Vahetustehingud on nõutud, aga harva teostuvad

Õigus on olnud nendel prohvetitel, kes on arvanud, et keeruliste aegade tõttu muutuvad populaarseks vahetustehingud. Naturaalmajanduse tingimustes, kus raha vähe, tundub ideena kaup-kauba vastu kodude vahetamine igati mõistlik. Lisaks sellele, et turu osapooltel on MASU tingimustes vähe sularaha, siis täiendava hoo vahetustehingute nõudlusele on andnud kogu kinnisvarasektori kukkumine ja totaalne nõudluse vähenemine ostude osas. Kui müüjad nägid, et müügiga on kehvad lood, siis oli neil võimalik valida kehvadest valikutest parim – kas lõpetada müük üldse, müüa üliodavalt, anda üürile või vahetada. Vahetusvõimalus, mis eriti paljudel vanemaealistel kodanikel veel hästi meeles 90-ndate aastete algusperioodist, osutus paljude jaoks esimeseks õlekõrreks, mille järgi haarata.

Maaklerid on kogenud tegelikult juba 2008. aastast, et läbi kinnisvaraportaalide ja otsepäringute tuleb palju soove vahetuse osas ja nendega tegelemine on võtnud endale kindla aja nädala tegevustest. Tunnetades suurenenud nõudlust, avas ka Domus Kinnisvara 2009.a. alguses oma vahetuspakkumiste erilehe, mis on olnud kodulehe külastatavust analüüsides üks huvipakkuvamaid lehekülgi. Huvitaval kombel on vahetuse osas olnud nõudlus ka 2010.a. sama suur, kui eelmisel aastal, vaatamata sellele, et ka ostusoovide hulk on kasvanud ja müügitehingute hulk näitab tasapisi tõusutrendi. Vahetusturul on domineerimas enamuses nö reaalsed vahetussoovid, kus üks osapool soovib oma maja vastu saada korterit või kolida väiksemast korterist suuremasse või vahetada 2 korterit maja vastu. Lisaks on turul ka teatud hulk õngitsejaid, kes püüavad vahetada näiteks oma maatulundusmaa Setumaal korteri vastu Tallinna kesklinnas. Viimastel on tõenäosus tehingu tegemiseks sama suur, kui tulla Eesti korvpallimeistriks Kuremaa koosseisus.

Nõudlus vahetuse vastu on olemas. Mida aga ütlevad numbrid? Ametlik Maa-ameti statistika näitab, et notariaalseid vahetustehinguid tehakse kuni 3 % kogu turutehingutest. Küllap see tegelik protsent on natuke kõrgem, sest kõik tehingud, mis sisuliselt on vahetustehingud, ei lähe notariaalsetes lepingutes vormistamisele vahetustehinguna ning seega ametlikus statistikas ei kajastu. Aga fakt jääb faktiks, et vahetustehingute sõlmimine on täna pigem harv õnnestumine, kui sagedane põhjus notari külastamiseks. Maakleritel on sebimist omajagu, inimesed on hakkamist täis, ent ometi tehinguteni ei jõuta. Miks siis nii? Peamine vastus on lihtne – igaühe jaoks on tema olemasolev kodu ainulaadne, kordumatu ja ideaalne kinnisvara objekt. Emotsioonid määravad kinnisvaraturul ehk rohkemgi kui mõnes teises majandusvaldkonnas, sest siin on mängus inimeste kodud. Ikka tundub, et olemasolev elamispind on kvaliteetsem kui vastusaadav, vaheraha peaks ikka maksma teine pool, oma kinnisvara väärtust ülehindab alati teine osapool jne. Lisaks on tänases turuolukorras, kus elamispindade pakkumine on pidevalt vähenemas, uue ja sobiva kodu leidmine järjest suuremaks probleemiks. Ja kui piiratud valiku hulgast on see sobiv pind leitud, siis tulevadki mängu osapoolte erinevad arusaamad kummagi vara väärtusest, mis saavad otsustavaks põhjuseks tehingu mittesõlmimiseks. Seega, üks-ühele vahetusele jõudmine on väga keeruline, harvaesinev ja õnnelik juhus.

