Pangad annavad lootust

Postitaja: Raul Reino @ 29.10.2009 02:48; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Pangad on olnud viimasel aastal kinnisvaraturgu kommenteerides äärmiselt napisõnalised ja tagasihoidlikud. Veel kevadel oli kuulda seisukohta, et kolme kuud ületavaid prognoose ei taheta teha, kuna olukord maailmamajanduses, sh Eestis, on äärmiselt segane. Nüüd aga on olukord finantsturgudel stabiliseerunud ja suur küsimärk – mis saab pärast Töölepinguseaduse jõustumist suvel – on kadunud ja selgeks on saanud, et vastupidiselt kartustele ei ole töötus kasvanud.

Seoses positiivsete suundadega maailmamajanduses ja Eestis on just pangad hakanud kinnisvaraturule tooma positiivseid sõnumeid. Küll jätkuvalt ettevaatlikult, aga siiski. Pankade sõnal on üldise arvamusele kujundamisel kõvasti kaalu. Esimesena tuli turule julge turunduskampaaniaga Nordea, kes üle pika aja andis turule signaali, et pangad annavad jätkuvalt ja hea meelega eluasemelaenu. Seejärel on nii SEB kui Swedpank esinenud ajakirjanduses avaldustega, mida võiks turuosaliste vaatevinklist arvestades lugeda julgustavateks signaalideks. Eilsel pressikohtumisel ütles Swedpank järgmist:
– Kinnisvaraturg on stabiliseerumas
– Tarbijate kindlustunne on taastumas
– Tallinna korteritehingute arv on tõusvas trendis
– Eesti kinnisvara vastu tunnevad huvi taas välismaalased
– Kolmandas kvartalis ei tõusnud makseraskustes klientide hulk enam kiiresti
– Pank pakub klientidele soodsamaid laenutingimusi, näiteks omafinantseering alates 10 %
– Kinnisvara on hakatud ostma investeerimise eesmärgil

Kinnisvaramaaklerid ohkavad kergendatult ja ütlevad – muusika meie kõrvadele:)

Kinnisvaramaks Eestit veel ei ohusta

Postitaja: Raul Reino @ 24.10.2009 11:16; kategooriad: Kinnisvaraturg
1 kommentaar

Selle nädala tähelepanuväärsem kinnisvara uudis tuleb hoopis Lätimaalt, kus Läti valitsuskoalitsioon saavutas kokkuleppe, mille kohaselt kehtestatakse järgmisel aastal 0,1 protsendilise maksumääraga kinnisvaramaks. Kinnisvaramaksu sisseseadmine on olnud üks Läti valitsuse poolt IMF-ile antud lubadustest ehk teisisõnu on meie lõunanaabrid olnud maksu kehtestades sundolukorras. Et maksu suurus meile tajutavam oleks, siis olgu öeldud, et 50 m2 suuruse korteri pealt tuleb tasuda riigile ca 1100 EEK-i aastamaksu. Esialgu planeeris valitsuskoalitsioon veelgi suuremat maksu, mistõttu sealsed kinnisvaraomanikud võivad nüüd pigem rõõmustada.

Eestis on kinnisvaramaksu teemat üles tõstetud sama kaua, kui on olnud meie taasiseseisvunud riiki. Ja seda ikka siis, kui riigil eelarvega kitsas käes. Samas pole maksu kehtestamine väga reaalseks veel kordagi saanud, kuna sarnane maks – maamaks – on juba kehtinud ning kinnisvaraomanike (keda on Eestis lausa ligikaudu 90% tööealisest elanikkonnast) võimalik häälekas protest sunnib poliitikuid ettevaatlikkusele. Just see kinnisvaraomanike arvukus on number, millega me erineme riikidest, kus kinnisvaramaks on kehtestatud. Kui EL keskmine kinnisvaraomanike protsent on 61, siis näeme, et kinnisvaramaksu võib seal võtta teatud mööndustega ka kui jõukuse maksu. Eestis aga, kus enamik tööealisest elanikkonnast on omanikud, on seega alus maksu kehtestamiseks teistsugune ja paralleelide tõmbamine riikidega, kus kinnisvaramaks olemas, mitte kõige korrektsem tegevus. Muidugi on olemas riike, kus selline seos ei kehti ja see on iga riigi majanduspoliitika osa, milliste instrumentide abil otsustab ta oma riigi tulubaasi täita.

