Kinnisvaramaakleri töö on astumas uude ajastusse

Sisenedes 2007. aastal kinnisvaramaailma, sai mulle väga kiiresti selgeks, et enamus inimesi vihkavad maaklereid, sest „kõik maaklerid on rahaahned petised“ või muud sellist. Aasta hiljem, siirdudes tööle avalikus sektoris, olin ma surmkindel, et minust ei saa enam iialgi maaklerit. Täna, olles kutseline kinnisvaramaakler, Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige, tõden seda, et ma armastan oma tööd ja kinnisvaraga seonduv on minu elu.

Aga kust tuleb see negatiivsus, millega maaklereid rünnatakse? Mis toidab kuvandit, et maaklerid on ainult raha peal väljas? Sellise argumendiga võiks ju rünnata igat tasulist tööd alates müügiinimestest õpetajateni. Milline on tegelikult tänapäevane maakleritöö ning mida see nõuab inimeselt, kes seda tööd teeb?

Oma tööd tehes olen näinud igasuguseid maaklereid. Ka selliseid, kellel puudub reaalne erialane ettevalmistus ning kelle helesinine unistus ongi ratsa rikkaks saada. Turg  on täis neid nii öelda kapitaguseid maaklereid, kelle ainus konkurentsieelis on pakkuda küll väikese tasu eest ent siiski olematu kvaliteediga teenust. Saad nii palju kui maksad, kehtib ka siin. Ja kui teenusepakkujal pole kaubamärki, mille eest hea seista, siis puudubki vajadus otsida lahendusi, anda kliendile head nõu või luua pikaajalisi kliendisuhteid, järelteenindusest rääkimata. Kahjuks sellised „maaklerid“ annavadki ainest negatiivsele kuvandile. Kõikvõimas meedia aga otsib skandaali ning sisusse süvenemata materdamine on selle leidmiseks lihtsaim viis. Avalikkuse ette ei jõua kunagi sõnumid:  „Tänu maaklerile leidsin oma unistuse kodu“. Ent sellised sõnumid on olemas, need on heade maaklerite argipäev.

Milline on hea maakler? Üheks tähtsamaks iseloomustavaks jooneks saab pidada ausust ja väga heaks maakleriks saab ennast pidada see, kelle juurde kliendid tulevad ise. Mõiste „väga hea“ hõlmab endas erialast pädevust, usaldusväärsust, kogemust, professionaalsust ja ka referentsi. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Ja kuigi hea maakleri jaoks on klient kuningas, suudab ta alati panna ka kliendid ennast ja ametit austama.  Nii usungi, et pikemas perspektiivis jäävad kinnisvaramaastikul ellu need, kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuidas aga parandada ühiskonna arusaama maakleritest? Kuidas saada lahti turusolkijatest, kes heade maaklerite nime määrivad? Kinnisvara vahendustegevus ei tohiks olla kiirema, kavalama ja nahaalsema „jutuvestja“ eesõigus, vaid see peaks olema parimate privileeg. Eelneva ettevalmistuse ja erialaste teadmisteta ei tohiks olla õigust rahaliselt niivõrd vastutusrikaste tehingute korraldamiseks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda on arvamusel, et maakleri kutse, mida on võimalik omandada ainult kutseeksami sooritamisel, peab olema seadusega reguleeritud ehk kohustuslik. Nii kaua kuni seda pole tehtud, on riskid maandamata ning ootamatud ebapädevusest tulenevad olukorrad varmad tekkima. Arvestades kõiki täna kehtivatest seadustest tulenevaid riske, mis võivad nii ostjat, kui müüjat tulla kimbutama ka pärast tehingu toimumist, on pädeva inimese nõuanne kuldaväärt.

Seni kuni Eesti riik probleemiga ei tegele, on võtnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda järgmise sammu maaklerite tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Eelmise aasta sügisel valmis Maaklerite register, kuhu saavad registreeruda kõik aktiivselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Registreerides võtavad maaklerid endale kohustuse järgida oma töös lisaks kutsestandardile kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ja kehtivad õigusakte. Registreeritud kinnisvaramaakler võtab endale kohustuse töötada eetiliselt ja normide rikkumise korral on kliendil võimalik sellest teada anda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtule. Aukohus menetleb konkreetset juhtumit ja väljastab osapooltele otsuse. Halvimal juhul ootab maaklerit registrist välja arvamine, kuid kui on tegemist lisaks ka kutselise maakleriga, siis on võimalik ka kutse äravõtmine.

 „I have a dream“, ehk mul on unistus, kus kinnisvaramaastikul toimub kauaoodatud puhastus. Olen ennast alati maailmaparandajana tundnud. Maakleriteenus pole enam see, mis ta oli varem, enne digitaalajastu kiiret arengut. Meie teenus on aja jooksul saanud uue vormi ja maaklerid uue rolli. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid.

Inimeste arusaam kinnisvara müügist on tihti seotud ainult kuulutuse ülespanekuga kinnisvaraportaali. Küsimus „Milleks mul ikkagi maaklerit tarvis on?“ vajab aktiivse maakleri töös vastamist igapäevaselt. Miks see nii on? Lihtne vastus, paljud maaklerid ise pole endale teadvustanud, et vana rasva peal ei saa enam edasi liugu lasta. Need töömeetodid, mis olid kasutusel kümme aastat tagasi, ei pruugi enam olla efektiivsed. Maakleriteenus ei sisalda enam ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast jne. Ka tavalise magalrajooni korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias.

Domus Kinnisvara Tartu kontor on juba pikka aega pakkunud praktikakohta noortele, kes unistavad kinnisvaramaakleri elukutsest ning pannud neile südamele, et algus on selle elukutse puhul alati väga raske – sul võib kuluda aasta või kaks enne, kui sul tekib püsiklientuur ning saad rahulikult ja stabiilselt oma tööd teha. Meie firmas saavad noored endale mentori, kes nende tööl silma peal hoiavad ja välja õpetavad. Maaklerite õppe riikliku programmi puudumist peab kompenseerima firmasisene õppeprogramm nii meil kui ka teistes suuremates maaklerfirmades. Kahe aasta möödumisel ootame me kõigilt valmisolekut kutseeksami sooritamiseks. Siinkohal panen ma südamele kõikidele maaklerfirmadel – panustage oma maaklerite koolitamisesse pidevalt ja nõudke kutseeksamile minekut. See pole ainult kasulik maaklerile, vaid ka ettevõttele. See on kasulik kliendile ja ausale kinnisvaraturule.

