Intressimäärad ennustavad rahulikku talve kinnisvaraturul

Postitaja: Raul Reino @ 29.11.2011 10:04; kategooriad: Majandus, Majanduspoliitika, Pangandus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pole mingi saladus, et kinnisvara ostu-müügitehingute maht on üldiselt seotud majanduskeskkonna käekäiguga. Kui vaadata viimast kahte aastakümmet, siis on kinnisvara ostu-müügitehingute arv ja SKP muutused olnud selges korrelatsioonis. Nii Eesti riigi SKP kui ka ostu-müügitehingute arv on möödunud aastakümnel pidevalt suurenenud, vaid 2007-2009 toimunud majanduslikud anomaaliad on muidu ilusad tõusugraafikud ära rikkunud.

Erinevalt SKP muutusest liiguvad eluasemelaenude intressimäär ja kinnisvara ostu-müügitehingute arv vastupidiselt. Mida madalamad on intressimäärad, seda rohkem tehakse kinnisvara ostu-müügitehinguid ning vastupidi. Suure kinnisvarabuumi alged ulatuvad seetõttu juba 2005. aastasse, mil Eestis valitsesid läbi aegade madalamad intressimäärad. Eesti Panga statistika järgi oli toona keskmine, euroga seotud, eluasemelaenu intress napilt üle 3 %. Kui asjad olid läinud majanduses hapuks, siis tõmbasid pangad tugevalt käsipidurit ja tõstsid keskmise elamuasemelaenu intressi juba üle 6 % 2008. aastaks. Pärast seda on intressimäär jälle vähenenud ja see on taas teinud võimalikuks ostu-müügitehingute kasvu alates 2009. aasta teisest poolest. Viimased 2 aastat on intressimäär püsinud stabiilsel tasemel, 3,3-3,5 protsendipunkti vahel ning stabiilne on olnud ka kinnisvaraturg. Muuseas, veel 10 aastat tagasi oli eurol baseeruva eluasemelaenu intressiks 7,8 %.

Mis saab edasi? Viimaste kuude statistika näitab veidi ootamatult, et valdava osa Eesti eluasemelaenudega seotud euribor on langenud ja rahaturud pigem prognoosivad jätkuvalt selle langemist. Laenurahaga kinnisvara ostjatel on rõõmustada siiski vara, sest majanduskeskkond on ebakindel ja see tähendab, et intressimarginaalid on omakorda tõusuteel. Raha hind on pankade jaoks kallimaks läinud ja seetõttu pole lähitulevikus marginaalide vähenemist ette näha. Seega, lähtudes intressimäärast kui ühest vägagi olulisest kinnisvaraturu mõjutajast ja prognoosida, et intressimäärad pigem mõnevõrra tõusevad, siis olulist kasvu kinnisvarasektoris oodata ei ole.

Väärikas Kolu mõis taas müügis

Postitaja: Raul Reino @ 28.11.2011 03:37; kategooriad: Domus, Pressiteated
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Sajandeid vana ja mitmete omanike käes olnud Kolu mõis on taas müüki pandud. Pikemalt von Middendorffide perekonna käes olnud mõis on kogunud kaasajal kuulsust Concordia ülikooli pankrotivarana. Nüüd on eraomanike käes olev mõis 767 000 € suuruse hinnaga müügis.

Müüki vahendava Domus Kinnisvara maakleri Hiie Tamme sõnade kohaselt on tulemustest veel vara rääkida, sest mõis on alles müüki pandud ja sedavõrd suure mõisakompleksi müügiprotsessid on tavaliselt pikad. „Huvilisi on seni olnud nii Eestist kui Soomest, aga konkreetsete kokkulepeteni pole veel jõutud“ sõnas Hiie Tamm.

Ligi 50 ha suurusel kompleksil paiknevad historistlikus laadis peahoone, meiereihoone ja renoveeritud eramu. Mõisa peahoones on alustatud renoveerimistöödega, mille käigus on paigaldatud uus katus, kandekonstruktsioonid taastatud, aknad ja uksed osaliselt renoveeritud, mõisa on sisse toodud kütte- ja veevarustustrassid.

