Energiamärgis on ostjate huvide kaitsmiseks

Postitaja: Piret Rondo @ 30.03.2011 11:13; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

2006. aasta septembris võeti Riigikogu poolt vastu ehitusseaduse muudatus, mis tõi kinnisvarasektorisse uue mõiste – energiamärgis. Nimetatud muudatus toodi sisse Euroopa Liidu energiatõhususe direktiivi nõuetest lähtuvalt, mis sätestab, et hoone või korteri võõrandamisel peab müüja esitama notari juures ka energiamärgise (energiasertifikaadi).

Nimetatud nõue on juurutatud kliendi huvide kaitsmiseks, et korteri soetamisel oleks teada, milline on soetatava pinna energiavajadus ja kui palju hakkab inimene energia eest kommunaalarvete järgi maksma. Ühtlasi annab see objektiivse pildi maja seisukorrast, sest maja füüsiline seisukord on otseses seoses selle energiatarbega ja annab seega ostjal võimaluse konkreetset objekti võrrelda teiste müügis olevate pindadega.

Kui ühistus on liikmeid, kes soovivad oma kinnisvara tulevikus võõrandada, siis esimesi samme hoone energiatõhususe tõstmiseks tuleb astuda juba täna. Õigesti planeeritud sammud aitavad säilitada ja tõsta kinnisvara väärtust. Kui renoveerimata hoone hakkab taotlema energiamärgist, siis võib eeldada, et tulemus saab olema suhteliselt kehv.

Korteri võõrandamisel antakse üle hoone energiamärgise koopia. Samuti peab üürileandja üürniku või üürilepingu sõlmimisest huvitatud isiku nõudmisel võimaldama tal tutvuda energiamärgisel näidatud andmetega.

Korteriühistute huvi energiamärgise taotlemise vastu on selges kasvavas trendis. Seda seetõttu, et ligi 70% eestimaalastest elab kortermajades ning iga müügi- või üüritehing eeldab täna energiamärgise olemasolu. Energiaklass on kiirpilk hoone ülalpidamiskuludele.

Kõrgemad energiaklassid A, B ja C moodustavad täna vaid ligi 8% kõigist korterelamutele väljastatud energiamärgistest. Paljud neist on uued hooned. Energiamärgis on kohustuslik kõigile uutele või täielikult renoveeritavatele hoonetele ja korteritele, mida soovitakse müüa või üürile anda. Lisaks on energiamärgis kohustuslik suurematele avalikele hoonetele. Hoonetele omistatud energiamärgistega saab tutvuda Ehitisregistri internetikeskkonnas aadressil http://www.ehr.ee/.

Üürikorter leidis uue üürniku tundidega

Postitaja: Domus @ 25.03.2011 05:11; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Et üüriturul on pakkumiste hulk järjest vähenenud, on ajakirjanduses mitu korda kajastamist leidnud tõsiasi. Kuna nõudlus ei ole vähenenud, siis selle aasta esimestel kuudel on mõni pakkumises olev üürikorter leidnud minu kogemuse järgi uue üürniku mõne päeva või isegi mõne tunni jooksul. Tähelepanuväärne on, et suur huvi ei valitse mitte ainult pealinna, vaid ka teiste linnade osas. Viimati pakkusin üürile 2-toalise korteri Keila linnas, mille kuulutus jõudis üleval olla ca 2-3 tundi, kui esimene huviline võttis ühendust, tuli kiiresti vaatama ning soovis koheselt üürilepingut allkirjastada. Sissekolimine võttis seekord siiski mõned päevad aega, kuna eelmine üürnik oli veel sees.

Asukoht: Keila, Põhja 10
Tubade arv: 2
Üldpind: 46 m2
Sisustus: osaliselt möbleeritud
Üüritasu: 180 EUR/kuu

Kas uus tulumaksuseadus toimib tagasiulatuvalt?

Postitaja: Piret Rondo @ 25.03.2011 11:27; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvara müüjate peamiseks teemaks on viimastel aegadel olnud kinnisvara müügiga seotud tulumaksuseaduse muudatus, mis võimaldab alates käesolevast aastast saada 2 aasta jooksul ainult ühele elamispinnale saada tulumaksuvabastust. Seaduse muudatus hakkas kehtima 2011. aastal ja see on tekitanud küsimusi, kas seadus toimib ka tagasiulatuvalt.