On olemas kinnisvaraalane õpe Eesti Maaülikoolis, kuid õppekava on tugevalt suunitletud viimastel aastatel järjest rohkem geodeesiale ja maaparandusele, mistõttu järelkasvu kinnisvara spetsialistele on sealt oodata järjest vähem. Reaalsed teadmised maakleri erialal on siiamaani tulnud üldjuhul kogemustest. Probleemi lahendamiseks on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda alustanud koostööd Tallinna Majanduskooliga kinnisvaramaakleri õppekava väljatöötamisel, mis aitaks leida ettevõtetel kvalifitseeritud töötajaid. See oleks järgmine samm edasi kinnisvaramaakleri kutse juurutamisel ühiskonda ning maaklerite maine parandamisele.

Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Kui kinnisvaraspetsialisti tööle tekib reaalne tunnustus, siis hakkab sellega kaasnema ka reaalne vastutus. Nii ühe kui teise tulemuseks on läbipaistev ja senisest märksa ühtlasema teenusekvaliteediga kinnisvaraturg, millest eelkõige võidavad tarbijad.

SandraMetsa

SANDRA METSA
Kutseline maakler
Lõuna-Eesti regiooni juht

Saaremaa suvilaturu väike välimääraja

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 21.06.2016 09:02; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

IMG_1242Saaremaa on Eesti inimeste ja ka paljude välismaalaste jaoks armastatud suvituspaik. Teeme ülevaate saare suvilate ja suvekodude turul toimuvast.

 Mida osta tahetakse?

Levinuim kirjeldus kõlab nii: rikkumata ehk kaasaegse remondita rehetare, mida oma maitse järgi renoveerida. Seinapalgid ja katus peaksid olema korras. Kiviaed ja põlispuud on kohustuslikud.
Privaatne peaks olema, aga kui pererahvast kohal ei ole, võiks naabrivalve toimida. Tore oleks, kui saaks naabrimemme käest mune ostmas käia, aga kukk võiks küll hommikuti vait olla. Ja hind ei tohiks üle 20 000 euro olla, kuid meri peaks aknast paistma.
Eelistatakse väiksemaid krunte, et muruniitmine ei kujuneks suvekodus põhitegevuseks.

 Mida pakkuda on?

Rehetaresid on, aga 20 000 euro eest leiab maja, mille alumised palgiread vajavad vahetamist ning lookas katust katab sammaldunud eterniit. Odavamalt kui 30 000 eurot jõuab korras palkide ja katusega talumaju avalikku müüki üksikuid. Maaklerite portfellides leidub küll korras maju, kuid pahatihti jäävad need pikemalt seisma, sest omanike hinnaootus on 50 000 euro kandis.
Aeg-ajalt tuleb müüki nõukogudeaegsete suvilakooperatiivide suvilaid Kuressaare lähiümbruses. Need on reeglina amortiseerunud, hind kuni 30 000 eurot. Ostetakse neid pigem linnalähedase asukoha pärast, eesmärgiga elamuks ümber ehitada.
Veel üks kinnisvara tüüp on korralikult renoveeritud talukompleksid. Nende hinnaklass on 100 000 eurot ja rohkem. Ostjaid neile palju ei ole, sest majade renoveerimisel on rohkem panustatud heale väljanägemisele kui näiteks energiasäästlikkusele.
Omaette klass on hästi hooldatud õuede ja taastatud kiviaedadega Muhu talud. Triibuliste uste taha peitub maitsekas, et mitte öelda luksuslik sisekujundus, kallima hinnaklassi materjalid ning tehnilised lahendused, mis viitavad omanike kõrgele elustandardile. Hinnatase on ka samast klassist – 200 000 eurost ülespoole.

 Kes müüvad?

Linna kolinud keskealised pärijad müüvad kadunud vanemate maamaja. Inimesed, kes müüvad enda lapsepõlvekodu, on paraku valmis uskuma kõike muud kui maakleri pakutavat turuanalüüsi. Ja nii tõstavadki isiklikud mälestused, vanaisa valatud higi ning naabri Vellolt kuuldud lugu soomlasest, kes 10 aastat tagasi samasuguse maja eest olla miljon krooni maksnud, hinna pilvedesse. Maaklerit hakatakse kuulama ja hinda reaalsusesse tagasi liigutama umbes aasta pärast. Järgmine põlvkond, kes vanavanemate maju müüb, on veidi ratsionaalsem.

Soomlaste „Saarenmaan valssi“ põlvkond müüb. Need on eakad soomlased, kes 1990ndate alguses Eestis kinnisvara soodsalt kokku ostsid, kuid nüüd  hakkavad suvekodu pidamisest väsima ja eelistavad puhata lõunamaades. Hinnaootused on väga kõrged, keeldutakse unustamast nn buumiaegseid numbreid.

 Kes ostavad?

Ostjad on muutunud teadlikumaks ja kaaluvad valikuid väga põhjalikult. Tavaline suvekodu ostja on 30–40ndates eluaastates, lastega,  tõenäoliselt Harjumaa ettevõtja pere. Inimesed, kel on vabadus oma aega planeerida ja rahaliselt võimalik sõita nädalavahetusi Saaremaale veetma. Nemad ostaks pigem korras maja. Eelistatud on Muhu ja Ida-Saaremaa, sest sõiduaeg Kuivastust suvilasse on väga oluline valikukriteerium.
Kuressaarest 20 km raadiuses asuvatele majadele konkureerivad koos väljastpoolt Saaremaad tulevate ostjatega kohalikud noored pered. Nemad ostavad remonti vajavaid maamaju endale koduks. Hinnad on tõmbekeskuse lähedusele vastavalt ka kõrgemad. Üks äratuntav grupp ostjaid on interneti abil kaugtöö tegijad. Nemad suudavad kohe investeerida ka hoone energiasäästlikkusse, et sõltumata aastaajast suvekodus periooditi tööd teha.

“Ole sa mulk, setu või isegi hiidlane, Saaremaale oled ikka oodatud ja küll me sulle ka sobiva suvekodu leiame.”

