Paide ja Järvamaa korteriturg

Postitaja: Kristjan Gross @ 27.01.2010 10:53; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kuna Domus Kinnisvara on laienenud ka Kesk-Eestisse, siis tegime lühikese ülevaate Paide ja Järvamaa korteriturust.

2009. aastal tehti Järvamaal 138 korteriomandi tehingut, neist Paides 28 ja Türil 18. 2008. aastal oli tehingute maht neis linnades 99 ja 69. Järvamaal kokku tehti 2008. aastal 269 korteriomandi tehingut.

Nõudlus Paide linna ja Järvamaa korterite järele on väga väike, millele viitab väike tehingute arv ning elanikkonna ootus madalamate hindade suhtes. Kuigi üldine huvi korterite vastu on väike, saab välja tuua hinnaklaasi, milles teatud huvi on siiski olemas. Selleks on ca 5000 kr/m². Eelistatakse keskküttega korterid, teisele või kolmandale korrusele (viiekorruselise korterelamu puhul), samuti peaks olema tehtud san. remont. See viitab elanike eelistele mugavustega elamispindade vastu, sest tunduvalt vähem soovitakse vanade korrastamata puumajade ja halvas seisukorras korterite vastu.

Keskmised hinnad Paide ja Türi linna korteritel:

Linn

1-toalised

2-toalised

3- ja 4-toalised

Paide

160 000

210 000

370 000

Türi

170 000

200 000

340 000

Allikas: Domus Kinnisvara

Maa-ameti ametliku tehingustatistika järgi oli 2009. aastal suure tehingute hulgaga Ambla vald ja Roosna-Allika vald. Tehinguid täpsemalt vaadates, siis Ambla vallas Aravetel oli tehinguobjektideks samas majas asuvad korteriomandid. Seejuures oli tehingu hinnad vahemikus 2600 – 10 000 krooni. Tõenäoliselt oli tegemist mitteturutehingutega.

Samuti müüdi aasta alguses Koigi vallas Päinurme külas korraga 11 korteriomandit sümboolse hinnaga 400 krooni ühe korteriomandi eest. Samad korterid olid veel hiljem tehingute objektiks hindadega 400 – 6250 krooni. Ka siinjuures oleme arvamusel, et tegemist ei ole turutehingutega.

Roosna-Alliku vallas Roosna-Alliku alevikus toimus sarnaseid odava hinnaga tehinguid kolmes majas kokku 9 tükki.

Piirkondadest on eelistatud Paide ja Türi, teiste maakonna asumite korterite vastu nõudlus puudub. Vähene ostuhuvi Paide ja Türi korterite vastu on elanike poolt, kes ei ole kohalikud. On juhtumeid, kus Tallinnas on elamispind müüdud ning kolitud Järvamaale.

Elamispindade hinnad on Järvamaal veel üsna kõrged ja hinnas alla ei taha müüjad eriti tulla. Üks põhjus võib olla elanikkonna teadmatuses korterite tegelikest hindadest. Sellele viitab keskmiste tehinguhindade ja pakkumishindade väga suur erinevus, mis näiteks III kvartalis oli lausa 57%.

City24 Spot andmetel on pakkumises olevate korterite arv ja keskmine hind pidevalt langenud. Kui 2009 aasta alguses küsiti Paide korteri 1 m² eest keskmiselt 9852 krooni, siis detsembris 26% vähem. Türi linnas on see näitaja 13%.

Pakkumises on ca 70 (City24 Spot andmetel detsembris 74 pakkumist keskmise hinnaga 7238 kr/m²) korterit, keskmise ruutmeetrihinnaga 7300 krooni. Müüdavate objektide arv on pidevalt vähenenud ning uusi pakkumisi peale ei tule.

2010.aastaks me nõudluse muutust Järvamaa korterite vastu ei prognoosi, sest töötuse osakaal on suur ning  surve sissetulekute vähenemisel samuti.

