Domus Kinnisvara leiab üürilise 1 päevaga

Postitaja: Raul Reino @ 30.08.2011 09:18; kategooriad: Domus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Üüriturg on muutunud järjest pingelisemaks. Pakkumiste hulk väheneb ning üürihinnad tõusevad. Võrreldes aasta varasema perioodiga on pakkumiste hulk Tallinnas langenud ca 30%. Kui aasta taguse perioodiga on üürihinnad tõusnud ca 3,3%, siis 2011 I poolaasta lõikes (st võrreldes talveperioodiga) ca 10,7%. Kõige enam on pakkumisi jäänud vähemaks Vanalinnas ja Kristiines. Olulist muutust ei ole Kadrioru piirkonnas. Üürihinnad järgivad kerget tõusutrendi, mida omakorda võimendab sesoonsus.

Domus Kinnisvara Tallinna üürimaaklerid on täna seisus, kus nende poolt pakutavad üürikorterid võetakse ära sisuliselt tundide jooksul ja nimekiri soovijatest ulatub kümneteni. Enamus uutest pakkumistest ei jõuagi kinnisvaraportaalideni, sest üürimaakleri andmebaasis on juba niigi piisavalt suur hulk üürihuvilisi. Seetõttu kutsume üles kinnisvara omanikke Tallinna linnas võtma ühendust Domuse üürimaakleritega ja me lubame leida teie tühjalt seisvale kinnisvarale üürilise 1 päeva jooksul. Eeldame vaid, et korteri üürihind vastab tänasele turuhinnale ja on tühi, et üürnik saaks koheselt sisse kolida.

20 aastat on muutnud Eesti kinnisvaraturu kvaliteetsemaks

Taasiseseisvuse 20-ndat juubelit tähistades on põhjust heita pilk Eesti kinnisvaraturu minevikku ja vaadata, kuhu me tänaseks välja oleme jõudnud.

Mõned olulised muudatused on järgmised:

* Riiklikust elamufondist oleme jõudnud läbi omandireformi ja massilise korterite erastamise omanike riiki, kus kinnisvara omab pea 90 % leibkondadest. Kogu Euroopa mõistes ülikõrge näitaja on aluseks toimivale ostu-müügiturule, mille seadusandlik raamistik on paigas, kuid pole võimaldanud kaugele areneda üüriturul, kus eetilised tõekspidamised madalad, lepinguline baas habras, maksedistsipliin kõikuv, kinnisvara kvaliteet ei vasta tihtilugu hinnale ja valik napp.

* Seadusandluses oleme jõudnud tühjalt kohalt ühe keskmisest kõrgemalt arenenud riigi tasemele. 90-ndate alguses toiminud džungliseaduste asemel on meil tänaseks toimivad Võlaõigusseadus, Asjaõigusseadus, Ehitusseadus jms. Viimase aastakümne kinnisvaraturu tõusud ja mõõnad on sundinud Riigikogu vastu võtma ka täiesti uuendusmeelset Võlakaitse seadust, millega oleme astunud veel ühe sammu lähemale pika ajalooga tsiviliseeritud õigusriikidele.

* Elamufondi kvaliteet on kasvanud kordades. 20 aastaga on ehitatud sadu uusi kortermaju ja elamurajoone, milles mõned on nii arhitektuuriliselt kui ehitamise kvaliteedilt ja sisustuselt absoluutne maailma tippklass. Igal ostuhuvilisel on täna võimalik valida,kas ta soovib elada „eestiaegses“ puumajas, 60-ndatel ehitatud „hrushtshovkas“ või siis viimase 5 aasta jooksul ehitud klaashoones. Valik on lai, piiranguks vaid rahakoti ja laenuvõime suurus. 20 aasta jooksul on muidugi ehitatud ka hulgaliselt (ühepere) maju, mis ei pruugi järgmised 20 aastat püsti seista, kuid valdavas enamuses oleme saanud ühetaoliste magalate asemele hulgaliselt erilaadseid hooneid, millega oleme rikastanud linnapilti ning muutnud elukeskkonda elamiskõlblikumaks ja kaasaegsemaks.

