Kinnisvara üüritehingutes tasub olla ettevaatlik

Postitaja: Raul Reino @ 28.01.2011 04:29; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tänane Tartu Postimees pajatab kurva loo, kuidas üürnik jäi ilma nii korterist kui rahast. Domus Kinnisvara maakler puutus möödunud nädalal seevastu kokku ühe kinnisvara omanikuga, kes oli ilma jäänud nii rahast kui korteri valdusest. Lühidalt oli lugu järgmine – Domuse maakler läks korteriomanikuga vaatama tema korterit, mis pidi olema tühi väljaüürimise eesmärgil. Suur oli aga üllatus, kui selgus, et korteris on juba üürnik sees ja kes maksab ühtlasi juba ka üüri. Omanikul ei jäänud muud üle kui tõdeda, et antud korteriga oli juba varem tegelenud üks teine kinnisvaramaakler, kes ise, omanikult luba küsimata, oli korteri välja üürinud ja rahumeeli kasseeris üüriraha. Hundiseaduste ajad on ikka veel jõus ja kõigil üürituru osalistel tasub säilitada valvsust.

Kinnisvarasektoris on üüriturul läbi aastate valitsenud samasugune segadus nagu Rahvaliidu juhtkonnas. Jätkuvalt on 90-ndate algusele iseloomulikku anarhiat, millele annavad tooni sularahas arveldamine, puudulikud lepingud ja eetiliste tõekspidamiste puudumine. Turule ei ole veel saabunud Saksa õigusruumile, millel põhineb paljuski meie seadusandlus, iseloomulikku käitumist ja traditsioone. Senist arengut kõrvalt jälgides tundub, et tubli kümmekond aastat läheb vähemalt veel, et siin mõistlik kord tekiks ning turuosalised käituksid kvalitatiivselt uuel tasemel.

Nendest kahetsusväärsetest lugudest tulevad välja mõned õpimomendid, millega oleks üürnikel ja üürileandjatel mõistlik arvestada:
1. Kui tehingutes otsustatakse kasutada kinnisvaramaakleri abi, siis tuleb kindlasti uurida nii maakleri kui ka firma tausta. Kuigi ka väiksemates firmades töötab hulgaliselt professionaale, siis on elu näidanud, et suuremates firmades on põhjalikum kvaliteedikontroll ja väljaõppesüsteem. Soovitav on pöörduda firmade poole, mis on erialaliitude liikmed ja kus töötavad kutselised maaklerid. Oma korteri võtme andmine ennast kinnisvaramaakleriks nimetavale isikule, kelle firmal puudub ajalugu, töötajatel tõestatud pädevus või isegi koduleht, võib lõppetada sellega, et olete sattunud libamaakleri haardesse, kes liishaaveliku osavusega teie pealt alusetult raha teenib.
2. Üürnikel tasub veenduda, et ennast korteri omanikuks nimetav isik ikka on omanik. Selleks on mõistlik kasutada sõltumatu kolmanda osapoole ehk professionaalse kinnisvaramaakleri abi, kelle jaoks on kinnistusregisti andmete kasutamine igapäevane tegevus.
3. Nii üürniku kui üürileandja huvides on, et sõlmitav üürileping oleks põhjalik, kooskõlas kehtiva seadusandlusega (kunagi 92.a. loodud lepingu põhi ei ole seda mitte) ning osapoolte õigusi ja kohustusi võrdselt reglementeeriv.
4. Üürileandjal tasub kasutada kinnisvaramaaklerit ainuüksi seetõttu, et professionaalselt tegutsev maakler uurib läbi erinevate andmebaaside üürniku tausta ning selgitab välja tema usaldusväärsuse niivõrd, kuivõrd andmebaasid (Krediidiinfo jms) seda võimaldavad.
5. Sularaha asemel on alati mõistlikum kasutada ülekandeid.

Millal jõuab tõus äripindade sektorisse?

Postitaja: Einar Vellend @ 25.01.2011 11:26; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Majanduslike põhiprotsesside hulka kuuluvad tõusu- ja langusfaasid. Paraku iga tõusufaasi lõpus levib arvamus, et maailm on muutunud ja ühtegi langust enam oodata ei ole. Vastupidine kipub olema langusfaasi lõpus. Seetõttu võib siin-seal kuulda, et ega seda tõusu niipea oodata ei ole. Aga kuidas on siis lood tegelikkuses.

