Pärnu kontori kohtumine Swedpangaga

Postitaja: Piret Rondo @ 29.09.2011 08:58; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

28. septembril toimus Domuse Pärnu esinduses tore kokkusaamine Swedpanga laenuhalduritega. Igati asjalik koosviibimine sai teoks tänu Kristi Rabi`le, kelle ettepanekul kohtumine toimus. Lisaks temale olid vestlusringis ka Nelly, Hessi ja Kristi Järv.

Sisukas kohtumine oli põhiliselt Swedpanga kodulaenuga seotud teemadel. Kuna Domus on kinnisvarateenuseid pakkuv ettevõte ja maakler on kliendile üks esmastest nõuandjatest, siis peaksime pankade poolt pakutavate laenusaamise tingimustega ja ka hüpoteegiga koormatud vara müügi võimalustega kursis olema. Kõikidele laenuga seonduvatele küsimustele, mis käsitlesid laenusaamise võimalust nii elukondlikule kinnisvarale, kui ka elamumaale ning omafinantseeringut, käendust, tagatist, saime asjakohased vastused.

Kliendid on pankadesse laenutaotlustega alati oodatud ja laenu andmised jätkuvad endistviisi, kuid siiski tasub tähelepanu pöörata, et pankade pakkumistes ja nõudmistes on mõningaid sisulisi erinevusi.

Kohtumine oli meie poolt vaadatuna igati inforikas ja huvitav ning kuna laenuhaldurid meie büroo inimestega tegelikult varem kohtunud ei olnudki, siis kindlasti edaspidise koostöö huvides on väga oluline silmast silma kohtumine.

NARVA ÜÜRITURG ÕITSEB

Kas sa teadsid, et praegu on Narvas ja selle ümbruses käimas kaks ülisuurt (Eesti Energia õlitehas ja uus elektrijaam) ja veel mitmed arvestatavad (TÜ Narva Kolledž, Narva Hooldekodu, Sun Residence Narva-Jõesuus, paar tööstusparki) ehitusprojektid, mille käive järgmise kahe aasta jooksul on kokku ca 1,25 mlj eurot. Näiteks Domus Kinnisvara Narva kontori aknast paistab 2 kraanat. See aga tähendab, et Narva on kevadest saadik sisse voolanud mõni tuhat ehitajat. Protsess algas nn valgekraedega kevadel ning nüüd on järg jõudnud töömeeste kätte. Kuigi nendel ehitustel saavad tööd ka Narva kohalikud elanikud, siis on paljud tööd väga spetsiifilised ja erioskusi nõudvad (eelkõige Eesti Energia ehitusprojektid). Nii ongi meie kontor muutunud rahvaste paabeliks – austerlased, bulgaarlased, soomlased jne jne jne on leidnud meid üles ikka ühe ja sama sooviga – andke üürikortereid.

Näiteks viimane suurem tellimus väliskliendilt on antud meile ca 35 üürikorteri leidmiseks. Seejuures on tingimused lihtsad – kõigi mugavustega keskmises korras korter, igale inimesele peab olema oma tuba ning ühe inimese kohta ei tohi üürikulu ületada 100.- eurot kuus, lisaks muidugi kommunaalmaksete kulu. Seega otsitakse põhiliselt 2-toalisi kortereid hinnaklassis 180 – 240 eurot kuus ning 3-toalisi kortereid hinnaklassis 250 – 350 eurot kuus. Hinnaerinevused ja kauplemine on üldjuhul seotud korteri seisukorra, möbleerituse ja pakutavate lisateenustega (internet jne).

Suur nõudlus üürikorterite järele on üürihinda tõstnud. Samas ei ole väljastpoolt Narvat (või ka Eestit) siia tulevad kliendid rumalad ning ülehinnatud objekte nad ei võta. Ülehinnatud objektidele tehakse mõistlik hinnapakkumine ning sel juhul on juba omaniku otsustada, kas leppida turuhinnaga või jääda ootama mõnd eriti hädas olevat klienti. Viimaste hulk ei ole siiski tähelepanuväärne, sest oma eripakkumistega on turul ka Narva hotellid. Näiteks välisettevõtete jaoks on arusaadavam ja seega ka lihtsam (kuigi natukene kallim) paigutada lühiajaline tööjõud hoopis mõnda kohalikku hotelli.

