Domus Kinnisvara ja Nordea Panga teabepäev Kristiine Kaubanduskeskuses

Postitaja: Martti Juse @ 27.08.2009 11:30; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara korraldas Kristiine Kaubanduskeskuses teabepäeva, et kohtuda klientidega, konsulteerida neid kinnisvara küsimustes ja tutvustada toimuvat kliendipäeva.

Domuse poolt olid läbi terve päeva kestnud üritusel kohal maaklerid Mari, Martti ja Viktor.

Huvitav on märkida, et põhiosa päevast möödus tegelemisele inimestega, kes soovisid midagi osta. Seda siis alates väiksemast korteritest lõpetades suurte eramutega.

Meeldivalt asjaliku päeva veetis meiega Nordea Panga laenuhaldur Kersti Uibo, andes panga poolset informatsiooni finantseerimisvõimaluste kohta.

Domus kinnisvara ja Nordea pank Kristiine keskuseskristiine keskuskristiine keskuskristiine keskus

Kinnisvaramaakleri välimääraja

Postitaja: Raul Reino @ 27.08.2009 12:00; kategooriad: Maaklertegevus
2 kommentaari

Aastate jooksul olen ma kohtunud sadade maakleritega ja täheldanud, et paljusid nende hulgast võib grupeerida teatud iseloomujoonte ja tegutsemise strateegiate järgi. Tahtes kaitsta tsunfti au, siis ütlen kohe ära, et enamuse Eesti kinnisvaraturu maakleritest moodustavad tublid, aktiivsed, sõnapidajad, ausad ja pädevad professionaalid. Muuseas, tähelepanuväärselt palju nendest töötab Domuses:) Aga on ka maaklereid, kellel on teatud „kiiks“ juures ja need olengi nüüd grupeerinud alljärgnevalt:

Aatomik
Kontoris ta on ja ei ole ka, kuid koosoleku alguseks ei jõua ta kunagi – ta teeb diili. Pidevalt on tal segi klientide nimed, telefoninumbrid, kellaajad. Ilmselt hakkas pärast selle tüübiga kohtumist muserdatud R. Brown tegelema uurimistööga, mida hiljem tuntakse Browni liikumise nime all. Selle liigiesindaja halvimal juhul satub ta kord aastas Õhtulehte, kus on keskseks kujuks ülespuhutud skandaalis. Firma siseses edukuse edetabelis kuulub talle taas esikoht.

Õpilane
Hommikupoolik kulub tal koolis. Viimasest kahest loengust otsustab ta loobuda, peidab vormimütsi mappi ja hakkab tööle. Helistab emale ja pruudile, uurib vanematelt kolleegidelt olukorda kinnisvaraturul, kirjutab valmis referaadi ja läheb kortereid näitama. Õhtul sõpradega piljardit mängides loetleb tehinguid, mida täna-homme teeb.

Ärikas
Pärast vahvlite ja dresside vahendamist otsustas kortereid müüma hakata. Ärkab 10.00 paiku, paneb teksad jalga ja tagi selga, istub BMW-sse ning läheb üürivõlglasi otsima. Leiab, teeb tehingu ära ja pärast seda ei ole 3 päeva levipiirkonnas. Kolleegidele räägib meelsasti lugusid, kuidas ta 10 aastat tagasi vingelt rokkis. Pärast seda, kui tülikad kliendid hakkavad väga ära tüütama, kergitab oma pesapalluri mütsi ja läheb mõneks ajaks automüüjaks või baarmeniks.

Tegija
Ta võtab kliendi kui lõvi oma hambusse, kust tagasiteed ei ole. 1-toalist korterit sooviv pensionär lahkub tema juurest teadmisega, et ta on sõlminud eellepingu 3-toalise peale Koplis, mis sest et 200 000.- kallim, aga see-eest millise vaatega! Temaga suheldes ei teki mingit enesekaitserefleksi, küll aga võib tekkida põgenemissoov või mõte suitsiidist. Ei ole olemas küsimust, millele ta ei teaks vastust, ei ole olemas probleemi, millele ta ei suudaks välja pakkuda lahendusteed.

