Kliendid tunnustavad head teenust

Postitaja: Lea Kull @ 28.07.2011 09:27; kategooriad: Domus, Hindamine
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Imesid ikka juhtub. Nimelt helistas mulle täna klient, kes alustas oma juttu sõnadega: „Mäletate – ma tellisin 2005 aastal teilt Saue vallas asuva kinnistu hindamise?“. Kuus aastat on mööda läinud. Eneselegi üllatuseks ma mäletasin seda klienti, kinnistut ning ka hindamist. Leidsin oma arvutist isegi selle hindamisakti üles ning siis selgus alles tõeline ime. See hindamisakt oli koostatud 3 augustil 2005 ning kandis numbrit 0001-05. Ehk siis tegemist oli Domus Kinnisvara esimese hindamisaktiga.

Kas pole suurepärane, et kliendid on meie hindamisega sedavõrd rahul, et täpselt kuus aastat hiljem võtavad minuga ühendust ning paluvad sellesama kinnistuga Domuselt järgmisi kinnisvarateenuseid. Ainult rõõm on neid pakkuda :)

EURO ON AGA POHMELLI POLE!

Postitaja: Ingvar Allekand @ 27.07.2011 05:32; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Majandus, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Pool aastat on Eesti olnud euroopa ühisraha kasutaja, mis on paras aeg tegemaks esimesi tagasivaateid selle mõjudele kinnisvaraturule. Kui aasta tagasi kasutati suhteliselt laialt “europohmelli” mõistet, siis tänaseks on selge, et seda pole. Alljärgnevalt vaatan eelkõige Tallinna korteriturul toimunut, sest see piirkond ja sektor kajastab kinnisvaraturu trende Eestis üldjuhul kõige selgemalt ja kiiremini.

Vaatame kahte põhilist näitajat – tehingute arvu ja keskmist m2 hinda. Arvestades suurt segadust kinnisvaraturul aastatel 2007-2008, võtan vaadeldavaks perioodiks 2 aastat st 2009 II pa kuni 2011 I pa. Tallinnas tervikuna kasvas 2010 II pa korteritehingute hulk võrreldes aasta varasema perioodiga 9,6%. Samas 2011 I pa on tehingute arv aasta varasemaga võrreldes langenud 6,8%. II poolaasta on traditsiooniliselt olnud aktiivsem periood, kui I poolaasta, kuid aasta võrdluses peaks stabiilsel turul muutused puuduma. Keskmised m2 hinnad kasvasid 2010 II pa Tallinnas aasta varasemaga võrreldes 13,9% ning 2011 I pa 12,0%. Ka 2011 I pa siseselt on hinnad olnud valdavalt kasvutendentsis.

Arvestades asjaolusid, et:
– kinnisvaraturg on sisuliselt kriisist väljumas
– pangandus pingutab uute laenude väljastamise nimel piisavalt
– uusarendusi tuleb peale mõistlikus mahus
– tarbija kindlustusnne on olnud valdavalt stabiilne või paranev
– majandus tervikuna kasvab
oleks loogiline olnud ka 2011 I pa ka tehingute arvu kasvu või vähemalt stabiilsust näha aasta varasemaga võrreldes.

Joonis 1. Tehingute arvu muutus 2010 II pa ja 2011 I pa võrreldes aasta varasema perioodiga.

Eelnevat arvestades ning klientidega igapäevaselt suheldes võib väita, et euro kasutuselevõtt mõjutas kinnisvaraturgu mõõdukalt. Osa 2010 II pa tõusust ja 2011 I pa langusest tuleb kindlasti kirjutada euro kasutuselevõtu arvele, samas mingi osa on seotud kindlasti Eesti ja maailma majanduse muutustega laiemalt. Suuremad euro-võnked jäid ära, sest nende klientide käitumist, kes pidasid vajalikuks kindlasti oma ost veel krooni ajal ära teha, tasakaalustasid kliendid, kes ootasid langust euro kasutuslevõtu algusperioodil ning lükkasid tehingu 2011 algusesse. Enamus kinnisvaraturu osalisi prognoosis 2010 II pa, et suuremat sorti euro-pohmelli ei tule ning üldjoontes nii ka läks.

