„Kaunis kodu“ tiitel viib kinnisvara müügilettidele

Postitaja: Raul Reino @ 27.03.2012 08:37; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eestimaal korraldatakse päris mitmeid „Kaunis kodu“ tüüpi konkursse. Initsiatiivi hoiavad enda käes üleriigilise levikuga sisustusajakirjad, aga ka kohalikud omavalitsused tahavad väärtustada kohalike koduomanike pingutusi ning annavad välja uhkeid tiitleid ja preemiaid. Traditsioon on nüüdseks juba päris pikk ja seepärast on auhinnatud või siis vähemalt vastavate konkurside nominentide hulgas olnud kaunite kodude nimekiri muljetavaldav.

Kinnisvaraportaalides kuulutusi jälgides tekib aga sageli tunne, et tarvitseb vaid mõnel kaunil kodul tulla konkursil 3 hulka, kui juba võibki ta leida müügipakkumiste hulgast. Ei ole olnud viimastel aastatel mõnda kuud, kus kinnisvaraportaalides poleks pakkumiste seas rippunud „Kaunis kodu“ sildiga korter või maja. Tiitli saamine on justkui halb enne või siis signaal selleks, et on aeg hakata müügiga tegelema. Samas on auhinnatud kodude nimekiri pikk ja seega pole see muidugi mingi ime, et inimeste elukäigud teevad vahel keerdkäike ning tekib tahtmine keskkonda vahetada. Teinekord tekib aga mulje, et mõni kodu on osalenud vastaval konkursil küll ainult selleks, et saada juurde tiitel, et mõni aeg hiljem kasseerida see sisse keskmisest kõrgema müügihinna näol. Tiitlid mõjuvad ostjate psühholoogiale hästi ja on teatud ostuhuvilise puhul selleks otsustavaks teguriks, miks osta see, aga mitte mõni teine korter. Paljud ostjad vajavad ja ootavad kinnitusi ning kolmanda ja sõltumatu osapoole positiivne hinnang näiteks stiilsele sisekujundusele sobiks selleks ideaalselt. Sõnapaar „Kaunis kodu“ on justkui kvaliteedimärk, mida nupukad kinnisvara omanikud ja kinnisvaramaaklerid on varmad kasutama ning mille särast tingitud sööda ostjad küllalt lihtsalt alla neelavad. Antud müügislogan on nii meelitav, et veidi kummalisel kombel kipuvad seda kasutama ka need kodud, kes tiitlitega pärjatud ei saanud, vaid lihtsalt osalesid konkursil. Seepärast on „Kaunis kodu“ kui atraktiivne hüüdlause reklaamides veidi ära lörtsitud, kuid usutatavasti mõjub siiski paljudele ostuhuviliste jätkuvalt sama mesiselt nagu Justin Bieber teismelistele tütarlastele.

Nõuanne: elamispinna suurust kontrolli ehitisregistrist

Postitaja: Raul Reino @ 21.03.2012 10:06; kategooriad: Kinnisvaraturg, Seadusandlus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvara huvilistes võib kinnisvaraportaalides ringi liikudes või siis ka objekte külastades tekkida kahtlus mõne elamispinna suuruse osas. Näiteks on reklaamis märgitud 3-toalise korteri suuruseks 75 m2, aga korterit üle vaadates avarust ei paista ning pigem jääb korterist kitsas mulje. Siin tuleb „usalda, aga kontrolli“ elumotot järgivale inimesele appi riiklik ehitisregister, mis asub asub aadressil www.ehr.ee, mille abil kõik arvutikasutajad saavad otsida registreeritud ehitisi ja vaadata nende andmeid tasuta. Piisab vaid aadressi teadmisest ja tavakodanik saab veenduda, kui suur on ametlikult korteri üldpind, kui palju on elamispinda, aga ka andmeid tehnosüsteemide, kandekonstruktsioonide, ehitusloa jms kohta.