Eesrindlane
Ta kannab alati lipsu ja ajab pidevalt habet. Kell 8 on ta juba tööl, käes värske Kuldne Börs. Ta teeb oma esimese kõne selle päeva 50-st ja kirub inimesi, kes enne 9 tööl ei ole. Seejärel hakkab teisi lehti lugema, erilise luubi all on kinnisvara- ja panganduskommentaarid. Ta ei hiline kunagi, kõik käigud on piinliku täpsusega märkmikku kirja pandud. Möödaminnes saab ta ülemuselt tunnustava õlapatsutuse osaliseks, mida ei unusta õhtul teki all naiselegi mainimast. Ta tunneb uhkust iseenda, oma firma ja iseseisva Eesti üle.

Beibe
Beibel hakkas kodus igav. Rääkis mehega, see rentis kohe 50 m2 büroopinda kesklinnas, ostis ühe arvuti ja 3 lauda. Kutsus paar sõbrannat kampa ja siis saigi hakata tööl aega veetma. Firma lahtiolekuaeg on 10.00-16.00, sest 16.30 algab aeroobika trenn. Sugulastele räägib, et firma põhitegevuseks eksklusiivsete ja põhiliselt vanalinna objektide müük ja üürimine. Kui kontoris heliseb telefon, siis rääkijaks osutub põhiliselt teise firma meesmaakler, kes pakub koostööd. Üks väheseid firmasid turul, kelle kohta enamus turuosalistest on positiivselt meelestatud. See liik vohas aastatel 2005-2007, nüüd näitab tõsiseid väljasuremise märke.

Õnnetu
Õilishing, keda saatus ei hellita. Pärast vallandamist turvafirmast oli 3 kuud töötu, kuni Tööhõiveamet pakkus maakleri kohta. Transpordivahendiks kasutab meeleldi trammi, lemmik ajaviiteks on pubis õllejoomine. Püüab, mis ta püüab, kuid üle 1 tehingu kvartalis ta teha ei suuda. Niisama värvitu kui on tema väljanägemine, on ka tema maakleri karjäär.

Jutupaunik
Tema esiisa oli Cicero. Kui keegi suudab põlluarenduse rääkida perspektiivikaks tulevikupiirkonnaks, siis on see just tema. Kliendiga kohtumisel saab harva keegi tema jutule sõna vahele öelda. Tark klient ei lasegi tal pikalt rääkida, vaid ütleb varakult ära, et ostab korteri ära ja pääseb nii pikast monoloogist. Kolleegide seas on tegemist armastatud inimesega, ilma kelleta on suve- ja talvepäevad mõeldamatud. Kui tema on kohal, siis õhtu juhti pole kunagi vaja tellida. „Rääkimine kuld, vaikimine hõbe“ on tema elu moto.

Häbelik

Raha vastu pole tal midagi, aga ostjad ja müüjad võiksid selle talle niisama anda. Telefoniga helistamine võõrale on tema jaoks tõeline piin, vaid üksinda suitsunurgas olles tunneb ta ennast veidi vabamalt ja saab 5 minutit keskendudes teha müügikõne. Oma pildi nägemine ajalehes paneb tal kõhu seest keerama ja ta kardab paaniliselt, et keegi leiab ta selle järgi üles ja teeb talle veel naljakõne! Oma töökohustused täidab ta alati korrektselt ja tema müügikuulutused portaalides on eeskujuks enamikule kolleegidest.

