Pärnumaa kinnisvaraturg on stabiilne

Postitaja: Piret Rondo @ 24.05.2011 08:38; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Pärnumaa kinnisvaraturg on stabiilne ja vaikselt tõusutrendis. Nagu märkisid mitmed prognoosid, et aprillis lüüakse selle aasta tehingute arvu rekord, siis nii ta läkski. Vaatamata ilmale ja uutele rahatähtedele müüakse ja ostetakse kinnisvara ning tehakse oma elus olulisi muudatusi.

Peamised tehingupooled on kohalikud Pärnumaa inimesed. On ka mitmeid kliente, kes soovivad oma ellu tuua kardinaalset muutust, vahetades oma Tallinna või Tartu elukoha Pärnusse ja vastupidi. Välismaalaste osakaal Pärnumaa kinnisvaraturul pole kasvanud. Põhjanaabrid elavnevad kevade saabudes, siis otsitakse maakodusid ja kesklinna heas korras väiksemaid kortereid.

Pärnumaa kohaliku inimese peamisteks soovideks on heas korras ahiküttega korterid, 2 ja 3-toalised rannarajooni korterid ja majad. Kui hind on turule vastav, siis tehinguni jõutakse üsna kiiresti. Kui hind on keskmisest kõrgem, siis võtab müük kauem aega ja ei aita siin hea reklaam ega ka andmebaas klientidest, kes oma ostusoovi on kinnisvarafirmasse jätnud. Kindel on see, et iga kinnisvara leiab lõpuks ostja, aga õige hinna korral läheb müügiprotsess palju kiiremini ja inimene saab oma plaane tunduvalt kiiremini teostama hakata.

Teame tõde, et kinnisvara müügil loeb asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. Meie maaklerid on täheldanud, et õiglase hinna korral ei ole puuduseks kinnisvara kehv asukoht, remondivajadus ega isegi mitte elektri puudumine. Kui hind on turule vastav, siis leiab iga kinnisvara omale uue omaniku.

Tartu uutest korteritest 70% on müüdud 3-4 arendusprojektis

Postitaja: Kristjan Gross @ 20.05.2011 11:48; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tartu linna ja lähiümbruses on uusi kortereid müüdud igas kuus 10-20, mis moodustab 15-25% Tartu linnas müüdud korteritest. See on oluliselt suurem Tallinnas müüdud arendusprojektide suhtarvust, mis on ca 10%.

Kõige edukamad projektid Tartus on Ida tänava ja Luunja valla Puupilli tee elamud. Mõlemas on tänavu müüdud 13-14 korterit. Puupilli tee elamute müügiedu taga on väga hea hind. Puupilli tee elamud, paiknedes Annelinna taga, on just selle linnaosa sihtgrupile heaks alternatiiviks. Käesoleva aasta Annelinna korteritehingute keskmine hind on 668 €/m², mis on veidi kõrgem Puupilli teel müüdud korterite keskmisest hinnast. Selle projekti edu illustreerib ka see, et müüdud korterite arv moodustab 20% Annelinna korterite tehingutest.

Oluline on ka rõhutada, et Puupilli elamute (Vikerkaare majad) korterite ruumiplaneering on hea ning korterid keskmisest suuremad. Müüdud korterite keskmine pindala on 80 m².

Ka Ida tänava kortermajad on suunatud osalt Annelinna elanikkonnale, pakkudes Puupilli tee elamutest siiski paremat ümbrust ja infrastruktuuri. Seetõttu on ka sealsed hinnad kõrgemad – keskmine tehingu hind oli 993 €/m².

Teised Tartu korterelamute arendusprojektid on käesoleval aastal olnud üsna tagasihoidliku müügiga. Ära võib märkida Tigutorn (3 korterit), Siili tn (2 korterit), Pärna allee Vahi külas (3 korterit).

Lisaks korteritele on tartlastele uue elamispinnana pakkumisel ka ridaelamukortereid. Siinjuures on jätkunud Kulli tänava projekti edu. Eelmisel aastal alustati teise ridaelamu ehitust, mis nüüdseks on päädinud 7 boksi müügiga (keskmine hind 1227 €/m²). Teine eduka müügiga ridaelamu on Ihaste linnaosas aadressil Pallase pst 42, kus kaheksast boksist on projekti kodulehekülje järgi müüdud 5 (keskmine hind 1065 €/m²).