Selle, miks erineb teinekord reklaamis olev korteri suurus tegelikust numbrist, on mitmeid põhjuseid. Rindejoonest ühel pool on kavalad korteriomanikud, kes nii üritavad pakutavat kaupa näidata tegelikust uhkemana ja lisada üldpinna hulka kõikvõimalikud rõdud, panipaigad, üldkasutatavad koridorid, terassid või lihtsalt tegelikkuses seadustamata pinnad. Selle „kunstilise liialduse“ põhjuseks võib olla soov viia madalamaks korteri ruutmeetri hind ja seega näidata kauba hinda veidi odavamalt ning suurendada selle konkurentsivõimet. Tihtilugu on ebakorrektse üldpinna näitamise põhjuseks aga teadmatus, millised ruumid kuuluvad riiklike andmebaaside järgi eluruumi koosseisu ja millised mitte. Seega pahatahtlikkuses alati omanikku süüdistada ei saa, sest tavakodanikud ajavad sageli segi, mis on juriidiliselt korrektselt vormistatud ja mis mitte. Näiteks on sageli esinevaks probleemiks pinnad, mis on kasutuses olnud aegade hämarusest, kuid jäänud ühel või teisel põhjusel seadustamata.

Head infot elamispinna suuruse kohta saab ka e-kinnistusraamatust, kus päringud on kodanikule küll tasulised, kuid info juriidiliselt korrektne ja ajakohane. E-kinnistusraamatus maksab I jao kande vaatamine 0,63 € ja see sisaldab kannet korteriomandi reaalosa üldpinna suuruse ja kaasomandi mõttelise osa suuruse kohta.

Eramajade soojustamise toetuse saamiseks on vajalik kasutusluba

Postitaja: Raul Reino @ 15.03.2012 09:41; kategooriad: Majandus, Seadusandlus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kuna Eesti korteriühistud on ilmutanud oodatust suuremat passiivsust korterelamute soojapidavamaks muutmisel, siis algatas valitsus juba eelmisel aastal projekti, mille kohaselt saab peale korterelamute ka eramajade energiasäästu toetada saastekvootide müügist teenitud raha eest. Kui algselt oli taotluste esitamise lõpptähtaeg 2012. aasta 30. november, siis Luksemburgi Suurhertsogiriigiga sõlmitud saastekvootide lepingu muudatuse kohaselt on võimalik taotlusi esitada kuni 2013. aasta lõpuni.

Vabariigi valitsust tuleb aktiivsuse eest tunnustada, sest energiasääst on oluline teema kogu maailmale ja Eestis on olukord eriti aktuaalne, kuna toetusmeetme sihtgruppi kuulub 201 814 elamut, millest suurem osa on ehitatud aastatel 1955-1965, kui soojapidavusele pöörati praegusest palju vähem tähelepanu. Paljudel Nõukogude ajal valminud elamutel on väga kehv sisekliima, suur enegiatarbimine, soojustus on kas ära vajunud või mõnedel juhtudel lausa puudu ning energiatõhususest pole midagi rääkida. Toetuse peamiseks eesmärgiks ongi energiasääst ja taastuvenergia lahenduste kasutuselevõtt, mille tulemuseks peaks olema ka parem energiamärgise klass.

Eelnõu raames toetatakse nii väikeelamu rekonstrueerimistöid, vajalike ehitustoodete- ja materjalide soetamist, projekteerimist, omanikujärelevalve teostamist ning taastuvenergia seadmete soetamist ja paigaldamist. Väikeelamuteks loetakse üksikelamuid, kaksikelamuid, ridaelamuid, kahe korteriga maju ja suvilaid või aiamaju, mis on kasutusel vähemalt neli kuud aastas. Toetuse määr sõltub eramus saavutatud energiatõhususe klassist. D-klassi energiamärgise korral toetatakse renoveerimist 25 ning C-klassi energiamärgise saavutamisel 40 protsendi ulatuses tööde maksumusest. Eramute rekonstrueerimistoetuse minimaalne määr on 1000 ning maksimaalne määr 30 000 eurot taotleja ühe väikeelamu kohta. Hinnanguliselt saab olemasolevate määrade juures toetada u 300 eramut, mistõttu kõigil asjast huvitatud omanikel tasub kiirustada. Toetust saab hakata taotlema SA KredExi kaudu.