Analüütik
Kinnisvaraturu tegelikku olukorda tunneb sama hästi kui Arnold Rüütel võõrkeeli. Ta jumaldab artiklite kirjutamist, kuid veel rohkem vaimustub ta enda pildist ajalehes. Koduses kartoteegis on tal hoolikalt järjestatud kõik 140 kommentaari-nuppu, mis ta on viimase kahe aasta jooksul avaldanud. Suures kirjutamise õhinas ei pane aga tähele, et artiklid kordavad seda, millest ta aasta tagasi juba kirjutas. Ajalehtede kinnisvararubriikide toimetajate jaoks tänuväärne isik, sest on alati valmis andma kommentaare ükskõik millisel teemal.

Domus Kinnisvara turuanalüüs on partnerite poolt hästi vastu võetud

Postitaja: Kristjan Gross @ 26.08.2009 09:29; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvaral on hea meel tõdeda, et meie uusim turuanalüüs on partnerite poolt väga hästi vastu võetud. Viimastel nädalatel oleme koostööpartneritega läbi viinud erinevaid üritusi, mil tutvustasime Domus Kinnisvara analüüsi ja prognoose.

Põhja-Eesti krediidiasutusele mõeldud üritus toimus 3.augustil Käsmus, mil lisaks turuanalüüsi esitlemisele vaatasime teatrietendust Kon-Tiki. Ürituse tagasiside oli väga positiivne.

19.augustil oli Vilde jäägrisaali kutsutud Tartu koostööpartnerid (pangad, notar, Tartu Eluasemefond jt). Siinjuures on meil eriti hea meel hilisema diskussiooni üle, mil kõik osalised avaldasid omapoolseid arvamusi Eesti ja Tartu kinnisvaraturu kohta.

Turuanalüüsi tutvustus Käsmus 3.augustil

Turuanalüüsi tutvustus Käsmus 3.augustil

Turuanalüüsi tutvustamine Vildes 19.augustil

Turuanalüüsi tutvustamine Vildes 19.augustil

Korteri ostmisel või üürimisel uuri ka ülalpidamiskulusid

Kinnisvarahindade langus on elamispindade hinnad viinud järjest atraktiivsemale tasemele, mil võimalike ostjate hulk on üsna suur. Ka viimaste kuude tehingustatistika näitab korterite ostu-müügi tehingute kasvu, mille üheks põhjuseks on soodsamad hinnad. Samas tuleb elamispinna ostmisel jälgida ka kulusid, mis kaasnevad iga kuu kommunaalkulude näol.

Domus Kinnisvara elamispindade maaklerite sõnul võiksid kliendid olla tulevase kodu ülalpidamiskulude osas teadlikumad. Seda enam, et sügisel ja talvel lisanduvad küttekulud, mis suurendavad arvet oluliselt.

Korterite igakuise ülalpidamiskulu hulka kuuluvad näiteks remondifond, ühistu laenumakse, üldelekter, maamaks, halduskulud, prügivedu, küte, gaas, vesi ja vee soojendamine. Kui maamaksukulu suurus ei sõltu maja seisukorrast ega ühistu otsustest, siis teiste kulude kohta võiks põhjalikumalt uurida.

Nii korteri ostmisel kui üürimisel tasub küsida korteri varasemaid kommunaalkulude arveid, sest see on kõige lihtsam viis nende kulude võrdlemiseks. On olnud juhtumeid, kui üürilevõtja on uskunud omaniku ütlusi korteri madalate ülalpidamiskulude kohta. Kuid esimeste arvete saabumisel on selgunud tegelik olukord – üürisummale lisandub peaaegu sama suur kulude summa. Kui omaniku kaudu ei saa arvetega tutvuda, siis võib ühendust võtta korteriühistu või maja halduriga. Samuti tasub rääkida maakleritega, kuna nemad puutuvad igapäevaselt kokku väga erinevate elamute kommunaalkuludega, mistõttu neil on hea võrdlusbaas olemas. Alljärgnevalt võib tuua mõned iseloomustavad näited:

Põhja-Tallinna linnaosas paiknevad ühel tänaval paarisaja meetrise vahega kaks palkmaja. Esimese elamu on korteriühistu korrastanud arendaja abil, kellele müüdi maja pööningupind ning kes vastutasuks renoveeris kogu elamu. Tehtud tööd kajastuvad igal kuul kü poolt esitatud arvetel – kogutakse väikest remondifondi 3 kr/m². Teise maja elanikud võtsid pangalaenu kümneks aastaks, korrastasid kogu maja, kuid iga korter maksab pangalaenu 25 krooni ühelt ruutmeetrilt.