Jyri-Aljas_väike

Jüri Aljas

Domus Kinnisvara Kuressaare kontori maakler

Kodu eestiaegses tänavas

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 17.06.2016 10:36; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

BHF_1233_fullKeset harukordselt terviklikuna säilinud Saue tänavat Põhja-Tallinnas, mis asub poole kilomeetri kaugusel Telliskivi loomelinnakust ja kust vanalinna kõnnib kümne minutiga, seisab kollane maja, mis püüab iga möödakäija pilku.

Korteri uksel on koputi nagu vanadel aegadel. Esikusse sisenedes hämmastab põrandale laotud kahhelmosaiik. Selles kodus ei ole mitte midagi juhuslikku. Igal detailil on tähendus. Elutuppa astudes satud suurde ja avarasse ruumi, mille ühes osas on avatud köök ja teises puhke- ja elutuba.

Seinu kaunistavad väärikad Hiina-päraste ornamentidega tapeedid – tagasihoidlikud, kuid kõnekad. Sama tapeedimuster muudab  tumedatoonilisena põnevaks esiku ja kordub siis elutoas kuldkollasena, olles päeva jooksul sõltuvalt valguse muutumisest pidevalt erinevat nägu – kord metalsem, kord soojema varjundiga. Jala all nagiseb õrnalt vana mõisapõrandat meenutav ehtne, tahvelmustrisse laotud tammeparkett. Väärikas puitpõrand jätkub köögipoolelgi. Köögile lisab suursugusust avar kiviplaadiga kaetud tööpind ja söögilauaga saareke, mida kasutatakse ka külaliste võõrustamiseks. Mistahes elutoa osas ka istet ei võtaks, ikka jätkub siin, mida vaadata. Seintel on arvukalt head kunsti ja kaheksakandiline paksust klaasist peegel, laes püüavad pilku hinnalised Inglise valgustid. Läbi valgete kardinate ja rohekate puuvõrade paistab tuppa päike. Seinal tiksub vana kell.

Võimalustest tulvil köök

Selle kodu köök on nähtus omaette. Eriliselt läbimõeldud, rohke tööpinnaga. Tüüplahendusi siin pole. Ühes seinas asub maast laeni nõudekapp, tööpind algab Villeroy & Bochi topeltvalamuga, mida ilmestab retrostiilis vaskne segisti. Oskuslikult on kööki ära paigutatud jahekapp, sügavkülmik ning veinikapp. Vahesahtleid ja salariiuleid jagub samuti. Teises nurgas paikneb otse õue viiva väljatõmbega valkjashall induktsioonpliit ning praeahi, millel iga roa jaoks omaette programm. Köögitehnika on Prantsuse firmalt De Dietrich.

Samal, alumisel korrusel asuvad veel duširuum ning saun. Tõsi, viimane täidab praegu pesutoa funktsiooni. Kes soovib, saab lihtsa vaevaga saunast taas sauna ehitada – paika tuleb panna vaid keris. Samas on praegune saunaruum mugav just pesupesemistoana, kus lae alla paigutatud torule saab asetada rõivad kuivama – ei võta ruumi ja on nägus vaadata.

Teisele korrusele viiv õhuline trepp viib läbi maaligaleriist. Ülemisel korrusel paikneb õdus magamistuba koos garderoobiga ning raamatukogu-külalistetuba, mida saab soovi korral hõlpsalt kaheks jaotada. Praegu eraldab raamatukogutoa vahvaid sambaid õhuline raamaturiiul, liigendades ruumi veelgi põnevamaks. Ka sellel korrusel on hinnalised Ralph Laureni tapeedid ning suitsutammest põrand teeb paljajalu astumise mõnusaks. Teisel korrusel paikneb vanniga vannituba ning mõlemas pesuruumis, nii ülal kui ka all, on mustvalge lossimustriga kahhelpõrand, mis koos Inglise sanitaartehnikaga kujundab pesuruumidest meeldiva keskkonna.

Paljajalu aiamurul

Selle õdusa elamise taga, samal krundil, paikneb veel KAKS maja. Üks suur ja kaks väikest maja moodustavad kogu kinnistu. Suurema maja taga on ruumikas aed, kus majarahvas armastab aega veeta ja õu on tihtilugu laste rõõmsaid kilkeid täis. Ühiselt rajati siia iluaed ning laste mänguväljak, istepingiks on kaheinimese kiik. Murul joostakse paljajalu, muruplatsil võetakse päikest, suviti on õuel varikatusega telk, kus igaüks võib grillida või külalisi vastu võtta – omavahel sõlmitud kokkulepete tulemusel on kõik majaelanikud saanud tubasele elule õue pikendust, ka isiklike ürituste tarvis.

Maja taga on küngas, täpsemalt raudteetamm, kus kõrguvad puud. Puude otsas laksutab kogu suve ööbik. Siia kostavad nii kirikukellad kui ka Pika Hermanni tornist lipuheiskamisel ja -langetamisel mängitav hümn. Künka otsas, puudesalu taga, möödub hääletult oranž rong. See on kummaline linnaelu: ühelt poolt justnagu maal – kui õues muruplatsil olla, teisalt justnagu alevis – kui siinset puitasumit nautida ning kolmandaks päriselt südalinnas, kus kõik käe-jala juures.

BHF_1058_full  BHF_1135_full BHF_1177_full BHF_1108_full

Siiri_Maask_suur

Siiri Maask

Maakler

5 sammu targa majani suuri investeeringuid tegemata

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 15.06.2016 11:22; kategooriad: Varia
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

The house in handsKinnisvara omanikuna oled kindlasti ka ise vahel mõelnud, kuidas energiakulusid kokku hoida, samas üleliigseid investeeringuid tegemata. Meedias mõneti populistliku tähenduse saanud teema on muutunud ühtlasi üheks põhiliseks müügiargumendiks. Kuidas aga tavakasutajana siis eristada, mida tegelikult vaja?

Mis teeb ühe korteri või maja targaks?

Targa maja mõiste on oma sisu poolest laiema tähendusega, mille puhul lahendatakse lisaks energiasäästu meetmetele ka kasutaja vajadustest lähtuvad hoone funktsionaalsused, mis integreeritakse automaatika abil ühte süsteemi ning tavakasutajal on võimalik neid läbi moodsa rakenduse vaadata ja juhtida.