Korterituru tippmark kesklinnas

Postitaja: Raul Reino @ 26.01.2010 01:52; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

See, et korteriomandite tehinguarv on tõusuteel, pole enam üllatuseks. Järjest enam toimub ka tehinguid korteritega, mille väärtus on tähelepanuväärne. Olgu siinkohal näitena toodud tehing detsembrist, mille maksumus oli 5 958 640! Tegemist on Tatari 28 asuva historistlike ja juugendlike joontega renoveeritud kivimajaga, kus asub 8 eksklusiivset korterit. Müüdud korteri suuruseks on 124 m2, mis teeb 1 ruutmeetri hinnaks muljetavaldava 48 054 kr/m2. Korteri ostjaks ei olnud Eesti kodanik, mis kinnitab veelkord, et välismaalased hakkavad meie kinnisvaraturule tagasi tulema. Täpsemalt on Tatari 28 asuvate korteritega võimalik tutvuda SIIN.

Küttearved püstitavad rekordeid

Ei pea töötama Konjunktuuriinstituudis, et julgeks teha prognoose veebruari majandusuudiste kohta. Kuu esimeses pooles teatavad Eesti Energia, Eesti Gaas, Fortum jms ettevõtted, et nende müüginumbrid näitasid jaanuaris korralikku kasvu ja ületasid eelarvet. Jaanuar on olnud energiaettevõtete kuldaeg ja krõbeda külma jätkumine ainult pikendab seda ilusat aega. Kui nimetatud energiaettevõtted võivad rõõmustada, siis tavatarbijate jaoks on asi naljast kaugel. Perede toimetulek tänu suurele töötusele ja üleüldisele majanduse olukorrale on niigi keeruline ja ootamatu külmaperiood ei muuda midagi paremaks. „Oli seda pakast nüüd ka veel vaja“ ohatakse ilmselt väga paljudes peredes, kui mõne nädala pärast hoitakse käes jaanuari kommunaalteenuste arveid. On tõenäoline, et küttearved püstitavad sel talvel läbi aegade rekordid. Juba eelmisel aastal oli nii mõneski piirkonnas 3-toalise korteri kommunaalteenuste kulu 4000 kr suurusjärgus ja nende korterite kulude vähenemist ette näha ei ole. Nüüd selgub ka, millise soojapidavusega on viimastel aastatel uuselamurajoonidesse püstitatud tuhanded ühepereelamud. Karta on, et ka elektriradiaatorite läbimüük sellel talvel on rekordiline.

Kuid pole halba ilma heata, sel talvel on suurepärane võimalus tegeleda oma maja soojapidavuse küsimustega ja tellida energiaaudit või termoülevaatus. Termopildi tegemise kaudu saab majaomanik tuvastada soojalekkeid ja kontrollida hoonete seinte, akende ning kõikvõimalike liitekohtade soojapidavust. Kuna termoülevaatuse tegemiseks on vajalik 15 C sise- ja välistemperatuuri vahe, siis on praegune aeg igati sobilik selleks, et saada põhjalik ülevaade oma elamu ehituskvaliteedist. Kui soojalekke kohad ja külmasillad tuvastatud, siis saab hakata lahendusi välja mõtlema, et vähemalt järgmiseks talveks valmis olla. Ka korteriühistutel tasub tõsiselt tutvuda energiasäästu teemaga ja viia ennast kurssi sellega, milliseid võimalusi pakub energia säästmiseks KredEx.

Mida toob kaasa euro tulek kinnisvaraturule ?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 20.01.2010 01:45; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Euro tulekul on Eesti kinnisvaraturule nii otsesed kui kaudsed mõjud. Ise pean olulisemaks kaudseid mõjusid, kuna need kestavad kauem ja on tugevamad. Loomulikult ei saa euro kasutuselevõtuga kaasnevad mõjud olema väga selged ja ühesed – pigem on kõik protsessid omavahel seotud üksteist nii võimendades kui ka takistades.

