4-toaliste korterite pakkumishinnad langesid enim

Postitaja: Kristjan Gross @ 29.06.2011 10:30; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , ,
1 kommentaar

Esmaspäevases Äripäevas kirjutati (vt siia), et Tallinna korteriturul suurenes pakkumine ca 1000 elamispinna võrra. City24 Spot andmetel kasvas peamiselt 2-toaliste korterite arv, ulatudes mai kuu lõpuks ca 4100 kuulutuseni (kasv 8%). Protsentuaalselt suurim kasv oli see-eest 5- ja enamatoalistel korteritel, millede pakkumine oli mai kuus 14% võrra suurem kui aasta alguses. 1-3-toaliste korterite pakkumiste maht kasvas ca 8%, 4-toalistel ca 10%.

Suurema elamispinna pakkumisi võiks lisanduda veel, sest turul on enim müüdud just sellised. Maa-ameti tehingustatistika järgi tehti jaanuarist kuni mai kuuni korteriomanditega, millede pindala jääb vahemikku 10- 40,99 m² (valdavalt 1-toalised, kuid ka 2-toalised) ostu-müügi tehinguid kokku 676 tk, kuid korteriomandeid pindalavahemikus 55-249 m² müüdi 839 tk. Seega suurema pindalaga kortereid on müüdud rohkem.

Suuremal korteril on pindala tõttu ka kõrgem hind, mis ostuotsuse tegemisel on peamine tegur. Põhjus, miks tänavu on suurema pindalaga kortereid rohkem müüdud, võib peituda 4- ja 5-toaliste korterite pakkumishinna languses, millega küsitud hind muutus ostjale vastuvõetavamaks. City24 Spot andmetel langes 4-toalistel korteritel ruutmeetri pakkumishind lausa 37% (jaanuaris keskmine hind ca 2200 €/m2, mai keskmine ca 1400 €/m2), 5-toalistel korteritel 13%. Hinnad ei muutunud 2-ja 3-toalistel korteritel.

Pakkumishinna ja müügihinna vahe väheneb

Postitaja: Raul Reino @ 27.06.2011 09:24; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Analüüsides 2011. aastal toimunud reaalseid tehinguhindu ja pakkumishindu, siis on täheldatav tendents, et vahe nende kahe näitaja vahel väheneb. Kui jaanuaris oli Tallinna korterite keskmiseks pakkumishinnaks 1392 € ja müügihinnaks 958 €, siis maikuus vastavalt 1293 € ja 1023 €. Seega on 5 kuuga pakkumishinnad Tallinnas vähenenud 7,1 % võrra ja müügihinnad samal ajal suurenenud 6,8 % võrra.
Samasugune olukord, kus keskmise tehingu hinna ja pakkumishinna vahe vähenes, oli eelmise aasta sügisel, mil tegelikult enne euro tulekut oligi turul tehinguid tavapärasest rohkem. Just euro muutuja tõttu ei saa perioode päris võrreldavateks pidada.

Kuna korterite pakkumiste arv on Tallinnas selle aasta 5 kuuga ca 1000 võrra kasvanud, siis on eelmist aastat vaadates hästi näha, et tehinguid on hakatud rohkem tegema pärast seda, kui pakkumisi on juurde tulnud. Seega võiks teatud mõttes oodata, et müüdavate objektide lisandudes kasvab teoreetiliselt tehingute arv ka sel aastal. Kas see ka nii läheb, näitab aeg. Pakkumiste arvu tipp oli eelmise aasta septembris, mil Tallinnas oli pakkumises 12 804 korterit. Mai lõpu seisuga oli Tallinnas pakkumises 11 052 korterit ning seega on pakkumiste arvul kasvada ruumi veel küllaga.

Haritud kinnisvaraspetsialistide read täienevad

Postitaja: Raul Reino @ 22.06.2011 09:03; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Taaskord on Eestis kätte jõudnud suur koolide lõpetamise ajajärk. Sellest pole puutumata jäänud ka Domus Kinnisvara, kus hea haridus, elukestev õpe ja inimese jätkupidev areng on ikka au sees olnud. Seekord täiendavad meie haritud maaklerite ja hindajate ridu Maaülikooli lõpetajad, kellest Reet Värnik ja Mihkel Mäger said kätte bakalauruse kraadi ja Bert Prükk omandas magistrikraadi.