Korteri Harjumaal saab ka 3000 euroga

Postitaja: Domus @ 24.11.2011 04:33; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hind on 2011 aasta novembris 1000-1100 €. Tallinna lähiümbruses ehk 40 km kaugusel linnast on aga võimalik osta korralik keskküttega korter hinnaga vaid 100 €/m2.
Vasalemma vallas Rummu ja Ämari asulates on Domus Kinnisvara vahendusel tehtud sellel aastal kümmekond müügitehingut.
Ühetoalise korteri hind on jäänud vahemikku 2 600 kuni 3 100 €. Kahetoaline korter renoveeritud majas on maksnud vaid 3890 €. Müüdavad korterid on olnud heas seisukorras, mõni neist vähest sanitaarremonti vajav. Majades on loodud KÜ, toimib keskküttesüsteem. Osa elamutest on renoveeritud mõni aastat tagasi. Kohapeal on kauplused, lasteaed ja kool. Toimib bussiühendus nii Tallinna kui Keilaga. Hea teedevõrk lubab linna piirile sõita paarikümne minutiga.

Odavaid kortereid leiab peale Vasalemma valla ka näiteks Nissi vallas Turbas. Kapitaalset remonti vajav ühetoaline korter müüdi septembris hinnaga 3000 €.

Ka praegu on Domus Kinnisvaral müügis 15 Nissi vallas asuvat korterit. Neist odavamad asuvad Turbast mõne kilomeetri kaugusel Lehetus. Remonti vajav neljatoaline korter maksab vaid 3 600 €.

Nõudlus Pirita majade osas märgatav

Postitaja: Domus @ 23.11.2011 01:17; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pirita linnosas on nõudlus korralike majade vastu märgatav. Üha enam küsitakse optimaalse suuruse, läbimõeldud ruumilahenduse ning energiasäästlike tehniliste lahendustega maju.

Kuid siiski, et tänasel turul tulemuslikult müüa, nõuab müügiprotsess põhjalikku müügieelset turu- ja hinnaanalüüsi ning müüjaga eelnevalt kokku lepitud müügistrateegiat.

Tänased ostjad on oluliselt turuteadlikumad, kui paar – kolm aastat tagasi. Osatakse märgata millised hinnad on õigustatud, millised mitte. Tihti kaasatakse ehituseksperte, et olla veendunud ehituskvaliteedis. Ülehinnatud kinnisvaraga tutvumisele sageli oma aega ei kulutata.

Ligikaudu 2 kuud müüdud suurepärane üksikelamu leidis endale uue omaniku möödunud nädalal:

Asukoht: Tallinn, Pirita linnaosa
Krundi suurus: 1500 m2
Üldpindala 216 m2
Ehitusaasta: 2007
Tubade arv: 5
Korruselisus: 2
Konstruktsioon: kivi+betoon
Hind: 430 000 €

MULJED PETERBURI KINNISVARAMESSILT

Postitaja: Ingvar Allekand @ 16.11.2011 12:31; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Pressiteated, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara osales sel aastal juba kolmandat korda Peterburis kinnisvaramessil. Sel korral oli tegemist ilmselt linna suurima omalaadse üritusega kuhu olid kokku koondatud kolm erinevat teemat. Messi põhituumiku sisustasid kohalikud suurkortsernid, kelle käe all arendatakse viie miljoni elanikuga linnas kümneid tuhandeid korteid. Teise samavõrd suure väljapanekuga esinesid kinnisvaraettevõtted, kes pakkusid välismaist kinnisvara. Mõnevõrra väiksem osakaal oli linnalähedaste eramurajoonide arendajatel. Kokku osales messil oma pakkumistega 436 ettevõtet Venemaalt ja mujalt maailmast. Osalejate nimekirja vaadates oli Domus Kinnisvara nende hulgas ainukene Eesti kinnisvarafirma.

Sel korral olime väljas kolmekesi – Irina Rysyukova ja Valadimir Nikiforov Domuse Narva kontorist ning mina. Peaeesmärgiks oli messikülastajatele Eesti kui potentsiaalse investeerimis- ja puhkusekinnisvara soetamiskoha propageerimine ning konkreetsete ostuhuviliste kontaktide hankimine. Nagu varasematelgi kordadel oli suhtlemist ja selgitamist palju. Alguses oli mõnevõrra üllatav see, et ainult elamisloast huvitatutute hulk oli natukene väiksem ning investeerimishuviliste hulk seevastu suurem, kuid see tulenes messi omapärast. Kuna Domus on keskendunud kvaliteetse kinnisvara ja teenuse pakkumisele, siis oli see ainult rõõmustav.