Võrdlemaks ärikinnisvara turgu enne nn buumi ja languse põhjas, peab vaatama kolme faktorit: äripindade täituvus, üüritase ja uute projektide turuletulek. Täituvuse osas on tänaseks seis juba üsna hea võrreldes pooleteise aasta taguse ajaga. Kui 2008 võis näha tühje pindu suuremates kaubanduskeskustes, siis täna seda enam ei näe. Büroopindade turgu võib iseloomustada suuremate hoonete näitel nagu City Plaza, Tammsaare Ärikeskus, Delta Plaza, Marienthali Keskus. Vaba pinda nendes hoonetes on tänaseks alles üsna napilt.

Teine lugu on aga hinnatasemetega, mis on võrreldes tippajaga küll kõvasti madalamal tasemel, kuid siiski juba natuke kõrgemal kui 2008 ning kindlasti mitte madalamal, kui 2003. Vähemalt pole arendajatel vaja enam tuua pakkumistesse meeleheitlikult madalaid numbreid ja soodustusi. Laopindade segmendist võib tuua näitena VGP Park laohoone Tänassilma tehnopargis, mis on vaatamata majanduslangusele saavutanud peaaegu täismaja.

Siit jõuamegi kolmanda punktini. Võib öelda, et suurematele klientidele vaba pinda leida on juba päris raske ning seetõttu on varsti oodata turule ka uusi arendusi. Kas see hakkab tänavapildis silma paistma selle või järgmise aasta lõpus, näitab juba tulevik, kuid esimesed väiksemad ehitused on 2011 I pa juba valmimas. Väljastatavate ehituslubade hulk erinevatel aastatel ei ole parim näitaja, sest suur hulk ehitusmahtu lükati vahepeal edasi ning selle taaskäivitamisega täna tegeletakse.

Ehitushinnad on juba mõni aeg tagasi tõusule pööranud ja graafikujärgselt asume uue tõusufaasi alguses. Kui järsk või lauge saab see olema, on eraldi küsimus. Üldjuhul on tõus algusfaasis aeglane ja lauge ning kiireneb alles uue buumi lähenedes. Seetõttu on järgneval paaril aastal oodata äripindade turul stabiilsust, mis võimaldab arendajatel pöörata tähelepanu paremale kvaliteedile.

Eesti kinnisvaraturul +18,3% tehinguid ja +6,3% käivet

Postitaja: Ingvar Allekand @ 24.01.2011 12:44; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eestis tehti 2010 aastal 31 428 kinnisvara ostu-müügitehingut kogukäibega 1,233 miljardit eurot. Seejuures on aastaga tehingute maht kasvanud 18,3%. Tehingute maht on kasvanud küllaltki ühtlaselt kõigis piirkondades, välja arvatud Hiiumaal, kus on niigi väike tehingute maht on aastaga kahanenud veel 26% võrra ning Raplamaal, kus tehinguid on jäänud 1% võrra vähemaks. Enim on tehingute arv suurenenud Viljandimaal (27,5% võrra). Kinnisvaraturu käive on aga kasvanud vaid 6,3% võrra, kusjuures käive on jätkuvalt langenud kaheksas maakonnas (Hiiu-, Järva-, Lääne, Lääne-Viru-, Põlva-, Pärnu-, Saare-, Võrumaal). Suurim kaotaja aasta kokkuvõttes on Lääne-Virumaa 53,2%-ga, kuigi näiteks 2010 teine poolaasta oli Lääne-Virumaa kinnisvaraturul oluliselt parem, kui esimene. Suurimad tõusjad olid väga väikeste algnumbrite juures Valga- (40,7%) ja Jõgevamaa (27,7%). Väiksema tehinguaktiivsusega piirkondade langusnumbritest ei peaks siiski masendusse langema, kuna turu trende määrav piirkond –Harjumaa – on tugevas plussis (käibe kasv 12,2%). Ka Tartumaa käive on 20,4% võrra kasvanud. Kuna Tallinna korterituru trended jõuavad teistesse piirkondadesse ning segmentidesse ajalise nihkega, siis on tõenäoline, et 2011 on käibe kahanemist oluliselt vähemates piirkondades, kui üldse.