Olukorda veidi edasi analüüsides on selge, et Narva on muutunud Eestis parimat üüritootlust pakkuvaks piirkonnaks. Üürihinnad on Tallinnaga samal tasemel (ca 5.- eur/m2), kuid vara ostuhind 2,5 korda madalam. Eelnimetatud üürihinnaga korterite keskmine müügihind on ca 325 – 375 eur/m2, mistõttu on aastane üüritootlus ca 18 %. Kolm korda kõrgem, kui Tallinnas! Paar nädalat tagasi Peterburis sealsete ettevõtjatega õhtustades pani see isegi neid mõtlema. Kui keegi tahaks praegu teha lühiajalise investeeringu suuruses ca 10 000 – 20 000 eurot, siis soovitaksin seda teha just Narvas. Suurehitused vältavad ilmselt veel 2 aastat, millisel ajaperioodil on võimalik pool soetatud üürikorteri hinnast juba tagasi teenida ning seejärel korter võõrandada.

Kohalikele elanikele aga soovitame revideerida oma kinnisvara. Hea meelega oleme selles osas nõu ja jõuga abiks. Võib-olla on võimalik mõni tühjalt seisev korter väikete kuludega üürikõlblikuks muuta või hoopis korraldada ümber oma elamistingimused. Seda premeeriks igakuiselt mõnesaja eurone lisatulu.

Lõuna-Eesti maaklerite infopäev Lõuna Maksukeskuses

Postitaja: Domus @ 22.09.2011 04:15; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Seadusandlus, Varia
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

21. septembril sündis heade inimeste koostöö tulemusel järjekordne väärtuslik üritus – Lõuna-Eesti maaklerite infopäev Lõuna Maksukeskuse saalis. See kujunes igati meeldivaks koosviibimiseks tänu nii suurepärastele esinejatele kui ka ligi 70-le asjast tõsiselt huvitatud kinnisvaraspetsialistile.

Infopäeva juhatas sisse pr Maia Petraitise sõnavõtt SEB kodulaenuga seotud teemadel. Igapäevaselt kinnisvarateenuseid pakkuvad inimesed peaksid pankade poolt pakutavate laenude võimaluste ja tingimustega võimalikult hästi kursis olema, et klientidele operatiivselt infot jagada. Seepärast oli laenukindlustust, intresse, omafinantseeringut, kliendisuhteid ja muid laenudega seotud tingimusi käsitlev ettekanne igati asjakohane. Tekkinud küsimustele aitas vastata kohaliku turuga hästi kursis olev SEB Lõuna regiooni erakliendihaldurite juht hr Denis Nikolajev.

Infopäev jätkus pr Anne Stafeikina ettekandega kinnisvara võõrandamisest ja tulumaksustamisest. Tulumaksu arvestamise muudavad esmapilgul keeruliseks mitmed asjaolud: esiteks erisused kinnisvaraliikide maksustamisel; teiseks erisused juriidilise ja füüsilise isiku maksustamisel, kusjuures FIE puhul kehtivad veel omaette nüansid ning lisaks eelnimetatule muudetakse aeg-ajalt ka seadusi (viimane olulisem Tulumaksuseaduse muudatus jõustus alles käesoleva aasta jaanuaris). Mõne seadusepügala kahe silma vahele jäämisel võivad kaasneda ootamatud ja ebameeldivalt suured lisakulud – seda julgustavam on teadmine, et lugupeetud pr Stafeikina lubas ka edaspidi kõikide kohalviibinute küsimustele vastata.