Eelnevat arvestades oli meil ka mõnevõrra vähem selgitamist Eesti viisa- ja elamislubade süsteemi kohta. Kahjuks on selles küsimuses endiselt levimas palju eksiarvamusi – nn „Läti süsteemile“ tuginedes usuvad meie idanaabrid ekslikult, et ka Eestis saab teatud väärtuses kinnisvara omamisega lihtsustatud korras õiguse tähtajalise elamisloa saamiseks ning sellega koos piiramatu liikumisvabaduse Euroopa Liidus.

Messikülastajate huvi jagunes üldjoontes kaheks – esiteks odavama hinnaklassiga korterite/suvilate/maakodude vastu ja teiseks investeerimisvõimaluste vastu oma äritegevuse laiendamiseks Euroopa Liitu. Elukondliku kinnisvara huvilised jagunesid ootuspäraselt Narva/Narva-Jõesuu ning Tallinna vahel. Mõnevõrra üllatavalt tegime ka kokkuleppeid objektide suhtes, mis asuvad Saaremaal, Võrumaal ja mujalegi väljaspool keskuseid. Seega saame kolmepäevase töö tulemusena anda kliendikontakte Domus Kinnisvara kontoritele üle Eesti. Ärikinnisvara investeeringute osas me ootuspäraselt esialgsetest vestlustest esialgu kaugemale ei jõudnud ning nüüd jätkab teemaarendust huviliste soovidele vastava kodutöö tegemisega Domuse äripindade osakond.

Lisaks oma töö tegemisele heitsime pilke ka meie Venemaa kolleegide tegemistele. Kuna sellel messil osalemine on küllaltki suur kulu, siis saavad seda endale lubada vaid suured ja tugevad ettevõtted. Seetõttu oli enam-vähem igal sammul näha kvaliteeti ja suuri kogemusi oma tööde tegemistel. Müüdavad arendusprojektid on tõesti suured (Tallinna suurimad arendused on nende kõrval ikkagi pisiprojektid), mis võimaldavad müügitöö viia hoopis teistsuguse kvaliteedini. Seda nii ettevalmistatud müügimaterjalide kui ka müügiinimeste kompetentsuse osas. Igal juhul saime mitmeid uusi mõtteid, kuidas ka Eestis saaksime Domus Kinnisvara kliente paremini teenindada.

Kinnisvaraturu III kvartali kommentaar

Postitaja: Kristjan Gross @ 15.11.2011 05:30; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2011 aasta on kinnisvaraturul olnud üldjoontes positiivne – ostu-müügi tehinguid on tehtud rohkem ning ka hinnad on tõusnud. Sellise sõnastusega jääb paratamatult mulje, et kogu sektor on mõõnast läbi ja rühkimas uutele kõrgustele. Kahjuks või õnneks nii ei ole. Kui Eesti eelarvepoliitikat ja majandust on eeskujuks tuues kiidetud, siis kohalik elanik on see, kes oma ostujõuga kinnisvaraturul osaleb. Tema jaoks on tähtis see, et reaalpalk pole enam ammu tõusnud ja hinnatõus sööb ära võimalikud säästud. Seega ei pruugi ta olla laenukõlbulik, mis on vajalik kinnisvaraturul osalemiseks. Samuti mängib olulist rolli Euroopa finantskriis, mille mõju me alles hakkame kinnisvaraturul märkama.

Tallinna korteriturg oli III kvartalis aktiivne – tehinguid oli võrreldes II kvartaliga veidi rohkem ning ka keskmine hind tõusis. Sarnase stsenaariumiga oli ka 2010 aasta, sest tehingute maht on enam-vähem sama, kuid keskmine hind on pidevas tõusujoones. Kolmanda kvartali keskmine hind oli umbes 4% kõrgem kui teises kvartalis, kusjuures II kvartali hinnad tegid 10%-lise hinnahüppe. Käesoleva aasta III kvartali Tallinna korteriomandite keskmine hind on ca 18% kõrgem kui 2010 aastal samal ajal.