Mida siiski soovitada inimesele, kes tahab parandada oma elamistingimusi ja kolida 1-toalisest korterist 3-toalisesse? Statistika ütleb meile ära, et vahetuse kaudu seda saavutada on kuni 5 % tõenäosust. Seega tuleb asuda korterit müüma ja saadava raha eest asuda otsima uut sobivat korterit. Kui pangast laenu ei saa ega pole võimalust ka lisaraha maksta, siis tuleb lihtsalt vaadata seda, mida antud rahasumma eest saab. Siinkohal soovitame taaskord kasutada professionaalsete maaklerite abi, kes omavad piisavalt töökogemust ja vastavat kutsetunnistust ning saavad oma kogemuste ja teadmistega suurendada oluliselt analoogiliste elamispinna vahetustehingute läbiviimise tõenäosust.

Kriisijärgne ülereguleerimine – kas meile oht või võimalus ?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 29.03.2010 10:06; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Lõppema hakkav majanduskriis võib meis tekitada tunde, et nüüd oleme ühe kogemuse võrra rikkamad ning teeme kõik edaspidi paremini ja seega uusi kriise ei tule. Sellise lootuse paikapidamatusest on juba palju kirjutatud ning poleks nagu mõtet sel teemal rohkem sõna võtta. Siiski püüan anda sellele küsimusele veidi teistsuguse vaatenurga.

Viimastel aastatel alates Lehmann Brothers`i kokkukukkumisest kuni praeguse Kreeka riigi pankrotini on iga järjekordse ämbrisseastumise peale rõhutatud vajadust üht või teist valdkonda rohkem reguleerida. Selline lühinägelik käitumine on ka igati arusaadav. Esiteks on esmase reaktsioonina alati lihtne targutada „oleks nad meil lühema keti otsas olnud, siis oleks praegu jama vähem – edaspidi enam ketti pikaks ei lase“. Teisalt on mõistetav ka avalik toetus sellele, sest keerulistel aegadel vajab rahvas karmimat kätt ja konkreetsemat juhtimist. Vaadates aga kavandatavate reformide pikemaajalist mõju, siis on ilmselge, et igasuguse täiendava reguleerimise tulemuseks on vähem tegevusvabadust, vähem lennukaid plaane ning seega ka vähem arengut.

Teadupärast võimaldas kiriku ikke lõdvenemine renessantsi ajastu tekke koos määratu kultuurilise (alates haridusest) ja tehnoloogilise (sh teaduse) hüppega samas kui pärast ca 70 aasta pikkust väga karmilt reguleeritud tingimustes kommunismiehitamist avastas eelkõige Venemaa end koos ülejäänud Ida-Euroopaga arengumaade staatuses ning ülejäänud maailma arengust paarkümmend aastat tagapool. Ka viimase 30 aasta ülikiirele arengule (internet jms) panid omamoodi aluse Reagani ja Thatcheri poolt 80-ndatel läbi viidud reformid ja privatiseerimine. Meie oma lähiajalugu, mida mõnel juhul ka „kauboikapitalismiks“ nimetatakse, suudab samuti märkimisväärse kultuurilise ja tehnoloogilise arengu ette näidata. Ja seda mitte üksnes olemasolevate tehnoloogiate importimise tulemusena vaid ikkagi ka täiesti uute asjade väljamõtlemise tulemusena (sidetehnoloogia, geenitehnoloogia jms).