Uute kortermajade haldus- ja hoolduskulud võivad olla äärmiselt erinevad. Erinevad haldusfirmad kirjutavad haldus- ja hooldustasude eest arvele erinevaid numbreid. Samuti on arvetel välja toodud küttekulude maksumus erinev. Näiteks Kadriorus ühe kortermaja igakuisel arvel on soojakulud peidetud väljendi „maja tööd“ taha. Alati tasuks tutvuda elamu majanduskavaga ning sellega, milliseid töid haldusfirma või korteriühistu tegema peab. Pole harvad juhtumid, kus majaelanikud avastavad, et nende makstud rahade eest on aastaid ainult paberil tehtud selliseid töid kui muru väetamine, umbrohu tõrje, puude ja põõsaste hoolduslõikus jne. Loomulikult võib öelda, et haldusfirma tehtud tööde kontrollimine on majaelanike probleem. Kuid tavaline inimene elab heas usus, et kõik on korras ning talle ei tule pähegi kontrollida, kas muru on väetatud või mitte.

Tihtipeale tuuaksegi korteriomanike poolt oma maja eeliseks tegusa korteriühistu olemasolu. Ühelt poolt on see muidugi hea, kuna majas tehakse asju korda, kuid teisalt tuleb ju kogu raha korteriomanike käest. Seejuures tasubki kasvõi korteriühistust eelnevalt uurida ühistu remondifondi olemasolu kohta ning nende osamaksete suuruste kohta. Samuti seda, et kas lähiajal on plaanis mõne suurema ehitustöö ette võtmine või laenu võtmine. Kõik need mõjutavad igakuiseid kulusid, mis omanikul tuleb kanda.

Tähelepanu tasuks pöörata korterelamute võetud renoveerimislaenudele. Mitmed korteriühistud Lasnamäel, Mustamäel ja Õismäel on võtnud suured laenud, et korrastada maja tehnosüsteemid ja välisfassaadid ning katused. Laenusummad ulatuvad kolmesajast tuhandest kroonist kuni kahe miljoni kroonini.

Esmapilgul vähetähtis asjaolu, parkimine, võib hiljem uues korteris elades tekitada tõsist peavalu. Tallinnas on elamupiirkondi, kus mõne suurema elamu juurde enam autosid ei mahu ning kui parkimisala laiendamist ei saa teha, siis tulebki auto jätta kodust eemale.

Tähelepanelikult peaks kindlasti uurima auto parkimise kulusid. Näiteks mõnes Tallinna kesklinna kortermajas korraldatakse kord aastas enampakkumine, kes rohkem pakub, see saab parkimiskoha. Oksjoni põhjustab maja väike hoov, kus parkida tahaksid paljud. Teise korterelamu tagaaias saavad parkida ainult need korteriomanikud, kes on maksnud raha hoovi asfalteerimiseks ning parkimisjoonte mahamärkimiseks. Juhul kui ostjale huvi pakkuva müügikorteri omanik ei ole maksnud hoovi korrastamise eest, siis tõenäoliselt pole ka uue korteri omaniku autol sinna asja.

Eelnev oli väga lühike kirjeldus teemadest, millega võiks korteri ostmisel täiendavalt arvestada. Eesmärk on ju ostetud kodus end hästi tunda, mitte sattuda suurte rahaliste koormuste alla.