* Kui 90-ndate alguses oli kinnisvaraturg põhiliselt väheste maaklerfirmade vahendusäri, siis tänaseks on sellest kasvanud tööstus, kus on toimunud spetsialiseerumine. On suured ehitus- ja arendusfirmad, kes on keskendunud kortermajade ja elamurajoonide väljaehitamisele, on väiksemad arendusfirmad, kes ehitavad väiksemaid kortermaju ja renoveerivad vanu maju, on suured kinnisvarafirmad, kus lisaks maaklerteenusele ja hindamisteenusele koostatakse turuanalüüse, pakutakse konsultatsioone ehk täisteenust ning on ka hulk firmasid, kes tegelevad ainult kinnisvara vahendamisega.

* Maaklerite ja hindajate professionaalsus on tõusnud. Kui taasiseseisvumise algusaastatel vaatasid hindajad rohkem lakke ja usaldasid oma kõhutunnet, siis täna on põhiliseks töövahendiks andmebaasid ja Exceli tabelid ning turuväärtuse määramine on kõrgema matemaatika tasemel ja subjektiivsuse osa kahanenud minimaalseks. Arusaam, mida kujutab endast maaklerteenus, on kahe aastakümnega läbinud tohutu arengu. Veidi ebakindlatest ja oma rolli otsivatest maakleritest, kes hommikuti lugesid Kuldset Börsi ja unistasid kinnisvaraportaalidest, on vähemalt suuremates firmades saanud professionaalid, kelle jaoks pole enam võõrad terminid nagu klientide segmenteerimine, sihtturundus ja „külmad kõned“ ning kes kasutavad klientidele lahenduste leidmiseks sotsiaalvõrgustikke, tippfotograafide abi või lausa rahvusvahelisi koostööprojekte.

* Pankade osatähtsus kinnisvaraturu mõjutajana on kasvanud märkimisväärselt. Kui 20-15 aastat tagasi kasutati tehingute teostamisel valdavalt sularaha, siis nüüdseks on sularaha kasutamine jäänud harvaks juhuseks ja reeglina liigub raha ülekannete kaudu. Samuti sõltub kinnisvaraturu käive väga palju sellest, kui lahti on keeratud pangalaenude kraanid ja kui paindlik on pankade krediidipoliitika. Kui aktiivne saab olema näiteks lähima 5 aasta kinnisvaraturg, siis ka seda vastust peame otsima vaadates eelkõige Rootsi Kuningriigi poole.

* Kommertskinnisvara turg, mis 90-ndate alguses tähendas 80-ndatel värvitud seinadega hallide kontoripindade vahendust ning on aastaid käinud 3 sammu tagapool elamispindade turust, on tänaseks välja kujunenud aktiivseks kinnisvaraturu osaks, kus tegutsevad nii kohalikud kui ka välismaised investeerimisfondid, teraselt jälgitakse tootluse numbreid ja müüdavate objektide mahud ulatuvad sadade miljonite eurodeni. Pika tasuvusajaga büroohoonete või tehnoparkide ostmisest ja omamisest on saanud normaalne osa kinnisvaraturu toimisest ja seetõttu võib Eestit võrrelda vabalt arenenud riikidega.

KUI PALJU MÕJUTAB EURIBOR KINNISVARATURGU EESTIS ?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 25.08.2011 03:28; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Pangandus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Taani majanduskasvu prognoosid käesolevaks ja järgmiseks aastaks on ca kahe protsendi lähedal. Seega ligi kaks korda väiksemad, kui meil. Sellest hoolimata on Taani ja Eesti kinnisvaraturul praegu palju ühiseid jooni:
– hinnatasemed on tuntavalt madalamad nn kinnisvarabuumi ajast, mistõttu paljud omanikud ei saa oma vara müüa ilma kahjumita ning see omakorda seab piirid kinnisvaraturu aktiivsusele;
– turu aktiivsus on siiski tasapisi viimasel ajal kasvanud ning inimeste ostuvõime tänu madalatele intressidele on päris hea võrreldes paari aasta taguse ajaga. Tasapisi suureneb hõivatus tööturul toetab kinnisvaraturgu.

Kuigi Taanis elukondliku kinnisvara hinnad tõusid 2010 2,9% võrra, siis III ja IV kvartal olid hinnad languses. Ka käesolevaks aastaks prognoosivad nii Nordea kui Danske analüütikud Taanis kinnisvarahindade langust. Ja seda lihtsal põhjusel – tõusev Euribor suurendab igakuiseid eluasemekulusid, on oma eluaseme pidamine muutub kulukamaks ning paljud kinnisvaraomanikud soovivad oma kohustusi vähendada pannes vara müüki. Suurenev pakkumine surub aga hinnad alla. Kas ja kuidas aga võiks samasugune protsess toimuda Eestis?