Toetustaotluste vastuvõtmine algab hiljemalt märtsi lõpus. Kõik taotluse esitajad peavad arvestama, et kooskõlastusringil oleva eelnõu järgi on toetuse saamise eelduseks, et taotleja väikeelamu on kantud ehitisregistrisse ja väikeelamule peab olema väljastatud kasutusluba (või vastuvõtuakt). Enne 1995dat aastat ehitatud väikeelamu kasutamise seaduslikkust võib tõendada ehitise vastuvõtuakti või muu samaväärse dokumendiga. Kui taotleja väikeelamu on ehitatud enne 22.07.1995. a ja ei ole ehitisregistrisse kantud, tuleb esitada kohaliku omavalitsuse tõend väikeelamu kasutuselevõtu aja ja kasutamise otstarbe kohta. Seega ei soovita toetusi väljastada pooleliolevatele või ehitusloata ehitistele.

Jüri alevikus kasvab tehingute arv ja keskmine hind

Postitaja: Domus @ 13.03.2012 11:30; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Mõnekümne minuti kauguselt Tallinnast,  Rae vallas, asub Jüri alevik.  Jüri on Rae valla suurim alevik ning viimaste aastakümnete üsna soositud elupaik. Seda tõendab ka pidevalt kasvav tehingute arv Jüris. Maa-ameti andmetel teostati 2011. aastal Jüri alevikus 39 korteri ostu-müügitehingut keskmise ruutmeetrihinnaga 798 €/m2.

Käesoleval aastal on Jüri alevikus korterite keskmine ruutmeetrihind juba tõusnud 925 €/m2 ning teostatud 9 korteri ostu-müügitehingut. Domus Kinnisvara maakler Viktor Lõhmuse sõnul, kes tegeleb Jüris Aruküla tee 20 asuvate uute korterite müügiga, on ostjad enim huvitatud 2 ja 3- toalistest köögimööbliga korteritest.

Korterite pakkumiste arv Jüri alevikus 2011. aastal spot.city24.ee andmetel jäi stabiilselt vahemikku 30-40 korterit kuus ja aastavahetusel tõusis pea 50 korteri pakkumiseni kuus. Käesoleval hetkel on pakkumises taas ca 40 korterit, millest 10 korterit on müügis Domus Kinnisvaras.

Näiteid 2012. aastal toimunud tehingutest Jüri alevikus:

Asukoht: Aruküla tee 20
Tubade arv: 2
Üldpind: 52,9 m2
Korruselisus: 3/3
Märkus: Rõdu 5,2 m2
Ehitusaasta: 2007
Hind kokku: 53 500 €
Hind €/m2: 1011

Asukoht: Ehituse 20
Tubade arv: 2
Üldpind: 54,9 m2
Korruselisus: 3/2
Märkus: Rõdu 2 m2
Seisukord: Remonti vajav
Hind kokku: 37 900 €
Hind €/m2: 690

Äripindade üüriturul jääb vabu pindu vähemaks

Postitaja: Einar Vellend @ 09.03.2012 10:44; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2011. aasta lõppes paljudele äripindade omanikele edukalt. Üürituru vabade pindade osakaal on 2011. aasta jooksul vähenenud isegi oodatust kiiremini. Eriti on seda tunda lao- ja tootmispindade sektoris, kus head pinda praktiliselt pakkuda ei ole. Tänassilmas VGP Park laokompleksi juurdeehitus 13 000 m2 kaeti üürilepingutega juba enne hoone lõplikku valmimistähtaega 2012 aasta alguses. Samuti on vakantsus 0% RRK Logistikakeskuses Liival ja Jüri Tehnopargi laohoonetes. Kuna täituvused on head, siis hinnatase on püsivalt 4 eur/m2 juures. Pigem on tunda survet kergeks hinnatõusuks.