Toon näiteks stsenaariumi – inimene on 2010. aastal müünud oma elamise ja nüüdseks on tekkinud võimalus soetada uus elamine, kuid tuleviku perspektiivi arvestades peaks 2011. aasta lõpus suure tõenäosusega juba suurema elamise peale mõtlema. Seega võib tekkida küsimus, et kui elamispind 2011. aasta lõpus maha müüa, siis kas kehtib juba 2 aasta müügireegel (et 2010 on toimunud müügitehing ja ka 2011 ehk vähem kui 2 aasta jooksul toimub teine tehing)?

Vastus toodud näitele on, et niinimetatud 2 aasta reegel maksuvabastuse saamiseks elukoha müügilt hakkas kehtima 2011 aastal. See tähendab, et 2 aastat hakatakse lugema alates 2011.a tehtud tehingutelt. Ehk siis meie näites, kui inimene on müünud eluaseme 2011.aastal, on see nö esimene tehing ja maksuvaba. Järgmise maksuvaba tehingu saab teha 2 aasta möödumisel sellest 2011. aastal tehtud eluaseme võõrandamisest.

Uus Riigikogu elavdab Tallinna üüriturgu

Postitaja: Raul Reino @ 22.03.2011 09:10; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Riigikogu uus koosseis koguneb tõenäoliselt alles 2. aprillil, kuid uutel rahvasaadikutel on enne seda vaja tegeleda olmeküsimustega, mille hulka kuulub elamispinna leidmine Tallinnas. Kuigi võimalike asendusliikmete tõttu ei ole lõplik uute Riigikogu liikmete nimekiri teada, siis hinnanguliselt vahetub ca 40 % Riigikogu liikmetest, kellest paljud ei oma elamispinda Harjumaal. Vaatamata suhteliselt pikale perioodile on Riigikogu töö paljude jaoks siiski ajutise iseloomuga ja see tähendab kõrgendatud huvi kinnisvara üürimise, mitte soetamise osas.

Piltlikult öeldes saabub iga 4 aasta tagant Tallinna üüriturule, nagu kevadised rändlinnud, paarikümnepealine rahvasaadikutest üürilevõtjate armaada, kes tõstab niigi kõrge nõudluse lühiajaliselt lakke. Märtsi viimastel nädalatel on üürimaakleritel igatahes käed-jalad tööd täis. Kuna töö asukoht on teatavasti Toompeal, siis koondub nõudlus kesk- ja vanalinna piirkonda, kus vaadatakse kvaliteetseid ja möbleeritud kortereid. Eriti nõutud on 2-toalised üürikorterid, millele järgnevad 3-toalised ja 1-toalised. Valida ei ole aga lugupeetud rahvasaadikutel palju, sest pakkumine on teatavasti terve 2010. aasta jooksul stabiilselt vähenenud ja ega 2011 ei ole valikuvõimalusi eriti avardanud. Korralikud korterid südalinnas naudivad juba ilma Riigikogu liikmeteta nagunii suurt tähelepanu ja uute huviliste turuletulek ainult teravdab konkurentsi. Rahvasaadikute jaoks muudab valikuvõimalusi veelgi ahtamaks asjaolu, et nii hinna kui ka rahva pahameele kartuses ei julgeta kolida eksklusiivsema hõnguga kortermajadesse nagu Tornimäe 5 ning välja langevad ka pakkumised, kus kinnisvaraomanik eelistab üüritasu saamist sularahas. Riigikogu liikme puhul tähendab üürisuhe ikkagi seda, et üürimaksed teostatakse korrektselt pangaülekannete kaudu ja omanik peab üüritulu deklareerima nii nagu seadusandlus seda ette on näinud. Teiselt poolt on Riigikogu liikmed hinnatud üürnikud seetõttu, et nende maksevõimes ei ole vaja kahelda ja samuti pole suuremat muret vaja tunda korteri heakorra pärast. Lisaks saab nupukas kinnisvaraomanik pärast rahvasaadiku väljakolimist seda korterit juba uuesti välja üürida või siis edasi müüa kui elamispinda, kus on elanud rohkem või vähem tuntud rahvasaadik ja teenida selle fakti pealt ehk ka pisikest lisaraha.

„PENSIONIKORTERID“ – Moskva tee

Postitaja: Ingvar Allekand @ 20.03.2011 05:51; kategooriad: Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Ei ole midagi uut siin päikese all. Mäletatavasti on Eestis kombeks, et enne kohalikke valimisi suureneb ühes või teises piirkonnas elanike arv drastiliselt. Ühte korterisse kirjutatakse sisse 10-20-30-40-jne valijat, kes siis kõik seal mõnda aega oma igapäevast elu „elavad“. Nüüd juhtusin lugema analoogilisest protsessist Moskvas. Tehnilise poole pealt küll mõnevõrra erinev, kuid siiski kahtlemata huvitav protsess ka kinnisvaraturu mõttes.