Energiasäästu vaatenurgast  on oluline lahendada küte, ventilatsioon ja jahutus vajadusepõhiselt (lisaks ei tohi tähelepanuta jätta katuse, seinte, aknende lahendusi). Elektrikulu kontrolli all hoidmiseks tuleb kogu valgustuse ning koduseadmete targa kasutamise võimalused läbimõelda. Lihtsamatest asjadest saad näiteks paigaldada valgustuse süsteemi, mis saab aru, millal ja kui palju valgust tuppa vaja, paigaldada nutikad pistikupesad jne. Olulise kokkuhoiu või vähemalt kontrolli ruumi temperatuuri üle saad radiaatoritele kaugelt juhitavate termostaatide paigaldamisega. Kodust eemal olles on abiks ka veelekke andurid, mis annavad probleemist kohe teada.

Hoone kasutamise funktsionaalsuse vaatenurgast võib teha lahendusi niipalju, kui fantaasia ja rahakott lubavad. Jooksma minnes ei ole vaja võtmekimpu kaasa võtta, sest on olemas nutilukud. Elutuba võib olla ühtlasi ka kino või peosaal ning magamistuba kabinett ja seda ühe nupu vajutusega. Kui ruumi vähe, paiguta 2×3 meetrisele alale nii köök, söögilaud, voodi kui ka kapid. Kodust eemal olles saad turvasüsteemi lahenduste abil jälgida vajadusel igat liigutust, mis majas tehakse. Või suhtle ootamatu külalisega telefoni teel uksekella vahendusel.
Seega ühe targa maja loomisel on vaja nii tehnilisi teadmisi kui ka head nägemust, kuidas soovid oma kodus ennast mugavalt tunda ning seal olemist nautida.

Mida saad ise ära teha?

Samal ajal, kui lased oma targa maja ideedel genereeruda, saad teha mõned lihtsad liigutused, mis aitavad vähendada ja/või kontrollida sinu tänaseid energiakulusid:

  1. Võta elektritarbimine enda kontrolli alla – lülita välja seadmed, valgustus, kui neid ei kasuta (sh eemalda telefoni, arvuti jt laadijad pistikupesadest). Soovi korral paigalda nutipistikud ja juhi oma seadmeid telefoni teel.
  2. Kontrolli vee tarbimist – vaheta duši- ja segistiotsikud väiksema vooluhulgaga otsikute vastu. Kasuta kahesüsteemset wc-potti (3/6l).
  3. Ära küta õhku – kaugelt juhitavad radika termostaadid aitavad hoida kütet kontrolli all.
  4. Suvel kasuta kardinaid – päikeselise ilmaga võid kardinad ette jätta, et vähendada ruumide ülekuumenemist. Paigalda elektriajamiga kardinad ning sinu eest tehakse see töö ära.
  5. Tunne oma kodu – vaata järgi, mis seadmed sul veel kodus on ning mis funktsiooni nad täpsemalt täidavad ja millal on neid mõistlik kasutada! Kindlasti leiad vähemalt ühe kokkuhoiu koha juurde!

Artikkel ilmus ajakirjas IMMO suvi 2016.

Tartu elamuprognoos 2035

Postitaja: Kersti Luik @ 15.06.2016 08:14; kategooriad: Domus, Majandus, Turuanalüüs, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tartu linn on rahvaarvult teine linn Eestis, järgnedes meie pealinnale Tallinnale.  2001. aastal täitus Tartu linnas 100 000 inimese piir, kuid pärast seda on Tartu linna rahvaarv aasta-aastalt aina vähenenud ning 2015. aastaks oli see langenud juba alla 97 000. Väljarännet ja tudengite vähenemist kompenseerib mõneti Tartu regionaliseerumine ja tugevnemine Lõuna-Eesti haldus- ja teenusekeskusena. Samas tuleb silmas pidada, et rändetagamaana on Lõuna-Eesti potentsiaal juba ammendumas. Vilgas ehitustegevus käib sellest hoolimata nii linnas sees kui ka linnalähedastes valdades – kellele ehitatakse, kuhu liiguvad Tartu inimesed ja elamuturg aastaks 2035?

detailplaneeringud

Joonis 1. Tartu linnas ja eeslinnvaldades 2000.-2014. aastal kehtestatud elamumaa detailplaneeringud ja nende realiseerumine. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Ülikoolilinna uute korterite hulk on viimase paari aastaga jõudsalt kasvanud ning arendajate soov uusi kortermaju ja ridaelamubokse ehitada ei näi raugevat (vt. joonis 1). Uute korterite ostjatel on Tartus valikut rohkem kui küll ning see asjaolu on pannud  mitmedki ostjad hinnalangust ootama ja ostuotsuse tegemine võtab hulga rohkem aega kui näiteks aasta tagasi. 2014.-2015. aastal on uute korterite (nagu ka vanade) pakkumine hüppeliselt kasvanud. Madalad intressimäärad soodustavad uue kodu ostmist, mis on isegi lühiperspektiivis üürimisest kasulikum. Hinnad on ammu ületanud 2007. aasta buumi taseme. Kesklinna ja selle lähedased elamuarendused on võrreldes äärelinna ja eeslinnaga oluliselt kallimad.

Eeslinna arendamisloogika on lähtunud eelkõige nõudlusest ’odavatele’, aga hea asendiga kinnistutele. Üldplaneeringu elamualade paigutus ei ole siin tingimata piiravaks. Suuremad elamuarendused paiknevad Tartu linnapiiri lähedal, maanteevööndites ning juba varem välja kujunenud linnalähiste asulate või külade lähiümbrusesse. Uusasumid paiknevad peamiselt linnakeskmest 5–10 km kaugusel, kauguse suurenedes uusasumite hulk väheneb ühtlaselt. Atraktiivsemad uusarendused on Tartu linnapiiri lähedal Vahi alvikus Pärna alleel ja Kaupmehe tänaval, sest sealne hinnatase on inimestele vastuvõetavam kui linnas. 2015. aastal ehitati Vahi alevikku 201 uut korterit ning enamus neist on juba omale uue omaniku leidnud. Vilgas ehitustegevus käib ka linnas – nii on 2015. aastal valminud Tartu linnas 637 uut korterit (Ülejõe 125, Tammelinn 96, Kesklinn 89, Jaamamõisa 63, Karlova 62, Raadi-Kruusamäe 56, Ihaste 42, Veeriku 36, Vaksali 29, Supilinn 23, Tähtvere 17).