Joonis 2. Keskmise m2 hinna muutus 2010 II pa ja 2011 I pa võrreldes aasta varasema perioodiga.

Huvitava nüansina saab välja tuua asjaolu, et pakkumishindades toimus 2011.a. jaanuari alguses väga tugev (ca 10 %) liikumine ülespoole, mida saab selgitada sellega, et paljud hinnad ümardati tugevalt üles. Korrektsioon 2010.a. lõpu pakkumishindade tasemele aga tuli väga kiiresti, sisuliselt veebruariks juba.

Tallinna linnaosade lõikes mingeid sisulisi järeldusi klientide käitumise kohta teha ei saa. Oleks võinud eeldada, et kõikumised peamistes investeerimispiirkondades (nt Kesklinn) on oluliselt suuremad, kui magalarajoonides (Lasnamäe, Mustamäe, Haabersti, Põhja-Tallinn), kuid statistika seda ei toeta. Pigem on näha, et suure aktiivsusega piirkondades (Kesklinn, magalarajoonid) kaasnes tehinguarvu langusega ka hinnakasvu pidurdumine, samas väikese tehinguarvuga piirkondades (Pirita, Nõmme) on piiratud pakkumine hinnakasvu suurendanud. See aga ei ole minu hinnagul seotud euro kasutuselevõtuga.

Welcome to elamuskuurort

Postitaja: Piret Rondo @ 27.07.2011 02:39; kategooriad: Majandus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärnu linnavalitsus on koostanud Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse (KOKS) kohaselt Pärnu linna arengukava aastani 2025. Arengukava annab ülevaate linna arengusuundumustest, hetkeolukorrast ajavahemikul 2005-2010, välisrahastusega seotud projektide kohta ja Pärnu suundumused maailma arengu taustal. See dokument on nüüd linnarahvale tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks kättesaadav ning augustikuus toimuvale avalikule arutelule määratud.

Arengukavast on võimalik leida küllaltki masendavaid andmeid: madal keskmine palk, elanikkonna vananev struktuur, linnaelanike arvu vähenemine, noorte ja tööealiste inimeste väljaränne Tallinnasse, vähenev turistide arv, kultuuriürituste arvu vähenemine, haridusasutuste vajadus kapitaalremondi järele jne.

Arengukava kohaselt peaks Pärnust kujunema elamuskuurort, mis oleks aastaringselt külastatav elamusturismi sihtkoht ja turismi tõmbekeskus Läänemere piirkonnas. Visioon on muuta Pärnu linn kõrge elukvaliteediga linnaks, kus on hea elada, töötada ja õppida. Oluliselt peaks kasvama kõrgema sissetulekuga töökohtade arv.

Linnakodanikud on arengukava vastu võtnud ettevaatlikult ja avaldanud arvamust, et konkreetsemate prioriteetideta ja senise arengu kohta tehtud korraliku analüüsi ning järeldusteta arengukava küll olla ei saa. Lugedes arengukava, siis tekib mitmeid küsimusi, alates sellest, kuidas ühe või teise eesmärgini jõutakse. Samuti jääb arusaamatuks, mis elamusi hakatakse linnarahvale pakkuma ja kuidas need jõuavad iga kodanikuni, et visioon ei jääks ainult paberile ning eelpool toodud väärtused saaksid reaalsuseks. Vastused nendele küsimustele huvitab ka mittepärnakaid, kes alles plaanivad Pärnu kinnisvara soetada ja keda väga huvitab, kuhu linn tulevikus areneda kavatseb.
Põlise pärnakana elukohta ei plaani vahetada ja soovin elada elamuskuurordis ning nagu öeldi ühes tuntud eesti filmis: „Ja seda kõike tahan ma saada!“