Pakkumiste arv on Tallinnas kinnisvaraportaal City24 andmetel üsna stabiilne, jäädes vahemikku 10 000 – 11 000. Seega suuri kõikumisi ei ole. Tõenäoliselt müüjate hinnaootuse taustal on keskmine küsitud hind peaaegu iga kuu veidi tõusnud. Seejuures on huvitav, et septembris oli keskmise tehingu- ja pakkumishinna vahe ainult 14%. Tavaliselt on see näitaja 20-25%. Seega võiks öelda, et ostjad maksid enam-vähem seda hinda, mida müüjad küsisid ja kauplemist oli vähem.

Eelnev jätabki mulje, et Tallinna korteriturg ujub majandusega vastuvoolu. Pigem on põhjus kinnisvaraturu omapäras, et kõik toimub ja kajastub statistikas viitajaga. Kodu ostmine-müümine võtab vähemalt 1-2 kuud aega. Seega tänaste majandusuudiste mõju kinnisvaraturule avaldub IV kvartalis.

Teistes linnades on liikumised olnud vägagi erisuunalised. Näiteks Tartus on korteritehingute arv kasvanud nii II kvartaliga kui ka möödunud aasta III kvartaliga võrreldes. Kuigi Tartu korterite keskmised hinnad on natukene tõusnud võrreldes aasta varasema perioodiga, siis käesoleva aasta II kvartaliga võrrldes on keskmine hind pigem langenud. Pärnus on nii tehingute arv kui ka hinnad liikunud sel aastal täpselt samas rütmis ja mahus eelmise aastaga. Tehingute arv on seega püsinud II ja III kvartali lõikes stabiilsena ning hinnad on mõne protsendi võrra tõusnud. Narvas seevastu on korteritehingute arv olnud tugevas languses ning hinnad püsinud stabiilsena. Seda nii käesoleva aasta II ja III kvartali võrdluses kui ka võrreldes möödunud aasta sama perioodiga.

Mõeldes sellele, mis saab IV kvartalis, siis on suurimaks mõjuriks majanduskeskkond. Kui 2010. aasta neljas kvartal oli Tallinna korterturul väga aktiivne, siis praegune majanduslik taust on eelmise aastaga võrreldes erinev. Finantskriisi põhjustatud ebamäärasus ja teadmatus lähiaja muutuste suhtes on üks tegur, kuid reaalselt kinnisvaraturule mõju avaldav asjaolu on suure tõenäosusega kasvavad intressid.

Üüriturul muutusteta

Postitaja: Raul Reino @ 10.11.2011 12:37; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
3 kommentaari

Tüüpiline lugu tänasest üüriturust on järgmine:

maakler Kaspar Pello kliendil vabaneb Tartu mnt 68 asuvas majas üürikorter. Tegu on väiksema puumaja katusekorrusel asuva 2-toalise rõduga katusekorteriga, mis on ehitatud käesoleva aasta suvel. Korter antakse üürile möbleerimata, kuid olemas on köögimööbel koos tehnikaga. Selle 40 m2 suuruse korteri eest soovib omanik saada üüritasuks 300 € kuus, millele lisanduvad kõik kõrvalkulud.

Sama päeva jooksul, mil pakkumine jõuab kinnisvaraportaalidesse, saab maakler ca 20 telefonikõnet. Nendest esimese 7 inimesega lepib maakler järgmiseks päevaks kokku korteri vaatamise. Sisuliselt on tegemist kliendipäevaga, kus kohale jõudnud inimesed loodavad „kes ees, see mees“ põhimõtte järgmist. Nii paraku tänasel kinnisvaraturul asjad ei käi, sest soliidsemate kinnisvarafirmade teenuse hulka kuulub ka üürnike tausta uurimine. Seega võtab maakler konkreetsete huviliste isikuandmed ja lubab nendega ühendust võtta. Taustauuringu tagajärjel selgub isik, kelle kohta probleeme leida ei õnnestu ja kelle maksedistsipliin on seni olnud laitmatu ning kooskõlastatult korteri omanikuga tehakse talle juba ettepanek üürilepingu sõlmimiseks. Aega kulus 48 tundi, et panna pakkumine välja, teha kohapeal presentatsioon, teostada taustakontroll ja sõlmida üürileping.

