KINNISVARATURU 5 TRENDI PIKAS PERSPEKTIIVIS

Kinnisvara eluiga on üldjuhul pikem, kui inimese oma. Kuigi kinnisvara pikaajalisuse tähtsus tasapisi väheneb, tuleb seotud otsuste tegemisel üldjuhul ikkagi vaadata pikemat perspektiivi kui vaid mõni aasta. Need tõusud-langused, mida oleme möödunud 10 aasta jooksul näinud, on tegelikult siiski suhteliselt lühikese perioodi muutused. Alljärgnevalt püüan aga välja tuua mõned tänased trendid, millel on pikem mõju kui vaid järgmised 10 aastat.

1. Jätkusuutlikkuse tähtsustumine
Kuigi säästlikkusest, pasiivmajadest, energiamärgistest, alternatiivenergiast jms on juba paar aastat tõsisemalt räägitud, hakkavad mõjud alles avalduma. Jätkusuutlikkus alles hakkab reaalselt kinnisvaraarendusse jõudma, kuigi sisuliselt toimub alles katsetamine ja testimine. Tänagi on teemaks veel peamiselt energiasääst, kuigi kinnisvaraga seoses tuleks mõelda jätkusuutlikkusele laiemalt. Esimesed positiivsed (energiasäästlikud kortermaja arendusprojektid, loodusmaterjalide kasutamine jms) ja negatiivsed (vana elamufondi renoveerimisel küttekulude kokkuhoid sisekliima arvel, valearvestused investeeringute tegemisel jms) tulemused on juba olemas. Jätkusuutlikkuse massilise teadvustumiseni aga läheb veel aastaid aega. Olen veendunud, et paljud tänased innovaatilised lahendused on 10 aasta pärast nn must be. 7 miljardi piiri ületanud inimkonna jätkuv kasv piirab ressursse ja toetab jätkusuutlikkuse idee tähtsustumist.

2. Differentseerumine
Koos stabiliseerumisega süveneb kinnisvaraturul differentseerumine. Piirkondi, ehituskvaliteeti, uut/vana jne väärtustatakse ning hinnatakse seetõttu erinevalt. Ühelt poolt lähtub diferentseerumine kinnisvara kasutusväärtusest, kuid samavõrd ka meie subjektiivsetest hinnangutest. Linnakeskused on juba nihkunud endisest Raekoja platsist vasakule või paremale Tallinnas, Tartus, Pärnus, sest endise linnakeskuse kasutusväärtus jäi madalaks. Nii mängitakse tõenäoliselt ümber ka kinnisvaraturg teistes linnaosades ning ka nende siseselt. Ülerahvastuv Pirita kaotab tõenäoliselt mõnevõrra oma väärtust ning üha uuenev Põhja-Tallinn võidab. Ka linnaosade siseselt tõuseb ja vajub erinevate kvartalite väärtus sõltuvalt sellest, mida seal tehakse.

3. Üürituru muutumine
Omanike ja üürnike suhe kinnisvaraturul on muutumas üürnike arvu kasvu ja omanike arvu kahanemise suunas. Kinnisvara omamine, kui kõigi eestimaalaste elustiil, on tasapisi taandumas. Seetõttu on üüriturg tähtsustumas ja sellega seoses ka mingis mõttes stabiliseerumas. Üüri määrad liiguvad selles suunas, et pakkuda omanikele tootlust, mis motiveerib võtma pikemaid investeerimispositsioone. See aga tähendab ka liikumist pikemaajaliste ning sisukamate üürisuhete poole, mis on omased Lääne-Euroopale. Muutusele aitab kaasa nii maailma majanduseses toimuvad sündmused (majanduslikud põhjused) ning ka kinnisvaraturu osaliste põlvkonnavahetus (mõtteviisi muutus). Üürituru muutumine leiab ilmselt millalgi väljenduse ka meie seadusandluses, kus võetakse uuesti teemaks pikaajalised üürisuhted. Seda siis juba turu vajadustest tulenevalt, mitte enam omandireformi sunnil.