Hoolimata Euroopa Keskpanga poolt intressi alandamisest augusti alguses, prognoositakse jätkuvalt Euribori kasvu, kusjuures intress on kerkinud kiiremini, kui varasemalt prognoositud. Praegu ületab Euribor Eesti Panga vastavat kevadprognoosi. Kindlasti mõjutab intressi kasv meie kinnisvaraomanike igapäevaseid kulutusi. Näiteks Tallinnas keskmise suuruse (ca 55 m2) ja hinnaga (ca 1017 eur/m2) korterit osta sooviva kliendi igakuine laenumakse suurendab pikaajalise eluasemelaenu (30 aastat) puhul Euribori 0,5 protsendipunktilise tõusu korral (vastav prognoos 2012 aastaks) ca 13 euro võrra. Tõus 1 protsendipunkti võrra (vastav prognoos 2013 aastaks) aga tooks kaasa laenumakse suurenemise algsega võrreldes ca 27 euro võrra. Ehk siis tõus poole protsendipunkti võrra tooks kaasa igakuiste eluasemelaenu maksete suurenemise ca 6% võrra. Kuigi prognoostiakse ka palgakasvu ca 5%, siis tõenäoliselt majapidamiste finanstkoormus suureneb ka muus osas tänu inflatsioonile. Seda arvestades peaks intressimäära tõusu korral kinnisvara hinnad langema, et kinnisvaraomanike (ja ostuhuviliste) kulutused jääks samale tasemele.

Kaldun siiski arvama, et kinnisvara ostuhuvilisi kliente intressimäära tõus eenimetatud määral veel oluliselt ei mõjuta. Nimelt kipuvad Eesti kliendid oma ostuotsuse tegemisel keskenduma panga poolse finantseeringu saamisele, mitte niivõrd selle tingimustele. Seeläbi Euribori vaikne kasv tehinguaktiivsust oluliselt ei mõjuta. Pigem toob pankade aktiivsem laenupakkumine koos tööhõive suurenemisega turule uusi ostuhuvilisi (nt noored spetsialistid) ning hinnatõus kahandab tasapisi nende klientide hulka, kes tagatisväärtust ületava laenujäägi tõttu varem oma kinnisvara müüa ei saanud. Seni on intressitõusu leevendanud mõnevõrra marginaalide alanemine. Nii võibki prognoosida, et Euribori tõus praeguse tempoga lähitulevikus veel kinnisvarahindasid mõjutama ei hakka. Pikas perspektiivis aga küll. Kui Eesti kinnisvaraturg muutub veelgi stabiilsemaks ja „täiskasvanumaks“, siis hakkavad kliendid kindlasti lisaks energiatarbimisele rohkem arvesse võtma ka intressimuutuste võimalikku mõju oma igapäevastele kulutustele. Tänaseks on igatahes muutunud igapäevaseks see, et klient võtab laenupakkumise lisaks oma kodupangale ka teistelt suurematelt kodulaenu pakkujatelt.

Mida teha, kui ehitisregistris ei ole andmeid ehitusloa kohta

Postitaja: Domus @ 22.08.2011 02:11; kategooriad: Seadusandlus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tihti küsitakse laenutaotleja käest esimese asjana, et kas hoone on ehitisregistrisse kantud ja kas tegemist ei ole ebaseadusliku ehitisega? Ostjal tuleb vaadata ehitisregistrist ja ehitusprojektist järgi, kas hoone on registris ja andmed vastavad olemasolevale hoonele. Kui ei vasta, siis võib pank keelduda finantseerimast ja ostja ostmast.
Näiteks ehitisregistris on andmed 1-kordse, 25 m2 suuruse lamekatusega aiamaja kohta, aga müüakse 2- kordset 100 m2 suurust maja. Kui selle kohta on kinnitatud ehitusprojekt ja ehitusluba olemas, siis on kõik korras.

On aga juhtunud, et ehitisregistris hoone kohta info puudub või on puudulik. Täpsustamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava spetsialisti poole, kes kontrolliks ja teeks ehitisregistris parandused.

Omal ajal anti ehitusluba ka aianduskooperatiivile tervikuna ning kooperatiivi üldplaanil oli tempel kirjaga “ehitus-montaazitööd lubatud ” mõnikord ainult “ Lubatud või Kinnitatud….” ning kuupäev. Samamoodi kinnitati ka hoone projekt. Üldplaani saab küsida vallast või ühistu juhtkonnalt.