Palju õnne kõigile lõpetajatele!

NÕMMEL ON VARJATUD ARENDAMISVÕIMALUSED

Nõmme on Tallinnas jätkuvalt kõrgelt hinnatud elamupiirkond. Seda hoolimata suhteliselt vanast elamufondist ning puudulikust infrastruktuurist. Nõmme võlu on traditsiooniliselt madal hoonestustihedus, lõõgastavalt värske õhk ja mõnusalt rahulik rohelus. Ühtlasi on see ka põhjuseks, miks Nõmme väljakujunenud elukeskkonda maksimaalselt säilitada püütakse. Siiski ei ole Nõmme stagneerumas ning nii praeguses kui tulevases linnakujunduse raamistikus on Nõmmel veel piisavalt arendusvõimalusi. Kusjuures enamus neist ei paista koheselt silma nii nagu linnalähedatel aladel või näiteks Lasnamäel. Toon alljärgnevalt välja neli võimalust Nõmmel arendustegevuseks ning ilmestan need ka praktiliste näidetega.

Esimene võimalus, millega tegelevad üldjuhul tugevamad arendajad on suuremate piirkondade ümberkujundamine. Selle parimaks näiteks on Sanatooriumi tn piirkond, mis tänu rohelisele ümbrusele on ideaalne elukeskkond. Esimene nn tervisemaja (Põllu tn 63a/Sanatooriumi 2a) korteridki juba uued elanikud leidnud. Eriti intrigeeriv on näiteks ka Pääsküla prügila piirkond, mis aja jooksul tõenäoliselt rekreatsioonipiirkonnaks kujuneb ning seeläbi ümbritseva vara väärtust kenakesti kergitab. Aega selleni kulub muidugi veel 10-20 aastat. Võimalusi ja lahendusi on tervete piirkondade ümberkujundamiseks on Nõmmel mitmeid.

Teine võimalus on senise madalhoonestuse tihendamine. Näiteks Nõmme keskuse ümbruse asutustihedus on muutumaks suuremaks, kuna mitmete lagunevate ühe leibkonna kasutuseks ehitatud hoonete asemele ehitatakse tõenäoliselt väikesed mõnekorterilised elamud, millega ühtlasi ka senine 1,5-2 korruseline kõrgus muutub nt 3-4 korruseliseks. Seejuures on muidugi äärmiselt oluline säilitada mõistlikud parameetrid nii kõrguse, täisehitusmäära kui ehitustiheduse osas, eelkõige arvestades ümbritsevat hoonestust. Näiteks Nõmme keskuse vahetus läheduses oleva Idakaare 2a kinnistul on praegu täielikult amortiseerunud elamu. Arvestades aga seda, et ümbritsevate kruntide keskmine täisehitusprotsent on 25% ja koormusindeks 0,65, siis võiks sellel 1509 m2 suurusel krundil olla (ümbritsevate hoonetega sisuliselt sama kõrgusjoont hoides) kolmekorruseline 12 korteriga elamu (olgugi, et uus menetletav üldplaneering lubaks isegi neli korrust ja 18 korterit). Selliste projektide järele on väiksemad arendajad eriti maiad ning ehitusõiguse ruutmeetri hind võib kerkida kuni 300 euroni.