Kui nüüd veidi spekuleerida ja mõelda, et millised oleksid need sammud, mida võiks riik oma tulude suurendamiseks teha, siis oluliselt realistlikum tundub mõte lõpetada eluasemelaenu intresside tulust mahaarvamine, kui uue maksu kehtestamine. Kui riigil on ees halbadest valikutest parima lahenduse valimine, siis pragmaatilised poliitikud lähevad ilmselt pigem eluasemelaenu intresside kallale, kui hakkavad uut maksu kehtestama. Muidugi võib Läti numbrite põhjal öelda, et maks pole ju väga suur ja omanikud elavad selle üle (ja küllap nii see ongi), aga suurt pahameeletormi võib sellele vaatamata prognoosida. Siin on ju küsimus ka igipõlises teemas, mis puudutab õiglust erinevate ühiskonnagruppide vahel. Kindlasti tundub meie vasak ja tsentristlikele parteidele, et selle maksuga ahistatakse enam ühiskonna nõrgemaid osapooli. Ja siin võib tõesti filosofeerida lõpmatult – kui inimesed tahavad elada oma kodus, siis miks nad peavad selle omamise eest veel mingit maksu maksma? Miks ei võiks maks olla vaid selle kinnisvara osas, mis on ostetud investeerimise eesmärgil? Samas aga, miks peaks kinnisvarasse investeerinud inimene maksma selle omamise pealt maksu, kui väärtpaberitesse või kulda investeerinud inimene ei pea selle pealt midagi maksma? Miks peaks investeeringutel vahet tegema?

Igatahes Eestit hetkel kinnisvaramaks ei ohusta ja imetleda tuleb nende poliitikute julgust, kes seda kehtestama tahavad hakata.

Lõpp hea – kõik hea!

Postitaja: Helgi Sinisalu @ 23.10.2009 09:24; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

Lõuna-Eesti büroosse pöördus klient oma raske murega – suure võlgnevuse tõttu KÜ ees oli reaalne oht jääda oma pikaaegsest eluasemest lihtsalt ilma.
Esimese tööna kaardistasime koos kliendiga tema kohustused. Sellele järgnes korteri ülevaatus ja hinna määramine, samuti maakleritasu paikapanek. Korteriühistu oli kliendi vastu hagi esitamise nõus edasi lükkama 2 kuud.
Alustasin antud 2-toalise korteri müüki infoga ka võimaliku vahetuse soovi osas. Huvilisi käis soodsa hinna tõttu rohkelt, paraku ka kaubeldi sageli, mis ei võimaldanud pakkumisi vastu võtta.
Siis tekkis müügis paus, mille edenemisel muutus klient suisa õnnetuks.
Samal ajal käis meil pingeline otsimistöö, leidmaks sobivat väiksemat elamispinda, mis sobiks kliendile ning oleks samas ka taskukohane.
Viimasel hetkel leidsime 1-toalise korteri omaniku, kes soovis omale suuremat pinda ning oli valmis katma samas mahus osa rahast, mis kliendil tehingu teostamiseks vajalik oli. Meie kõigi rõõmuks meeldis talle meie kliendi 2-toaline korter.
Tehing sai teostatud notariaalse vahetustehinguna – tehinguga, kus piltlikult öeldes ühe notaritasu eest saavad kaks korterit uue omaniku.
Meie praktikas teostatakse selliseid tehinguid harva, samas tunnetame ostjate-müüjate vajadust vahetusvariantide järele üha enam.
Kokkuvõtteks võin öelda, et need kaks kuud möödusid kohati väga pingeliselt. Samas on kosutav kuulda tänusõnu õnnelikult kliendilt, kelle mure on murtud ning uus kodu leitud. Sama meeldiv oli vastu võtta teise poole – vahetaja – positiivset hinnangut meie kiire ja operatiivse tegutsemise osas ning rahulolu oma uue koduga.

Köleri tn. 12 ja 12 a toimus kliendipäev

Postitaja: Martti Juse @ 19.10.2009 01:44; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

15.10.09 toimus Köleri tänava kortermajades kliendipäev.

Ilm oli küll sügisene, pisut vihma ja niiskust.