2010 II poolaasta on olnud Kirde-Eesti kinnisvaraturul edukas

Kui võrrelda Lääne- ja Ida-Virumaal 2010 aasta esimest ja teist poolaastat, siis võib öelda, et teine poolaasta on olnud tõeliselt edukas. Nimelt on tehingute üldmaht Ida-Virumaal kasvanud teisel poolaastal 37% võrra ning tehingute rahaline käive koguni 73%. Lääne-Virumaal on vastavad numbrid samuti muljetavaldavad – tehinguid 45% rohkem ja käibe kasvu 67%. Nende ilusate numbrite tagas peituvad muidugi küllaltki väikesed lähtearvud. Näiteks Ida-Virumaal tehti 2010 aastal kokku ca 3000 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis moodustab 9,5% kogu Eesti vastavast numbrist. Kuigi Ida-Virumaa tehingute arv on Eesti mastaabis suhteliselt suur, siis kinnisvaraturul liikuva raha hulk on madalate hindade tõttu siiski väike – vaid 4,1% Eesti kinnisvaraturu käibest. Lääne-Virumaal aga tehti 2010 aastal kokku vaid veidi üle 1400 tehingu (ca 4,6% Eesti tehingutest) ning idapoolsest naabermaakonnast kõrgemate hindade tõttu ca 2,3% eesti kinnisvaraturu käibest. Eelnimetatud kasvunumbrite taustal tasub siiski ära nimetada, et detsember oli enamuses Kirde-Eesti piirkondades tagasimineku kuu nii tehingute arvu kui rahalise käibe poolest. Tõenäoliselt tulevad ka 2011 aasta esimesed kuud möödunud sügisega võrreldes veidi tagasihoidlikumad.

Virumaa kahe maakonna erinevusena paistab lisaks kinnisvaraturu suurusele silma ka tehingute sisu. Laias laastus võib erinevuse taandada piirkonna elamufondi ning maastiku iseärasustele. Ida-Virumaa tööstuspiirkondadele omaselt tekitavad kinnisvaraturul peamiselt pööret korterid. Maade ning majadega tehti mitu korda vähem tehinguid. Samas Lääne-Virumaal on just maadega oluliselt rohkem tehinguid tehtud, kui korteritega. Nii on näiteks Rakveres tehtud 2010 II poolaastal 7-16 korteriomandi müügitehingut kuus, samas kui Narvas või Kohtla-Järvel on korteritehingute hulk 33 ja 65 vahel.

Ostjateks on Kirde-Eestis eelkõige kohalikud elanikud, kellele lisanduvad üksikud puhkeotastarbelise kinnisvara ostjad. Ida-Virumaal on 2010 aastal turul tegutsenud ka Venemaa kodanikud, kuid kindlasti nad ei domineeri. Pigem võiks välisinvesteeringuid Ida-Virumaa tööstusettevõtete eluleupitamiseks rohkem tulla. See pakuks tööd piirkonna elanikele, vähendaks varimajandust ning tooks rohkem käivet ka kinnisvaraturule.

Harjumaa väikeasulate odavad korterid on populaarsed

Postitaja: Ester Liira @ 19.01.2011 11:50; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Olen koos teiste Domuse maakleritega viimastel nädalatel müünud Harjumaa väikeasulates odavaid korterid keskmise müügitempoga 2 korterit nädalas. Eriliselt atraktiivseks on osutunud Nissi vald, kus huvilised haaravad 2-4 toalisi kortereid sama tempokalt, nagu jaekaubanduses ostetakse kokku tatart ja suhkrut.  Sellised asukohad nagu Riisipere, Turba ja Lehetu müüvad sama hästi nagu Tallinna kesklinna korterid. Ainuke, kuid see-eest oluline, vahe tuleb sisse hindade osas, mis Nissi valla territooriumil on jõukohane paljudele. 2-4 toalised korterid on hinnaklassis 3000-5000 eurot (50 000 – 80 000 kr) ja nende seisukord on valdavalt tugevat remonti vajav. Keskküttega korterid asuvad enamasti viisakates mitmekorruselistes kortermajades, endistes kolhoosikeskustes, kus korteri remonti tehti viimati mõnedel juhtudel Karl Vaino aegadel.