Dereguleerimine (sh väiksem maksukoormus, tööjõu ja kapitali vaba liikumine jms) võimaldab ettevõtlikkuse ja uudsete ideede kasvu, mis on igasuguse arengu eelduseks. Seekordse maailmamajanduse kriisi tulemuseks on suure tõenäosusega finantsregulatsioonide karmistamine. Kui raha kasutamine, mis on üldjuhul nii ettevõtlikkuse kui uudsete ideede realiseerimise vahendajaks, muutub piiratumaks, siis jääb loomulikult terve hulk talendikaid ettevõtjaid endiselt palgatööliseks ning hulk väärt ideid lauasahtlisse. Ehk siis lühiajaliselt suudavad maailma vägevad küll uute regulatsioonidega endale sisendada, et nüüd oleme teinud kõik endast sõltuva uute kriiside vältimiseks, kuid samas lõigatakse sellega omal edasise arengu võimalusi vähemaks. Ilmselt ei pea pikalt selgitama, et uued kriisid tulevad niikuinii, kuigi teistsugused.

Eesti on ju väike ja avatud majandus ehk teisisõnu ei sõltu meist mitte midagi? Päris nii see siiski ei ole. Kui meist mitte midagi ei sõltuks, siis ei oleks meie möödunud 10 aasta keskmine majanduskasv olnud üle kahe korra kõrgem, kui Soomel ning üle kolme korra kõrgem, kui Euro-alal tervikuna. Loomulikult on mõnes mõttes halb, et meie tõusud on olnud kiired ning seetõttu ka langused, kuid üldsummas oleme siiski teinud oluliselt paremat tempot, kui meie naabrid (v.a. Venemaa). Üheksast Läänemere äärsest riigist on kaheksa EL-i liikmed. Tegemist on ainulaadse kohaga, kus on kõrvuti suhteliselt rikkad riigi (Skandinaavia maad) ning suhteliselt vaesed riigid (Baltimaad). Kohandusmisprotsess tingib Baltikumi oluliselt kiirema arengu võrreldes Skandinaaviamaade või Lääne-Euroopaga – seega on meile trumbid justkui kätte mängitud. Arvestades seda, et Baltimaade konkurentsis oleme suutnud samuti teistest sammu võrra ette rebida Euro kasutuselevõtu plaanidega, siis võiks ju päris rahul olla.

Siiski ei ole rahuloluks põhjust, sest meil on veel piisavalt realiseerimata võimalusi. Kui ülejäänud läänemaailm asub nüüd poliitilistel kaalutlustel usinasti täiendavaid regulatsioone kehtestama ning sellega oma arengupotentsiaali kärpima (tõenäoliselt hiinlaste suureks rõõmuks), siis tasuks Eestil olla eriti valvas ning jätkata senise liberaalse majanduskeskkonna suunda. Nii on lootust, et siit maanurgast kasvab välja rohkem Skype ning lõpuks leitakse ka kauaotsitud Eesti NOKIA (miks mitte ka mitu). Euroopas on terve hulk väikeriike, kes on suutnud arendada oma majanduse suuruseni, mis jätab varju palju suuremad (nt Sveits jt). Seda ei ole saavutatud oma ettevõtjatele täiendavate piirangute kehtestamisega vaid just soodsa arengukeskkonna loomisega.

Kindlasti suudavad mitmed majandusmehed ära tõestada, et Eesti ei saagi olla kunagi nii edukas kui Sveits. Selle peale aga pole mõtet aega raisata. Mõtelgem (ja tegutsegem) ikka selles suunas, kuidas jõuaksime Sveitsiga samale tasemele ning ärgem piirakem oma arenguvõimalusi. Ärme unustame, et taevas on piiriks.

Toimus Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu üldkoosolek

Postitaja: Kristjan Gross @ 26.03.2010 04:04; kategooriad: Hindamine, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, kuhu kuuluvad ka Domus Kinnisvara hindajad, viis läbi 24.märtsil üldkoosoleku. Üldkoosoleku põhiteemadeks oli juhatuse 2009. aasta tegevuse aruanne, majandustegevuse aastaaruande kinnitamine ja 2010.a eelarve kinnitamine. Samuti valiti kaks uut Kutsekomisjoni liiget, kelledeks said Mirje Kallaste ja Raili Kangur.