Kadriorus müüakse suuri eluruume

Postitaja: Raul Reino @ 07.11.2011 10:23; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kui tugineda Maa-ameti statistikale, siis müüdi käesoleva aasta 9 kuuga Kadrioru asumis 87 korteriomandit keskmise hinnaga 1550 €/m2. Huvitavam vaatepilt avaneb siis, kui vaadata müüdud korterite pindalasid:
10-29,99 m2 suuruseid kortereid on müüdud 6 tk
30-40,99 m2 suuruseid kortereid on müüdud 6 tk
41-54,99 m2 suuruseid kortereid on müüdud 8 tk
55-69,99 m2 suuruseid kortereid on müüdud 28 tk
70-249,99 m2 suuruseid kortereid on müüdud 39 tk

Seega ostetakse ja müüakse Kadriorus selgelt kõige rohkem kolme– ja enamtoalisi kortereid. 1-toalise korter ostja vaatab ringi „mägede“ suunas, Kadriorgu otsivad elamist pigem keskmisest jõukamad urbaniseerunud kodanikud, kes pole nn majainimesed, kuid kes hindavad avarat elamispinda, Kadrioru asukohta ja piirkonna head mainet.

Kui võrrelda käesolevat aastat 2010. aastaga, siis samal perioodil tehti mõnevõrra rohkem tehinguid, kuid seda madalama ruutmeetri hinnaga. 2010. aasta 9 kuuga müüdud 102 korteriomandit vahetas omanikku keskmiselt 1501 € ruutmeetri hinna juures. Aastaga on võrreldaval perioodil keskmine hind Kadriorus tõusnud 3,2 %. Kinnisvaraportaali City24 andmetel oli keskmine pakkumishind käesoleva aasta septembri seisuga 1812 €/m2. Vahe Kadrioru pakkumishinna ja reaalse tehinguhinna vahel on 16,9 % ning selles suurusjärgus on see püsinud terve aasta. Seega võiks tinglikult öelda, et kauplemise ruum on ligi viiendik pakkumishinnast.

Kadrioru parimaid pärle müüakse üle 2000 €/m2 hinnaga. Kallimate korterite esitosinas domineerivad Jakobsoni, Köleri ja Koidula tänaval asuvad eluruumid, kuhu vanas rahas oleks pidanud välja käima 30 000 kr/m2 ja rohkem. Kõige kallim korter on müüdud Jakobsoni 17 majas, kus 93,2 m2 suuruse korteri eest tuli tasuda 2473 eurot 1 ruutmeetri eest. Kusjuures ruutmeetri hinna järgi kallimate korterite esitosinas ei ole ainult suured korterid, vaid erinevate müüdud korteriomandite pindalade vahemik jääb 24 ja 145 m2 vahele. Kokkuvõtteks võib nentida, et tehingute aktiivsus pole Kadriorus küll väga kõrge, kuid nõudlus on piisav ja hinnad märkimisväärsed, mis kõik aitab analoogselt näiteks Nõmme piirkonnaga süvendada Kadrioru elitaarset renomeed veelgi.

Jakobsoni 17 hoone

Suuremate korterite ülepakkumine viib Tartus hinnad alla

Postitaja: Kristjan Gross @ 03.11.2011 10:13; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
1 kommentaar

Suurima tehingute mahuga elamispindade sektoris on korteriturul toimunud mõningane liikumine. Seejuures Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korteriturust jäi silma Tartu, kus tehingute maht ja keskmine hind on kõige enam langenud.

Käesoleval aastal on Tartus tehtud enim tehinguid augustis, mil uue omaniku leidis 115 korterit, kuid oktoobrikuuks vaibus aktiivsus 97 tehinguni. Nii nagu ostutehinguid on kaks kuud järjest jäänud vähemaks, on ka keskmine hind augustikuu tipptasemest teinud korraliku languse. Kaks kuud tagasi oli keskmine hind 903 €/m², oktoobris oli see 760 €/m². Seega on toimunud hinnalangus ca 15%. Tuleb ka tunnistada, et 760 €/m² on 2011.aasta madalaim tulemus.