2011.aasta Tartu korteriturul

Postitaja: Kristjan Gross @ 22.07.2011 02:42; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2011. aasta algas Tartu korteriturul talvisele sesoonsusele omaselt väheste tehingutega. Sellele avaldas kindlasti mõju ka 2011. aastal kehtima hakanud euro, sest uue rahaga ei olnud keegi harjunud. Euro mõju oli seda enam märgatav, kuna tehingute arv jäi esimeses kvartalis oluliselt madalamaks 2010. aasta sama perioodiga võrreldes. Kui 2010. aasta I kvartalis tehti 254 tehingut, siis käesoleval aastal oli neid 193, mis on võrreldav pigem 2009 aasta esimese kvartaliga. Samas kasvas käesoleval aastal tehingute hulk II kvartalis, olles suurem eelmise aasta tehingute hulgast.

Kuigi aasta algas passiivsemalt, ei olnud sellel mõju korterite hinnale. Tartu korteriomandi tehingute keskmine hind on olnud üsna stabiilse kasvuga alates 2009. aasta IV kvartalist, mil oli viimaste aastate madalaim hind 712 €/m². Alates sellest on korterite m² hind kasvanud 21%, olles 2011 II kvartalis 865 €/m².

Nagu öeldud, oli 2011. aasta alguses üsna vähe korterite ostu-müügi tehinguid. Kuna huvi elamispinna soetamise vastu on turul siiski püsinud, on ka tehingute mahud järjest kasvanud ning euro mõju vähenenud.

Kui kvartaalsed hinnad on stabiilse kasvuga, siis üksikute kuude lõikes on hinnaerinevused selgesti märgatavad. Samas on oluline märkida, et väheste tehingute juures on keskmine hind kergesti mõjutatav. Eriti hästi on see näha veebruarikuu statistikat vaadates, mil keskmine hind tegi jaanuarikuu hindadega võrreldes languse ca 10%. Põhjuseks oli odavate tehingute hulk. Seda näitab ka veebruarikuu ühe tehingu keskmine hind, mis oli 39 500 €, samas kui jaanuaris oli see 46 700 € ning märtsis 53 000 €.

Linnaosade lõikes on suurima tehingute arvuga jätkuvalt Annelinn, kus tehakse umbes 20% kõikidest korteriomandi tehingutest. Järgnevad Karlova, Kesklinn, Ülejõe ja Supilinn.

Kõige likviidsemad ongi tüüpkorterid Annelinnas, Jaamamõisas ja Ülejõel, moodustades 1/3 tehingutest. Linnaosade tehinguaktiivsus on sõltuv kaugusest kesklinnast, hinnatasemest ja pakutavatest objektidest. Näiteks Annelinna korterite hinnatase on sel aastal olnud ca 20% madalam Tartu keskmisest, sest piirkonnas on valdavalt tüüpkorterid, millede konkurents turul on üsna suur. Teiste linnaosade hindadel nii suurt negatiivset erinevust ei ole. Kesklinna elamispindade hinnad on linna keskmisest ca 30% kõrgemad. Kõige suurem erinevus oli I kvartalis Supilinnas, mil keskmine 1 m² hind erines Tartu kõikide korterite hindadest 55%. Põhjus oli Supilinna uute korterite müügis.

Supilinn ongi kõige enam arenenud piirkond. Tegemist on kesklinna naabruses asuva linnaosaga, kus kõik vajalik on käe-jala juures, sh Emajõgi, lauluväljak, kesklinn jms. See on meelitanud ka arendajaid, sest linnaosal on ka tänase turusituatsiooni taustal kõik eeldused uute arendusprojektide edukaks realiseerimiseks. Heaks näiteks on Oa ja Meloni tänava korterelamud, mis valmisid käesoleval aastal ning kus müümata on mõni üksik korter. Samuti on müüdud Kartuli tänaval renoveeritud kortermaja kõik korterid.