Eelnevat vaadates jääb silma, et kõikidest arendusprojekti objektide müügist (ca 60 korterit) enamuse, lausa 70%, moodustab kolme-nelja elamu korterid. Miks just need projektid on olnud edukad? Üks ühine nimetaja neil on ehitusaeg – tegemist on uute ehitustega (Puupilli teel jätkus konserveeritud elamu ehitus). Teised pakkumises olevad arendusprojektid on ehitatud juba 3-4 aastat tagasi. Seega võivad ostjate valikust välja jääda buumi ajal ehitatud majad – tollel ajal oli teine kvaliteet, ruumilahendus ja materjalid.

Teine sarnane joon on eluruumide pindala. Eespool välja toodud Puupilli tee korterite tavapärasest suuremale keskmisele pindalale sekundeerib müüdud ridaelamute 85 -100 m² suurused boksid. Oleme ühes oma varasemas analüüsis leidnud, et uute projektide puhul eelistataksegi suuremat elamispinda. Seda seisukohta toetab ka käesoleva aasta tehingud.

Mis saab siis, kui seni edukad 3-4 projekti on end ammendanud? Hinnanguliselt on Tartus ja lähiümbruses pakkumises ikka veel 150-200 arendusprojekti korterit. Domus Kinnisvarale teadaolevalt on mitmed arendajad valmis ehitama. Seega pakkumine suureneb veelgi, tihendades konkurentsi, mille tulemusel jäävad vanemad arendused suure tõenäosusega müügiga raskustesse.

Osta uus kodu soodsalt ja mugavalt

Postitaja: Raul Reino @ 18.05.2011 08:52; kategooriad: Domus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara ja SEB koostöökuu raames pakume klientidele erinevaid soodustusi ja mugavamaid võimalusi kinnisvara soetamiseks.

Koostöö ühe osana korraldame oma klientidele uute arendusprojektidega ning ka üksikute korterite ja majadega mugavama tutvumise võimaldamiseks kliendipäevi. Allolevale lingile vajutades saate tutvuda meie kliendipäevade ajagraafikuga.

Kliendipäevade ajakava

Nõutud suvilad jäävad 50 km raadiusesse

Postitaja: Raul Reino @ 16.05.2011 08:34; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Soov näpud mullaseks teha on eestlastel ikka suur olnud. Kui viimastel aastatel on põlluharimise himu jäänud iseenda majandamisega seotud probleemide tõttu tahaplaanile, siis nüüd on soov omada suvekodu taas suurenenud. Selle aasta kevad on näidanud, et kuigi nõudluse kasv on olemas, on see siiski olnud ettevaatlik. Suuremat tähelepanu naudivad suvekodud, mis asuvad tõmbekeskustest 50 km raadiuses ning see kehtib nii Tallinna, Pärnu kui Tartu kohta. Eesti kaugemates nurkades asuvad suvekodud peavad leppima tagasihoidlikuma nõudlusega. Ostjad loevad rahakotis raha ja jälgivad kasvavaid kütusehindu ning puhtalt pragmaatilistel kaalutlustel ei soovi puhkekinnisvara ääremaadele soetada.

Ostjad on sel aastaajal aktiivsed ja pildi objekti atraktiivsusest saavad kinnisvaramaaklerid kätte juba paari nädalaga. Kui selle aja jooksul pole maakler saanud kõnesid ja ega suvilat näitamas käinud, siis on selge, et objekti hinna-kvaliteedi suhe on paigast ära. Ostjad on teadlikud ja selekteerivad kiiresti mõistliku hinnaga objektid nendest, mille hind on määratud ehk 2007. aasta parimate mälestuste kohaselt. Harjumaa piirkonnas peetakse optimaalseks hinnatasemeks kuni 38 000 € (600 000 EEK) maksvaid suvilaid, mis on selgelt kõige nõutumad. Domuse maaklerid on teinud tehinguid ka suvekodudega, mille hinnatase on üle 63 000 € (1 000 000 EEK), kuid neid võib pidada pigem erandiks, mitte aga reegliks.

Mõned näited tehingutest, mis on tehtud viimase 1 kuu jooksul:

Asukoht: Laulasmaa, Harjumaa
Krundi pindala: 787 m2
Üldpind: 25 m2
Hoone ehitusaasta: 1988
Lisainfo: hooldatud aed, uus katusekate ja elektrijuhtmed
Hind: 20 500 €

Asukoht: Juuru vald, Raplamaa
Krundi pindala: 1000 m2
Üldpind: 57 m2
Hoone ehitusaasta: 1986
Lisainfo: hooldatud aed, hoone vajab renoveerimist
Hind: 16 620 €

Asukoht: Surju vald, Pärnumaa
Krundi pindala: 1879 m2
Üldpind: 72 m2
Lisainfo: krunt haljastatud ja hooldatud, asub jõe ääres
Hind: 23 000 €

Alalist elukohta tuleb tõendada

Postitaja: Raul Reino @ 11.05.2011 11:00; kategooriad: Majandus, Seadusandlus, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tulumaksuseaduses kordub alalise või peamise elukoha sõnapaar. Mida see aga täpselt tähendab ja kuidas maksuametnikud seda tõlgendavad?