4. Peresuhete muutumine
Kunagisest Eesti suurperest on tänaseks jäänud järele märkimisväärselt väiksem majandusüksus. Lapsed olid veel 100 aastat tagasi vanematele sisuliselt investeeringuks ja pensionisambaks, mida tänapäeval asendavad kõikvõimalikud vähem ja rohkem virtuaalsed lahendused. Sellega seoses kaotab tasapisi tähtsust ka klassikaline abielu ning selle asemele astuvad muud ühiselu võimalused. Sealhulgas ka peresuhted omasooliste paaride seas. Nii on ka kinnisvara jätkuvalt kohandumas väiksemate majandusüksuste jaoks, mis viib omakorda suurema asustustiheduseni. Usun, et madala asutustiheduse ja normaalse infrastruktuuriga piirkonnad väärtustuvad tulevikus enam, kui need, kus asustutihedust tasapisi suurendatakse. Seda nii maa kui ka ehitiste hinna osas.

5. Elanikkonna vahetumine
Tallinna „mägede“ linnaosad, Tartu Annelinn (ja teised analoogid peaaegu igas Eesti linnas) on kõige otsesemalt rahvaste rändamise tulemus. Sarnased protsessid, olgugi, et oluliselt väiksemas mahus, jätkuvad ning muudavad meie kinnisvaraturgu ka edaspidi. Näiteks Kopli Liinide arenduse õnnestumise korral tõuseb Põhja-Tallinna väärtus oluliselt laiemalt. See omakorda lükkab terve linnaosa kinnisvaraturule veelgi pööret juurde ja sunnib muuhulgas ka elanikkonda vahetuma. Kuna piirkonna kasutusväärtus tõuseb, siis tõuseb ka sealse kinnisvara hind ning senise elanikkonna asemele tulevad tasapisi jõukamad. Elanikkonna vahetumiseks mingis piirkonnas on ka teisi põhjuseid. Näiteks Pirital on mõni tänav läinud juba puhtalt venekeelse (suhteliselt jõukama) elanikkonna kätte. Eestlaste ja venelaste kultuuriline taust on üldjoontes siiski sarnane, kui seada meie kõrvale hiinlased või tumedanahalised moslemid. 15 aasta pärast võime leida, et mõni tänav näiteks Laagris (või mõni maja Lasnamäel) on läinud meie harjumuspärasest kultuurist vägagi eristuvate inimeste kätte. Tavaline protsess Lääne-Euroopas muideks.

Tänases majanduskeskonnas on keeruline prognoosida isegi seda, mis juhtub kahe kuu pärast. Sellest hoolimata on pikalt ette mõtlemine kinnisvaratehingute kavandamisel otstarbekas ning edukamad on need, kes seda teevad. Seda nii oma isiklikuks kasutamiseks tehtavates otsustes kui investeerimisküsimustes. Mul on hea meel, et 2011 on kinnisvaraturul olnud palju kaalutlevam aasta kui varasemad. Loodan, et 2012 on veelgi läbimõeldum.

Maa hinnad Harjumaal ei tõuse ega lange

Postitaja: Raul Reino @ 16.12.2011 12:00; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Selle aasta 11 kuuga on Harjumaal teostatud 1631 tehingut hoonestamata maadega. Tavapäraselt on enim tehtud tehinguid maatulundusmaadega (811) ja elamumaadega (542) ning edetabeli lõppu jäävad ärimaade tehingud, mida on sel aastal olnud vaid 22.

Kui võrrelda tehingute arvu möödunud aasta sama perioodiga, siis näitab statistika 9 %-list tehingute arvu kasvu sel aastal. Möödunud aasta samal perioodil vahetas omanikku 1498 hoonestamata maatükki. Samas on huvitav, et sel aastal on vähenud tehingute arv elamumaade osas, mida eelmisel aastal teostati 621, kuid märgatavalt on kasvanud maatulundusmaadega tehtud tehingute arv, mida eelmisel aastal tehti vaid 552. Protsentuaalselt teeb see maatulundusmaade tehingute arvu kasvuks lausa 47 %. Analoogselt elamumaadega on vähenenud ärimaade tehingud, mida eelmine aasta tehti 38.