Kolmas levinud võimalus Nõmmel kinnisvara arendamiseks on olemasolevate kruntide jagamine. Kinnistud, mis möödunud sajandi algupoolel Jälgimäe mõisast eraldati ning kas elamu- või aianduskruntidena maha müüdi, on tänapäeva mõistes väga suured. Näiteks on Nõmme valdavas osas nn II ehituspiirkond, mille vähim lubatud krundi suurus on 1200 m2. Seega on hea planeerimislahenduse korral võimalik näiteks 4000 m2 suurune kinnistu jagada detailplaneeringuga kolmeks. Näiteks Valdeku ja Lootuse tn nurgal asuv Valdeku 92 kinnistu, mis on 3439 m2, saab tõenäoliselt jagada vähemalt kaheks. Seejuures jääb ühele kinnistu osale arhitektuuriliselt igati huvipakkuv ning seetõttu ka väärtuslikuks tunnistatud elamu (milles on tegelikult 2 korterit) ning teisele osale saab ehitada uue maastiku reljeefsust arvestades ülipõneva elamu (või isegi taas paariselamu). Seejuures jääb hoonestustihedus ikkagi madalamaks, kui ümbritsevatel kruntidel. Väga levinud on selline praktika näiteks perekonnasiseselt st vanemate krundist eraldatakse osa(d) järeltulevale põlvedele eramu(te) ehitamiseks. Samuti pakuvad sellised projektid huvi väiksematele arendajatele, kuid veelgi enam sõpruskondadele, kes ostavad kinnistu mitme peale eesmärgiga teha detailplaneering ning seejärel jagada saades igaüks lõpuks oma osa ainuomandisse.

Neljanda võimalusena arendustegevuseks tooksin välja lihtsalt varjule jäänud ja kasutuseta seisvad kinnistud. Nii mõndagi neist võiks lausa varjatud aardeks pidada, sest tänavapildist neid ei leia. Sellised piirkonnad on näiteks spordiradade ümbruses metsased alad, kus suuremate massiivide vahele on pikitud väikemaid krunte. Üldjuhul ei lubata seal suuremamahulist ehitustegevust. Kuid just see ongi selliste kohtade võlu – tõeliselt privaatne eramu, ent ometi linnakeskkonnas. Kui su kinnistu piirneb kolmest küljest näiteks Nõmme-Mustamäe maastikukaitsealaga, nagu Kadaka pst 157 kinnistu puhul, siis ei ole kindlasti vaja karta, et sulle kolivad kõrvale lärmakad naabrid või sind ümbritsev lopsakas rohelus maha raiutakse. Sellised kinnistute ostusoove edastavad meie büroole eelkõige just eraisikud, kellel on soov oma elamistingimusi parandada.

Domuse esindus Tartus on kolinud

Postitaja: Raul Reino @ 13.06.2011 02:44; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara jätkab ka sellel aastal head initsiatiivi laienemise suunas – seekord siis uute, valgusküllaste ja suuremate ruumide osas Tartu linnas!

Lõuna-Eesti esindus võtab alates tänasest, 13. juunist oma häid vanu ja veel paremaid uusi kliente vastu Hansakeskuse hoones aadressil Riia 4. Oleme avatud kell 9-17 ning meid leiab Kalevi ja Riia tänavate ristmikul suurte vaateakendega ruumidest kenasti üles.
Täna töötab meie Tartu meeskonnas 8 maaklerit ning 3 hindajat, lisaks Järvamaal 2 hindamisspetsialisti-maaklerit.

Tere tulemast!

Kinnisvaraturul domineerib ettevaatlikkus

Postitaja: Raul Reino @ 12.06.2011 01:00; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Oleks liialdus öelda, et selle kevade kinnisvaraturu tehingute arvu statistika on turuosaliste seas vaimustushüüdeid esile kutsunud. Ootused on olnud kõrgemad, kui seda tegelikkus pakkus. Valdav osa kinnisvara vahendusfirmadest ootas ja lootis kõrgemaid müüginumbreid, aga suuremale aktiivsusele panustas ka suur osa harilikest kinnisvara müüjatest. Ajal, mil SKP kasvab mühinal, ekspordimahud püstitavad rekordeid, üha rohkem turiste leiab tee Eestisse ja tõusnud on ka keskmine palk (kuigi hinnad veel rohkem), siis olid kõrgendatud ootused justkui põhjendatud. Selle kõige taustal peame aga nentima, et tehingute arv võrreldes aasta varasema perioodiga kasvanud pole ning vaid hinnad on näidanud mõõdukat kasvutendentsi, mida on eelkõige toitnud uusarenduste kõrged müügihinnad.