Rohkem usaldust Eesti majanduse vastu

Rohkem usaldust Eesti majanduse vastu tähendab rohkem investeeringuid ja odavamat laenukapitali. Seejuures ei ole olulised mitte ainult välismaised investeeringud Eestisse vaid ka Eesti ettevõtjate otsused mitte paigutada oma raha „igaks juhuks“ kuhugi mujale riiki, sest Eestis luuakse taas turvaline investeerimiskeskkond ning tõuseb taas vahepeal kaduma kippunud arengupotentsiaal. Ühest küljest on oluline euro ise kui teatav kvaliteedimärk, kuid ehk on olulisemgi sellega kaasnev konkurentsivõime kasv siinses regioonis, mis tõstab meid esile Läti ja Leeduga võrreldes nii lääne- kui idapoolsetele investorite jaoks. Ühel hiljutisel kohtumisel Läti kolleegiga oli ta väga murelik selle pärast, et Eesti läheb eurole üle enne teisi Balti riike ja jätab sellega Läti veel sügavamasse auku. Kuidas see aga puudutab kinnisvaraturgu ? Igasugune majanduslik areng eeldab ka infrastruktuuri arendamist – teed, kommunaalvõrgud, tootmispargid, bürookompleksid jne. Osa sellest on juba mõni aeg tagasi valmis tehtud ja ootab lihtsalt, et üldise majandusliku arenguga tekiks juurde infrastruktuuri tarbijaid (näiteks teatud liiki tehnoparke on veel piisavalt kasutuseta). Euro kasutuselevõtuga kaasnev positiivne mõju Eesti majandusele leevandab kindlasti kinnisvaravaldkonna tegijate tänaseid muresid. On ka neid valdkondi, kus seni tehtu on juba välja müüdud ning tuleb hakata uute arenduste peale mõtlema. Näiteks Tallinnas on uute kortermajade pakkumine juba suhteliselt nigelaks jäänud. Lisaks omaenda kõhnale rahakotile saame euro kasutuselevõtmise korral infrastruktuuri arendamiseks kasutada ka välisinvestorite poolt pakutavaid võimalusi.

Sisemine paranemine ja efektiivsuse kasv

Maastrichti kriteeriumite täitmine ei ole tegelikult ainult valitsuse asi vaid sunnib kaudselt meid kõiki rohkem pingutama. Selle protsessi tumedam pool on praegu kasvav tööpuudus ja palkade vähenemine, kuid pikaajaliselt parandab see nii erafirmade kui riigiasutuste efektiivsust. Ühest küljest on need kriteeriumid küll pelgalt viis sõnalist ja numbrilist eesmärki. Teisalt aga tähendab nende saavutamine Eestis ikkagi seda, et me oleme suutnud ennast muuta sama hästi toimivaks, kui ülejäänud eurotsooni liikmed. Ja loomulikult tähendab see ka muutuseid kinnisvaraturu jaoks – buumiaegne mõtlematu tormamine asendub korraliku (sh avaliku ruumi) planeerimisega ja efektiivse tegevusega. Kindlasti tõuseb kuluefektiivsus ning kinnisvara arendustegevuse taastumisel hakatakse rohkem pöörama tähelepanu kinnisvara elutsükli küsimustele. See aga tähendab kvaliteetsemaid materjale ning ehitustööd ja lõpuks ka hubasemat kodu. Kinnisvarateenuste puhul paraneb kindlasti klienditeeninduse kvaliteet, sest valdkonda jäävad tegutsema vaid head spetsialistid.

Hinnatõus ja spekulatsiivsed tehingud

Seni on euro kasutuselevõtt mujal riikides toonud kaasa hinnatõusu nii tarbekaupade kui kinnisvara valdkonnas. Loomulikult tuleb arvestada, et viimastel euro kasutuselevõtmise juhtudel oli maailma majandus (sh ka eurot kasutusele võtnud riigi majandus) kasvufaasis ning hinnatõus kergem tekkima. Põhimõtteliselt on ka tänane Eesti kinnisvaraturg samas seisus, kuna nö kinnisvarakriisi selgroog on tegelikult juba murtud. Loomulikult ei tähenda see, et edaspidi on ainult liugulaskmine ülesmäge. Praegusel vähese tehinguaktiivsusega turul on mõningane üles-alla hüplemine loomulik, kuid mida lähemale tuleb suvi, seda rohkem tuleb jõnkse ülespoole. Seega ei maksa segi ajada hinnatõusu, mille toob kaasa euro tulek (nt ümardamisest tulenevad probleemid) ja hinnatõusu, mille toob kaasa majanduskriisist väljumine. Kindlasti on siin aga positiivne vastastikune mõju ja ka koosmõju. Seetõttu on oodata järjest kasvavat spekulatiivsete tehingute hulka. Domus Kinnisvaral on nö portfellis suhteliselt suur hulk kliente, kes on oodanud eelkõige elukondliku kinnisvara hinnalanguse pidurdumist. Täna on see grupp muutunud veelgi aktiivsemaks ning positiivsed euro-uudised ainult toetavad nende strateegiat. Lisaks sellele on viimase poolaasta jooksul üha aktiivsemalt tegutsemas ettevõtted, kes otsivad võimalusi ärikinnisvarasse investeerimiseks.