Lõpetuseks rääkis hr Tajo Kadajas kinnisasja maksustamisest käibemaksuga. Saime muuhulgas teada, mida üldse maksustatakse, millal tasub kinnisasja vabatahtlikult maksustada, mida kujutab endast erikord ning millal tekib kinnisasja käive. Ka siin nõuab kõikide peensuste teadmine ja mõistmine tohutut kogemust ning orienteerumisvõimet paljude seaduste ja paragrahvide vahel. On ääretult tänuväärne, et kõik kohalolijad said kaasa ettekannete materjalid, mis võimaldab ka hiljem rahulikult süveneda ja vajadusel probleemidele vastuseid leida.

Kokkuvõttes kujunes päev edukaks – ettekanded olid sisukad ja saadud teave väga vajalik. Loodetavasti jagavad kõik kohalviibinud seda seisukohta ning on veendunud sarnaste koolitusürituste kordamise vajaduses. Suured tänud esinejatele ja SEB pangale ürituse finantseerimise eest. Meil on hea meel, et nii mitmed erinevad bürood ja spetsialistid olid esindatud ning saavad omandatud teadmiste baasil luua Eesti kinnisvaraturul lisaväärtust läbi kvaliteetsema teenuse osutamise. Nõnda on ka Domus Kinnisvara tagasihoidlikud pingutused Tartu büroo juhataja pr Marge Tõnnise eestvedamisel kuhjaga ära tasunud.

I poolaastal Tallinna eramuturul nõutud traditsioonilised piirkonnad

Postitaja: Liia Laid @ 22.09.2011 08:54; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tüüpiline klient otsib remontivajavat maja hinnaklassis 130 000 – 150 000 eurot Nõmme, Pirita või Kristiine piirkonnas. Otsitakse eramut, kus mõningate ehitustööde järgselt saab elama asuda. Keskmisest jõukam ostja vaatab kaasaegset, eksklusiivset maja, hinnaklassis 300 000 eurot ja rohkem. Eelistatud piirkonnad Nõmme, Kakumäe, Pirita. Tehinguid kinnistutega hinnaklassis 500 000 eurot ja enam, on leida vaid Piritalt ja Kesklinnast, kus selliste uute elamute hulk ning seeläbi ka pakkumine on suurem. Pirita linnaosas tehti 45 hoonestatud maa tehingut, keskmine hind 226 000 eurot. Leidub üksikud tipphinnaga tehingud vahemikus 500 000 – 1 000 000 eurot. Aasta tagasi selliseid tehinguid veel ei toimunud.

Tavaliselt aktiivse Mähe piirkonna suvilaid on müüdud oluliselt vähem kui 2010 aastal (vaid 3 tehingut hinnaga 28 000 – 46 000 €) 2010 aastal 20 tehingut.

Nõmme linnaosas tehti 44 hoonestatud kinnistu tehingut, keskmine hind 161 000 eurot. Märgata on huvi suurenemist Nõmme piirkonnas majade vastu. Müüdud on 22 remontivajavat elamut, hinnavahemikus 130 000 – 190 000 eurot. Võib väita, et osa neist läheb kindlasti lammutusele. Nimelt napib Nõmme piirkonnas häid suuri krunte, mistõttu ostetakse tihtipeale amortiseerunud (mõnikord siiski ka heas seisukorras ent kliendi soovidele mittevastava planeeringu või arhitektuuriga) eramu küllaltki kõrge hinnaga (ca 160 000 – 180 000 eurot), see lammutatakse ja ehitatakse uus. Seetõttu võib arvata, et Nõmme eramutesse (ost +lammutus+ renoveerimine/ehitus) tehtavad investeeringud kinnisvaraostjate poolt on isegi suuremad, kui Pirital. Hoonestama maid on müüdud möödunud poolaastal vaid 3. Endiselt on Nõmmel levinud mõtteliste osade müük, mida mujal Tallinna linnaosades kohtab oluliselt vähem.