Kuigi Tartu rahvaarv on aasta-aastalt pidevalt näidanud kahanemistrende (tingituna negatiivsest iibest ja rändesaldost), on pilt linnaosade ja asumite lõikes väga kirju. Kõige rohkem on elanike arv vähenenud Kesk-Annelinnas, lisaks on elanike arv märgatavalt vähenenud ka Ees-Annelinnas, Raadil, Kastani-Filosoofis, Vaksalis, Raadimõisas ja Ränilinnas ehk siis paneelmajade linnaosades. Elanike arv on kasvanud uueneva elamufondiga asumites nagu Vana-Ihaste, Uus-Ihaste ja Ujula-Kvissentali, vastavalt 770, 670 ja 602 elaniku võrra. Elanike arv on kasvanud Maarjamõisas, Supilinnas ja Taga-Karlovas, vahemikus 192– 329. Rahvastikukasvu eelduseks on uuselamuarendus või elamufondi renoveerimine, mis üldiselt toob kaasa lastega perede sissekolimise. Väikeleibkonnad iseloomustavad pigem rahvastiku vananemist (üksikpensionär), mitte sedavõrd üksikleibkonna nüüdistrendi.

linnastsenaarium

Joonis 2. Uute eluruumide arvu prognoos Tartu linnaosades aastaks 2035. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Tartu linnavalitsus menetleb hetkel umbes pooltsada elamumaa detailplaneeringut, mis looks eeldused veel täiendavalt 2739 eluruumi rajamiseks. Ka vaba elamumaa ressurss on Tartu linnas küllaltki suur. Kehtiva üldplaneeringu elamumaa varu on uute arenduste tihedusi arvesse võttes hinnanguliselt täiendavalt ca 6022 eluruumi. Kõik see kokku võimaldab Tartu linna ehitada täiendavalt 14200 uut eluruumi. Olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise teel on võimalik seda numbrit aga veelgi tõsta.

Kõige suurem elamumaa varu eluruumide arvestuses on Taga-Annelinnas, kuhu on võimalik täiendavalt ehitada ca 2750 eluruumi, Kesk-Annelinnas (2372 eluruumi), Ränilinnas, (1396 eluruumi), Ülejõel (1396 eluruumi), ja Jaamamõisas (1035 eluruumi). Ka kesklinna ümbritsevas jalakäiguvööndis on rohkelt ruumi uute eluruumide rajamiseks. Kõige kitsam on vabade elamumaa kruntidega Kesk-Tammelinnas, Vana-Tammelinnas, Toometagusel, Uueturus, Jalakas, Ees-Annelinnas, Veerikul, Ropka-Tööstuses ja Kastani-Filosoofis (nö 0-kasvu asumid), kus ruumi puudusest tulenevalt kasv on peatunud.

Eeslinnavaldadesse on arendamata detailplaneeringute ja üldplaneeringu maareservi alusel hinnanguliselt võimalik ehitada täiendavalt 21273 eluruumi. Seda numbrit on korter- ja ridamajade osakaalu suurendades muidugi võimalik mitmekordistada. Kõige suurem reserv on Tartu, Luunja ja Ülenurme valdades, kuhu on võimalik hinnanguliselt täiendavalt ehitada vastavalt 6268, 6057 ja 4885 uut eluruumi. Tänaseid sotsiaalmajanduslikke trende, Tartu rolli Eesti asustussüsteemis ja elamufondi uuenemist arvesse võttes on selge, et lähitulevikus nii ulatuslikku elamuehitust ette näha ei ole.

Elamuarendusmahtu kasvatavad aastatel 2015-2035 Vahis, Kõrvekülas, Veibris, Soinastes, Ülenurmes, Ränis ja Märjal just korter- ja ridaelamud, ühepereelamute arendust jääb vähemaks. Eeslinnastsenaariumi tulemusena jätkub eeslinnaränne rändesaldoga 300-500 inimest aastas, mis survestab linnaelu ja selle korraldust nii fiskaalselt, sotsiaalselt kui taristuliselt. Ülearendamine ja vanemate korterite müügisurve linnas tekitab linna elamuarenduses suure tsüklilisuse. Linnaehituslikult avaldub nii uute elamugruppide osalises, poolikus väljaarendamises. Varem või hiljem avaldub see ka Annelinna jt paneelmajakorterite suures ülejäägis, mis vajaksid suuri kapitaliinvesteeringuid moraalse kui füüsilise kvaliteedi tõstmiseks, näiteks ühiselamutena noortele või vanadekoduks.

Kasutatud allikas: Gauk, M., Roose, A. 2015. Tartu elamuprognoos 2035. Rakendusuuring - Tartu Ülikool


AUTOR:

Kersti Luik

Kersti Luik

Domus Kinnisvara maakler

Mai 2016 ülevaade: Harjumaal toimus rekordiliselt 179 elamutehingut

Maikuus oli Eesti kinnisvaraturg aasta esimesest viiest kuust kõige aktiivsem. Maa-ameti tehingustatistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta maikuuga 11% kõrgem. Käesoleva aasta mais teostati Eestis kokku 4496 ostu-müügitehingut koguväärtusega 227,947 miljonit eurot. Aprilliga võrreldes teostati samuti 11% rohkem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus langes 12%. Tehinguaktiivsuse kasvu põhjusena ei saa tuua välja ühte kindlat sektorit, kuna kinnisvaraturg oli kõigis segmentides aktiivsem kui kuu varem.

KOKKU maiAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta mais 1829 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 149 337 038 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 8%, samas tehingute koguväärtus langes 21%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid samas koguväärtus langenud 10%. Tehingute arvu tõusu taga on nii korterituru, elamuturu kui ka kruntide turu aktiviseerumine.

Mais toimus Tallinnas 804 korteriomandi tehingut, millest sarnaselt eelmise aasta sama perioodiga teostati ligi neljandik uute korteritega. Maikuus toimus 56 tehingut rohkem kui aprillis, kuid 11 tehingut vähem, kui eelneva aasta mais. Tallinna keskmine ruutmeetri hind püsis aprilliga samal tasemel – 1569 €/m² (mediaan 1508 €/m2). 2015. aasta maiga võrreldes oli keskmine hind tõusnud 1%.

Tallinn KOM maiAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas sooritati mais eramutega 40 ostu-müügitehingut. Võrreldes aprilliga toimus 20 tehingut ja aastatagusega 6 tehingut rohkem. Harju maakonnas müüdi rekordiliselt 179 elamut. Hoonestamata elamumaadega teostati 8 tehingut (maakonnas 92). Aprillis teostati 11 ja aasta tagasi mais 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati mais 452 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 24 818 272 eurot. Tartu maakonna tehinguaktiivsus tõusis aprilliga võrreldes 11%, kuid tehingute koguväärtus jäi eelnenud kuuga samale tasemele. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korteri- ja elamuturu tehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ja koguväärtus 12%.