Üks renoveeritud Kalamaja elamu

Lühiülevaade juuli kuu korteriomandite tehingustatistikast

Postitaja: Kristjan Gross @ 19.08.2009 12:52; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid:
Kommenteeri artiklit siit

Juba juuli kuu keskel räägiti, et sel kuul tuleb Tallinnas korteriomandite ostu-müügi tehingute rekordarv. Võrreldes varasemate kuudega ongi tegemist väga suure mahu kasvuga. Maa-ameti andmetel tehti 493 ostu-müügi tehingut, mis on 152 võrra rohkem kui juunis. Kuigi varasematel aastatel on suvekuud puhkuste tõttu kinnisvaraturul vaiksem aeg, siis käesolev aasta on selles mõttes tõepoolest erand.

Kuna siiski tehingute arv on viimastel kuudel kasvanud, siis järelikult on ostusoovidega kliendid hakanud varem edasi lükatud tehinguid siiski tegema. Selleks on ka õige aeg, sest hinnad on jätkuvalt langenud.

Siiski peitub statistikas ka selliseid andmeid, mis tegelikku olukorda moonutavad. Nimelt tehti juulis ligi 70 korteriomandi ostu-müügi tehingut ühes Haabersti linnaosa arendusprojektis. Kuna tegemist ei olnud turutehingutega, siis statistikas sai petetud keskmine hind. Maa-ameti tehingustatistika järgi oli juuli kuu korteriomandi keskmine hind 11 300 kr/m², mis on ca 15 % madalam kui juuni kuus. Tegemist on nii suure hinnalangusega, mida sel aastal Tallinnas ei ole olnud.

Kui võtta välja Haabersti linnaosa arendusprojekti müük, mil korterid müüdi oluliselt madalamate hindadega, siis on tulemus hoopis teine. Sellisel juhul saame korteriomandite keskmiseks hinnaks 12 600 kr/m², mis on juuni kuuga võrreldes 5,5% väiksem. Nende andmete järgi on aasta algusest alates hinnad langenud 23%, mitte 30%, mis oleks Maa-ameti tehinguandmete järgi.

Tartu linna korteriomandite ostu-müügi tehingutes on muutused väiksemad. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Tartus 68 korteriomandi tehingut keskmise hinnaga 10 800 kr/m². Tehinguid oli juulis vähem kui juuni kuus (juunis 74 tehingut). Samuti langesid hinnad, kuid ainult ca 5%, sest juuni keskmine hind oli 11 400 kr/m². Aasta algusest on Tartu korteriomandite keskmine hind langenud 16%.

Pärnu linna kinnisvaraturg sarnaneb tehingute mahu stabiilsusega just Tartuga, sest olulisi muutusi tehingute arvus ei ole. Juuli kuu arvele jäi 33 tehingut, sama palju kui juunis. See-eest on hindade langus üsna suur. Juuli keskmine hind oli 11 300 kr/m², võrdluseks juuni keskmine hind oli 12 500 kr/m². Seega muutusid Pärnu korterite hinnad -10%. Aasta algusest on hinnad langenud ca 17%.

Tallinna, Tartu ja Pärnu linnasid võrreldes on sarnase langusega Tallinn ja Tartu, kuid Pärnu see-eest suurima langusega. Tehingute aktiivsus on viimastel kuudel suurenenud ainult Tallinnas, mujal on see stabiilselt väike. Tallinna tehingumahtude suurenemise põhjuseks on see, et siin on hinnad aasta algusest alates kõige enam langenud ehk hinnad on muutunud ostjatele vastuvõetavamaks. Seega võiks öelda, et Pärnu ja Tartu turul oodatakse hindade edasist langust.