Sündmused või õigemini sündmuste vähesus on niivõrd värsked, et adekvaatseid analüüse turu käitumise kohta on napilt ja needki seinast-seina. Ka tavapärased kommentaatorid tunduvad olevat jahmunud ning eelistavad ajal lasta kulgeda, lootuses, et mõne aja pärast on turu arengut lihtsam põhjendada. Siiski võib väita, et 2011 aasta kinnisvaraturu märksõnaks on olnud ettevaatlikkus. Vaatamata sellele, et eraisikute hoiused on kasvanud nagu leivataigen moodsa perenaise köögis ning seega raha, mida paigutada kinnisvaraturule, on eraisikute käes rohkem kui kunagi varem, siis on ettevaatlik käitumisjoonis prevaleerimas. Hoogsast galopist, mida harrastati 2004-2007, on eestlane läinud tagasi juurte juurde ja taastanud „tasa ja targu“ põhimõtte. Majandusbuumile järgnenud tagasilöögid on veel hästi meeles, euro tõttunud muutunud hinnad vajavad veel paikaloksumist ja arusaama teket, mis on „õige hind“ ja milline mitte ning täielikku kindlust, milliseks võib kujuneda tulevik, samuti pole. Kinnisvaraportaalides klikitakse edasi päris hoogsalt ja ka kinnisvaramaakleritel on tööd piisavalt, kuid ostuotsuse tegemisega kiputakse viivitama. „Üheksa korda mõõda ja üks kord lõika“ suhtumist süvendab tõsiasi, et Statistikaameti andmetel peab oma eluruumi seisundit heaks või väga heaks kaks kolmandiku lastega leibkonddest. Kümne aastaga on selliste leibkondade arv neljandiku võrra suurenenud. Kõigele sellele mõeldes võiks ju isegi muret tunda, aga tegelikult on hea, et turg on taastumas stabiilselt ja ilma suurte kasvuhüpeteta. „Rahu, ainult rahu“ ütleks Karlsson neile, kes on lootnud näha 2006.a. müüginumbreid ilma, et enne oleks saavutatud 2004 ja 2005 aasta müügikäibed. Küll ka need samad lastega pered, kellest täna elab 67 % kortermajades, jälle majade poole vaatama hakkavad ja oma hoo kinnisvaraturule annavad.

EESTI-VENE SUHTED PÄEVAKORRAS

Postitaja: Ingvar Allekand @ 07.06.2011 09:45; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Majandus, Majanduspoliitika, Seadusandlus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

7 juuni 2011 on tore päev. Päike paistab, sooja on 30 kraadi ja Domus Kinnisvara Tallinna kontor on toimetavaid kinnisvaraspetsialiste täis. Päevale aga annavad aksendi kaks asja. Nimelt avaldab Eesti Päevaleht esiküljel Rein Sikku artikli „Venelased tunglevad siia firmajuhtideks“ ning Tööandjate Keskliit korraldas Nordic Hotell Forumis ärifoorumi „Väljakutsed majandussuhete arendamisel Venemaaga“. Sisuliselt üks teema, kuid täiesti erinevad lähenemised. Hr Sikk keskendub oma artiklis Eesti ametkondade murele venemaalaste sisserände suurenemisele läbi juhatuse liikme staatuse, mis on tihtipeale lihtsam, kui muud Schengeni viisa saamise võimalused. TKL ärifoorum keskendus aga sellele, kuidas Eesti suudaks paremini ära kasutada Venemaa majandussuhetes peituvat potentsiaali.

Domus Kinnisvara on juba mõnda aega pingutanud selle nimel, et seada sisse kontaktid Venemaa kolleegidega. Kuigi pealtnäha on põhieesmärgiks on ikka rahakate Vene klientide meelitamine Eesti kinnisvaraturule, siis ei maksa ära unustada ka vastupidist – Eesti ettevõtjate kinnisvarainvesteeringute lihtsustamine Venemaa turul. Tänaseks on koostöö formaalne osa lahendatud – mitmed koostöölepingud Peterburi kinnisvarafirmadega, kellest nii mõnigi on üle-Venemaaline. Sisulise poole käivitamine on igapäevane töö, millega tegeleb meil eraldi Venemaa projektijuht Jelena Trofimova. Seega on meil eriline huvi ja ehk ka moraalne õigustus kommenteerida nii hr Sikku artiklit kui TKL ärifoorumit.