Nimelt meelitab Moskva linna poolt pensionäridele pakuv toetuste süsteem sinna elanikuna registreeruma ka naaberpiirkondade pensionäre. Põhjus igati arusaadav – kui keskmine pension Venemaa erinevates piirkondades on ca 5200 – 8900 rubla, siis Moskva linnavõimud on andnud välja lubaduse maksta mitte vähem, kui 11 000 rubla. Lubadus on suures osas ka praktiliselt teoks saanud. Mitmekümneprotsendine pensioni kasv justkui maast leitud?

Päris nii lihtne see siiski pole. Kui Eestis piisab elanikuks registreerimiseks vaid üürilepingust, siis Moskvas on vaja olla pensionilisa saamiseks kinnisvara omanik. Just seetõttu on kinnisvaraandmebaasides üle 800 erineva pakkumise Moskvas justnimelt pensionäridele suunatud (üldise pakkumise mahu juures on see siiski piisk meres). Eelkõige on tegemist kinnisvara osa ostmisega ehk siis analoogiline meil kasutuses olevale kaasomandi mõistele. Pakkumiste põhjal on minimaalseks investeeringuks ca 85 000 rubla.

Nii ongi tekkinud olukord, kus mõnel väikesel korteril on üle 100 omaniku (kaasomanike vaheliste suhete haldamine võib olla muidugi paras naljanumber). Selline „kummist korterite“ tekkimine ei ole jäänud märkamatuks ka seadusandjale ning riigiduumale on juba möödunud aastal antud menetlusse õigusakti eelnõu, mis peaks seadma miinimumnõuded kaasomandi suurusele. Eelnõu kohaselt sõltub omandi suurus korteri üldpinnast, kuid üldjuhul on see arvestusega 10 m2 ühe kaasomaniku kohta.

Millised võiks olla sellest õppetund Eestile? Eelkõige kindlasti see, et igasugune üldiste soodustuste pakkumine selle asemel, et aidata ainult konkreetselt neid, kes abi vajavad (nt maamaksu kaotamine kogu kohaliku omavalitsuse territooriumil versus maamaksusoodustuse andmine raskustesse sattunud inimestele), tekitab moonutusi. Tõenäoliselt on nendel moonutustel lisaks lühiajalistele ka pikaajalised mõjud. Kujutagem ette, kui pensionisoodustuse tõttu hakkaksid pensionärid ühte kohalikku omavalitsusse kokku koonduma? Tõenäoliselt kurnaks see piirkonna eelarvet ning kahjustaks pikemas perspektiivis inveteerimisvõimaluste kahanemise tõttu selle piirkonna konkurentsivõimet. Meenutagem kasvõi majandusgeograafia klassikat – maakondade vahelist „võistlust“ USA-s autogigantidele maksusoodustuste pakkumisel tehaste meelitamiseks oma maakonda. Tänaseks on tehased suletud, maastikud rikutud ning avanenud uued võimalused filmile Stalker järje väntamiseks.

Domus Kinnisvara avas maakodude erilehe

Postitaja: Raul Reino @ 18.03.2011 04:35; kategooriad: Domus
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kevad on peagi kätte jõudmas ning puhkuseperioodi eel on traditsiooniliselt suurenemas nõudlus maakodude järele. Sellest tulenevalt avas Domus Kinnisvara eraldi maakodude veebilehe.

Ettevõte on koondanud sellele lehele kõik maakodude pakkumised üle Eesti, et huvilistel oleks võimalikult põhjalik ülevaade pakutavatest objektidest enne kui sõidetakse kaugele objekti üle vaatama. Pidevalt uueneval lehel on pakkumisi puhkuse veetmiseks nii suvel kui ka talvel.

Domus Kinnisvara Lääne–Eesti maade ja majade maakleri Ester Liira sõnul on kevadilmade saabudes huvi maamajade vastu suurenenud tunduvalt. „ Lund on veel palju ja ligipääs majadele on raskendatud, kuid klientide huvi leida omale suveks kaunis maakodu on veel suurem“ sõnas Liira. Maamajade eeliseks on privaatne asukoht ja looduskaunis ümbrus. Klientide hulgas on eelistatud privaatse asukohaga maamajad, merelähedusega rannaalad ning Lõuna-Eesti kuppelmaastikuga piirkonnad.