Päeva teisel poolel toimus kaks seminari. Esimene ettekanne oli seotud 01.01.2010 kehtima hakanud Riigivaraseadusega. Rahandusministeeriumi riigivara osakonna nõunik Veronika Ilsjan tutvustas juhendi projekti, millega täpsustakse Rahandusministeeriumi seisukohti Riigivaraseadusest tulenevatele nõuetele kinnisvara hindamisel, et ühtlustada seisukohti ja hõlbustada suhtlemist Rahandusministeeriumi, riigivaravalitsejate ja kinnisvara hindajate vahel.

Teine seminari teema andis ülevaate Eesti Maaülikooli üliõpilase Maile Kajak´i koostatud magistritööst, mille pealkiri oli Kinnisvara hindamise kutsetegevuse kvaliteet ja probleemid Eestis. Tegemist oli väga huvitava ja hariva ettekandega, sest uurimistöö aluseks oli ühingusse jõudnud kaasused ja auditeerimise aktid, millede analüüsimisel selgus hindamistöös enim levinud vead ja puudused. See teadmine aitab hindajatel vigasid vältida ja oma tööd paremini teha.

Kulud ja riskid sunnivad eelistama üürimist

Postitaja: Raul Reino @ 22.03.2010 03:49; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Üüriturul jätkub 2010. aastal sama tendents, mis sai alguse juba 2009 ehk siis üüriturg on aktiviseerumas, kuna omandamisega kaasnevad kulud ja riskid paneb paljusid üürimist eelistama.

Loe edasi www.city24.ee

Mis on hind, väärtus ja maksumus?

Postitaja: Kristjan Gross @ 21.03.2010 01:55; kategooriad: Hindamine, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvara hindamise pika staaži juures on mul tulnud paljudel kordadel kliendile selgitada hindamisel kasutatavate mõistete tähendusi. Tihtipeale peetakse kõnekeeles samatähenduslikeks mõisteid hind, väärtus ja maksumus. Kuigi erialainimesed teavad nende erinevusi, võivad paraku keelelised ebatäpsused tekitada arusaamatusi.

Mõistete selgitamisel on aluseks Eesti Standard EVS 875-1:2005.

Väärtus on majandusteaduslik mõiste, mis viitab suhtele, mis eksisteerib ostmiseks saadaolevate vara ning selle ostjate ja müüjate vahel. Väärtus ei ole fakt, vaid vara kasulikkusele mingil konkreetsel ajal kooskõlas konkreetse väärtuse definitsiooniga antav hinnang.

Nii nagu ilu on vaataja silmades, on väärtus ostja ja müüja silmades. Näiteks endine lapsepõlvekodu on müüja jaoks suure emotsionaalse väärtusega, mida paraku ostja ei näe. Seega nende hinnang on erinev, mistõttu ostja ei ole nõus tasuma hinda, mis vastab müüja hinnangule vara kohta. See-eest hindaja ülesanne on leida väärtus, mis vastab kinnisvaraturu hinnangule vara kohta.

Hind on termin, mida kasutatakse vara eest küsitud, pakutud või tasutud summa väljendamiseks. See on fakt, vaatamata sellele, kas see tehakse avalikuks või hoitakse salajas. Konkreetse ostja ja müüja rahaliste võimaluste, motiivide ning erihuvide tõttu võib vara eest tasutav hind olla või ka mitte olla seotud väärtusega, mida teised sellele varale omistavad.

Maksumus on vara eest tasutav hind või rahasumma, mis on vajalik vara tootmiseks või teenuse osutamiseks. Vara eest tasutud hind muutub ostja jaoks selle maksumuseks.