Passiivmajast võib saada uus “euroremont”

Postitaja: Raul Reino @ 19.09.2011 09:12; kategooriad: Majandus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pole kahtlust, et energiasäästlikest passiivmajadest saab lähikümnendi üks populaarsemaid termineid kinnisvaraturul. Kui toiduainetööstuses on ökotooted juba praegu väga levinud ja isegi põlevkivi põletav Eesti Energia räägib rohelisest energiast, siis ei saa ka kinnisvaraturg teisiti, kui rääkida kaasaegses ökokeeles. Küll aga on olemas oht, et energiasäästlikest passiivmajadest saab kinnisvaraturul umbes sama udune mõiste, nagu oli möödunud sajandi lõpus euroremont. Mõne jaoks tähendas euroremont „hruštšovka“ köögiseina mahavõtmist ja laminaatparketi panemist, mõne jaoks läikivate vannitoaplaatide vahetust ning seda kõike vastavalt rahakotile, võimalustele ja arusaamadele korralikust remondist ja ilusast kodust. Igasugu susserdajad kasutasid toona olukorda ära ja üritasid väikese investeeringu abil müüa värvilõhnalist korterit kui eurokodu, asja, millest kitsastes ja ühepalgelistes magalarajoonides üles kasvanud nõukogude kodanikud omasid ainult ähmast ettekujutust.

Passiivmajade osas terendavad sarnased ohud. On selge, et energiasäästlike majade soetamine ja looduslähedaste materjalide kasutamine on täna ja lähitulevikus trendikas. Hinnad on küll kõrgevõitu, aga usutakse hindade langemist ja passiivmajade laialdast kasutuselevõttu. Trendi on ära tabanud mitmed arendajad, kes reklaamivad oma objekte energiasäästlike majadena juba praegu. Algamas on võistlus selle üle, kelle maja on kõige energiasäästlikum ja milline projekt kannab enim „õige passiivmaja“ tiitlit. Kes arendajatest ja investoritest võtab asja tõsiselt, see suhtleb praegu ülikoolidega ja vaatab ringi Euroopa erialaspetsialistide hulgas, sest Eestis seni vastavat know-howd napib. Turule on tulemas uued projektid, millesarnaseid tehnoloogiaid ja materjale Eesti seni näinud pole. Piltlikult öeldes toimub praegu võidurelvastumine ning kaevikutest tullakse välja siis, kui majandus ja kinnisvaraturg senisest veel suurema hoo sisse saab. Aga tarbijatel tasub silmas pidada, et küllap tulevad turule ka passiivmajad, kus soojakadude vähenemine ja päikeseenergia kasutamine on läbi mõeldud umbes sama põhjalikult kui Indrek Tarandil presidendikampaania. Koduostjad peavad olema ettevaatlikud ja ennast pakutavaga põhjalikult kurssi viima. Otsimootorid, mis aitavad selgitada nii passiivmajade teooriat kui ehituslikku poolt, aga uurida ka arendaja tausta, on siinkohal vähemalt arvutisõpradele suureks abiks. Oht osta suurte soojakadudega maja, mida aga müüakse tavalise maja hinnast 30 % kallimalt passiivmaja pähe, on väga reaalselt olemas ka eelseisvatel aastakümnetel. Loodetavasti on lähiminevikus toimunud kogemused Oru Kodu stiilis arendusprojektidega meid õpetanud ja kodu ostjad suudavad teha senisest teadlikumaid valikuid.