Tähelepanuväärne on, et aastaga pole hoonestamata maade hinnad Harjumaal muutunud ja püsivad täpselt samal tasemel. Nii oli Maa-ameti andmetel möödunud aastal elamumaa keskmine hind 30,99 €/m2 ja ärimaade hind 90,86 €/m2. Käesoleval aastal on elamumaa keskmine m2 hind olnud 31,06 €/m2 ja ärimaa keskmine m2 hind 90,64 €/m2.

Tehingud maadega, mida Domuse maaklerid on viimastel nädalatel vahendanud:

Asukoht: Viimsi vald, Laiaküla
Sihtotstarve: elamumaa
Kinnistu suurus: 1521 m2
Lisainfo: detailplaneering olemas, paarismaja ehitusõigus
Hind: 38 000 €

Asukoht: Harku vald, Liikva küla
Sihtotstarve: elamumaa
Kinnistu suurus: 2341 m2
Hind: 14 046 €

Asukoht: Jõelähtme vald, Kaberneeme
Sihtotstarve: elamumaa
Kinnistu suurus: 1676 m2
Hind: 83 800 €

Esimesena Eestis

Postitaja: Kristjan Gross @ 09.12.2011 02:07; kategooriad: Hindamine
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara hindamisosakonnal on hea meel teatada, et meie Tartu osakonna hindaja Reet Värnik sooritas edukalt hindaja assistendi kutsetaseme eksami. Tegemist on esimese sellise kutsetaseme hindajaga, sest varasemalt ei ole assistendi kutsetaset taotletud. Samuti läbis edukalt nii kirjaliku kui suulise eksami Tallinna osakonna hindaja Mari Lume, kellele väljastatakse kinnisvara hindaja kutse.

Vastavalt 2008. aasta 18. juuni Ehituse, Kinnisvara ja Geomaatika Kutsenõukogu otsusega nr 28 kinnitati kolme kinnisvara hindaja kutsestandardi kutsed: hindaja assistent, kinnisvara hindaja ja vara hindaja kutse. Igal kutsetasemel on oma pädevus, millega hindajal on õigus hinnata kutsetasemele vastavaid objekte. Sõltumata kutse tasemest näitab kutsetunnistus, et hindaja vastab teadmiste ja kogemustega esitatud nõuetele.

Domus Kinnisvaral on uute kutseliste hindajate üle suur rõõm.

Tallinnas valitseb retrohõnguliste kodude defitsiit

Postitaja: Raul Reino @ 08.12.2011 12:53; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Noored jahivad õdusaid, mugavaid ja väikese kiiksuga kortereid – pakkumisi pole piisavalt. Loe pikemalt Eesti Päevalehest, kuidas kommenteerisid olukorda Liia Laid ja Ingvar Allekand.

MAAKLERITÖÖ ja MASLOW PÜRAMIID

Postitaja: Ingvar Allekand @ 05.12.2011 07:53; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Täna kolleegide müügitegemisi kuulates tuli taas meelde huvitav paralleel kinnisvara ja psühholoogia vahel. Kõik suuremad tööandjad teavad, et Abraham Maslow poolt kirjeldatud vajaduste hierarhia arvestamine töötajate värbamisel ja motiveerimisel annab häid tulemusi. Ühest küljest pead valima kindla töö jaoks õigel nn püramiidi astmel oleva inimese – siis on ta hästi motiveeritud. Teisest küljest aga on võimalik saavutada veelgi paremat motivatsiooni ja töötulemusi aidates oma inimestel liikuda mööda Maslow püramiidi üles poole.

Ka kinnisvaraobjektid jaotuvad ja liiguvad justkui mööda Maslow püramiidi. Üldjuhul kõik võimaldavad rahuldada inimese põhivajadusi. Enamus aga pakuvad lisaks ka turvalisust, kuuluvust ja mõned tõstavad koguni omaniku enesehinnangut. Mõned kinnisvaraobjektid võib aga olla ka eneseteostuseks.