Pärnus toimus majandusseminar

Postitaja: Raul Reino @ 19.03.2010 03:56; kategooriad: Domus, Majandus, Pangandus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

SEB ja Domus Kinnisvara korraldasid sellel teisipäeval Pärnus Bravo Lounge’is ühise hommikuseminari, kus arutleti arengute üle majanduses ja kinnisvaraturul. SEB makroanalüütik Hardo Pajula analüüsis nii maailma majandust kui ka Eesti tänast olukorda ja võimalusi. Domus Kinnisvara arendusjuht Ingvar Allekand andis ülevaate Eesti ja Pärnu kinnisvaraturust ning tegi prognoose selle kohta, mis meid lähiaastal ees ootab.

Pikemalt loe Hardo Pajula mõtete kohta Pärnu Postimehest.

Picture 013

Huvitav pakkumine Viimsis

Postitaja: Raul Reino @ 19.03.2010 11:17; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Koostöös Soov.ee portaaliga tegime ühele meie poolt müüdavale majale Viimsi vallas, Kelvingi külas informatiivse ja lõbusa reklaamvideo, millega saab tutvuda SIIN.

Kes tunneb objekti suhtes suuremat huvi, siis Soov.ee portaalis on see leitav ID nr 0911070358 abil.

Kelvingi

Ajalehes Vooremaa ilmus artikkel Jõgevamaa kinnisvaraturust

Postitaja: Sirle Koorts @ 17.03.2010 04:52; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

9. märtsil ilmus ajalehes Vooremaa artikkel “Korteri ruutmeetri hind on Jõgeval pea poole võrra langenud”, mille autoriks oli Helve Laasik. Ajakirjaniku nõusolekul avaldame loo ka meie blogis.

Korteri ruutmeetri hind on Jõgeval pea poole võrra langenud

Kui mullu esimeses kvartalis maksti Jõgeval korteriostul ruutmeetri eest veel keskmiselt 3500 krooni, siis neljandas kvartalis vaid 1500 krooni ehk langus on olnud 42,86 protsenti, selgus Domus Kinnisvara uuringust.

HELVE LAASIK

Domus Kinnisvara hindamisteenuste juhi Kristjan Grossi sõnul iseloomustab tekkinud olukorda kõige paremini näide, kus mullu neljandas kvartalis ulatus korterite puhul Jõgeval müügipakkumise ruutmeetri hind kuni 3500 kroonini. “See tähendab, et tehinguteni jõuti just madalama hinnaklassi objektide puhul,” märkis ta. Keskmine pakkumise hind väljendab omanike soovi. Paraku on keskmine pakkumise hind Jõgeva linnas pidevalt langenud, kuid see ei ole nii tugevaks osutunud, et rohkete tehinguteni jõuda.

Võib tõdeda, et korteriturg terves maakonnas oli passiivne. Mullu neljandas kvartalis tehti Jõgeva linnas Maa- ameti statistika andmetel 12 korterimüügi tehingut. Võrdluseks: Võrus tehti Maa- ameti statistika andmetel mullu neljandas kvartalis 27 tehingut, Valgas 20.

Kristjan Grossi sõnul on tehingute arv väga väike ja seetõttu mõjutavad ka need vähesed  keskmist ruutmeetri hinda väga tugevalt. Müüjad on tema sõnul need, kes on hädas ja on sunnitud oma kinnisvara müüma. Osta saavad aga inimesed, kel on raha endal olemas või annab neile selle pank. “Pangad testivad laenukliente praegu väga hoolega, sest buumi ajal inimese maksevõimet ja töökoha säilimise kindlust kuigi põhjalikult ei analüüsitud. Praegu hinnatakse kliendi maksevõimet igakülgselt.”