On ilmselge, et Eesti oma ressursid on üliväga piiratud – 1,34 mlj inimest (0,019% maailma rahvastikust), 45 tuhat ruutkilomeetrit maad (0,03% maismaa pindalast), X tonni põlevkivi jne. Milline on see lisandväärtus, mida me oma ressurssidele juurde anname? Küllap midagi on, kuid tõenäoliselt pole meil põhjust ennast näiteks Šveitsi, mis on ju sisuliselt sama piiratud, kõrval eriti uhkelt tunda. Jutt sellest, et Eesti võiks olla sillaks Euroopa ja Venemaa vahel on kulunud ning viimasel ajal asendumas jutuga sillast Euroopa ja Hiina vahel. Siiski on see käegakatsutav võimalus, mida ei tohiks kergekäeliselt üle parda visata. See aga eeldab Vene ärimeeste parimat mõistmist ja oskust neile Euroopa ärivõimalusi maha müüa. Loomulikult ka vastupidi. Miks ei võiks eestlased, kes on näiteks tuntud kui head sõjamehed Afganistanis, kõvad ITimehed Skypes, kahjuks tihti ka juveelivargad Soomes, olla maailmas tuntud kui Venemaa suunalise ärilaienduse konsultandid? Kõik eeldused selleks on ju olemas.

Kaks esimest küsimust, mis venemaalased meile esitavad on: „Kuidas on Eestis lood Euroopa Liidu elamisloaga?“ ning „Kuidas Teil venelastesse suhtutakse?“. Need peegeldavad selget soovi liikuda lääne poole ning selget hirmu Eestis „leviva“ veneviha ees. Mida rohkem liigub meil siin ringi venemaalasi, seda rohkem jätavad nad maha raha ning seda enam viivad kaasa sõnumit, et Eestit ei ole vaja karta ega ka vihata. Ja seejärel toovad nad meile taas erinevate teenustasudena oma raha. Täpselt nii nagu ülejäänud maailm veab oma raha Šveitsi. Loomulikult on mulle arusaadavad riigikaitselised jms julgeolekuküsimused, kuid nii nagu Šveits rahuldab nõudlust pangasaladuse järele, nii võiks Eesti rahuldada nõudlust Euroopa ja Venemaa ärikultuuri erinevuste silumise järele. Ilmestavaks näiteks on meile viimastel aastatel venemaalaste poolt esitatud soovid aidata neil osta kinnisvara Bulgaarias ja Hispaanias. Põhjuseks lihtsalt see, et sealsete kinnisvaraspetsialistide „korrektsusindeks“ on madal, eestlastel aga õnneks veel suhteliselt kõrge.

Avalõigu juurde tagasi tulles – Eesti ettevõtete liikumine Venemaa suunas hõlmab jätkuvalt suuri riske ning tõenäoliselt hõlmab mõnd riski ka venemaalastele mõne siinse ettevõtte juhatuse liikmena elamisloa andmine. Tallinnast Tartusse autoga sõita on ka riskantne! Välisturud, sh Venemaa, on meie mõistes ikkagi nii suured, et omavahelisest konkureerimisest üldjuhul enam rääkida ei saa ning ilma üksteise toetamiseta läbi ei löö. Seetõttu tunnustan ärifoorumil kõlanud mõtet, et Venemaa suunal tegutsevad ettevõtted võiks kontsentreeruda just StPeterburgi suunale. Oma tagasihoidlikust isiklikust kogemusest väidan, et ca 80% StPeterburgi elanikest omab mingit (peamiselt NL ajast pärinevat) positiivset kogemust seoses Eestiga. Nende jaoks oleme me tihtipeale endiselt „omad“ kõige sõbralikumas mõttes. Kasutame seda siis ära.