Tehnilised nüansid toovad kaasa kulusid

Mitte just kõigis endise idabloki riikides ei käibi kinnisvaratehingute puhul rahvusvaluuta nii nagu Eestis. Paljudel juhtudel arvestatakse hindu siiski kas USA dollarites (nt Venemaal) või eurodes (nt Lätis). Seega toob euro kasutuselevõtt Eestis kaasa muutused arvestuse korraldamisel, millega on vaja harjuda nii eraisikutel kui ettevõtetel. Eraisikut puudutab see eelkõige seeläbi, et suure tõenäosusega toob näiteks ümardamine kaasa lihtsalt väikese hinnatõusu. Hinnad muutuvad vahepeal üsna harjumatuteks, mis toob kindlasti kaasa teatavat segadust pakkumiste võrdlemisel ja hindamisel. Kinnisvara valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks (nt pangad, kinnisvaraportaalid jms) tähendab euro kasutuselevõtt aga olulisi muudatusi info- jms süsteemides, mis aga maksab päris palju raha. Loomulikult tuleb see lõpuks lõpptarbijal kinni maksta.

Sündivuse mõjust kinnisvaraturule

Postitaja: Raul Reino @ 17.01.2010 10:10; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Majanduspoliitika
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvaraturu analüüsides tuuakse sageli esile majandusnäitajaid, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral kinnisvaraturgu. Ajale kohaselt viidatakse palju näiteks töötute arvule, mis kindlasti on õige tähelepanek. Samas on mõned näitajad saanud vähem tähelepanu ja üheks selliseks on sündivus Eestis.

Sündide arv Eestis on näidanud sellel sajandil järjest kasvavaid numbreid. Kui veel 2000.a. sündis Eestis 13 067 last, siis 2008.a. juba 16 028. Stabiilne tõus on olnud ka aastatel 2007-2008, kui Eesti majandus juba tugevalt kreenis oli. Pole mingi saladus, et majanduslik kitsikus ja töötus sunnib inimesi rohkem kodus olema ja kus seda sooja ikka saab, kui mitte teki all. Lisaks on kasvanud nende perekondade hulk, kes ühelt poolt koondamishirmus ja teiselt poolt emapalga hüvesid ära kasutada tahtes on teinud pragmaatilise otsuse ja leidnud, et parim valik raskete aegade üleelamiseks on lapsega kodus olla.

Milline on siis sündivuse seos kinnisvaraturuga? Otseselt jääb tema mõju küll kaugemale pankade laenuandmise aktiivsusest või intresside suurusest, aga oma tähtsus on sellel olemas. Just nimelt need, kriisiaastatel sündinud, lapsed saavad suuremaks ja hakkavad lähiaastatel tasakesi kinnisvaraturule hoogu juurde andma. Paljud perekonnad, kes elavad 2-toalises korteris, vajavad 3-toalist korterit, 3-toalise korteri omanik hakkab tõsiselt mõtlema maja ostmise peale jne. Selgest vajadusest ja perekondade mugavusest tingitud elamispinna muudatused toimuvad muidugi ka praegusel ajajärgul, kuid järjest paranev tarbijate kindlustunne ainult suurendab seda arvu. Alles hiljaaegu puutusin kokku perega, kes oli turu tipus ostnud 2-toalise korteri 1,4 miljoni krooniga ja täna on valmis vastu võtma „kaotuse“ ja müüma selle ostuhinnast 600 000 kr odavamalt, sest pere on vahepeal kasvanud ja lihtsalt ei mahuta 2 tuppa enam ära. See pere kalkuleerib kainelt, et ka suuremate korterite hind on langenud ja lõppkokkuvõttes saavad nad sama suure laenujäägiga endale suurema elamispinna.