Grossi hinnangul näitas nende büroo tehtud uuring, et Jõgevamaa kinnisvaraturg oli mullu küllalt passiivne ja väike. Tema kinnitusel on praegune ostja väga teadlik ning valib põhjalikult. “Oluline on kinnisvara puhul asukoht ehk siis töökoha, aga ka kooli ja lasteaia ning kaupluse lähedus, majas kasutatav kütteliik. Varem levinud suhtumist, et töökoht on Tartus, aga ostan korteri kuhugi väikesesse asulasse lähiümbruses, enam ei eksisteeri. Küsimus on eelkõige transpordikulus, mis kipub aina kerkima,” rääkis Gross. Kui vahetatakse üürikortereid, et olla töökohale lähemal ja maksta sõidu eest vähem, siis on tegemist uue tendentsiga, mida maaklerid varem polnud täheldanud.

Majad lähevad kaubaks

Meeldiv on tõdeda, et individuaalelamuid müüakse Jõgevamaal teiste Lõuna-Eesti maakondadega võrreldes rohkem, sest tegemist on Tartule küllalt lähedal asuva looduskauni paigaga, kuhu  meelsasti elama kolitakse. Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo juhataja Marge Tõnnise sõnul tekitavad Vooremaa kaunid maastikud ning järvesilmad ostuhuvi ka puhkekinnisvara soetamisel.

Nagu igal pool mujal, on ka Jõgevamaa kinnisvaraturg mõjutatud majandusoludest ja töötute hulgast. Kuigi statistiline töötute hulk tööjõulise elanikkonna hulgast pole Jõgevamaal kõige hullem, jäädes isegi väiksemaks kui Tartumaal, mõjutab kinnisvaraturgu üldine majanduslik olukord ning ostuvõime, mis on jätkuvalt veel tuntavalt madal.

Hea põllumaa leiab ostja

Kristjan Grossi sõnul suureneb kevadeti huvi maakodude ja talude vastu oluliselt, ka tänavu võib sama täheldada.

Jõgevamaal lähevad hästi kaubaks ka maad – huvi hoonestamata kinnistute vastu on majandussurutisest hoolimata täiesti olemas. “Enamus sellest huvist on kindlasti seotud põllumajandusmaadega, osasid huvitab mets,“ lisas Tõnnis.

Kristjan Grossi sõnul müüdi mullu Jõgevamaal põllu- ja metsamaid sama palju kui aastal 2008. Suur osa neist müüdi just Maa-ameti oksjonitel, eelkõige läks kaubaks hea põllumaa. Riik plaanib tänavu veel põllumaid müüa. Jõgevamaal on tugevaid põllumajandustootjaid, kes suudavad neid maid ka osta. “Praegu on selleks ka õige aeg, sest hinnad on soodsad,” lisas Gross.

Põltsamaal pole üürikorterite turgu

Domus Kinnisvara maakleri assistent Sirle Koorts tõdes, et Põltsamaal on ostuhuvi korteritele ja majadele olemas. Kõige huvitavam on tema kinnitusel tõsiasi, et Põltsamaal üürikorterite turg sisuliselt puudub. “Üürimise järele on vajadus aasta aastalt suurenenud ja ilmselt kasvab veelgi, arvestades praegust tööhõive temaatikat,” märkis Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti büroo juhataja Marge Tõnnis. Kahju on Koortsi sõnul sellest, et Põltsamaal lastakse objekt pigem tühjana seista ja kantakse kulusid, kui et võõras inimene sisse võetakse. Tühjana seismine aga vähendab vara väärtust, “See tundub olevat  piirkonnale iseloomulik,” märkis ta.

Peipsi ääres müüjate ootused kõrged

Peipsi ääres pole Domus Kinnisvara uuringule toetudes täheldanud kinnisvaratehingute ega ka maa ostu ja müügitehingute olulist kasvu. Nõudlus soodsa hinnaga maa järele selles piirkonnas oli üleval veel aastal 2008, kuid majandusraskused on oma töö teinud ja ettevõtjad puhkepiirkondade rajamise ning arendamisega praegu ei kiirusta. Piirkonda on kinnistuid ostetud ja küllap ootavad puhkemajandust edendada soovivad ettevõtjad paremaid aegu.