Laohooned

VGP Park Tänassilma: min hind 4 €/m2, vakantsus 0 %

RRK Liiva: min hind 3,5 €/m2, max hind 3,9 €/m2, vakantsus 0 %

Jüri Tehnopark: min hind 3,5 €/m2, max hind 3,9 €/m2, vakantsus 0 %

Madalama nõudlusega piirkonnas või kehvema kvaliteediga laopindade üürihinnad jäävad vahemikku 1,8 – 2,5 eur/m2 ning vakantsus ca 15-20% ümber. Igapäevase turukogemuse põhjal võib öelda, et nõudlust on kvaliteetse lao/kergtootmispinna vastu, mille pakkumine on samas mõnevõrra piiratud. Kehvakvaliteedilise lao- ja tootmispinna osas on olukord vastupidine.

2012 aastal on oodata mitmete uute laohoonete ehitust Tallinna ümbruses.

Üürihindasid on saanud kergitada ka büroopindade omanikud. Kuigi mõningaid vabu ruume ikka leiab, siis tuntumates büroohoonetes on vakantsus nulli jõudnud. Ka City Plaza, Delta Plaza. Tammsaare Ärikeskuses on vaba pinna osakaal samuti paari protsendi juures. Suuremat vakantsi leiab siiski vanematest kontorihoonetest, kus see võib ulatuda kuni 40 protsendini. Seetõttu pole vanemates büroohoonetes ka veel hinnatõusu potentsiaali, vastupidiselt parema kvaliteediga hoonetele.

A klassi büroohooned keskses äripiirkonnas

Metro Plaza, Viru väljak 2: min hind 9 €/m2, max hind 14 €/m2, vakantsus 10 %
Rotermanni kvartal: min hind 10 €/m2, max hind 14 €/m2, vakantsus 7 %
City Plaza, Tartu mnt 2: min hind 11,5 €/m2, max hind 13,5 €/m2, vakantsus 0 %

B klassi büroohooned (A klassi büroohooned väljaspool keskset äripiirkonda)
Tammsaare Ärikeskus, Tammsaare tee 49: min hind 8,5 €/m2, max hind 10 €/m2, vakantsus 2 %
Ülemiste City: min hind 9,6 €/m2, max hind 12 €/m2, vakantsus 10 %
Delta Plaza, Pärnu mnt 141: min hind 9 €/m2, max hind 12 €/m2, vakantsus 0 %
Sõpruse ärimaja, Sõpruse pst 145: min hind 8,6 €/m2, max hind 9,6 €/m2, vakantsus 0%

C klassi büroohooned
Valge Maja, Tartu mnt 63: min hind 6,4 €/m2, max hind 8,5 €/m2, vakantsus 10%
Tulika ärimaja, Tulika 15/17: min hind 5 €/m2, max hind 5 €/m2, vakantsus 25%
Peterburi tee 90f: min hind 3,5 €/m2, max hind 4,5 €/m2, vakantsus 20%
Mustamäe tee 55: min hind 5,2 €/m2, max hind 7 €/m2, vakantsus 4%

2011 aastal uusi büroohooneid käiku ei lastud. Valmimas on büroohooned Mustamäe Tehnopoli alal (ca 22000 m2), Ülemiste City kompleksis (ca 20 000 m2) ning Kaamose ehitatav hoone Tatari tänavale (ca 4800 m2). Pool Ülemiste City uusehitusest ja terve Kaamose maja on ehitamisel konkreetsete riigiasutuste majutamiseks.

Büroopindade järele on väike nõudlus olemas igas kvaliteediklassis. Kehvema kvaliteediga pindadel ületab pakkumine nõudlust, parema kvaliteediga pindadel on veidi ruumi uute pindade käikuandmiseks just kvaliteetsete hoonete piiratud arvu tõttu.