Harjumaal tehakse majadega üle 500 tehingu poolaastas

Postitaja: Liia Laid @ 15.09.2011 08:56; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärast kinnisvarakriisi hakkas Harjumaal muu kinnisvara tehingute kõrval kasvama ka  hoonestatud elamumaa tehingute hulk. Viimase kolme aasta madalaim tase jäi 2009 aasta esimesse poolde, mil tehti vaid 382 tehingut. Hiljem on poolaasta jooksul tehtud stabiilselt üle 500 tehingu. Tänavu on siiski elamute tehinguid varasemaga võrreldes vähem nagu teisteski kinnisvara sektorites. Kogu Harjumaa tehingute arv vähenes möödunud poolaastaga võrreldes 15%  ning Tallinnas 12%. Tehingute hulga vähenemine valdades on olnud erinev. Suurima languse on läbi teinud Rae ja Kiili vallad. Sealne varasem suur tehingute arv tuli rohketest arendusprojektidest, mis piirkonnas buumi aegadel tehti (Rätsepa kodu, Peetri küla, Karla küla, Järveküla, jt). Ajapikku on hulk nendest eramutest leidnud omale püsielanikud. Siiski tähendavad toonased rohked eramuarendused ka suuremat tehingupotentsiaali ning nn „põlluarendustes“ on samuti veel piisavalt müümata krunte.

Valdadest populaarsemad Viimsi ja Harku

Harjumaa omavalitsustest asub kõige aktiivsem kinnisvaraturg mõistagi Tallinna linnas. Ka valdade „edetabelit“ kroonivad vahetult Tallinnaga piirnevad vallad – Viimsi, Harku, Rae, Saku ja Saue. Tallinnast kaugemale jäävates valdades  kinnisvaraturg kohati seisab, nii näiteks tehti Aegviidu vallas 6 kuuga vaid 1 tehing hoonestatud elamumaaga. Enim on klientide poolt eelistatud Viimsi vald, kus esimesel poolaastal müüdi 57 hoonestatud elamumaad, keskmise hinnaga 161 000 eurot. Klientide jaoks on soovitud just Haabneeme alevikus ja selle lähedal paiknevad eramud. Põhjuseks olemasolev infrastruktuur – koolid, lasteaiad, kauplused, ühistransport. Piirkonnas on tehtud ka üksikud tipphinnaga tehingud. Need  on kaasaegsed merevaatega kinnistud hinnavahemikus 540 000 – 1 165 000 eurot. Turul on hea kauba märksõnadeks väljakujunenud elukeskkond (ühistransport, koolid) ja hea ehituskvaliteet (hooned, mis on ehitatud enda jaoks, mitte müügiks). Klient on siiski jätkuvalt hinnatundlik ning enim tehinguid tehakse odavamate varadega. Harku vallas jaotuvad tehingud ära paljude külade vahel, kusjuures enim tehakse tehinguid traditsiooniliste suvilapiirkondadena tuntud Vääna-Jõesuus ja Türisalus, aga ka Murastes, Vitis, Suurupis. Valla keskmine tehinguhind on ca 100 000 eurot. Ühelt poolt viivad  hinna alla suurusjärku 20 000 – 40 000 eurot jäävad tehingud suvilatega, aga teiselt poolt tõstavad üksikud tehingud, üle 500 000 euro maksvate villadega. Padise vallas, kus tänu Maa-ameti enampakkumistele tehti I poolaastal märkimisväärselt palju tehinguid hoonestamata maadega, oli hoonestatud elamumaade osas oluliselt väiksem tehinguaktiivsus ja statistikasse jääb kirja vaid 3 tehingut. Kernu vallas on möödunud poolaastal silma hakanud aiamajade müügi aktiviseerimine. 2011. I poolaastal tehti 22 hoonestatud maa tehingut, millest enamus suvilad – aiamajad, hinnavahemik 12 000 – 50 000 eurot. Suvilate osakaalu Harjumaa hoonestatud elamumaade tehingutes võib üldse pidada tähelepanuväärseks, nii näiteks tehti Keila valla 21 hoonestatud elamumaa tehingust 11 Laulasmaal, need valdavalt suvilatega.

Huvi Kakumäe piirkonna kruntide vastu tõusmas

Postitaja: Einar Vellend @ 13.09.2011 07:22; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Haabersti piirkonnas on selle aasta jooksul tehtud tehinguid hoonestamata kruntidega natuke alla viiekümne. Kakumäe piirkonnas on olnud peaaegu kakskümmend, Harku järve ümbruses 5, mõned krundid Tiskres. On ostetud ka kruntidele parema ligipääsu saamiseks või lihtsalt muruplatsi suurendamiseks kruntidega piirnevaid transpordimaa lõike, kuid nende hinnad on olnud madalad ca 1000-20 000 eurot ehk 3-22 eurot m2.