Mõnevõrra üllatav on kliendisegment, kes sellises hinnaklassis ja piirkonnas tegutseb. Suures plaanis jaotuvad ostjad kaheks, kellest valdava osa moodustavad Soomes ehitajatena töötavate meeste perekonnad ja teise osa tavalised paljulapselised pered. Kui viimane kliendigrupp on väga hinnatundlik ja vajab ostu finantseerimiseks pankade ja Kredexi abi, siis Soome ehitajad ostavad korterid oma säästude eest kohe välja. Umbes 4000-5000 eurot, mis on vajalik 3-toalise korteri soetamiseks, ei ole nüüd ühe tubli Soome ehitaja jaoks summa, mida ei õnnestuks kõrvale panna ja hiljem Eesti kinnisvarasse paigutada. Kusjuures nö investeerimiseks ostetakse vähe, põhiliselt ikka enda leibkonna elamispinna vajaduse katmise eesmärgil.

Toome ära ka mõned näited reaalsetest tehingutest:

Asukoht: Nissi vald, Lehetu
Tubade arv: 4
Üldpind: 80 m2
Korruselisus: 3/3
Hoone ehitusaasta: 1984
Seisukord: vajab remonti
Hind: 3515 eurot (55 000 kr)

Asukoht: Nissi vald, Riisipere
Tubade arv: 3
Üldpind: 56 m2
Korruselisus: 3/3
Hoone ehitusaasta: 1968
Seisukord: vajab remonti
Hind: 4793 eurot (75 000 kr)

Asukoht: Nissi vald, Riisipere
Tubade arv: 2
Üldpind: 42 m2
Korruselisus: 3/3
Hoone ehitusaasta: 1973
Seisukord: vajab san.remonti
Hind: 5113 eurot (80 000 kr)

ÜÜRIKORTERI OMANIK – OLLA VÕI MITTE OLLA?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 17.01.2011 11:34; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Majandus, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Mõni aeg tagasi tegin väikese mõtteharjutuse. Võrdlesin Tallinna korterite tehinguhindu ning City24 portaalis olevaid üürikorterite pakkumisi. Korrigeerisin üüripakkumisi keskmise kauplemisvõimalusega (-10%) ning sain tulemuseks, et sõltuvalt linnaosast on üürikorterite poolt omanikule pakutav tootlus (ROI – tulu vs vara väärtus) 5,4 – 7,6%. Seejuures andis madalaima tootluse Kesklinn ning kõrgeima Pirita linnaosa. Arvestades seda, et kogu mahust moodustavad Kesklinna üüritehingud väga suure osa, siis võime üldjuhul rääkida ca 6%-lisest keskmisest tootlusest.

Aga sellest teadmisest on veel vähe ning ajasin asja veidi keerulisemaks. Kohaldasin tavapäraseid eluasemelaenu tingimusi (omafinantseering, intressimäär jms) ning sain omakapitali (ROE) tootluseks ca 12%. Hoopis parem juba. Kui nüüd sellele lisada vara väärtuse potentsiaalne kasv (läbi järgmise majandustsükli võiks see Eestis kujuneda 4-7%), siis on tulemus suhteliselt kiire käibega kinnisvaraga seotud küllaltki madala riskisuse tõttu ikkagi väga hea. Eriti neile, kellele kinnisvarainvesteering on vaid kõrvaltegevus.