Alustame definitsioonidest. Kõige olulisem punkt on kirjas tulumaksuseaduse § 15 lõige 5 juures, mille kohaselt tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, ehitise või korteri kui vallasasja või elamuühistu osamaksu võõrandamisest saadud kasu, kui kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma alalise või peamise elukohana. See on paragrahv, mille kattevarjus paljud maksumaksjad loodavad tulumaksu maksmisest pääseda ka siis, kui de facto ei ole tegemist alalise elukohaga.

Kinnisvara müüja peab arvestama sellega, et kuigi seadusandlus otseselt ei määratle alalise või peamise elukoha täpseid kriteeriume ega elukohas elamise aega, siis peab müüja siiski olema valmis elukoha tõendamiseks. Maksuameti enda nägemuse kohaselt iseloomustab alalist või peamist elukohta selle seotus maksumaksja isiklike ja majanduslike huvidega. Seega võib maksumaksja tõendada oma alalist või peamist elukohta kõikide tõenditega, nagu näiteks riiklikesse registritesse kantud andmed, maksumaksja seletused, tunnistajate, sh naabrite ütlused, dokumendid maksumaksja nime ja aadressiga, korteriühistu töötajate ja liikmete selgitused, kohaliku omavalitsuse asutuste teatised, teatud juhtudel samas linnas/asulas/külas töökoha või püsiva sissetuleku olemasolu, ajakirjanduse tellimine, posti laekumine jne. Oma praktika jooksul olen palju kokku puutunud kinnisvara omanikega, kes arvavad, et ajakirjanduse tellimusest müüdava kinnisvara aadressile piisab, et tõendada seda oma alalise või peamise elukohana. Tuleb aga tõdeda, et ainult ajalehtede tellimusele lootma jääda oleks kergeusklik, sest Maksuametil on aastate jooksul tekkinud suur kogemus ja võidakse nõuda lisatõendeid. On teada juhused, kus maksuametnik on käinud ise naabrite juures uurimas, kas maksumaksja on elanud ka tegelikult antud aadressil või siis mitte. Muidugi on Maksuameti enda poolt tõendite kogumine seotud ressursside nappuse ja nende endi haldussuutlikkusega, kuid maksumaksja peab igal juhul olema valmis lisatõendite esitamiseks.

Üks oluline nüanss puudutab ka pooleliolevaid elamuid, mida on Eestis müügis palju. Siin on Maksuamet võtnud seisukoha, et viimastel aastatel oma maja ehitamist alustanud kodanik peab arvestama sellega, et üldjuhul pooleliolevat elamut enne võõrandamist oma alalise või peamise elukohana kasutada ei saa ning seega maksuvabastus sellele ei laiene.

Uue Kodu Päev SEB Tornimäe kontoris

Postitaja: Raul Reino @ 09.05.2011 10:14; kategooriad: Domus, Pressiteated
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

SEB Pank korraldab selle nädala laupäeval, 14. mail, Uue Kodu Päeva Tornimäe kontoris. Oma lauaga on kohal Domus Kinnisvara ja mitmed teised kinnisvarafirmad. Kõik huvilised on oodatud!

Reklaami vaatamiseks klikka siia:

SEB Uue Kodu Päev

Domus avas välibüroo SEB peahoones

Postitaja: Raul Reino @ 04.05.2011 04:46; kategooriad: Domus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara avas tänasest uue välibüroo Tornimäe 2, SEB peahoone I korrusel. Ajutiste välibüroode avamine on ettevõttel pikaaegne traditsioon. Nii on varasemalt väljas oldud erinevates kaubanduskeskustes, aga ka vanalinnas asuvas välikohvikus. SEB peahoones olev välibüroo erineb senistest eriprojektidest oma kestvuse poolest, kuna kokkulepe SEB-ga näeb ette koostööd ja ühist aktiivset tegutsemist kuni jaanipäevani. Kinnisvaramaaklerid ja hindajad on Tornimäel kohal igal esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel kell 12.00 – 15.00. Anname konsultatsioone, tutvustame objekte, jagame nõu ning lahendame kõikvõimalikke probleeme, mis seotud kinnisvaraga.

Ootame teid Tornimäel!