Linnaosade lõikes on kõrgeim hinnatase Kesklinnas, mis on esimese poolaasta jooksul olnud üsna stabiilne. Kesklinna piirkonnale pakub alternatiivi ja konkurentsi Supilinn, kus esimeses kvartalis müüdud uued korterid tõstsid keskmise hinna Kesklinna tasemest kõrgemale (Supilinna keskmine hind jaanuaris oli ca 1600 €/m²).

Teistes Tartu linnaosades suuri muutusi hindades pole olnud. Annelinna keskmine hind, mis eelmisel aastal oli praktiliselt muutumatu, kasvas II kvartalis 10% ning oli nüüd 6% kõrgem võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Tartu korterite pakkumiste arv on suurenenud aasta algusega võrreldes ca 13%. Kui jaanuaris oli City24 Spot andmetel müügis 985 korterit, siis juunis juba 1100. Suurima lisa andsid Annelinn ja Kesklinn, mis on ka loogiline, sest tegemist on kõige likviidsemate linnaosadega.

Küsitud hindade tase näitab piirkondade eelistusi – Kesklinna piirkonnale järgneb Tähtvere, Supilinn ning Veeriku. Küsitud hindades on kõige suurema positiivse muutuse teinud Karlova (10%) ning negatiivse muutuse Jaamamõisa ja Veeriku (8% ja 7,5%) linnaosad. Mujal on muutused olnud väiksemad.

Vahe keskmise tehinguhinna ja pakkumishinna vahel on tänavu olnud väiksem kui 2010 aastal. Kui eelmise aasta teisel poolel oli tehinguhinnad ca 20% madalamad küsitud hindadest, siis sel aastal on vahe keskeltläbi 16%.

Toiduainete hinnatõus meelitab suvilaid ostma

Postitaja: Liia Laid @ 21.07.2011 01:11; kategooriad: Maaklertegevus, Majandus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Analüüsides selle aasta tehinguid, mis on tehtud suvilatega, siis torkavad silma mõned märkimisväärsed muutused võrreldes eelnevate aastatega. Kui hinnataseme ja omanike müügipõhjuste osas ei saa rääkida olulistest uudistest, siis ostjate segmendis ja motivatsioonis saab juba rääkida murrangutest. Ostuhuviliste seas on kasvanud leibkondade hulk, kes vaatavad ringi suvilate hulgas, et seal aedvilju kasvatama hakata. Kui varasematel aastatel oli nõudluse põhjuseks enamjaolt soov soetada suvila puhkamise eesmärgil, siis nüüd on jagunemine puhkajate ja „kapsakasvatajate“ vahel hinnanguliselt pooleks. Toiduainete kõrged hinnad ühelt poolt ja soov toituda tervislikult teiselt poolt, sunnib inimesi minema nö tagasi minevikku ja võtma osa toidukorvi täitmisest enda peale. Tähelepanuväärne on, et kui varasemalt on aiamajade juurde peenarde rajamist peetud rohkem mitte-eestlaste pärusmaaks, siis sellel aastal on ka eestlased üha aktiivsemalt oma aiamaaga suvilate osas ringi vaadanud. Huviliste hulgas on olnud nii eakamaid inimesi kui ka noori peresid, mis näitab, et teadliku toitumise ja pere eelarve pärast muretsevad erinevad vanuserühmad.

Mure toiduhindade tõusu pärast algatas suvilate nõudluse võrreldes varasemate aastatega ka tavapärasest varem. Kui üldiselt on huvilised suuremat aktiivsust näidanud alates märtsist, siis sellel aastal hakati suvilate järgi küsima juba jaanuari lõpus. Sooviti kevadeks valmis olla, et maa sulamise järgselt kohe näpud mulda pista ja külvamisega alustada.

Kõige rohkem on nõutud mereäärsed piirkonnad, Murastest Kloogarannani. Aga hulgaliselt on tehtud tehinguid ka klassikalistes suvila piirkondades nagu Kiisa, Laitse ja Muuga. Kuna aiapidajate nõuded hoonele pole eriti kõrged ja väärtustatakse pigem maad ning kaugust Tallinnast, siis nõutuim hinnaklass on 20 000 – 30 000 €. Maja puhul piisab sageli, et nii krundil kui hoones sees oleks vesi olemas ning samuti pesemisvõimalus, ideaalis saun.