Marge Tõnnis tõdes, et selles piirkonnas on mitmesuguse vara müüjate ootused veel väga kõrged, kuid ostjad pole enam kindlasti valmis küsitud hinda maksma.

Sirle Koorts märkis, et esimesed päikeselised päevad on hüppeliselt kasvatanud võimalikku ostuhuvi mitmesuguse kinnisvara kohta Jõgeva maakonnas. Inimesed helistavad või saadavad e-maile väga erinevate küsimustega. „Loodame, et kevade edenedes paraneb meie klientide kindlustunne Eesti olude suhtes ning me sõlmime enam tehinguid kui möödunud mõõna-aastail.“

Kui keerulised on kinnisvaratehingud ?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 15.03.2010 01:03; kategooriad: Varia
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

Imelihtsad. Seda teab ju iga pädev maakler. Ja mittepädevate maaklerite arvates ilmselt veelgi lihtsamad. Aga teadupärast on maaklerite osakaal meie rahvastikust siiski kaduvväike ning seega ei määra keerukusastet mitte maaklerite arvamus vaid nn lihtsate linnakodanike seisukoht.

Kuna ma ise pole kinnisvaraküsimustes juba viimased 13 aastat lihtsate linnakodanike kilda kuulunud, siis juhiksin jutu veidi kõrvale ja tõmbaksin paralleeli auto ostmisega. Ja kuna kinnisvara soetamine hõlmab üldjuhul ka suhtlemist pankadega, siis pigem auto liisimisega.

Meie möödunud aasta parim maakler Martti Juse ületas end sedavõrd, et teenis välja firma auto, siis olen püüdnud seda talle ka korraldada. Olles autode valdkonnas loomulikult täielik võhik võtaksin selle kogemuse kokku alljärgnevaga:
1) Pakkumine on liiga suur selleks, et puhtalt meeldivuse järgi otsustada. Piiravate kriteeriumite seadmisel aga võib tulemuseks olla see, et pakkumine muutub liiga väikeseks ning ükski kriteeriumitele vastav masin tegelikult ei meeldigi. Oleksin olnud tänulik, kui mõni automüüja, kellele kirjutasin, oleks mind veidikenegi nõustanud. Maakler – kas ja kuidas aitad Sina oma kliendi sellest murest üle? Tee seda (kõige elementaarsemat) ja klient on sulle tänulik!
2) Automüüjatele hinnapäringute tegemisel ei ole MASUst hoolimata võimalik saada 100%-list tagasisidet. Praegu hindaks, et max 50%. Päris masendav müügitöö, kas pole ? Maakler – mitmele kirjale jätsid sina möödunud nädalal reageerimta?
3) Liisingpakkumine on nagu mingi saladus, mille jälile saamiseks tuleb ikka kõvasti pingutada. Keegi ei kipu ütlema, et “Sinu liisingmakse koos kindlustustega saab olema tõenäolislet …… suur”, mis võimaldaks hinnata, kas valitud masin on üldse eelarveliselt võimalik. Kohe on vaja alustada ametlikku taotlusvooru ilma hindamata, kas tõenäoline lõpptulemus on üldse vastuvõetav. Maakler – kas ja kuidas aitad sina oma kliendil saada üle eelarvestamise muredest (kommunaalkulud+laenumakse+kinstu+tehingkulud+ …)?