Seega on suurenev iive vesi kinnisvaraturu veskile ja aitab tasandada seda olukorda, kus paljud kinnisvara omanikud ootavad hindade tõusu, sest nad ei saa turule tulla pakkumist suurendama enne, kui nende endi vara väärtus ületab laenujäägi suuruse. Täna on nende inimeste hulk veel suur, kes ootavad ja jälgivad tähelepanelikult kinnisvaraturul toimuvat. Aga ka nende inimeste tunnelis on hakanud paistma valgus. Ja see ei ole rong

Domus Kinnisvara avas Pärnu kontori

Postitaja: Ingvar Allekand @ 13.01.2010 04:28; kategooriad: Domus, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Esimene tööpäev Pärnu kontorisPärnu kinnisvaraturult on taas positiivseid sõnumeid. Pole enam uudis, et detsember oli Pärnu linnas 2009.a. kõige aktiivsema korterikäibega kuu ning korterite keskmine ruutmeetri hind ka veidike tõusis. Lisaks sellele aga on Pärnu kinnisvaraturule lisandunud uusi tegijaid. Nimelt avasime me eile so 12.01.2010.a. Rüütli tn 38 oma Pärnu kontori. Esialgu alustatab Domus Pärnus 3 inimesega ning pakutakse kõiki Domuse tavapäraseid teenuseid sealhulgas nii maaklerteenust kui hindamisteenust. „Loomulikult muutub konkurents meie büroo avamisega Pärnus tihedamaks. Samas aeg on selline, et kõigil on vaja niikuinii rohkem pingutada“ on Domus Kinnisvara Pärnu büroo kogenud kinnisvaraspetsialistid Piret Rondo, Aime Vaarma ja Vilja Paju veendunud. Kuna meil liigub päris palju infot erinevate linnade vahel ning ühel kliendil on kinnisvaraalased huvid tihti erinevates Eesti piirkondades, siis oli Pärnu kontori avamine Domuse jaoks loogiline ja vältimatu samm, mida oleme ka pikalt ette valmistanud. Domuse eesmärgiks Pärnus on eelkõige klientide kiire ja tulemuslik teenindamine.

Kiire pühadeaeg

Postitaja: Martti Juse @ 06.01.2010 11:54; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Kes ütles, et kinnisvaraturul tehinguid ei tehta ja detsember on vaikne kuu?
Nii minu kui ka Domus Kinnisvara poolt 2009. aastal vahendatud viimane tehing toimus 31. detsembril kell 20.00!
Sel ajal notarid siiski ei tööta ja seepärast oli tegemist üürivahendusega. Kuna üüriturg on elav, siis aktiivne korterite vaatamine toimus kogu pühade perioodil. Korterite näitamisi oli praktiliselt kõikidel päevadel.
Soov oma uue kodu võtmed kätte saada oli ühtedel Läti noormeestel nii suur, et nii korteri omanik kui ka mina ei näinud põhjust keelduda ega lepingut edasi lükata ja nii allkirjastasime üürilepingu ja andsime võtmed üle vaid mõned tunnid enne aastavahetust.
Tõe huvides olgu öeldud, et üürilevõtjad ei soovinud seda korterit saada ainult aastavahetuseks, vaid leping sõlmiti ikka pikema aja peale.
Tegemist oli 3-toalise korteriga Tallinnas, Tuisu tänaval ja 1 kuu üüritasu suuruseks oli 4500 kr.

Avar suurtuba

Avar suurtuba

Detsembri korteriturg: Tallinnas kasvasid hinnad 3 kuud järjest

Postitaja: Kristjan Gross @ 05.01.2010 11:58; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kuigi on uus aasta, mil on hea aeg tagasi vaadata kogu eelmise aasta kinnisvaraturul toimunule, vaatleme lühidalt detsembri kuu suuremate linnade korteriturgusid.