Olümpiamängud on lõppenud

Postitaja: Raul Reino @ 17.08.2009 10:56; kategooriad: Domus
Kommenteeri artiklit siit

Domuse suveolümpiamängud on selleks korraks läbi. Kuigi ilm oli selline, nagu üks tavaline Eesti ilm ikka, siis meeleolu oli sellele vaatamata ülev. Pärnu lähistel asuv Uueda turismitalu on lõbusa sporditegemise jaoks kahtlemata ka suurepärane koht! Tiimide vahel toimus äge mitmevõistlus, kus läbi erinevate alade selgitati välja parimatest parimad. Kuldse medalid said õhtuse pidulaua juures toimunud tseremoonia käigus kaela Liia, Artur, Hannes, Martti, Viktor ja Kristjan. Siinkohal ka mõned pildid meenutamaks meie päevast programmi. Pärast õhtust autasustamist tehtud pildid on veel ülevaatusel Domuse eetikakomisjonis.

Reedel kontorid suletud

Postitaja: Raul Reino @ 12.08.2009 09:59; kategooriad: Domus
Kommenteeri artiklit siit

Domus Kinnisvara suvepäevad toimuvad sellel aastal 14.08.-15.08. Pärnumaal. Sellega seoses on meie kontorid üle Eesti suletud reedesel päeval. Vabandame oma klientide ees ja teatame, et alates esmaspäevast saame taas pakkuda täisteenust. Mobiiltelefonidele üritame vastata siiski ka reedesel päeval niipalju, kui võimalik.

Domus Kinnisvara uus turuanalüüs

Postitaja: Kristjan Gross @ 11.08.2009 10:54; kategooriad: Kinnisvaraturg
Sildid:
1 kommentaar

Domus Kinnisvaral on hea meel avalikustada meie uus turuanalüüs. Tegemist on tavapärasest erineva kinnisvaraturgu analüüsiva ülevaatega, milles lisaks nelja regiooni turuolukorra kirjeldamisele on rõhk prognoosimisel. Samuti sisaldab analüüs  majandusülevaadet ning eraldi peatükina on kirjeldatud majanduse ja kinnisvaraturu vahelisi seoseid.

Kinnisvaraturu analüüsimisel peame enda suurteks tugevusteks Domus Kinnisvara inimeste pikaajalist kinnisvaraalast kogemust (keskmine tööstaaž maaklerina on 8 aastat) ja suurt maaklerite meeskonda. Just nemad tunnetavad klientide soove, arvamusi ja ootusi kõige paremini. Nii maaklermeeskonna hinnangute kui ka majandusliku olukorra analüüsimise tulemusel oleme püüdnud teha 2009 II poolaasta kohta prognoose. Kuigi turuanalüüsis on põhjalikumalt selgitatud ja tulevikku vaated tehtud iga regiooni kohta eraldi, siis peamised prognoosid on järgmised:

1)      2009.a. II poolaasta kokkuvõttes suurenevad tehingute mahud ca 15-20 %. Põhjuseks asjaolu, et viimaste perioodide väga järsk hinnalangus on muutnud kinnisvarahinnad ostjatele atraktiivsemaks;

2)      Hinnalangus jätkub samas tempos, mis 2009 I poolaastal ning teise poolaasta languseks kokku kujuneb ca 20% tänasest hinnatasemest. Hinnalangus on küll aeglustumas ning mõne varaliigi osas peatub, kuid üldpildis ei lõpe enne 2010.a. II kvartalit.

3)      Tallinnas on 2009 aasta lõpuks tekkimas mõne varaliigi (nt turu ootustele vastava hinnatasemega korterid seni hästi müünud uusarendustes) suhtes puudus ning ostjate võimalus müügitingimusi dikteerida muutub piiratumaks. Drastiliselt langenud hinnad vähendavad pakkumist ka järelturu objektide hulgas.

4)      Suur ülepakkumine püsib jätkuvalt Tartumaal ja Pärnumaal korteriturul. Nii hoonestamata kui hoonestatud elamumaade osas püsib samuti suur ülepakkumine ka Harjumaal.

Oleme valmis diskuteerima prognooside ja kinnisvaraturu kohta üldisemalt siinsamas blogis.