Tagasi kinnisvara juurde. Elukutseliste kinnisvaraspetsialistidena võib meile tunduda, et töö, mida teeme, on lihtne. Kõik on selge ning ettetulevad probleemid senise kogemuse ja teadmiste pealt kiiresti lahendatavad. Klientide jaoks, kellel aga ei pruugi olla kinnisvaratehingutega mingit varasemat kogemust, võib kõik olla täpselt vastupidine – hullumiseni ajavalt või mõttetuna tunduvalt keeruline. Oluline otsus, varasema kogemuse ja erialaste teadmiste puudumine, arusaamatu bürokraatia jne võib muuta kliendile otsustamise küllaltki piinarikkaks. Hea maakler muudab kinnisvaratehingu kogemuse meeldivaks kui peab silmas väga lihtsaid ja elementaarseid asju ning proovib muuta kogu protsessi kliendile võimalikult lihtsaks.

Veebruaris müüdi Tallinnas 80 uut korterit

Postitaja: Kristjan Gross @ 15.03.2010 12:42; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tallinna korteriomandite ostu-müügi tehinguid oli aasta esimestel kuudel vähem kui eelmise aasta viimastel kuudel. Talvised kuud on alati olnud väiksema aktiivsusega. Hea meel on siiski tõdeda, et tehinguid oli sel aastal rohkem kui 2009. aasta samal ajal.

Kui aasta tagasi olid korterite keskmised hinnad languses, siis nüüdseks on 1 m² keskmine hind juba viiendat kuud järjest kasvanud. Maa-ameti statistika järgi oli veebruaris keskmine hind 13 900 kr/m² (ca 5% kõrgem kui detsembris). Seega on turu üks indikaator, hind, näitamas positiivset trendi.

Kinnisvara hinna määrab turul nõudlus ja pakkumine. Pakkumine on paraku pidevalt vähenenud. Sellele on reageerinud mitmed arendajad, kes on teatanud uute projektide alustamisest. Tallinna korteritehinguid vaadates on selleks ka õige aeg, sest keskmiselt 20-25% tehingutest on uute korteritega ning jääk järjest väheneb. Näiteks veebruaris müüdi Tallinnas kokku 410 korteriomandit, millest 80 oli uutes majades (nö esmamüügid).

Hindade illustreerimiseks toome järelturu ja uute korterite veebruari tehingute keskmised hinnad Tallinna linnaosades.

Järelturg, kr/m2 Uued korterid, kr/m2
Mustamäe 11 635 15 838
Haabersti 11 456 15 750
Kesklinn 18 489 24 200
Kristiine 11 707 15 166
Lasnamäe 10 831 18 200
Nõmme 12 800 17 000
Pirita 15 930 16 300
Põhja-Tallinn 10 800 19 700

Tartu ja Pärnu korteriturul sarnast tehingute mahtu ja hindade trendi ette näidata ei ole. Kuigi Tartu linna korteritehingute arv on üsna stabiilne, jaanuaris oli 70 ja veebruaris 87 tehingut, siis uute korterite tehinguid oli veebruaris ainult 6.

Stabiilse tehingute arvu juures on keskmine hind kõikunud üsna palju. Maa-ameti statistika järgi oli jaanuari keskmine hind 10 500 kr/m² ning veebruaris 11 300 kr/m². Seega oli hindade kasv 7,5%. Hindade kasvu ei tohiks veel väga tõsiselt võtta, sest viimase 4 kuu jooksul on hinnad kõikunud üles-alla ca 10%.

Pärnu linna korteriturg oli veebruaris oluliselt tehinguterohkem kui jaanuar. Veebruaris tehti 43 korteriomandi tehingut, samas kui jaanuari maht oli 18 tehingut. Enamus veebruari kuu korteritehingutest tehti Mai ja Kesklinna piirkonnas, kuna nõudlus nendesse piirkondadesse on ka jätkuvalt suurem. Kesklinna piirkonnas müüdi ka 4 arendusprojekti korterit kogu Pärnu kohta.

Keskmine hind on Pärnus üsna kõikuv. Jaanuari kuu väheste tehingute keskmine hind oli 9300 kr/m², mis on uus rekordmadal hind 2009-2010. Veebruari keskmine hind oli ca 10 100 kr/m².