Elamu ehituseks sobivate kruntide ruutmeetri põhised hinnad on olnud vahemikus 32-96 eurot/m2. Kesmine hinnatase on siiski olnud 60-75 eurot/m2.

Kallimatest tehingutest võiks mainida Sikuti tn ostetud 2900 m2 krunt hinnaga 275 000 eurot ja Kakumäe tee ääres olev 4500 m2 krunt hinnaga 252 000 eurot, Merirahus 1600 m2 krunt hinnaga 160 000 eurot.

Eelistatuimad on krundid, mille koguhind jääb 65 000 euro kanti, Kakumäe piirkonnas veidi üle ja Harku järve ümbruses veidi alla.

Krunte on pakkuda antud piirkonnas küllaltki palju ja suvel on tõusnud ka huviliste hulk, kes sobivat krunti on otsimas käinud.

Põhilised piirkonnad, kus krunte on pakkuda, asuvad Kakumäe tee ja Jõeküla tee vahelisel alal, Vabaõhumuuseumi ja Lesta tee vahelisel alal, Räime tn piirkonnas ja Vana-Rannamõisa ning Rannamõise tee vahelisel alal. Veidi soodsamalt leiab krundi Harku järve ümbrusest.

Päris tuntavalt erineb müüjate hinnaootus ja tegelikult teostatud tehingute hinnanumber. Ostja jaoks on oluline ka krundi varustatus kommunikatsioonidega just tasutud liitumistasude osas. Peaaegu kõikide kruntide juurde on nüüdseks rajatud liitumispunktid, kuid kui liitumistasusid pole tasutud võib see ostja jaoks tähendada kuni 20 000 euro suurust lisa väljaminekut.

Kokkuvõttes võib öelda, et hinnatase on piirkonnas tõusmas ja samuti ka klientide reaalne huvi krunti osta.

Venemaalt investoreid otsimas

Postitaja: Ingvar Allekand @ 12.09.2011 06:06; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

7-9 septembril toimus Peterburis taas kinnisvarainvesteeringuid käsitlev PRO Estate Forum 2011. Kuna nii mitmedki meie kliendid on avaldanud soovi investori kaasamiseks siinsetesse kinnisvaraprojektidesse, siis käisimegi vaatamas, mis sellel üritusel toimus.

Foorum oli kahtlemata mitmekülgne. Lisaks meie huviorbiidis olnud B2B messile toimusid mitmed kinnisvara, investeeringute ja linnaplaneerimise valdkonna seminarid, Peterburi arendusprojektide külastused, auhindade jagamised jms. Nii näiteks andis FIABCI-Russia välja 91 kandidaadi hulgast valitud parimatele kinnisvaraprojektidele auhinnad erinevas 11 kategoorias. Samuti andis Venemaa Guild of Managers and Developers välja Green Award auhinnad 7 kategoorias selleks, et edendada jätkusuutlikku ja energiasäästlikku kinnisvaraarendust Venemaal. Muuhulgas arutati näiteks ka ärikinnisvara klassifitseerimise küsimusi erinevates Venemaa piirkondades. Üldse jäi mitmel juhul mulje, et meie idanaabrid tegelevad oma kinnisvaravaldkonna edendamisel küllaltki sarnaste küsimustega, mis meiegi. Mastaabid on muidugi erinevad.