Harjumaa kinnistute müük näitab kasvutendentsi

Postitaja: Raul Reino @ 15.07.2011 10:40; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2011 I poolaastal tehti Harju maakonna kinnisvaraturul ca 6000 ostu-müügitehingut. Sellest 4000 olid tehingud korteriomanditega ning 2000 hoonestatud ja hoonestamata maadega tehtud tehingud. Kusjuures hoonestamata maadega tehti ca 200 võrra rohkem tehinguid, kui hoonestatud maadega, vastavalt siis 1105 ja 893. Kui korteriomanditega on ostu-müügitehingute arv kahanenud aasta varem sama perioodiga võrreldes 9 %, siis kinnisasjadega tehtud ostu-müügitehingute arv on 2010. aasta sama perioodiga võrreldes kasvanud 16 %.

Kinnisasjade turg on Harju maakonnas eelkõige Tallinna linna turg, kus tehakse ära neljandik (484 tk) kogu maakonnas tehtud tehingutest. Üle 100 tehingu on 6 kuu peale kirjas vaid 5 vallal, seda edetabelit juhib Viimsi, millele järgnevad Rae, Harku, Padise ja Saue vald. Viimsi aktiivsus pole üllatus, kuigi tehtud 181 tehingu hulgas on mitu plokktehingut, mis pole vabaturutehingud – ainuüksi 1 lepingu koosseisus on omanikku vahetanud korraga 43 kinnistut. Esiviisikus, kust välja on jäänud muidu populaarsed Jõelähtme ja Saku vald, võib üllatuseks pidada 116 tehinguga Padise valla populaarsust. Kui üldiselt saadab kõrgem tehinguaktiivsus Tallinna linnaga vahetult piirnevaid valdu, siis Padise jääb sellest esimesest ringist väljapoole. Naftavälju, kullamaardlaid või uusi liivarandu Padisel siiski avastatud pole, vaid Maa-amet on ise teinud head müügitööd ja aasta esimeses pooles korraldatud enampakkumiste teel müünud hulgaliselt maatükke. Harjumaa valdadest oli kõige tagasihoidlikum kinnisvaraturg Aegviidu vallas, kus poole aastaga teostati vaid 2 ostu-müügi tehingut.

Harjumaa väikeasulatest, alevitest ja alevikest, oli aktiivsem Haabneeme alevik, kus samuti mitmed tehingud ei olnud vabaturutehingud. Ikka juhtub, et kõige kallima maaga kaasnevad pankrotid ja enampakkumised ning omandiõigus vahetub mitte ainult turunõudluse tagajärjel. Haabneemele järgnevad Luige alevik 20 tehinguga, Tabasalu alevik 14 tehinguga, Laagri alevik 14 tehinguga ja Jüri alevik 11 tehinguga.

2-toalised korterid jätkuvalt esikohal

Postitaja: Raul Reino @ 11.07.2011 08:10; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2-toaliste korterite müük on ikka olnud kinnisvaraturul nö kindla peale minek, siin pole vahet olnud, kas ostukorv on kallis või odav, rahaühikuks kroon või euro, presidendiks Rüütel või Ilves – 2-toalised korterid on ikka nõutud. Kahte tuba peab optimaalseks enamus kinnisvara ostjatest ning päris kindlasti see ostjate grupp, kes pole saanud endale kortereid erastada, on alustamas iseseisvat elu ja selleks on noored. Ühes toas külaliste vastuvõtmine ja teises magamine (sealhulgas väikese lapsega) on mõistlik ruumide suurus, mida hinnatakse ostjate poolt. Seepärast on ka 2-toaliste käive olnud kinnisvaraturul kõige suurem ja müüjate lootused seda kiiresti realiseerida kõige põhjendatumad. Oleme ühes varasemas analüüsis juba osundanud, et samas on ka 2-toaliste pakkumine sel aastal kõige enam kasvanud ja nimelt Tallinnas 4100 kuulutuseni välja. Seega on ka konkurents selles segmendis päris tihe. I poolaastal on Tallinnas tehtud kõige rohkem tehinguid korteritega, mille suurus on 41-54,99 m2 ja mille moodustavad peamiselt 2-toalised korterid. Neid tehinguid on tehtud kokku 681 tk keskmise mediaanhinnaga 839 €/m2. Ka 2-toaliste pinnaühiku hind on igati „keskmine“ olnud, kuna väiksetel korteritel (10-29,99 m2) on keskmine hind olnud 732 €/m2 ja suurtel korteritel (70-249,99 m2) juba 1128 €/m2.