Veel tuleks vaadata ehitusprojekti kinnitamise aega. Kui projekt on kinnitatud enne 1. novembrit 1991. aastat, siis Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 14 järgi käsitletakse ehitusloana enne 1991. aasta 1. novembrit koostatud ja kehtinud korras kinnitatud elamu, suvila või aiamaja tüüpprojekti või ehitusprojekti, kui ehitusloa väljaandmist ei ole võimalik tuvastada.

Kas kasutusloa puudumine takistab tehingute tegemist?

Kasutusloa puudumine ei takista tehingut tegemast, kuid tuleb leppida kokku, kes taotleb ja kannab kasutusloa taotlemisega kaasnevad kulud. Kui seda teeb ostja (uus omanik), tuleks ehitise omanikult (müüjalt) küsida kõik vajalikud dokumendid ja ehitamisest tehtud fotod (kui on olemas) oma kätte – hiljem võib nende kättesaamine olla keeruline. Mõnikord on dokumente palju ja müügilepingule lisamine tülikas, kuid lepingusse võiks panna kirja üleantavate dokumentide loetelu. Halba ei tee müüja kinnitus selle kohta, et nimetatud dokumentide alusel saab taotleda kasutusloa ja sätestada poolte kohustused, kahjude hüvitamise ja leppetrahvid kui kasutusloa saamisel ilmnevad takistused.
Kasutuloa taotlemiseks tuleb kohalikule omavalitsusele esitada taotlus koos vajalike andmete ja dokumentatsiooniga ning tasuda riigilõiv.
Enda tarbeks ehitatava üksikelamu, suvila, aiamaja ja taluhoone ehitamise tehnilised dokumendid koosnevad ehitusprojektist ja ehitustööde päevikust, kuhu kantakse eritööde ja kaetud tööde andmed mahus, mis on asjakohased ja otstarbekad. Võidakse nõuda kaetud tööde aktide, teostusjooniste, ehitustoodete vastavusdeklaratsioonide või vastavussertifikaatide esitamist. Vajalik, et oleks teostatud elektri- ja gaasipaigaldise tehniline kontroll ja vormistatud seda kinnitav akt ning Päästeameti kirjalik heakskiit ehitise kasutusele võtmiseks. Puurkaevu olemasolul puurkaevu pass. Energiamärgis on nõutav hoonete puhul, mille ehitusluba on väljastatud peale 1.jaanuari 2009. a.

Mõnikord ei ole kõiki dokumente alles või jäeti dokumenteerimata, seda eelkõige endale ehitatud hoonete puhul. Sellisel juhul on abiks hoonele ehitusekpertiisi tegemine. Ekspertiisi tegev isik peab omama MTR registreeringut. Enne aga tuleks konsulteerida kohaliku omavalitsuse spetsialistiga.

2011 II poolaasta turuanalüüsi esitlus Tartus

Postitaja: Domus @ 12.08.2011 12:03; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Ropkamõisa Härrastemaja
11. augustil leidis Ropkamõisa Härrastemaja suurepärases konverentsisaalis aset Domus Kinnisvara järjekordse kinnisvara turuanalüüsi ettekanne. Analüüsiti nii 2011. aasta esimeses pooles toimunut kui ka seda, mis võib ees oodata aasta teises pooles. Presenteerijateks olid Kristjan Gross ja Ingvar Allekand, kes käsitlesid vaheldumisi olukorda Tartu ja Tallinna kinnisvaraturul ning puudutasid sealhulgas ka Pärnu, Narva ja maakondade turgu.

Räägiti üldisest tehingustatistikast piirkondade lõikes, kuid ka konkreetsemalt Tartu ja Tallinna uusarendustest, üürituru liikumistest, üürikorterite tootlusest. Puudutamata ei jäänud viimasel ajal üha aktuaalsemad jätkusuutlikkuse ja energiatõhususega seotud arengud. Peagi ilmub Domuse kodulehelgi põhjalik 2011.a II poolaasta turuanalüüs, kus igaüks saab eelmainituga vahetult tutvuda.