Kaubanduspindade sektoris olulisi muutusi pole toimunud, peamistes kaubanduskeskustes on pinnad täis ja uuel poel on pinda leida pea võimatu.
Väiksemaid ja keskmise suurusega eraldiseisvaid pindu on küll leida kesklinna ümbruses, kuid huvi nende vastu on vähenemas, kuna inimesed eelistavad teha sisseoste ühest suurest keskusest ja nii pigem oodatakse võimalust pääseda just sinna. Kaubanduskeskustes on üürihinnad ca 10 – 50.- eur/m2 sõltuvalt pinna suurusest ja asukohast. Kesklinnas (sh Vanalinnas) pakutavad eraldiseisvad kaubanduspinnad on hinnaklassis 6,5-13 eurot/m2. Peatänavatelt eemale jäävad eraldiseisvad kaubanduspinnad on hinnavahemikus 2 – 5.- eur/m2. Heas asukohas kaubanduspindade järele on kindlasti tugev nõudlus ning piiratud pakkumine.

Narva korterite keskmine hind tegi suure hüppe

Kui ma eelmisel kuul tegin ülevaate jaanuari korteriturul toimunust, üllatusin, sest elamispindade ostu-müügitehinguid oli oodatust rohkem. Aasta esimesed kuud on tavaliselt passiivsed, kuid tänavuse kohta seda öelda ei saa. Ka veebruar pakkus seetõttu tegevust, kuna suuremates linnades tehingute maht kasvas, ületades ka 2011. sama perioodi tulemuse.

Tehingute maht hakkas kasvama eelmise aasta kolmandas kvartalis. Aktiivsuse üheks põhjuseks oli raha paigutamine kinnisvarasse. Tõenäoliselt kehtib see põhjus ka käesoleva aasta esimeste kuude kohta.

Tallinnas tehti veebruarikuus 511 korteriomandi tehingut, mis on 28 võrra rohkem jaanuarist. Keskmine hind nende tehingutel oli 1060 €/m², mis on 2% kõrgem varasemaga võrreldes. Eelmise aasta samad näitajad oli järgmised: 375 tehingut, keskmine hind 930 €/m². Seega on aastases võrdluses 2012. aasta veebruari keskmine hind 14% kõrgem ning tehinguid 36% rohkem.

Tartus oli veebruaris tehinguid 4 võrra rohkem kui jaanuaris, kuid keskmine hind tegi ca 3% languse, olles veebruaris 848 €/m². Aastases võrdluses oli tänavu 19 tehingut rohkem ning hinnatase 8% kõrgem.

Pärnu linnas oli tehinguid eelmisel kuul 49, mis ületab 2011. aasta keskmist (39 tehingut keskmiselt kuus) kõrgelt. Maa-ameti andmetel oli nende tehingute keskmine hind 723 €/m², mis on jaanuarikuuga võrreldes 16% kõrgem. Siinjuures on oluline märkida, et veebruarikuu hulgas oli mitu korteriomandi tehingut, kus 1 m² hind oli üle 2000 €/m². Sarnaselt oli eelmisel aastal, mil kuu keskmine hind oli rekordiline 894 €/m². Väheste ostu-müügitehingute hulgas oli mitmeid arendusprojekti korterite müüke, mis viisid hinna üles.

Narvas oli veebruaris 47 korteriomandi tehingut, mis on eelmise aastaga võrreldes pigem tavapärane maht. Samas saavutas tehtud tehingute keskmine hind rekordilise tulemuse – 376 €/m². Näiteks võrreldes 2011. aasta keskmise hinnaga 309 €/m², on Narva korterite hinnad tegemas jõulist kasvu. Siiski ei saa öelda, et nõudlus oleks märkimisväärselt muutunud. Seoses paari suuremahulise ehitusprojektiga on piirkonnas huvi üüripindade vastu, kuid seni ei ole märgata üürinõudluse ja -tehingute kandumist ostutehinguteks. Kas see oli juhus, et varasemaga võrreldes oli veebruaris rohkem neid tehinguid, kus 1 m² hind oli üle 500 €, seda näitavad järgmised kuud.