Kui Eesti ametkonnad muretsevad rohkem selle pärast, et tuhat venemaalast taotlevad meil elamisluba läbi juhatuse liikme staatuse, selle asemel, et aidata Eesti ettevõtetel läheneda Venemaa äriringkondadele, siis on fookus paigast ära. Päris nii see õnneks siiski ei ole ning kindlasti on tänusõnu ära teeninud nii EAS, MKM kui mitmed teised ametkonnad. Siiski – kui meil ei ole võimalik saavutada häid poliitilisi sidemeid, siis loogem võimalikult palju häid isiklikke sidemeid ning parandagem seeläbi majandussuhteid.

Tallinn, Tartu, Pärnu ja Narva korterituru lühike ülevaade

Postitaja: Kristjan Gross @ 06.06.2011 04:53; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tallinna, Tartu, Pärnu ja Narva korteriturust rääkides saab eristada stabiilseid ja vähem stabiilseid piirkondi. Suurte hinna ja tehingute mahu kõikumistega jäävad silma Pärnu ja Narva. Eks samas see ole ka loogiline – väheste tehingute korral mõjutab üksik tehing keskmist päris oluliselt. Seetõttu ei anna keskmisest hinnast rääkimine head pilti Pärnu ja Narva hinnataseme kohta. Näiteks Narvas on viimaste kuude keskmine hind liikunud kord 14% üles, siis 12% alla, jõudes mai kuus tasemele ca 300 €/m². Aasta algusest alates on 1 m² hind kasvanud 5,5%.

Pärnus on olukord keerulisem – keskmine ruutmeetri hind langes hind märtsis 28%, aprillis tõusis 14%, et mai kuus taas 10% langeda, maanduses hinnatasemel 660 €/m². Käesoleva aasta algusest alates on korterite hinnad langenud ca 17%. Kuna kuised hinnakõikumised on suured, siis turutaseme välja toomine on keeruline.

Korteriturg on stabiilsem Tartus ja Tallinnas. Kuigi mõlemas linnas on ostu-müügi tehinguid tehtud varasemate aastatega võrreldes oluliselt vähem, siis keskmised ruutmeetri hinnad on väikse tõusva joonega stabiilsemad.

Tallinnas on korterite keskmine hind tõusnud 2009. aasta veebruari kuu tasemele. Kaks aastat tagasi maksti pealinna korteriomandi 1 ruutmeetri eest 1031 €, 2011 mai kuu keskmine hind oli 1023 €/m². Kuigi tehingute arv on tänavu väiksem kui eelmisel aastal, ületame siiski 2009. aasta esimese viie kuu tulemuse umbes 500 tehingu võrra.

Tartu korteriturg on aasta algusest alates olnud järjest aktiivsem. Seda illustreerib tehingute arv, mis jaanuari 55 tehingust kasvas mai kuuks 105-ni. Hinnad suurenenud ostu-müügi mahu tulemusel siiski ei muutunud. Mai kuu keskmine hind 856 €/m² on 1,5% väiksem jaanuari kuu keskmisest.

Tule teisipäeval Ülemiste Keskusesse!

Postitaja: Raul Reino @ 06.06.2011 03:19; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara ja SEB Pank kutsuvad kõiki teisipäeval, 07. juuni, kell 16.00 – 19.00 Ülemiste Keskusesse. Esitleme parimaid kinnisvarapakkumisi, anname nõu ja soovitusi, tutvustame erinevaid laenuvõimalusi. Konsultatsioone jagavad Domus Kinnisvara kogenud maaklerid.

Mai algusest kuni jaanipäevani korraldavad SEB Pank ja Domus Kinnisvara mitmeid koostööprojekte, mille eesmärgiks on pakkuda klientidele erinevaid soodustusi ja mugavamaid võimalusi kinnisvara soetamiseks. Kõikidele SEB kodulaenuga finantseeritud Domus Kinnisvara poolt vahendatud objektidele saab tellida eksperthinnangu 100%-lise soodustusega ja SEB Pank pakub tasuta laenulepingut.

Kasuta head võimalust ja säästa raha!