Olen tegutsenud kinnisvara valdkonnas tänaseks juba 15 aastat ning tean, et igale kinnisvaraobjektile on olemas ostja ja õige hind. Mõni asi leiab omale uue omaniku paari tunniga ning mõni 3-4 aastaga. Eks muidugi põhjuseid on palju, miks see nii on, kuid nii müügiperiood kui hind sõltuvad paljuski müügitööst ja sellest, kuidas maakler suudab luua seoseid objekti ja potentsiaalsete klientide soovide/vajaduste vahel.

Kinnisvara on üldjuhul väga kallis kaup ning kliendid seetõttu hinnatundlikud. Valdav osa kinnisvaratehingutest tehakse odavama hinnaklassi nn laia tarbe kaubaga. Ent sellised objektid pakuvad valdavalt rahuldust kasutajate põhivajadustele. Või vähemalt paistab see liigagi tihti nii välja ning muud väärtused jäävad justkui varjule. On mõneti paradoksaalne, et mida mitmekülgsem (ja seega ka kallim) on kinnisvara, seda väiksemaks muutub hinnatundlikkus ja väärtustatakse hoopis muid kriteeriume. Need kinnisvaraobjekid, mis suudavad kasutajale lisaks põhivajaduste rahuldamisele pakkuda ka midagi enamat (alates turvalisusest kuni eneseteostuseni) on ju paremad ja maksavad seetõttu rohkem.

Kinnisvara müük algab alati potentsiaalsete ostjate sihtgrupi määramisest, iga kogenud maakler saab sellega hakkama. Ja kõik kinnisvara müüjad suudavad ostuhuvilisele näidata kuidas müüdav vara rahuldab ostuhuvilise põhivajadused – ehk siis selgitada, et magamistoas saab magada ja köögis süüa teha. Tõeliselt hea maakler aga suudab lisaks tavalise sihtgrupi määratlemisele leida ka võimalused objekti liigutamiseks mööda Maslow püramiidi „üles poole“. Sisuliselt väärtustada niimoodi vara, laiendada sihtgruppi, vähendada sellega ostuhuviliste hinnatundlikkust ning lõpptulemusena saada müügiobjekti eest ka kõrgemat hinda. Tõeliselt hea maakler suudab välja mõelda ja visualiseerida, kuidas üks korter, maja või krunt (olgu ta siis Vanalinnas või Koplis) rahuldab selle uue omaniku kõik vajadused Maslow püramiidi igal astmel ning muutub lõpuks muuhulgas eneseteostuse väljenduseks.

Mul on hea meel, et meil Domuses on palju tõeliselt häid maaklereid.

Tallinna korteriturul aastalõpp aktiivne

Postitaja: Kristjan Gross @ 05.12.2011 04:41; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Novembrikuu näitas sügiskuuna ka kinnisvaraturul mitmekülgset palet. Maa-ameti tehingute statistika ja Domus Kinnisvara maaklerite kogemuste najal saame kommenteerida toimunut.

Tallinnas oli novembrikuus esialgsetel andmetel 559 tehingut, mis on 2011 aasta kõige parem tulemus. 2010 aastal oli samuti novembrikuu tehingute hulk aasta kõrgeim, ulatudes 619-ni. Tänavu ja möödunud aasta viimastel kuudel on tehtud järjest enam tehinguid, mistõttu võib eeldada, et ka detsembrikuu jääb sarnasele tasemele.

Hinnatasemed on olnud vaikses, kuid üsna pidevas kasvutrendis. 2011 aasta novembrikuu keskmine hind on 13% kõrgem kui aasta tagasi, olles tänavu 1068 €/m². Oktoobrikuuga võrreldes on keskmine hind langenud ca 1%, aasta algusest alates on hinnakasv ca 11%.

Domus Kinnisvara Tallinna elamispindade maaklerite sõnul on nõudlus heas seisukorras korterite vastu jätkuvalt olemas. Eks see nõudlus olegi tehingute mahu ja hinnakasvu mootoriks. Seejuures rõhutavad Domus Kinnisvara maaklerid, et pakkumine ei vasta nõudlusele, sest ostjate valmisolek on siiski väiksem kui küsitud hinnad. Eriti hästi jääb see silma halvas, remontivajavas seisukorras korterite puhul, kus müügihind ei vasta turutasemele.