Ärikinnisvara müügiturg on aktiviseerumas

Postitaja: Einar Vellend @ 05.03.2012 09:57; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Vähemalt 20%-lise äri- või tootmismaa osakaaluga kinnistutega sooritati 2011 II pa 200 müügitehingut kokku 141 miljoni euro väärtuses. 100 % ärimaa sihtotstarbega kinnistutega tehti möödunud poolaastal 72 tehingut väärtuses 101,5 miljonit eurot. Neist hoonestamata kinnistuid oli 20, väärtusega 4,5 miljonit eurot ja hoonestatud kinnistuid 52 väärtusega 97 miljonit eurot. 100% tootmismaa sihtotstarbega kinnistutega tehti 75 tehingut koguväärtusega 13 miljonit eurot. Hoonestamata tootmismaid müüdi 13 tk koguväärtusega 1 miljon eurot ja hoonestatud kinnistuid 62 koguväärtusega 12 miljonit eurot. Mitteeluruumidest korteriomanditega suuruses üle 20 m2 tehti 222 tehingut koguväärtuses 21 miljonit eurot.

Investorite oodatavad tootlused on sõltuvalt objektist endiselt ca 8 – 14 % vahemikus. Erinevate rendiobjektide reaalsed tootlused (kapitalisatsioonimäär) on Tallinnas vahemikus 7-11%. Möödunud poolaastast on teada ka mõned läbirääkimised suuremate kinnisvaraobjektide müügiks, mis luhtusid seetõttu, et investorid ei tahtnud leppida oodatust mõnevõrra madalama tootlusega, müüjad aga polnud valmis hinda langetama.

Narva ühistujuhid kohtusid Domus kinnisvara seminaril

Postitaja: Ingvar Allekand @ 02.03.2012 05:44; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Narvas toimus kolmapäeval Domus Kinnisvara eestvedamisel korteriühistute esimeeste kohtumine hotellis Inger. Üheskoos arutati Narva korteriühistute põletavamaid probleeme, milleks on kommunaalvõlgnike ning renoveerimisküsimuste kõrval ka näiteks parkimiskorraldus ning struktuurtoetuste kasutamine. Narvas on suhteliselt suure tööpuuduse taustal kommunaalvõlglaste küsimus kahtlemata tõsisem, kui teistes Eesti suuremates linnades. Seetõttu pakkuski ühistujuhtidele peamiselt huvi Domus Kinnisvara igapäevaselt kinnisvaraturul tegutsevate spetsialistide kogemused makseraskustega klientide teenindamisel. Ühiselt tõdeti, et raskustesse sattunud kinnisvaraomaniku, korteriühistu ning kinnisvaraspetsialisti ühine konstruktiivne tegutsemine võiks ennetada kõigile kulukat ja rasket täitemenetlust.

Suure tähelepanu all oli ka Narva kinnisvaraturu tänase seisu pikaajalisem mõju linna elamufondile. Teades, et kinnisvara normaalne amortisatsioon on 2-3% aastas, siis samaväärse osa vara väärtusest investeerimine renoveerimiskulutustena peaks tagama hoonete jätkusuutlikkuse. Samas, kui linna keskmine korteri m2 hind on vabal turul veidi üle 300.- euro, siis jätkusuulikuks majandamiseks vajalik iga-aastane investeering on turuhinna suhtes ebaproportsionaalselt suur ning investeerimisvajadust eiratakse. Nii ongi Narvas elamufondi seisukord tasapisi halvenemas ning näiteks Tallinnaga võrreldavat renoveerimisbuumi kuskil näha ei ole.

Kuigi infot liigub piisavalt, ei ole narvakatele näiteks KredExi poolt pakutavate renoveerimistoetuste kasutamine harjumuspärane ning nendega kaasnevate omafinantseerimiskohustuste kandmine tihti jõukohane. Domus Kinnisvara spetsialistide ja korteriühistute juhtide nõupidamisel tõdeti, et hoonete seisukorra järk-järguline parandamine aitab ligi meelitada maksejõulisemaid elanikke ning vähendab seega kommunaalvõlgnevuste hulka. Loodan, et need aktiivsed ühistujuhid, kes kolmapäevasel seminaril osalesid, said innustust ning uusi mõtteid oma ühistu asjade korraldamisel ning sellised seminarid kujunevad pisikesteks sammudeks Narva kortermajade ühistegevuse arendamise pikal teel.