Igatahes korraldajatel oli tuju hea, meeldiv oli näha, et kliendid, kes käisid, olid ära teinud kodutöö ja tulid vaatama konkreetseid kortereid.

Tegime kohapeal ka reklaami, et toimub kliendipäev, mõned huvilised tulid uudistama ka mööda minnes ja seda huviga anda info edasi oma sõpradele.

Kliendipäev oli edukas, saime tutvustada kortereid tõsistele huvilistele, lisaks sellele tunti huvi ka SEB panga laenutingimuste kohta.

Kliendipäev Köleri tn.

St Peterburgis on hinnad tugevas languses

Postitaja: Ingvar Allekand @ 18.10.2009 12:53; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Kommenteeri artiklit siit

Keskmine pakkumishind Peterburi lõunaregioonide järelturul on jätkuvalt languses. Tänaseks on pakkumishinnad langenud allapoole 2008.a. jaanuarikuu taset. Kui 2008.a. septembris oli nt Kirovski linnaosa korterelamute keskmine hind ca 99 000 rbl/m2 (36200 kr/m2), siis tänaseks on see langenud ca 73 000 rbl/m2 (26700 kr/m2). Sarnane hinnalangus on olnud ka teistes linnaosades:
Krasnoselski linnaosas – ca 92 000-lt 67 000-le (33700 – 24500 kr7m2);
Moskovskaja linnaosas – ca 113 000-lt 85 000-le (41300 – 31100 kr/m2);
Frunzenski linnaosas – ca 96 000-lt 72 000-le (35100 – 26300 kr/m2), kusjuures see on ka ainukene linnaosa, kus hind jäi 2009 augustis – septembris sisuliselt samale tasemele.
Seejuures ei sõltu hind väga palju korterelamu ehitusmaterjalidest (tellis või paneel). Uuemates paneelmajades on ruutmeetri hinnad paari tuhande rubla võrra kõrgemad, kui vanades paneelmajades või tellismajades.

Pakkumiste hulk turul on järsult kasvanud. Näiteks kui Kirovski linnaosas oli veel augustis 839 korteri pakkumist, siis septembris juba 1065 pakkumist (Krasnoselskis 754-lt 943-le, Moskovskajas 1222-lt 1607-le ja Frunzensis 1050-lt 1427-le). Pakkumiste hulgas on suhteliselt võrdselt 1-, 2- ja 3-toalisi kortereid. Olulislet vähem on suuremaid kortereid.

Ostjate huvi on suurem väikeste ja odavate korterite vastu. Enim tuntakse huvi (5,9% kõigist päringutest) 1-toaliste korterite vastu Moskovski linnaosas maksumusega 2,5-3 mlj rbl (ca 900 000 – 1 100 000 krooni). 2-toaliste kohta hinnavahemikus 3,5-4 mlj rbl (1 300 000 – 1 500 000 krooni) tehti 3,7% päringutest.

Allikas: rambler.orsn.ru

Soodsaimad eluasemed jäävad Tallinna piiri taha

Postitaja: Raul Reino @ 16.10.2009 01:53; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Ekspresskinnisvara otsustas tutvustada oma lugejatele lähemalt piirkondi, mis jäävad Tallinna piiri taha. Põhjalikumalt tutvustati Vasalemma valda, kuna see on üks odavamate elupindadega piirkondi, mille võimalusi laiemalt ei tunta. Kinnisvaraportaalile andis intervjuu Domuse maakler Merike Teas, kelle mõtetega võib tutvuda siin

Tehingute statistika

Postitaja: Raul Reino @ 12.10.2009 02:19; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Korteri müük Tallinnas
Asukoht: vanalinn, Dunkri tn
Üldpind: 65 m2
Tubade arv: 2
Korruselisus: 3/3
Seisund: hea
Maja ehitusaasta: 1547
Hind: 2 155 000 kr

Korteri müük Harjumaal
Asukoht: Viimsi vald, Haabneeme, Tammepõllu tee
Üldpind: 70 m2
Tubade arv: 3
Korruselisus: 3/3
Seisund: hea
Hind: 930 000 kr

Korteri müük Tallinnas
Asukoht: Pirita, Sarapuu tn
Üldpind: 97 m2
Tubade arv: 4
Korruselisus: 3/2
Seisund: väga hea
Hind: 1 870 000 kr