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, on nüüdne hinnatase madalam. Kui 2010.aasta oktoobris maksti korteri eest keskmiselt 827 €/m², siis tänavune hind on 8% sellest väiksem.

Peamiselt on hinnalanguse põhjustanud suuremate korterite hinnad. Lähenev kütteperiood tõi pakkumisse väga palju 4-toalisi kortereid, millega on tekkinud tõsine ülepakkumine, mis paratamatult viib hinnad alla. Nii oli näiteks septembris 70-240 m² suuruste korterite 1 m² hind 585 €, samal ajal kui kõikide korterite keskmine hind oli 793 €/m². Oktoobris langesid enam-vähem kõikide suurustega korterite hinnad.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Tallinnas oktoobris 541 korteriomandi ostu-müügi tehingut. See on sama palju kui augustikuus, mille kohta tol korral sai mainitud, et tegemist oli käesoleva aasta kõige kõrgema tulemusega. Oktoobrikuus toimus muutus keskmise hinnaga, mis võrreldes septembrikuu keskmisega langes ca 4%. Tegemist on marginaalse kõikumisega, millesarnane on toimunud aprillikuust alates. Just naljakuust alates on Tallinna korterite keskmine hind üle 1000 €/m². Eelmise aasta oktoobrikuu hinnavõrdluses on tänavune keskmine hind ca 9% kõrgem.

Pärnu ja Narva linnas on korterite tehinguid sarnaselt vähe. Oktoobrikuu tulemus Pärnus oli 36 tehingut ja Narvas 38. Mõlemas linnas vähenes nii tehingute hulk kui ka keskmine hind. Kui Ida-Virumaa pealinna korterite keskmine hind kõigub ühes kuus üles ja teises alla, siis suvepealinna korterite keskmine hind on juulikuust alates languses. Suvine kõrghooaeg elamispindade turul saavutas keskmiseks hinnaks 843 €/m², mis kolme kuuga vähenes umbes 21%, olles oktoobris 660 €/m². Sarnane hinnalangus toimus ka 2010. aastal, mil suvine hinnatase (740-750 €/m²) vähenes oktoobriks tasemele 627 €/m².

„Paberil“ korterite müük jälle võimalik

Postitaja: Raul Reino @ 01.11.2011 05:00; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
2 kommentaari

Linnu tee 3 korterelamus asuv tegus korteriühistu kavandas juba mõni aasta tagasi ette võtta oma korterelamu rekonstrueerimise ja tänavu kevadel sai töödega alustatud. Projekti käigus ehitatakse katusekorrusele välja 4 uut hubast korterit. Koos korterite ehitusega tehakse majale uus katus, renoveeritakse fassaad ning trepikojad. Tehakse korda/ümber küttesüsteem ja elektrisüsteem.

Domus Kinnisvara alustas 4 katusekorteri müügikorraldusega augustikuus ja 2 kuud hiljem võib tõdeda, et korterid on läbi müüdud. Tegemist on olnud klassikalise „võtmed kätte“ müügiga, kus ostjad on teinud oma ostuotsused olemasoleva maja, plaanide ja 3 D piltide põhjal. Korterite ehitustööd alles käivad ja on plaanis lõpetada sellel aastal. Müüdud korterid olid kõik 2- ja 3-toalised, üldpinnaga 48,8 m2 – 89,2 m2 ning „võtmed kätte“ müügihind jäi 60 134 – 113 428 € vahele.

Projekti müügiga tegelenud kutseline maakler Liia Laid nimetas eduteguritena optimaalset hinda, head funktsionaalset planeeringut ja terrasside/rõdude olemasolu. „Lisaks sellele, et ostuhuvilised hindasid kõrgelt head asukohta Kristiine linnaosa rohelises piirkonnas, hoone arhitektuuri ja tugevat konstruktsiooni, siis oli igale korterile tagatud ka parkimiskoht“ sõnas Liia Laid. Tema sõnul on kuuldused kinnisvaraturu väikesest nõudlusest müüt ja ostjatel pole enam probleeme osta kortereid paberil, nagu mõned aastad tagasi.