Milliseks võiks kujuneda vara väärtuse kasvu mõju üürikorterite tootlusele? Ma ei kavatse unustada hiljutist valusat kukkumist kinnisvaraturul, kuid tuleviku suhtes ma pessimist ei ole. Kui vaadata meie viimase 10 aasta majanduskasvu, siis saame (isegi viimase kahe aasta langust arvestades) keskmiseks tulemuseks väga suure kasvunumbri. Eesti majanduse konvergents ülejäänud Euroopa, eelkõige aga Skandinaavia, majandusega jätkub, mistõttu on meie väike maanurk ka paljudel järgnevatel aastatel üks kiireima majanduskasvuga kohti sellel kontinendil. Kinnisvaraturg ning ülejäänud majandus on omavahel tugevas seoses, mistõttu kandub üldine kasv suhteliselt kiiresti ka kinnisvarahindadesse. Kuid tasub olla ettevaatlik ning arvestada, et möödunud langusperiood paiskas korterihinnad ca 4-5 aastat tagasi. Kindlasti ei ole mõtet ka tulevikus unistada 10 aastasest hindade kasvufaasist.

Eelneva jutu kokkuvõte võiks olla siiski suhteliselt lihtne – üürikorterite opereerimisega on võimalik Tallinnas (ja kindlasti ka Tartus ning Pärnus) teenida oma rahale mõistlikku tootlust. Aga edu eelduseks on hea (hinnakasvu potentsiaaliga) objekti valik ning mõistliku finantsvõimenduse kasutamine.

2011 on kinnisvaraturu korrastamise aasta

Postitaja: Raul Reino @ 13.01.2011 11:05; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Möödunud aasta novembris sõlmisid Pärnus tegutsevad kinnisvarafirmad omavahelise kokkuleppe, mille eesmärgiks oli kohaliku kinnisvaraturu korrastamine, heade tavade igapäevasesse äritegevusse juurutamine ja kinnisvarafirmade omavaheliste suhete reguleerimine. Esimesi samme kokkuleppe sõlmimise suunas on astutud ka Tallinnas, kuigi allkirjastamiseni ei ole veel jõutud. Sõltumata sellest, kas trummide põrina saatel toimuv allkirjastamine tuleb või mitte, siis nii mitmedki firmad on eraldiseisvalt astumas kogu kinnisvaraturgu korrastavaid samme ikkagi ja tõstmas oma teeninduse kvaliteeti. Vanamoodi enam tegutseda ei taheta ja visioon selleks, kuidas tulevikus toimetada, on täiesti olemas.

Milles siis teema üldse seisneb?
Läbi aastate on kinnisvaraturul üheks tõsisemaks probleemiks olnud müüja-maakleri ja ostja-maakleri vaheliste suhete regulatsioon või kui täpne olla, siis selle puudumine. Alati on olnud mingi hulk inimesi, kes teostades kinnisvaratehingut ei käitu korrektselt ja ei täida oma lubadusi või kohustusi. Sageli esineb juhuseid, kus müüja annab oma tellimuse mitmele firmale, kes kõik pakuvad objekti erinevatel tingimustel. Kirjalikke lepinguid ei kiputa sõlmima, suulisi kokkuleppeid unustatakse, raha lõhn paneb unustama eetika – see on kinnisvaraturul olnud osa argipäevast. Pilt, mis mõne objekti puhul kinnisvaraportaalides vastu vaatab, võib esmakordselt kinnisvaraturuga tutvust tegeva isiku panna validooli neelama. Riiklik õiguslik regulatsioon on habras, kinnisvaramaaklerina võib tegutseda igaüks, ostjad ja müüjad kasutavad olukorda ära ja lõppkokkuvõttes võimegi J.M.K.E. kombel laulda – elagu anarhia, ääretu anarhia, põhjatu anarhia, otsatu anarhia. Igatahes oleme olukorra ees, mis ei tee au ühelegi kinnisvaraturul osalejale ning ei näita heas valguses ühtegi kinnisvaramaaklerit.

Olukorra parandamine pole aga osutunud kinnisvarafirmadele seni jõukohaseks. Tõdemuseni, et turu korrastamine on eelkõige seotud firmade eneste suhtumise ja tahtmisega jõuti Pärnus esimest korda tegelikult juba 1995. aastal, kus esmakordselt selline kokkulepe sündis. Juba toona jõuti ühiselt tõdemuseni, et tegelikult on turu korrastamine kõikide klientide ja firmade eneste huvides, mis peaks väljenduma eeskätt arusaamas iga kliendiga esinduslepingute sõlmimise vajalikkuses. Nii kaoks ära suur hulk probleeme ja tekiks vähem segadust. Kahjuks vajus toonane kokkulepe hiljem õmblustest lahti. Loodame, et 2010. aasta kokkulepe jääb pikemalt püsima.