Mais toimus Tartu linnas 156 korteriomandi tehingut, mis oli 34 tehingut rohkem kui aprillis ja 38 tehingut rohkem, kui eelneva aasta mais. Tõusis nii järelturu kui ka uute korteritega tehtud tehingute arv. Kõigist Tartu linna korteritehingutest teostati ligi 20% uute korteritega. Võrreldes aprilliga langes keskmine hind 5%, olles mais 1202 €/m2. 2015. aasta maiga võrreldes langes keskmine hind 4%.

Tartu KOM maiAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati mais 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 57). Kevadine eramuturu tehingute tõus jõudis maikuus ka Tartu lähivaldadesse – Tartu maakonnas toimus kokku 22 eramutehingut rohkem kui aprillis, seal hulgas müüdi Tartu linnas 5 elamut rohkem, kui eelmisel kuul. Võrreldes aastatagusega müüdi Tartus 3 eramut vähem. Tartu linnas toimus 4 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 41). Aprillis toimus 10 ja 2015. aasta mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati mais 387 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 908 526 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 33% ning tehingute koguväärtus 8%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ning koguväärtus 11%.

Pärnus toimus mais 89 korteriomandi tehingut (seal hulgas 6 korteriga komplekstehing), mis on 26 tehingut rohkem kui aprillis ja 2015. aasta mais. Keskmine hind oli 2015. aasta maiga võrreldes samal tasemel –  983 €/m² (mediaan 954 €/m2), kuid 2016. aasta aprilliga võrreldes 5% kõrgem.

Pärnau KOM maiAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 15 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis võrreldes eelneva kuuga oli 3 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 7 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati mais 8 tehingut (maakonnas 26). Kuu varem aprillis toimus  5 ja aasta tagasi mais 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta mais 172 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 413 678 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 29% ja koguväärtus 113%. Tehinguaktiivsuse tõusu tõi kaasa elamute ja maakonna korterite tehingute arvu tõus. Koguväärtuse hüppelise tõusu taga on mitme kalli maatulundusmaa kinnistu tehingud.  Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 21% ja koguväärtus 60%.

Viljandi linnas toimus 24 korteriomandi tehingut, mis on 3 tehingut rohkem kui käesoleva aasta aprillis ja 3 tehingut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 2016. aasta mai keskmine ruutmeetri hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 12%, jõudes hinnatasemeni 618 €/m² (mediaan 621 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind 20% kõrgem.

Viljandi KOM maiAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 10 ostu-müügitehingut (maakonnas 27), mis on eelneva kuuga võrreldes 8 tehingut ja aastatagusega võrreldes 6 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga toimus aprillis kui ka mais 2 tehingut (maakonnas 7). 2015. aasta mais hoonestamata elamumaaga tehinguid ei teostatud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta mais 205 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 699 799 eurot. Võrreldes aprilliga tõusis tehinguaktiivsus 49%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Maikuu tehingute arv tõusis, kuna Saare maakonnas toimus paar maatulundusmaa komplekstehingut ning korterituru aktiivsus taaskord tõusis, mis viisid tehingute arvu üles. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 60%.

Mais teostati Kuressaares 17 korteriomandi tehingut, mis oli 9 tehingut rohkem kui kuu varem ja 10 tehingut rohkem kui 2015. aasta mais. Maikuus teostati rohkem tehinguid heas seisukorras olevate korteritega (kuuel korteril oli keskmine ruutmeetrihind üle 1000 euro), mille tulemusel oli keskmine hind aprilliga võrreldes 24% kõrgem, olles 841 €/m² (mediaan 883 €/m2).  2015. aasta maiga võrreldes tõusis keskmine hind 14%.

Kuressaare KOM maiAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Mais toimus sarnaselt käesoleva aasta aprilliga Kuressaare linnas 7 (maakonnas 12) eramu ostu-müügitehingut. 2015. aasta mais müüdi 4 elamut. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis ja mais 3 (maakonnas 10) ostu-müügitehingut. 2015. aasta mais toimus 1 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehing.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas mais 295 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 291 387 eurot. Võrreldes aprilliga langes tehinguaktiivsus 5%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 4%, kuid koguväärtus langes 10%.

Mais toimus Narvas 42 korteriomandi tehingut, mis oli 22 tehingut vähem kui aprillis ja 17 tehingut vähem kui eelneva aasta mais. Keskmine hind oli mais 458 €/m² (mediaan 426 €/m2). Aprillikuuga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel, kuid aastatagusega võrreldes langes see 9%.

Narva KOM maiAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti mais 19 ostu-müügitehingut (maakonnas 58), mis oli 2015. aasta aprilliga võrreldes 6 tehingut rohkem. 2015. mais teostati sarnaselt käesoleva aasta maiga 19 tehingut. Narva linnas müüdi mais 3 (maakonnas 13) ja aprillis 1 hoonestamata elamumaad. Aasta tagasi mais toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest

Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik

5 võimalust, kuidas targalt ära kasutada katusealust pinda

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 09.06.2016 09:37; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kinnisvaraturul on pakkumises mitmeid eriilmelisi katusekorruse kortereid. Kas kaldlaed on alati piiranguks või loovad need hoopis põnevaid võimalusi omanäolise korteri või maja kujundamiseks? Iga eluruum ei pea olema neljakandiline ning sirgete seintega, ka kaldseintega ruume on võimalik lahedalt ära kasutada. Kuidas seda teha?