Kinnisvara mnemoturniir

Postitaja: Raul Reino @ 15.03.2011 11:43; kategooriad: Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Igavikuline küsimus sellest, kas kinnisvara tasub osta kinnisvaramaaklerite kaudu või eraisikute käest, on saanud juurde ühe näite, mis kahandab seekord paraku eraisikutest müüjate usaldusväärsust. Et kõik eraisikud pole pole süütud, nagu Neitsi Maarja, näitab järgmine müügikuulutus, mis jäi meile silma Kuldse Börsi veebikeskkonnas.

Siin müüb lugupeetud kinnisvaraomanik maja Harjumaal, Kiisal, hinnaga 40 000 eurot. Ja nagu muuseas on lisainfo hulka poetatud lause – lisandub krundi maksumus. Seega, mõista-mõista, kui palju maksab tegelikult maja Kiisal? Kui see ei ole eksitav reklaam, siis mis see on?

Kuulutusega saab tutvuda SIIN

QUO VADIS ÜÜRITURG?

Praegu, mil üüripakkumiste hulk on turul drastiliselt vähenenud, on põhjust vaadata veidi kaugemale tulevikku ning püüda hinnata, millised arengud ees on ootamas. Kuigi üüripakkumiste hulka on viimasel kahel aastal mõjutanud eelkõige kinnisvara likviidsus, siis suures plaanis on üürituru olulisteks mõjuriteks a) üldised rahvastikuprotsessid, b) rahaturg (laenupakkumine ja alternatiivsed investeerimisvõimalused) ning c) avaliku sektori elamupoliitika.

Tänaseid rahvastikuprotsesse vaadates võime konstanteerida, et suurenemas on nende hulk, kes kinnisvara puuduva omafinantseeringu või piisava laenuvõime tõttu osta ei suuda. Omandireformi ning meie ajaloolistest iseärasustest tuleneva fetišeeritud suhtimise tõttu omandisse on Eestis elukondlik kinnisvara väga laia hulga inimeste kätte jaotunud. 2004 pöördeid koguma hakanud kinnisvarabuum tähtsustas omandit veelgi prestiizi küsimusena. Äsja läbitud kinnisvarakriis teeb sellesse nüüd esimesi korrektuure ning kinnisvaraomanikest eraisikute hulk hakkab tasapisi majanduslikel põhjustel vähenema. Teiseks üüriturgu mõjutavaks rahvastikuprotsessiks on eluruumide kasutamise muutumine ebaefektiivsemaks. Pinnakasutus ühe inimese kohta suureneb, kuna leibkonnad muutuvad väiksemaks ning privaatsust hinnatakse üha rohkem. Statistiliselt väljendub see vaid koma taga olevates numbrites, kuid kogu Eesti elamufondi arvestades on see suur hulk elamispinda. Nii juhtubki, et kuna omanikuks saamine/olemine ei ole kõigile jõukohane, siis suureneb tasapisi vajadus üüripindade järele.

Rahaturu poolseid mõjud on rahvastikuprotsessidega võrreldes märksa lühiajalisemad. Eelkõige on oluline küsimuseks kumb on väiksem elamispinna kulu – kas üürimakse või intressimakse? Kuigi üüri suuruse ja intressimäära vahel on olemas seos, ei ole see väga otsene ja tugev. Kasvava intressimäära korral kinnisvara ostuvõimalused kahanevad ning seega nõudlus üüripindade järele kasvab. Samuti mõjutavad intressimäära pikemaajalised muutused üüriturgu ja üüri suurust läbi pakkumise, kuna investorid peavad vastama küsimusele, kas investeerida omakapital väljaüüritavasse kinnisvarasse või panna see hoopis pangadeposiiti või aktsiaturule.

Mõni aeg tagasi võrdlesin Tallinna korterite tehinguhindu ning City24 portaalis olevaid üürikorterite pakkumisi. Korrigeerisin üüripakkuisi keskmise kauplemisvõimalusega (-10%) ning sain tulemuseks, et sõltuvalt linnaosast on üürikorterite poolt omanikule pakutav tootlus (ROI – tulu vs vara väärtus) 5,4 – 7,6%. Seejärel kohaldasin tavapäraseid eluasemelaenu tingimusi (omafinantseering, intressimäär jms) ning sain omakapitali (ROE) tootluseks ca 12%. Kui nüüd sellele lisada vara väärtuse potentsiaalne kasv (läbi järgmise majandustsükli võiks see Eestis kujuneda 4-7%), siis on üürikorteri kui investeeringu poolt selle omanikule pakutav tootlus väga hea.