Toome siinkohal ära näiteid tehingutest, mida Domuse maaklerid on 2-toaliste korteritega viimastel nädalatel vahendanud:

Asukoht: Tallinna kesklinn, Jakobsoni tn
Korruselisus: 7/2
Hoone ehitusaasta: 2006
Üldpind: 50,9 m2
Rõdu: jah
Seisukord: väga hea
Lisainfo: hinna sees 2 parkimiskohta
Hind: 95 804 €, 1882 €/m2

Asukoht: Kristiine linnaosa, Rahumäe tee
Korruselisus: 4/1
Hoone ehitusaasta: 2004
Üldpind: 46,5 m2
Seisukord: hea
Lisainfo: panipaik soklikorrusel
Hind: 50 000 €, 1075 €/m2

Asukoht: Haabersti linnaosa, Paldiski mnt
Korruselisus: 5/2
Üldpind: 52,6 m2
Rõdu: 2 tk
Seisukord: renoveeritud
Lisainfo: toad ei ole läbikäidavad
Hind: 46 500 €, 884 €/m2

Domus sai taas Eduka Ettevõtte reitingu

Postitaja: Raul Reino @ 08.07.2011 10:20; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Krediidiinfo koostöös Experianiga tunnustab tublisid Eesti ettevõtteid, kelle majanduslik seisukord on Krediidiinfo reitingu järgi saanud positiivse hinnangu. Selliseid ettevõtteid on 2010. aasta majandusandmete põhjal Eestis vaid 6 protsenti. Krediidiinfo reiting on unikaalne ettevõtetele antav koondhinne, mis põhineb ettevõtte majandus- ja finantsolukorra ning maksekommete analüüsil. Meetod on väljatöötatud rahvusvaheliste mudelite alusel ning tänu Experian’ile on see aktsepteeritud ka väljaspool Eestit. AS Krediidiinfo on maailma juhtiva krediidiinformatsiooni kontserni Experian tütarettevõte. Meil on hea meel teatada, et Domus Kinnisvara Vahendus OÜ on saanud reitingu väga hea (AA), millega hinnatakse ettevõtte tegutsemise äririski madalaks.

Põgus ülevaade juunikuu korteriturust

Postitaja: Kristjan Gross @ 07.07.2011 03:54; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Juunikuu lõpuga sai läbi ka esimene poolaasta, mille järel teeb Domus Kinnisvara traditsiooniliselt põhjaliku kinnisvaraturu ülevaate, mis valmib juuli lõpus. Praegu viskame kiire pilgu juunikuu korteriturule Tallinnas, Pärnus, Narvas ja Tartus.

Tallinna korteriturg oli eelmisel kuul ilma suuremate muutusteta – korteriomandi tehinguid tehti 21 võrra rohkem, kuid keskmine hind jäi samaks. Aastases võrdluses on keskmine hind kasvanud 8,4%, käesoleva aasta algusest on hinnamuutus ca 7%. Seega on olemasoleva nõudluse taustal hinnad jätkanud stabiilset kasvu.