Korteri müük Tallinnas
Asukoht: Saue tn
Üldpind: 62 m2
Tubade arv: 3
Korruselisus: 3/2
Seisund: vajab kapitaalremonti
Hind: 600 000 kr

Maja müük Raplamaal
Asukoht: Kohila vald, Aespa küla
Ehitusaasta: 2007
Hoone tüüp: uus palkmaja
Korruselisus: 2
Üldpind: 150 m2
Krunt: 1619 m2, heakorrastus tegemata, kõrghaljastus
Hind: 1 250 000 kr

DOMUS KINNISVARA JA SEB PANGA KLIENDIPÄEV 15. 10. 09. KELL 15.00-18.00 KADRIORUS

Postitaja: Martti Juse @ 08.10.2009 10:18; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Majad asuvad Kadriorus ajaloolisel Köleri tänaval, mis asub südalinnast ja Kadrioru pargist jalutuskäigu kaugusel. Renoveeritud ristpalk majades asuvad erinevad 2-toalised, 3-toalised ja üks avar 4-toaline korter.
Majad on täielikult kaasajastatud, korterid omanäoliste planeeringutega, osad soklikorrusega, samuti ka katusealused välja ehitatud.
Kõikide korterite juurde kuuluvad panipaigad.
Hetkel on võimalus korter veel osta karbi kujul ja teha siseviimistlus ise või koos müüjaga, vastavalt oma oskustele ja vajadustele, saate endale kujundada kodu oma soovide järgi.
Parkimine kinnisel sisehoovil.
Kohal on SEB laenunõustaja koos eripakkumisega. Laenu taotlemisel lepingu tasu 2500.-* ja kindlustunne laenamisel.

Domus Kinnisvara hindajad teevad vajadusel kiiresti hindamisakti 50% soodustusega!
Tasume kliendipäeva tulemusel sõlmitud notaritehingu tasust samuti 50 %!

Lisainformatsioon:

Martti JuseKöleri tn. 12
Kutseline maakler
Mob: 52 14 362

martti.juse@domuskinnisvara.ee

 

 

 

 

* Lepingu tasu 2500.- Tallinnas esitatud taotlustele. Pakkumine kehtib kuni 31.12.2009

Inglismaal rihitakse üha kõrgemale

Postitaja: Ingvar Allekand @ 07.10.2009 11:16; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Inglismaal on kinnisvaraturg vähemalt omanike arvates taas tõusujoonel – müüjate poolsed pakkumishinnad on tõusnud jub 6 kuud järjest ning tõusid ka septembris 0,2%. Septembris mööduti ka veel ühest verstapostist – ka aastataguste pakkumishindadega võrreldes olid septembrikuu hinnad 0,2 % kõrgemad.

Seejuures veel mõned tähelepanekud:
– Kuigi kallima kinnisvara pakkumishinnad langesid septembris 0,2%, on need siiski aastaga tõusnud 6,6%;
– Majaomanikud on enesekindlamad, kui korteriomainikud – pakkumishind majadel 1,1% kõrgem, kui aasta tagasi, samas kui korteritel on see 2,2% madalam;
– Esmaostjate olukord on oluliselt paranenud – pragu on keskmine vajaminev omafinantseering ca 1,74 perekonna keskmist aastasissetulekut, samas kui 2008.a. jaanuaris oli see veel 2,26. Samas on see piirkonniti väga erinev (nt Londonis on see 3,34);
– Mida suurema eluruumiga on tegemist, seda vähem on tunda majanduslanguse mõju hinnaootustele. Kui nt stuudiokorterite puhul on pakkumishinnad praegu 5,6% madalamad, kui aasta tagasi, siis 3 ja enama magamistoaga korterite puhul küsivad omanikud selle eest praegu hoopiski 8,4% enam, kui aasta tagasi.

Londonis muideks küsitakse täna kinnisvara eest keskmiselt 7,9% kõrgemat hinda, kui aasta tagasi. Tundub, et vähemalt kuskil Euroopas on kinnisvaraturg taas tõusma hakanud. Põhjus on ka väga lihtne – pakkumisel oleva kinnisvara maht on oluliselt langenud. Kui kinnisvarapakkumiste hulk kasvas pidevalt kuni 2008.a. septembrini, siis edaspidi ehk viimase aasta jooksul on see langenud koguni 20%. Samasugune langus on pakkumiste mahul ka Eestis.