Analüüsist osa saama ja arutlema saabusid Domus Kinnisvara head sõbrad ja koostööpartnerid, kokku ligi 30 inimest, kelle hulgas olid pankade esindajad, arendajad ning linna asutustest Tartu Eluasemefond ja Tartu Elamuhalduse AS. Erinevate spetsialistide kogunemine lõi aluse vestlusgruppide ja meeldivalt sisuka arutelu tekkimiseks.

Täname Hambalabor Dentes’t väga hea konverentsisaali ettevalmistamise eest, Vilde Catering’i ja kõiki kohalviibijaid, et aitasite luua mõnusa õhkkonna. Loodame peatselt kohtuda juba 2012. aasta turuanalüüsi ettekandel!

Ehitise kasutusluba on vajalik

Postitaja: Domus @ 10.08.2011 12:41; kategooriad: Seadusandlus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Alates 01.05.2009.a. on Ehitusseaduses (EhS) sõnaselgelt öeldud, et ehitise kasutamiseks peab olema kasutusluba ning kasutusloa saav ehitis peab vastama ehitusloa taotlemisel kohalikule omavalitsusele esitatud ehitusprojektile. Näiteks võidakse kasutusloa andmisest keelduda kui ehitusprojektis on, aga ehitamata on jäetud autovarjualune või aiapiire või tegemata haljastus. Kasutusluba on kinnituseks, et ehitis vastab õigusaktidega ettenähtud nõuetele, seda on võimalik ohutult, vastavalt otstarbele kasutada. Kasutusloa olemasolu saab kontrollida Riiklikust Ehitisregistrist (www.ehr.ee).

Enne 1. jaanuari 2003.a. ehitatud ehitis ei pea vastama EhS §-s 3 sätestatud nõuetele, välja arvatud ehitise ohutusele sätestatud nõuete osas (enamik §-s 3 loetletud nõuetest seonduvad ehitise ohutusega). Enne planeerimis- ja ehitusseaduse  jõustumist 22.07.1995. aastal õiguslikul alusel (ehitusluba ja maakasutusõigus) ehitatud ehitist võib kasutada vastavalt ehitisele ettenähtud kasutamise otstarbele. Eelnimetatud ehitise omanik võib (st et ei pea) taotleda kasutusluba, sealhulgas ehitise kasutamise otstarbe muutmiseks.

Vanasti käsitleti kasutusloana ehitise vastuvõtmise akti, milles kirjas, et ehitist võib kasutada. Kui omanikul akt puudub, tuleks akti olemasolu kontrollida omavalitsuse arhiivist.

Kasutusloata ehitise kasutamine võib kaasa tuua kohaliku omavalitsuse ettekirjutuse ja sunniraha nõude (võib nõuda korduvalt), kahjujuhtumi korral võib kindlustusandja kahju hüvitamisest keelduda. Kui kasutusloata ehitises saab viga kolmas isik või tema vara, võib see kaasa tuua ehitise omaniku vastutuse ja kahjuhüvitamise kohustuse.

Sisuliselt ei tohi ilma kasutusloata ehitises elada ja see võib mõjutada lõpuks müügihinda. Pangadki ei taha enam finantseerida kasutusloata ehitiste ostu.

RIKKAD OSTAVAD SUUREMAID KORTEREID

Postitaja: Ingvar Allekand @ 07.08.2011 10:07; kategooriad: Hindamine, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Paremate rahaliste võimalustega kliendid ei osta mitte üksnes kvaliteetsemat ja seetõttu kallimat kinnisvara, vaid ka suuremat. Koos kallima ruutmeetri hinnaga ostetakse omale ka rohkem privaatsust. Tihti ka staatust jms. See ilmneb selgelt, kui vaadata, kuidas muutub Tallinnas möödunud poolaastal müüdud korterite suurus vastavalt ruutmeetri hinna kasvule.

Alla 500 euro/m2 maksvate korterite keskmine suurus on 46,4 m2. Nii odavaid kortereid ei ole pakkumises siiski eriti palju ning nendega tehakse vaid ca 6,7% pealinna korteritehingutest. Suurim hulk tehinguid tehakse hinnavahemikus 500 – 1000 eurot/m2 kohta. Näiteks 501 – 750 eur/m2 maksvate korterite keskmine suurus on aga 49,1 m2 (26,2% tehingutest), samas kui 751 – 1000 eurot/m2 maksvate korterite keskmine suurus on juba 52,6 m2 (29,4% tehingutest).