Avaliku sektori elamupoliitika puhul peaks Eestis vaatama maksusoodustustuste ja munitsipaalkorterite arendamine küsimusi. Pikka aega on meie maksupoliitika soodustanud elukondliku kinnisvara omandit. Käesoleva aasta algusest on see mõnevõrra muutunud, kuna paljud eluruumide ostu-müügitehingud ei saa enam tulumaksuvabastust. Suhteliselt pikaajalise iseloomuga investeeringute puhul, mis on tehtud üürikorteri soetamisse, on läbimõeldud planeerimise puhul võimalik siiski tulumaksu soodustust saada. Seetõttu usun, et uus kord pigem toetab investeeringuid üürikorteritesse jättes samas mõjutamata eraisikute otsused omale isikliku eluruumi soetamiseks.

Munitsipaaleluruumide (ja ka riigile kuuluvate eluruumide) osatähtsus Eestis on väga väike võrreldes näiteks Soomega. Kõige enam tõuseb esile Tallinna linna poolt alla paari tuhande sotsiaalkorteri haldamine, mis eirab suures osas kinnisvara majanduslikke reegleid (nt üürihind on kaks korda madalam, kui turuhind). Sama kehtib enamasti ka riigi omandis olevate nn endiste tööandja eluruumide ja mõnel juhul õppeasutuste poolt hallatavate ühisealamuruumide kohta. Eesti avaliku sektori poolset analoogilist tegevust iseloomustab see, et valdavalt on need sotsiaalprojektid ning avalik sektor ei ole asunud kinnisvaraturgu omapoolsete investeeringutega mõjutama. Kui aga arvestada, et päris suur hulk avalikule sektorile kuuluvate eluruumide kasutajatest oleks füüsiliselt ja majanduslikult võimelised üürima eluruumi vabalt turult, siis on justkui tegemist vaba turu mõningase piiramisega. See on poliitiliste valikute küsimus ning isiklikult loodan, et niikaua, kui vaba turg suudab efektiivselt kinnisvarateenuseid pakkuda, ei hakka avalik sektor selles osas konkureerima ja keskendub inimestele, kes ise vabal turul hakkama ei saa. Tõmmates paralleele mujalt maailmast olen arvamusel, et avaliku sektori eluruumide hulk Eestis aeglaselt suureneb.

Kõike eelnevat arvestades olen arvamusel, et üürikorterite kasutamine ja pidamine hakkab muutuma populaarsemaks. Eelkõige seetõttu, et nii sotsiaalsed, majanduslikud kui poliitilised protsessid kujundavad tasapisi ümber omandi- ja üürisuhete vahelist proportsiooni. Igaks juhuks rõhutan, et vajaduse kasv üüripindade järele ei tähenda automaatselt vajadust täiendava elamispinna järele. See puudutab lihtsalt osakaalude jaotumist omandi- ning üürisuhete vahel. Elamispindade kasutajate hulk ning sellest tulenev vajadus elamispinna järele ei sõltu sellest, kas ruumi kasutatakse omandi- või üürilepingu alusel.

Kindlasti kasvab järgneva 5-7 aasta jooksul nende ettevõtete hulk, kelle põhitegevuseks ongi üüriteenuse pakkumine kas eraisikutele, ettevõtetele või ka avalikule sektorile. Samuti kujuneb Eesti eraisikutel sarnaselt Skandinaavia maadele välja traditsioon kujundada omale väljaüüritava kinnisvara portfell, mida käsitletakse arvestatava pensionisambana. Seni on ju pensionisamba rolli täitnud omandireformi käigus saadud vara, mis hakkab oma tähtsust järjest kaotama. Sellega seoses tugevneb pikas perspektiivis ka seos üüri suuruse ja üüritava varaga kaasnevate kulude vahel. See aga tähendab pigem üürihinna tõusmist. Seda soosivad ka viimase aja arengud. Näiteks langes Tallinnas üüripakkumiste arv üha kiirenevas tempos 2010 aasta kokkuvõttes koguni 44%. Tegemist on kinnisvaraturu kriisi järelmõjuga – 2007 aastal suurenes üüripakkumiste hulk drastilistelt just nende objektide võrra, millele ei suudetus ostjat leida. Nüüd, kus elukondlik kinnisvaraturg on Tallinnas peaaegu poolteist aastat stabiilset arengut demonstreerinud ning õige hinnastamise korral on võimalik igale objektile ka mõistliku ajaperioodiga ostja leida, ei ole enam vajadust neid üüriturul pakkuda. Selline areng on toomas üüriturule hinnatõusu.