Otsisime välja 5 võimalust, kuidas katusealust pinda ära kasutada (Pildid ja allikas: Pinterest):

  1. Ehita katuse alla riiuli või sahtlitega kapp, mida kasutada panipaigana ning kõik lahtised esemed sinna ära peita. Kapi ette saab asetada diivani. Nutikas ning praktiline idee! Soovi korral saad kapiuksi erinevate detailide või värvidega rõhutada, ent need on võimalik teha ka minimalistlikud ning seintega sama tooni.                                                                                                                                                                              Panipaikkatuse all kapp katuse all Elutuba katuse all
  2. Magamistoas aseta voodi katuse alla ning naudi vaadet. Öist tähtede sadu ei saa igaüks endale lubada. Suveajal aitavad uinuda pimendavad rulood, mis kinnitatakse otse katuseakna külge.                                                                                                     voodi katuse all voodi katuse all2
  3. Mahukas garderoobikapp magamistoas või hoopis eraldi garderoobituba! Kaldlaed annavad võimaluse väga funktsionaalsete garderoobide loomiseks. Ruumi jääb nii stangedele, sahtlitele kui riiulitele ja madalamat osa saad kasutada jalanõude, hooajarõivaste või suuremate esemete hoiustamiseks. Praktiline idee, mis lahendab asjade paigutuse mure ning samas on ka väga stiilne ning eriline.                                                                               magaistoa kapp katse all2  magaistoa kapp katse all magaistoa kapp katse all3
  4. Lastetuppa saab ehitada toreda mängunurga, mis rõõmustab igat last või pane voodi mänguajaks kapi sisse peitu. Lase fantaasial lennata ja ole valmis võõrustama tervet klassi, sest see on täielik pilgupüüdja.                                                                                    lastetoa mööbel kattuse all lastetuba katuse all
  5. Köögis saab katuse alla asetada töötasapinna, mis ei vaja rohkemat ruumi, samas on soovi korral võimalik kapid ja sahtlid teha tavapärasest suuremad ja sügavamad. Naudi vaadet ning samal ajal mõnusalt lõhnavat kohvi.                                                                                köök katuse all köök katuse all2 köök katuse all 3

Iga katusekorruse korter on eriline, nii ei ole võimalustel piire ning saad luua just omale meelepärase ja kordumatu kodu. Kivimäe Kodu Sihi 122 aadressil Nõmmel annab võimaluse eriti põnevate katusekorterite kujundamiseks, kuna lisaks rohketele akendele ja kaldlagedele on korteris ka väga kõrge õhuruum – lae kõrgus ulatub pea 5 meetrini!

Vaata lähemalt koduleheküljelt ja tule tunneta seda vahvat ruumi kohapeal: www.domuskinnisvara.ee/kivimae

2 Kivimäe

Uusarendustest Narvas

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 06.06.2016 12:39; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Turuanalüüs
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

uusarendusedKui te kasvõi vahetevahel jälgite kinnisvarauudiseid, siis näete pidevalt uudiseid Tallinna uusarendustest. Kui mõni mu tuttav kolib Tallinna, siis ei taha ta enam osta korterit vanasse majja, vaid läheb panka ning taotleb laenu nüüdisaegse korteri ostuks uude majja. Pärast elab kaua ja õnnelikult, nautides uue elupaiga mõnusid. Nii ei ole ainult Tallinnas.
Seda artiklit kirjutades vaatasin 2011. aasta rahvaloenduse andmeid. Aastatel 2006 – 2011 ehitati Tallinnasse 372 uut kortermaja. Sama perioodi jooksul ehitati Tartusse 123 uut maja, Pärnusse 50, isegi Rakverre 11. Narvasse ehitati aastatel 2006-2011 kõigest 5 uut kortermaja!

Mida korteriostjad ootavad uutelt majadelt ja mida hindavad nende juures?

1. Kõigepealt muidugi energiasäästlikkust ehk teisisõnu väikseid kütte- ja kommunaalkulusid. Tänapäeva majade ehitusel kasutatakse kvaliteetseid isoleermaterjale, aknaid ja uksi, soojuse rekuperatsiooniga ventilatsioonisüsteeme, mis võimaldavad soojust säilitada ja korduvalt kasutada, selle asemel et  seda külmal ajal lihtsalt välja lasta. Kõik see võimaldab küttekulusid oluliselt vähendada.
2. Õnnestunud planeeringud, mis vastavad tänapäeva pere tegelikele vajadustele ja arvestavad vahel ka individuaalseid soove.
3. Nüüdisaegsed arhitektuurielemendid ja korterite tehnilised lahendused, suured panoraamaknad, innovaatilised küttesüsteemid, integreeritud tehnika, avarad koridorid, sisseehitatud kapid ja tehnilised ruumid, hügieeniruumid ning trepikojad.
4. Kujuneb omapärane kogukond inimestest, kes ostavad uude majja kortereid. Üldjuhul on need noored inimesed või jõukad  pered. Olen kokku puutunud selliste projektidega, kus arendaja on hakanud ostjaga suhtlema juba ehitamise  ajal ja korraldanud kohtumisi, üritusi, väljasõite rohelisse või piknikule, mille tulemusena on kujunenud  sõbralike ja positiivsete naabrite grupp, kus tuntakse ja austatakse üksteist – nagu vanadel headel aegadel.

Milline on olukord Narvas?

Narvas selliseid projekte ei ole. Parim, millega meie ostja arvestada võib, on vana maja korteri  ümberehitamine või renoveerimine. Nagu me kõik mõistame, on siin võimalused väga piiratud. Seetõttu on maksejõulised kliendid sunnitud  vanade majade vanu kortereid ümber ehitama.
Kõik see sunnib investoreid uusarenduse projekti hindamisel oma riskid kõrgeks tunnistama. Ja nad ei usu, et linnas, kus teisejärgulise kinnisvara ruutmeetri hind on 480 eurot  (2015. aasta andmete järgi), hakkavad inimesed ostma uut ja kvaliteetset eluaset ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot.

Investorid ja ehitustendentsides orienteeruvad inimesed saavad suurepäraselt aru, et kui meil algab uue maja ehitus, on ehitustööde ja materjalide maksumus  peaaegu sama mis Tallinnas, Tartus ja teistes linnades. Täna on spetsialistide seas levinud arvamus, et eluaseme ehituse ruutmeetri hind püsib umbes 100 euro piires, olenevalt materjalide kvaliteedist. Nüüd lisame sellele krundi, territooriumi heakorrastuse, laste mänguväljakute ja parkla ehituse maksumuse, samuti riskid, pangaprotsendid ning finantseerimise ja projektijuhtimise kulud. Ja tulebki välja, et uusehitusi on mõtet püstitada vaid siis, kui korterid saab ära müüa, nagu eespool juba mainitud, ruutmeetri hinnaga 1200-1400 eurot, sest ehitajad tahavad samuti kasumit teenida.