Loomulikult ei tähenda pakumishindade tõus veel kõike, kuid eks omanikud ole nõudluse poole pealt selleks innustust ammutanud. Omanike enesekindlus aga annab ilmselt turule omakorda tugeva signaali. Euroopast tulevad signaalid on aga alati ka meile jõudnud, kuigi mõningase viivitusega.

Ingvar Allekand
Tel: 52 33 423

Allikas: FindaProperty.com

Kinnisvaraturu põhja prognoosimisest

Postitaja: Raul Reino @ 06.10.2009 11:29; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvaraturu hindade põhja prognoosimine on täna saanud jälle uut hoogu juurde. Head konkurendid Uus Maast esinesid julge avaldusega, et turu põhi on Tallinna korteriturul käes või juba pigem ületatud.

Kui väga ei tahaks oma südames selle väitega nõustuda, siis kardetavasti nii siiski ei lähe ja hinnad jätkavad veel mõnda aega libisemist allapoole. Domuse turuprognoosiga, mis näeb ette hindade põhja saavutamist 2010. aastal, saab pikemalt tutvuda siin. Muidugi võib meie prognoosi nimetada pessimistlikuks ja meil on kindlasti hea meel, kui see nii ei lähe. Samas on üks nüanss, millele on vähe tähelepanu pööratud, siiski piisavalt märkimisväärne ja see võib tuua sära kinnisvarategelaste silmadesse tõesti ka varem kui 2010 kevad. Osundas sellele mu üks hea sõber, kes jälgib tähelepanelikult arenguid maailmamajanduses. Nimelt me näeme arenenud tööstusriikides üha enam positiivseid signaale selle kohta, et suurem jama on seljataga. Finants- ja aktsiaturud on tõusmas jalgadele, töötuse numbrid vähenevad, kinnisvaraturud erinevates riikides on näidanud kasvu. Ka paljudele analüütikutele indikaatoriks olev USA on näidanud kinnisvara müügis häid numbreid.

Eesti oma analüütikud, reaalsete nimedega ajalehtedes ja varjunimedega internetis, on toonud välja hulga paralleele ja võrdlusi minevikust ning erinevate riikide kogemusi. Põhilised 2 väidet on siis järgmised:
– Kriisi põhi saabub Eestisse 6 kuud peale USA kinnisvaraturu põhja
– Kinnisvarakriisid (hindade langus), sh 70-ndate omad, on kestnud keskmiselt 4 aastat

Nende teeside põhjal ei saa me kuidagi väita, nagu oleks kinnisvaraturu põhi Eestis käes. Siin on aga üks konks või kui soovite, siis ka lootus. Maailm on vahepeal muutunud. Ülemaailmse globaliseerumise ja interneti leviku tõttu on muutunud lähteandmed märgatavalt. Kui 30 aastat tagasi jõudis info Eestisse, et USA majade müük on suurenud 1,8 % täpselt nii kiiresti, kui kiiresti jõudis postituvi üle ookeani lennata, siis nüüd loeme seda uudisteportaalidest samal ajal, mil ameeriklased ise. Info liigub kordades kiiremini ja muutused võivad toimuda kordades kiiremini. Samuti on kogu maailma majandus oluliselt integreeritum ja kui suurfirmade põhiturgudel hakkab paremini minema, siis jõuab see läbi tütar- ja sidusettevõtete ka allapoole, näiteks väikeriikideni. Ja selge on see, et märkimisväärse osa Eesti suurettevõtete omanikke ei asu juba ammu Eestis. Seega võivad positiivsed arengud suurriikides mõjutada meid kiiremini kui me seda arvatagi oskame ja 6 kuu ootamise asemel näeme positiivseid arenguid juba näiteks 3 kuu möödudes. Muidugi võib öelda, töötus Eestis on ikka kõrge, eksport ei näita veel vajalikku kasvu, tarbijate kindlustunne on nõrgavõitu, aga siiski…. Kui juba Konjunktuuriinstituut näeb Eesti majanduses taastumise märke, siis näeme seda meie ka kinnisvaraturul