Kinnisvarafirmadel tuleb hakata tegelema ka klientide “kasvatamisega” ning ilmutada rohkem kindlameelsust. Kinnisvaraturu korrastamist ei tee meie eest ära mitte keegi. Eesti kinnisvaraturu arengu huvides on, et Pärnuga sarnased kokkulepped ei jääks ühe regiooni asjaks, vaid sellega ühineksid võimalikult paljud kinnisvarafirmad st viia firmade vahelise konsensuse abil kinnisvaraturg uuele arenguastmele.

Domuse Kinnisvara Pärnu kontoril on olnud edukas aasta

Kõigi kinnisvaraturu skeptikute kiuste avas Domus Kinnisvara möödunud aasta jaanuari alguses Pärnus oma esinduse. Kinnisvaraturu absoluutses madalseisus ning Eesti ühes keerulisemas piirkonnas loodud uus struktuuriüksus on tänaseks ennast igati õigustanud. Meie tublide „pärnakate“ aktiivse tegutsemise ning heade partnerite suurepärase toetuse tulemusena oleme saavutanud stabiilse positsiooni ja klientide usalduse ka Pärnu kinnisvaraturul. Kuigi täpsemad kokkuvõtted lõppenud tegutsemisaastast teeme veebruari alguses, siis võime julgelt öelda, et Pärnu kontor on olnud efektiivne ning kasumis. Seetõttu oleme planeerinud 2011 aastaks tegevusmahu vähemalt kahekordse kasvu. Seda nii vahendatavate tehingute ja väljastatavate eksperthinnagute arvu kui ka rahalise käibe osas. Kasv on kavandatud nii turumahu üldise kasvu kui müügitegevuse sisulise parandamise arvelt.

Detsember – hea kuu Tallinna korteriturul

Postitaja: Kristjan Gross @ 04.01.2011 11:25; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Esialgsetel Maa-ameti hinnastatistika andmetel võib öelda, et Tallinna korteriturg oli detsembris kuus peaaegu sama aktiivne kui rekordkuu november. Sellele viitab ostu-müügi tehingute arv, mis oli 2010 aasta lõikes teise tulemusena 579 tehingut. Kui arvestada tavapäraselt rahulikumat jõulu- ning aastavahetuse perioodiga, siis võiks öelda, et detsember oli üle ootuste hea kuu.

Toimunud korteritehingute keskmine hind küll langes, kuid seda vähem kui 3%. Detsembri kuus oli keskmine hind 916 €/m² (ca 14 300 kr/m²), novembris 941 €/m² (ca 14 700 kr/m²). 2010 aasta jaanuari kuu hindadega võrreldes kasvasid hinnad aasta lõpuks ca 6%.

Tartu korterite ostu-müügiturg oli see-eest passiivsem, sest tehinguid tehti esialgsetel andmetel 74. Sellest vähem oli ainult jaanuari kuu, mil notaris käidi 70 korda. Seega oli jõulukuu tartlaste jaoks märksa rahulikum aeg.

Ka Tartus keskmine hind siiski oluliselt ei muutunud, olles detsembris 772 €/m² (ca 12 100 kr/m²) ja novembris 785 €/m² (ca 12 300 kr/m²). 2010 aasta algusega võrreldes, mil jaanuari kuu keskmine hind oli 669 €/m² (ca 10 500 kr/m²), kasvasid aasta lõpuks hinnad 15%.

Pärnu jõulukuu kinnisvaraturg korterite näitel oli keskmise tulemusega, sest tehinguid tehti 44 (oktoobris 43 ja novembris 45). Nende tehingute keskmine hind tegi väikse languse, olles detsembris 598 €/m² (ca 9400 kr/m²), mis on ca 3% madalam novembri kuu keskmisest.

Pärnu linna korterite hinnad on olnud languses juba augusti kuust alates, vähenedes 5 kuu jooksul ca 20%. Selle tulemusena on detsembri kuu keskmine hind peaaegu sama mis 2010 aasta jaanuari hind.