Tartus tehti novembris 105 korteriomandi tehingut, mis on veidi rohkem kui oktoobris. Ka keskmine hind kasvas, olles oktoobrikuuga võrreldes ca 7% kõrgem (811 €/m²). Seejuures ei ole tehingute statistikas mingeid erilisi hinnamuutusi ka korterite suurusi arvestades. Kui ma kirjutasin oktoobrikuu Tartu korteriturust, siis peamise turgu kirjeldava faktina sai toodud keskmise hinna langus, mille põhjustas suuremate korterite ülepakkumine. Kuigi maaklerite sõnul on 4-toalisi kortereid jätkuvalt palju, siis tehingutes enam ülepakkumisega kaasnev hinnalangus ei kajastu. Pigem on olukord hoopis vastupidine, sest suurte korterite tehinguid oli novembris tavapärasest rohkem. Korterite, mille pindala jääb vahemikku 70-240 m², tehinguid oli septembris 14 (keskmine hind 585 €/m²) ja oktoobris 12 (keskmine hind 709 €/m²), kuid novembris lausa 25 ning tehingute keskmine hind 777 €/m².

Pärnus jätkub sarnane keskmise hinna langus nagu eelmiselgi aastal. Suvepealinnale omaselt oli aktiivsem periood suvel, mis nüüdseks on raugenud. Korterite tehinguid tehti 2011 novembris 38 ning nende tehingute keskmine hind oli 648 €/m². Kuigi eelmisel aastal oli ostu-müügitehinguid veidi rohkem (45), siis keskmine hind oli madalam (619 €/m²).

Narvas tehti Maa-ameti tehingustatistika järgi novembrikuus 52 tehingut, mis on aktiivsuse poolest 2011 aasta teine tulemus, sest juunis tehti 54 korteriomandi tehingut. Keskmine hind oli novembris 339 €/m², mis on samuti väga hea tulemus. Samaväärne keskmine hind oli juulikuus. Siiski võib öelda, et Narva korteriturul olulisi muutusi toimunud ei ole.

Vahetustehingud jäävad vara ülehindamise taha

Postitaja: Raul Reino @ 05.12.2011 10:35; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kirjutasin Äripäevas pikemalt vahetustehingutest – mida nad endast kujutavad, kui palju neid toimub ja mis on need põhjused, mis vahetustehinguteni viivad ning miks paljud elamispindade vahetused hoopis ära jäävad.

Pikemalt saab artikliga tutvuda ehitusuudised.ee leheküljel

Nõmmel müüakse 1 elamumaa kuus

Postitaja: Raul Reino @ 01.12.2011 12:46; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Selle aasta 10 kuuga on Nõmme linnaosas toimunud hoonestamata maatükkidega 15 tehingut, neist 11 on elamumaaga teostatud ostu-müügitehingud. Seega tehakse ühes kuus keskmiselt 1,5 tehingut. Võrreldes möödunud aastaga on tagasiminek märkimisväärne, kuna samal ajavahemikul tehti 2010. aastal kokku 27 tehingut maatükkidega.
Pakkumine on spot.city24.ee andmetel aasta algusega võrreldes veidi tõusnud. Kui 2010/2011 aastavahetusel oli pakkumises veidi alla 100 maatüki, siis käesoleva aasta teisel poolel on see stabiliseerunud ca 120 objekti juures. Arvestades müügimahte, siis võib öelda, et laoseis on korralik, ostuhuvilistel valik piisav ja müügiperioodid on pikad.

Domus vahendas Nõmmel eelmisel nädalal ühe kinnistu, mis piirkonna mahte arvestades lubab väita, et ühe tehinguga tegime peaaegu 10 % piirkonna aastakäibest:)

Asukoht: Tallinn, Nõmme
Sihtotstarve: elamumaa
Krundi pindala: 1627 m2
Detailplaneering: olemas
Lisainfo: kõrgete mändidega kõrghaljastus
Hind: 250 000 € ehk 154 €/m2

Maakler: Lars Teas