Meie värske turuanalüüsi leiate SIIT.

Omandireform on lõppenud

Postitaja: Raul Reino @ 06.08.2009 10:17; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Teenimatult vähe tähelepanu on saanud uudis käesolevast nädalast, mis oma sisus kandideerib ehk isegi aasta olulisemate kinnisvarauudiste hulka – omandireform on Tallinnas lõppenud! Nimelt teatas keskerakondlik Tallinna Linnavalitsus võidukalt, et linn eraldas sellel nädalal elamispinna viimasele korterijärjekorras olnud sundüürnikule ning sellega on sundüürnike probleem Tallinnas lõplikult lahendatud. 1991. aastal omandireformi aluste seaduse vastuvõtmisega alanud pikk ja vaevaline protsess, mis on raputanud korralikult nii kinnisvaraturgu kui riigi poliitikat, on Tallinnas nüüd oma lõpu saanud. Isand Savisaarele ja tema lähikondlastele tuleb tunnustust avaldada, et ühte oma lemmikteemat (sundüürnike kurb saatus taasiseseisvunud Eestis) hoidsid nad avalikkuse silmis kuumana peaaegu lõpuni, olgugi, et probleemi olemus kippus sel aastakümnel juba vägagi marginaalseks muutuma. Vaid viimase sundüürniku korteri saamine on saanud leiget ajakirjanduse tähelepanu. Aga probleemiga on tegeletud aktiivselt, seda ei saa eitada. Suurusjärgus 3500 sundüürnikest leibkonda on saanud Tallinna linna elamuehitusprogrammi osaliseks ja saavad nüüd nautida uut ja kaasaegsemat elamispinda. Muidugi võib ironiseerida sel teemal, et kui suurt probleemi on linnavalitsus tegelikult lahendanud ja kui palju on ta kasvatanud sotsiaalmaju ehitanud ärimeeste taskuid ja sinna korteri saanud inimeste rikkust. On vihjatud sedagi, et suur hulk sundüürnikke sõidab kuidagi kahtlaselt heade autodega ja väliselt ei paista kehv majanduslik seisund kuidagi silma. Kui palju nendest 3500 sündüürnikust on oma korterid allüürile andnud, ei tea aga keegi…

Kinnisvaraoksjonite reinkarnatsioon

Postitaja: Raul Reino @ 02.08.2009 10:36; kategooriad: Kinnisvaraturg
Kommenteeri artiklit siit

Lõppevat nädalat ilmestas paar lugu maaklerite tööst, mida polnud enam ammu kuulnud. Muidugi, üksikuid juhtumeid on olemas igas kvartalis, sõltumata kinnisvaraturu olukorrast, aga nüüd oli ühe nädala jooksul kohe mitu case’i, kus hinnad tõusid kauplemise käigus! Ja see ei ole nüüd mingi mull, mida kinnisvarahundid lambanahas räägivad, vaid reaalsed lood maaklerite igapäevategevusest. Aja märk? Jah, midagi see muidugi näitab, kuigi tuleb möönda, et põhjapanevat artiklit turu muudatusest selle peale üles ei ehita. Samas tulid nende lugude taustal meelde mõne aasta tagused ajad, kus kinnisvaraoksjon ka kõige tavalisemas Mustamäe korteris polnud mingi ime. Juuli 2009 näitas aga juba seda, et kui hind paigas, objektil hea asukoht ja ühtegi probleemi pole, siis on müügiperioodiks 1 nädal, konkreetseid ostuhuvilisi mitu ja need on valmis pakkumishinnast rohkem maksma, peaaasi, et korter endale saada. Kauplemisest allapoole polnud juttugi ja hinnatõus 100 000 kr võrra oligi reaalsus. Pole ilmselt seegi juhus, et hinnatõusud sattusid ajale, mil kogu turg näitas juulis märkimisväärset tehingute aktiivsust. Sellest aga juba pikemalt meie järgmistes postitustes.