Mis puudutab kontaktmessi, siis kahjuks oli sel aastal osalejate arv ning osalemisaktiivsus mõnevõrra väiksem, kui eelmisel aastal. Oma väljapanekutega olid väljas mitmed kohalikud omavalitsused (nt Peterburg, Jaroslavl jt), suuremad kinnisvaraarendajad (nt VTB Grupp), samuti ka mitmed üksikprojektid. Pakuti nii elukondlikku kui äri- ja tööstusobjekte. Tavapäraste klassikaliste arenduste kõrval hakkasid silma nii mõnedki huvitavad innovaatilised lahendused ning kinnisvaravaldkonna uuemad ärimudeleid. Sõelusime kõik läbi, tegime juttu nii paljudega kui suutsime ning tulime lõpuks tulema päris mitme kontaktiga, kellega edasi töötada. Seega läks käik kindlasti asja ette.

Venemaa suunal töötamine on Domus Kinnisvara jaoks vähemalt sama oluline kui Soome suunal. On need ju meile kaks peamist välisinvestorite potentsiaaliga piirkonda. Sel sügisel on vähemalt paar käiku idanaabri juurde veel kindlasti ees. Julgust lisab see, et senine kontaktide loomine ja hoidmine Venemaa partneritega on end ära tasunud.

Harjumaa majade kliendipäev

Postitaja: Raul Reino @ 12.09.2011 08:56; kategooriad: Domus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

15.09.2011 kell 17.00-19.00 korraldab Domus Kinnisvara SUURE ERAMAJADE KLIENDIPÄEVA HARJUMAAL. Objektidega on võimalik tutvuda SIIN või küsida lisainfot telefonil 646 4035

Tallinna kesklinn jätkuvalt kinnisvaraturu hinnaliider

Postitaja: Raul Reino @ 09.09.2011 11:32; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kui saaks meelevaldselt Kesklinna linnaosa Tallinna korteriomandite tehingustatistikast kõrvaldada, siis võiks väikeste mööndustega teha järelduse – mida vähem on linnaosas tehinguid, seda kõrgem on ruutmeetri hind ja vastupidi. Augusti tehingustatistikale tuginedes on taaskord Tallinna linnaosadest kõige vähem kortereid müüdud Nõmmel (16 tehingut), Pirital (22 tehingut) ja Kristiines (41 tehingut) keskmiste ruutmeetri hindadega vastavalt 1034 €/m2, 1221 €/m2 ja 1000 €/m2. Kõige madalam ruutmeetri hind on Tallinnas Lasnamäel, kus 119 korterit müüdi keskmise hinnaga 800 €/m2. Alla 1000 €/m2 on hind ka Põhja-Tallinnas (907 €/m2), Mustamäel (928 €/m2) ja Haaberstis (945 €/m2). Igas kategoorias kuulub esikoht aga Kesklinna linnaosale, kus augustis vahetas omanikku 131 korterit ja seda keskmiselt 1501 €/m2 hinna juures. Tallinna kesklinn on ja jääb Eesti kinnisvaraturu lipulaevaks, mille järgi joondub kogu ülejäänud Eesti. Kõige enam toimus Tallinna korteriturul augustikuus tehinguid 41-54,99 m2 suuruste korteriga, mida läks statistikasse kirja 164 ühikut, järgnevad võrdse 110 ühikuga 30-40,99 ja 55-69,99 m2 suuruses korterid.

Näited augusti tehingutest:

Asukoht: Vilde tee, Mustamäe
Tubade arv: 1
Pindala: 29,9 m2
Korruselisus: 5/3
Seisukord: remonti vajav
Müügiperiood: ca 10 päeva
Hind: 786 €/m2

Asukoht: Kopli, Põhja-Tallinn
Tubade arv: 2
Pindala: 46,6 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: väga hea
Müügiperiood: ca 3 kuud
Hind: 1009 €/m2

Asukoht: Vilde tee, Mustamäe
Tubade arv: 2
Pindala: 45,7 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: hea
Müügiperiood: 2 kuud
Hind: 897 €/m2

Asukoht: Tulika, Kristiine
Tubade arv: 2
Pindala: 39,2 m2
Korruselisus: 5/4
Seisukord: hea
Müügiperiood: ca 3 kuud
Hind: 1071 €/m2