Tartus algas aasta väga väikese tehingute arvuga (jaanuaris 55 tehingut), kasvades iga kuu jõudsalt nii, et maikuus oli 105 ning juunis 100 korteri müüki. Hinnad liikusid üldjoontes tõusvalt, andes aasta algusest alates hinnalisa ainult 3%. 2010. aasta juuni kuuga võrreldes on tänavu keskmine hind ca 19% kõrgem.

Pärnu elamispindade sektor on üllatavalt hüplik: keskmine hind on kord üle, kord alla 700 €/m². Tehingute hulk saavutas juunikuus sellise taseme, mida võib nimetada aktiivseks, kuid eelmiste kuude ebastabiilsus selleks erilist kinnitust ei anna. Pärnu, etteruttavalt öeldes ka Narva, on linnad, kus aastases hinnavõrdluses oli juuni kuu keskmine hind madalam kui 2010.aastal – Pärnus hinnamuutus ca 1% ning Narvas 3%. Käesoleva aasta jaanuariga võrreldes oli juuni keskmine hind Pärnus 7% madalam.

Narva linna korteriturg on aktiivsuselt võrreldav Pärnuga, kuid hinnad on siiski oluliselt madalamad. Kui Pärnus tehti juunis 52 korteriomandi ostu-müügi tehingut, siis Narvas oli see 54. Seega samas mahus. Kuid kinnisvara hinnad on Narvas kordades väiksemad – juunikuu keskmine hind oli 291 €/m², mis on aasta algusega võrreldes 3,5% kõrgem.

Tudengid annavad taas Tartu üüriturule hoogu

Tartu linnas on saanud tavapäraseks üürikorterite turu märgatav aktiviseerumine suve alguses ning käesoleval aastalgi on see nii. Üüripakkumiste arv maikuu seisuga on küll kv.ee portaali statistika põhjal 58% võrra väiksem kui 2009. aastal ja 37% väiksem kui 2010. aastal, kuid Tartu on endiselt ülikoolilinn ja regiooni keskus ning nõudlus pole kahanenud. Olukorras, kus turul on raskusi nõudluse rahuldamisega hakkavad hinnad kerkima, mida võib täheldada ka Tartu puhul.

Domus Kinnisvara Tartu büroo kaudu sõlmisid meie maaklerid juunikuus 12 üürivahendust – neist 8 just Tartu linnas asuvate korteritega. 3 tehingut tehti Annelinna kahetoaliste korteritega, mille üürihinnad jäid vahemikku 135-147 eurot. Karlovas leiab sellise summa eest heas seisukorras ahiküttega ühetoalise, samas mugavustega 1-toaline korter Purde tänaval soostuti üürile võtma 155 euro eest.

Hinnatumad piirkonnad Tartus on mõistagi Kesklinn ning lähedased Ülejõe ja Vaksali linnaosad. Kahetoaline rahuldavas seisukorras korter Vaksali piirkonnas üüriti välja 200 euroga (ca 5 €/m2), keskmiselt küsitakse sealsete korterite eest 6 €/m2. Kahetoaline korter Ranna teel Ülejõe linnaosas võeti üürile 450 euroga. Kõrge hind oli tingitud asjaolust, et korter oli täielikult sisustatud ning asus Emajõe lähedal uues majas. Kesklinnas õnnestus juunikuus teha kaks üürivahendust – toa puhul korterist Ülikooli tn-l löödi käed 76 euro juures ning Kalevi tänaval üüriti 2-toaline 225 euroga. Viimased näited ei kajasta küll hästi Kesklinna kõrgemaid üürihindu, kuid annavad lootust, et Tartus leiab igaüks endale sobivas asukohas taskukohase pinna.

Maaklerite kogemus näitab, et nõutud on peamiselt ühe- ja kahetoalised korterid ning paljud objektid ei jõuagi kuulutuseportaalidesse – neile leitakse niisamagi üüriline. Aeg näitab, mis saab edasi, aga Tartu puhul on loomulik, et kiireimad ajad saabuvad üüriturule koos õppetöö algusega gümnaasiumides ja kõrgkoolides.