluk ja Vladimir Nikiforov meie Narva kontorist.

Reede hommikust pühapäeva õhtuni kestnud messipäevad olid ühtviisi põnevad ja väsitavad. Peterburile kohaselt oli rahvast palju nii, et lisaks jalgadele ja suuvärgile kulus ka jaotusmaterjale planeeritust rohkem. Oodatult keskendus külastajate huvi elukondlikule kinnisvarale, Kirde-Eesti piirkonnale ja Euroopa Liidu elamislubade saamise küsimusele. Viimases küsimuses on meie tipp-poliitikute ettevõtmiste tagajärjed loomulikult selgitustöö tegemise meie jaoks oluliselt lihtsamaks teinud. Kuigi peterburilaste reaalne kinnisvarahuvi piirdub üldjuhul Narva ja Narva-Jõesuuga, siis saame messi tulemusena ilmselt kirja päris mitu tehingut Tallinna piirkonnas ning mõne ka Lõuna-Eestis.

Sel korral oli hea meel näha, kuidas meil tekkis sisulisem koostöö teiste messil osalejatega. Läti konkurendid juhatasid mõned kliendid meile, meie mõned neile. Samalaadne klientidele soojade soovituste vahetamine käis isegi naaberboksides tegutsenud Hispaania ja Bulgaaria suvituskorterite pakkujatega. Tekkis omamoodi käsi-peseb-kätt mentaliteet, sest kõik on huvitatud, et messikülastaja jõuaks temale sobiva kinnisvarani. Teiste messil osalevate firmadega suhtlemise vajadus on ilmselge ka seetõttu, et suures müügituhinas ei hakkaks keegi konkureerivate pakkumiste (või riikide) kohta teadmatusest valeinfot levitama.

Eraldi tahaksin nimetada, et korraldajad olid heal tasemel – väga sõbraliku ja konstruktiivse suhtumisega. Pühapäeva õhtul surusime naeratades kätt ning leppisime kokku juba järgmistel samalaadsetel üritustel osalemise.