Üürimajade nõudlust kergitavad kohalikud elanikud

Postitaja: Raul Reino @ 02.06.2011 10:51; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Majade üüriturg muutus senisest aktiivsemaks mõned aasta tagasi, mil müümine muutus kohati võimatuks või siis ei olnud omanikel mõistlik vara odava hinnaga realiseerida. Alternatiiviks oli üüritulu teenimine, mille tootlus ei olnud küll kõrge, kuid võimaldas siiski stabiilset rahavoogu. Paljudele majaomanikele osutus aga välja üürimine sisuliselt päästerõngaks, sest vastasel juhul oleks pangale laenumaksete tasumine osutunud väga keeruliseks ülesandeks. Aktiivsus üüriturul on säilinud tänaseni, mida ei ole muutnud ka kogu kinnisvaraturu konjunktuuri teatav paranemine. Regioonidest on majade üüriturul valitsemas Harjumaa, mille osakaal kogu Eesti pakkumisest on 70 % ja kus huvilistel on võimalik valida ca 100 pakkumise vahel.

Domuse maaklerite viimaste kuude kogemused näitavad, et vähegi turuhinnale vastava tasuga üürimaja leiab üürilise 2-3 nädala jooksul. Nõudlus on kõrge ja hinnavahemikku 600-1200 € hindab turg igati vastuvõetavaks. Sellisel juhul küll eeldatakse, et üüritav maja on korralik ja kaasaegse siseviimistlusega. Vastupidiselt levivale arvamusele, et üürilevõtjateks on eelkõige välismaalased, on reaalsuses põhilisteks üürilevõtjateks kohalikud inimesed. Valdav enamus nendest soovib maja üürida 6 kuust kuni 2 aastani ning maja kasutatakse vahepeatusena enne oma maja valmimist või vana maja renoveerimist. 80 % huvilistest on eelnevalt maha müünud oma suurema korteri või maja ning alustanud uue maja ehitamist. Müügirahast finantseeritakse majaehitust ja vahepealsel ehitusperioodil ei soovita väljakujunenud elukvaliteeti langetada ning jätkatakse elu ruumikal elamispinnal. Kuna suur hulk huvilistest on eluga majas kokku puutunud, siis omavad nad head ülevaadet maja jooksvate ülalpidamiskulude kohta ja seepärast on nad üüripakkumisi uurides väga põhjalikud ja teadlikud. Kliendid uurivad detaile küttesüsteemide ja soojapidavuse kohta ning oskavad ise hinnata tegelikku kõrvalkulude suurust. Sihtgrupi olemus määrab ära ka selle, kas maja peab olema täielikult möbleeritud või siis mitte. Nö keskmisi variante hindab turg väga madalalt ning mööbli vajadus sõltub sellest, kas võetakse oma eelmisest elukohast mööbel kaasa või mitte. Kohalikud sageli võtavad kaasa, kuid välismaalased tahavad ainult täielikult sisustatud maju.

Üürimajade nõudlust kergitavad aasta-aastalt järjest rohkem ka huvigrupid, kelle eesmärgiks on maja kasutamine mitte elamispinnana, vaid ärilisel otstarbel. Sageli on huviliste seas eralasteaedade rajajad, väiksema suurusega ettevõtete kontorite soovijad jms. Ainsaks takistuseks majade üürimisel on esinenud probleeme vaid esimese sissemakse tegemisel, mis Eesti üürituru omapära arvestades on reeglina 3 kuu üürimakse ja võib osutuda nii mõnegi pere jaoks liiga suureks.

Näited tehingutest:

Asukoht: Nõmme, Tallinn
Tubade arv: 5
Üldpind: 170 m2
Seisukord: uus ehitis, kaasaegne siseviimistlus
Lisainfo: möbleerimata
Üüritasu: 750 € / kuu

Asukoht: Peetri küla, Harjumaa
Tubade arv: 5
Üldpind: 266 m2
Seisukord: korralik, kvaliteetne siseviimistlus
Lisainfo: möbleeritud
Üüritasu: 1200 € / kuu