Ostjate esindamine on kasvav trend
Juba aegadest ammustest on olnud valdava osa kinnisvaramaaklerite töö sisuks müüjate esindamine. Maaklerid võistlesid omavahel selle nimel, kes saab võimalikult paljude müüjatega esinduslepingu sõlmida, et siis müüjale kuuluv objekt edukalt realiseerida. Loogika on olnud lihtne ja toimiv, sest iga vähegi mõistliku hinnaga objekt on tähendanud maakleri jaoks tulu varem või hiljem. Tuleb möönda, et sarnane tegutsemise põhimõte pole kinnisvaraturult kuhugi kadunud, sest hulk firmasid ja maaklereid tundub võistlevat tänase päevani selle nimel, kes saab endale müüki võimalikult palju objekte. Kinnisvaraportaalide poolt koostatavate edetabelite tipus on figureerimas maaklerid, kes suudavad esindada korraga suisa 200-300 müüja huve ja „tegeleda“ nende objektide igapäevase müügitööga.
Muutunud ajad ja olud on toonud paljude kinnisvaramaaklerite tegevuste hulka uue teenuse, mis on risti vastupidine eelpool öelduga ning mille sisu moodustab ostjate esindamine. Just MASU aegne ja järgne kinnisvaraturg sattus olukorda, kus ühtäkki kuivas objektide pakkumise pool täielikult kokku, tegevust jäi maaklerite jaoks vähemaks ning mitmed neist otsisid uusi väljundeid, et kindlustada endale piisavalt tööd ja leiba. Rasketel hetkedel on inimesed teadagi uuendusmeelsed ja mõnevõrra isegi sunnitud seisus olles avastati äkki, et ostjatega tegelemine on sama loogiline ja tulus, kui müüjatega tegelemine. On ju ostja kinnisvaraturul isegi olulisem osapool kui müüja, sest lõpuks on ju ikkagi tema raha see, mis teeb üldse võimalikuks tehingu.
Ostja esindamine ehk ostuesinduse teenus kujutab endast tegevuste ahelat, mille esimeseks faasiks on ostuhuvilisega kohtumine ning tema vajaduste ja ostuvõime selgitamine. Maakler fikseerib täpselt kliendi soovid, võimalikud välistused ning olulisemad ostukriteeriumid: hinnaklass, asukoht, suurus, hoone ajastu, ehitusmaterjal (puu-, kivimaja jne.) seisukord, korruselisus, planeeringu eelistused, ilmakaared, parkimine, möbleeritus jne. Kui kõik eelpool mainitu on välja selgitatud sõlmitakse osapoolte vahel maaklerileping, kus saavad fikseeritud poolte kokkulepped, maakleritasu, tasumise tingimused, lepingu kehtivus, üle vaadatavate objektide maht lepingu kehtivuse ajal jne. Jätkuna asub maakler olemasolevaid pakkumisi kaardistama ning põhjaliku analüüsi tulemusena koostab kliendile kirjaliku ülevaate objektidest, mis vastavad kesksetele nõuetele. Olulise osa tööst moodustab hinnaanalüüs ja kokkukepitud ostukriteeriumitele vastavate pakkumiste otsimine, objekte pakkuvate maakleritega suhtlemine uurimaks objektide tausta, müügitingimusi jne. Maakleri kohustuseks on soovitada eelkõige neid objekte, mille hind ja muud tingimused on vastavad maaklerilepingus kokkulepitule ning objekti maksumus vastab reaalsetele turuhindadele. Klient teeb pakutud variantidest oma valiku, misjärel asutakse koos maakleriga sõelale jäänud objekte üle vaatama, eesmärgiga leida sobiv objekt, mille kasuks teha lõplik valik.Kui sobiv objekt on leitud, on maakleri kohustuseks ostja nimel müügihind ja muud olulised tingimused läbi rääkida, veendumaks, et kõikides sõlmitavates kokkulepetes oleksid ostja huvid täielikult kaitstud. Ostuesinduse viimaseks faasiks on osapoolte vaheliseks notariaalseks müügilepinguks vajamineva dokumentatsiooni ettevalmistamine ning selle toimetamine notaribüroosse. Protsess lõpeb üleandmise-vastuvõtmise akti allakirjutamisega, kus maakler veendub lõplikult, et müüja on kinni pidanud oma lubadustest ja ostja saab sellise kauba, nagu eelnevates kokkulepetes on fikseeritud.