Maa-ameti tehingustatistika esialgsetel andmetel on Tallinna korteriomandite keskmised hinnad nüüdseks 3 kuud järjest kasvanud, olles detsembris ca 13 250 kr/m². See on 1,5% kõrgem kui novembris. Tehingute hulk on jäänud üsna samale tasemele – 485 tehingut, võrreldes novembri kuu 468 tehinguga. Seega võib öelda, et aasta viimane kvartal oli positiivne ning vähemalt korteriturul on põhi läbitud.

Turu positiivsele muutusele viitab ka korterite pakkumishindade kasv. See oli küll äärmiselt väike, City24 Spot andemetel ainult 0,2%. Samas on klientide poolt küsitud korterite hinnad langenud aasta esimeses pooles keskmiselt 3,2% kuus, kuid teises pooles ainult 0,4% kuus. Seega võiks öelda, et müüjad ei langeta hindasid ning ostjad on nõus maksma taas veidi rohkem kui varem.

Ka Tartu linna korteriomanditehingute esialgsetel andmetel on positiivseid muutusi. Üllatav, et detsembri kuu, mis on tavaliselt vaiksem ning vähemate tehingutega, on keskmine hind hoopis kasvanud. Kui novembri kuu keskmine hind oli 10 365 kr/m², siis detsembris oli see 11 561 kr/m², mis teeb kasvuks 11,5%. Kusjuures see on 2009. aasta kõige suurema hinnakasvuga kuu.

Ka Tartu linna korterite pakkumishinnad on järjest vähem langenud. Kui keskmiselt vähenesid pakkumishinnad 2009 aasta esimese kuue kuu jooksul keskmiselt 2% kuus, siis aasta teises pooles ainult 0,8% kuus.

Pärnu linna korteriomanditehingute keskmised hinnad on Maa-ameti esialgsetel andmetel samuti tõusnud, isegi rohkem kui Tallinna ja Tartus. Novembri kuu keskmine hind oli 10 276 kr/m², siis detsembris oli see 11 982 kr/m², mis teeb kasvuks lausa 16,6%. Ka ostu-müügi tehingute arv oli detsembris eelmise aasta suurim, 39.

Kokkuvõttes võib öelda, et kui Tallinna korterituru keskmine hind enam ei lange, siis Tartu ja Pärnu kohta nii öelda ei saa. Kohalike kinnisvaraspetsialistide sõnul on elanikkonna ootus hindade alanemisele üsna suur. Täpsema analüüsi ja prognoosi avaldab Domus Kinnisvara jaanuari lõpus.

Maailma kõrgeim hoone

Postitaja: Raul Reino @ 05.01.2010 11:33; kategooriad: Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Niisiis, maailma kõrgeim inimkätega püstitatud hoone on valmis saanud. Dubais avatud 828 meetrine hoone ehitamine läks maksma 1,5 miljardit dollarit. 169-korruselises pilvelõhkujas asub 1044 korterit, selle elanikke teenindab 57 lifti ja maa all asub 3000 parkimiskohta. Kõik investeerimishuvilised on aga tänaseks juba hiljaks jäänud, sest väidetavalt on kõik korterid müüdud.

Fenomenaalse hoonega saab lähemalt tutvuda SIIN

burj_dubai

Uue aasta prognoosid

Postitaja: Raul Reino @ 03.01.2010 11:44; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

Aasta lõpus korraldasid mitmed ajakirjandusväljaanded küsitlusi, kus juhtivatelt kinnisvarafirmadelt uuriti prognoose uueks aastaks. Ajalehe Postimees aastalõpuküsitluses avaldatud Domuse arendusdirektor Ingvar Allekandi kommentaaridega saab tutvuda SIIN.

Anname ka teada, et Domuse analüütikud on juba alustanud uue aasta turuülevaate koostamisega, kus oma peatükk saab olema kindlasti ka 2010. aasta prognoosidel. Jälgige ikka Domus Kinnisvara blogi, siit saate esimesena huvitava informatsiooni kätte!

Kõigile meie lugejatele – HEAD UUT AASTAT!