Mida kallimaks läheb ruutmeetri hind, seda enam muutub privaatsus klientidele oluliseks. Kui odavamatel korteritel on suuruse vahed suhteliselt väikesed, siis kallimatel korteritel muutub see märgatavaks. Nii on 1501 – 2000 eurot/m2 maksvate korterite keskmine suurus 69,0 m2 (7,6% tehingutest), kuid üle 2001 euro/m2 maksvatel korteritel on see keskmiselt juba 88,8 m2 (4,4% tehingutest).

Sellele teemale saab läheneda muidugi ka teisiti. Mitte ainult pole kallima ruutmeetri hinnaga korterid keskmisest suuremad, vaid suuremad korterid kipuvadki olema kallima ruutmeetri hinnaga. Põhjuseid (lisaks privaatsusele ja staatusele) on muidki:
– Eenamus kinnisvaraturust on orienteeritud „keskmisele“ tarbijale, mistõttu keskmisest suuremate korterite pakkumine on väike ning nendest huvitatud ostjad on valmis rohkem maksma. Siiski ei peaks seda niiväga kartma, sest kuigi ostuhuvilisi on suurtele korteritele vähem, on ka nende pakkumisel konkurents oluliselt väiksem.
– Suurema korteri ostjate (st paremate rahaliste võimalustega klientide) jaoks on kinnisvara soetamisega kaasnev väljaminek või igakuine kulu ehk ka natukene „talutavam“. Väiksemate ja odavamate korterite ostjad kipuvad rohkem opereerima oma finantsvõimaluste piiril ning on seetõttu hinnatundlikumad.

Surve üürihindade kasvuks on tugev

Postitaja: Raul Reino @ 04.08.2011 11:33; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Sellist tähelepanu, nagu on saanud üüriturg viimastel nädalatel, pole enam ammu juhtunud. Mõnes mõttes on see ka põhjendatud, kuna võõrandamistehingud püsivad juba pikka aega stabiilselt tagasihoidlikul tasemel, muutusi on napilt ja seega ka uudisväärtust pole. Ostude ja müükide napp hulk tähendab seda, et fookus pöördub üürituru poole, mis keeb nagu Tuhala nõiakaev parematel päevadel.

Oleme jõudmas üüriturul huvitavasse olukorda. Üürituru tipp pakkumiste mahult ulatub 2009 I poolaastasse, mis oli omakorda võõrandamistehingute madalseisu tipp. Kui inimestel puuduvad vahendid või usk tulevikku, siis on loogiline, et ostmise asemel pöördub tähelepanu üürikorterite suunda. 2009 I poolaasta oli City24 kinnisvaraportaali andmetel üle Eesti pakkumises ca 9000 üürikorterit. Pärast seda on alanud lauge objektide arvu vähenemine, mis käesoleva aasta alguseks jõudis 5000 pakkumiseni välja. Ka käesoleva aasta trend on olnud pakkumiste vähenemise suunas, mis on päädinud olukorraga, et augusti alguses on üle Eesti pakkumises vaid ca 2000 üürikorterit. Kõik uus on aga hästi unustatud vana ja tegelikult oli sama pakkumiste hulk Eestis viimati 2006 aasta lõpus ja 2007 aasta alguses. Erinevus toonasega on, et siis toimus võõrandamistehinguid mühinal, täna aga valitseb turul pigem ootusärevus. Vähene pakkumiste hulk tähendas juba 2007 I poolaastal seda, et üürihinnad tõusid poolaasta lõpuks lausa 18 €/m2 tasemele (teisendatud kroonidest eurodeks). Kui 2011 I poolaasta algas pakkumishinnaga 6 €/m2, siis augusti alguseks on hind tõusnud 8 €/m2 ning mitte miski ei näita, et hindade kasv peaks peatuma. Hetkel on küll turul tänu tudengitele tugevad sessoonsed mõjutused, kuid trend pakkumiste vähenemise ja hindade kasvu osas on olnud juba pikaajaline. Eriti kui võrrelda seda, mis toimus 4-5 aastat tagasi, siis on hindadel kasvuruumi veel küllaga. Olukorda „päästaks“ see, et passiivse võõrandamisturu tõttu tulevad müügikorterid üüriturule ning siis vähendaks pealetulev pakkumiste maht hinnasurvet, kuid hetkel tundub, et erinevalt 2007-2009 perioodist loodavad kinnisvara omanikud, et hoopis ostu-müügiturg aktiviseerub ja teevad panuse pigem müügihindade tõusule.