HIINA MUUTUB SUURIMAKS EHITUSTURUKS

Postitaja: Ingvar Allekand @ 10.03.2011 03:55; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Majanduspoliitika, Varia
Sildid:
Kommenteeri artiklit siit

Global Construction Perspectives ja Oxford Economics koostasid maailma ehitusturu analüüsi järgnevaks 10 aastaks. Nende prognoosi kohaselt kasvab ehitusturg aastaks 2020 70% võrra, mis ületab maailma majanduse üldise kasvu. Suurimaks tegijaks saab Hiina, mis moodustab tänasel päeval ca 14% maailma ehitusmahust, kuid hakkab 10 aasta pärast andma ca 21%. Ehk siis oluliselt rohkem, kui USA (ca 15%) ja India (7%). Meie lähinaabritel pole tulevikus suurte rivisse asja – Venemaa annab vaid 2% ehitusmahust ning Euroopa suured – Saksamaa ja Prantsusmaa – kumbki vaid 3%.

Kus siis Eesti asub selles listis? Ilmselt pole kellelgi sellest aimugi. Kui aga mõni Eesti ehitusettevõtja tahab tõeliselt tuult tiibadesse saada, siis tuleks hakata kodulehekülge Hiina keelde tõlkima.

Kinnisvara müügiperioodid on lühenenud

Postitaja: Raul Reino @ 10.03.2011 12:23; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Erinevate kinnisvara objektide müügiperioodi tipuks tuleb pidada 2009. aastat, mil kinnisvara müügiperiood oli viimase viisaastaku kõige pikem. Eelkõige 2009 I poolaastal löödi rekordid müügiperioodi pikkuse osas nii korterite, majade kui ka maade osas. See oli aeg, kus Eestis kulus korteri müümiseks keskmiselt üle 200 päeva, majade müük ulatus 250 päevani ning maatükkidel tuli ostjat oodata ca 350 päeva. Põhjuseid nii pikaks müügiperioodiks ei tule pikalt analüüsida, sest samasse ajajärku jääb ka viimaste aastate madalam tehinguaktiivsus. Nõudlus oli enam-vähem sama suur kui on praegu Liibüasse reisida soovivate inimeste hulk.

Kui 2009. aasta suveni eelnes objektide müügiperioodi ühtlane pikenemine, siis alates sellest hetkest sai alguse stabiilne müügiperioodide lühenemine, mis näiteks korterite puhul on kulgenud eriti laugjalt kuni eelmise aasta lõpuni. Korterite osas kujunes 2010. aasta lõpuks keskmiseks müügiperioodiks 50-60 päeva ehk ca 2 kuud. Maade ja majade puhul on müügiperioodide lühenemine toimunud mõnevõrra hüplikuma languskõvera kohaselt, aga ka siin on trend olnud selgelt järjest lüheneva müügiperioodi suunas. Majade puhul vähenes müügiperiood möödunud aasta lõpul ca 120 päevale ja maade puhul kippus müügiperiood ikka üle 200 päeva jääma. Kinnisvaraturg näitas aasta lõpus häid müüginumbreid ja see tõmbas müügiperioodi ka kiiresti allapoole. 2011. aasta algus on endaga kaasa toonud 2010.a. IV kvartaliga võrreldes madalama tehinguaktiivsuse ja see on koheselt pikendanud keskmisi müügiperioode. Kõige aktiivsemal korteriturul on liigutud tagasi 2009/2010 sügis-talve, kus ca pool aastat püsis müügiperiood keskmiselt 130 päeva juures. Siiski võib prognoosida, et kuna eeldatavalt 2011 II kvartalis tehingumahud jälle suurenevad, siis liiguvad korterituru müügiperioodid taas tasemeni, kus nad olid 2010. aasta lõpus. Maade ja majade puhul on müügiperioodide lühenemiseks potentsiaal suurem, aga kuna need harud taastuvad aeglaselt, siis kiireid muudatusi pole siin ette näha.

* Artikli kirjutamisel on kasutatud spot.city24.ee andmeid