Kuid meie igapäevane suhtluskogemus Narva linna ärimeeste, ostjate ja elanikega  annab kindlust, et  nõudlus kvaliteetse ning nüüdisaegse eluaseme järele eksisteerib just toimekas ja asjalikus Narvas (mitte kuurortlinnas Narva-Jõesuus)  ja et teatud hulk kortereid müüakse ära.  Usume, et kindlasti leidub inimesi, kes soovivad osta korteri uude majja just Narvas. Ja nad  saavad rõõmuga uue, kvaliteetse  ning nüüdisaegse eluaseme  omanikuks.

aleksander

Aleksandr Bogens

Narva regiooni juht

K6 Residents saab nurgakivi

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 10.05.2016 10:25; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

11.mail kell 15.00 toimub Tallinnas J.Kunderi põik 6 ehitatavate korterelamute nurgakivi panek.

K6 Residentsiks ristitud korterelamutes on juba enne ehituse algust osad korterid müüdud ning mitmel on olemas broneering.
2017.a kevadel valmivad kolm 5 kuni 6 korruselist elumaja, kus ehitatakse kokku 42 korterit suuruses 70-105,8 ruutmeetrit. Kolme- ja neljatoalised eluruumid on hea planeeringuga ning kõrge viimistluskvaliteediga. Oluliseks aspektiks kesklinnas elades on võimalus omada kahte parkimiskohta.

A energiaklassi majade katustele on paigaldatud päikesepaneelid, et säästa küttekuludelt. Innovatiivne ehituslahendus jätab korteri seinad radiaatoritest vabaks, kuna kasutatakse vesipõrandkütet. Vaikne sisekvartal lubab südalinna lummuses tunda end tõeliselt kodus. Kasutatud on konstruktiivseid lahendusi, mis tagab väga hea heliisolatsiooni.

K6 Residentsi ehitajaks on Maru Ehitus. Korterelamu projekteerijaks on Ain Koit Arhitektuuribüroo.

k2

Aprill 2016 ülevaade: suvilate ostmise hooaeg on käes

Kui märtsis tõi Eestis kinnisvaratehingute arvu tõusu kaasa suuresti maatulundusmaa tehingute arvu tõus, siis aprillis maatulundusmaa ostu-müügitehingute arv langes 255 tehingu võrra. Samas kevadised ilusad ilmad on tõstnud huvi suvilate ja maakodude vastu, kus nädalavahetustel potipõllumajandust harrastada – aprillis osteti Eestis kokku 42 elamut rohkem kui märtsis, kuid 21 elamut vähem kui aasta tagasi samal ajal.

Maa-ameti tehingute statistika andmetel oli kogu Eesti kinnisvaratehingute arv võrreldes eelmise aasta aprilliga 9% madalam, kuid koguväärtus 20% kõrgem. Käesoleva aasta aprillis teostati Eestis kokku 3994 ostu-müügitehingut koguväärtusega 257,479 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes teostati 7% vähem tehinguid, kuid tehingute koguväärtus tõusis 15%.

KOKKU aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1687 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 189 181 353 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 8%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 35%. Koguväärtuse tõusu mõjutasid tavapärasest rohkem teostatud kallite ärikinnisvarade tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 10%, kuid koguväärtus on 28% tõusnud.

Aprillis toimus Tallinnas 753 korteriomandi tehingut, mis oli 64 tehingut vähem kui märtsis ja 46 tehingut vähem kui eelneva aasta aprillis. Tallinna korterite keskmise hind püsib kõrge – 1590 €/m² (mediaan 1508 €/m2). Keskmine hind on võrreldes käesoleva aasta märtsi ja 2015. aasta aprilliga tõusnud 2%.

Tallinn KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega aprillikuus 20 ostu-müügitehingut (maakonnas 143). Eramute turg oli kevadiselt aktiivne Tallinna lähivaldades – Harju maakonnas toimus kokku 27 eramutehingut rohkem kui märtsis, samas Tallinnas toimus 8 tehingut vähem, kui eelmine kuu. Võrreldes aastatagusega müüdi Tallinnas 23 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 11 tehingut (maakonnas 97). Märtsis teostati samuti 11 ja aasta tagasi aprillis 10 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati aprillis 398 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 685 671 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes märtsiga võrreldes 2% ning tehingute koguväärtus langes 13%, samas toimus mitu üle miljoni maksnud kinnisvaratehingut. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv jäänud samale tasemele, kuid koguväärtus on 33% tõusnud.

Aprillis toimus Tartu linnas 124 korteriomandi tehingut, mis oli 3 tehingut rohkem kui märtsis ja 12 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Võrreldes märtsiga tõusis keskmine hind 8%, olles aprillis 1236 €/m2 . 2015. aasta aprilliga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

Tartu KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati aprillis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 37), kuu varem märtsis müüdi 10 eramut rohkem ning aasta tagasi aprillis müüdi 2 eramu rohkem. Tartu linnas toimus 9 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 41). Märtsis teostati 4 ja 2015. aasta aprillis 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati aprillis 290 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 068 507 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 7%, kuid koguväärtus on tõusnud 35%.

Pärnus toimus aprillis 62 korteriomandi tehingut, mis oli 16 tehingut vähem kui märtsis ja 4 tehingut vähem, kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis märtsiga samal tasemel, olles 945 €/m² (mediaan 915 €/m2), mis 2014. aasta aprilliga võrreldes oli 12% kõrgem.

Pärnu KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii märtsis, kui ka aprillis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 39), mis on aastatagusega võrreldes 1 tehing rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti 2016. aasta aprillis ja 2015. aasta aprillis 5 tehingut (maakonnas 26). Käesoleva aasta märtsis teostati 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 133 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 539 267 eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehinguaktiivsus 4%. Tehingute koguväärtus langes 16%. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 19% ja koguväärtus 35%.

Aprillis toimus Viljandi linnas 21 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut vähem kui märtsis, kuid 6 tehingut rohkem kui eelneva aasta aprillis. 2016. aasta aprilli keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 5%, jõudes hinnatasemeni 549 €/m² (mediaan 516 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind 20% madalam, kuna eelmine aasta samas kuus toimus Viljandi linnas kolm üle 1100 €/m2 hinnaga korteri tehingut, mis oli Viljandi linna kohta haruldane ruutmeetrihind.

Viljandi KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti käesoleva aasta aprillis ja 2015. aasta aprillis 2 ostu-müügitehingut (maakonnas 11), mis oli märtsiga võrreldes 5 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 2 tehingut (maakonnas 6). Käesoleva aasta märtsis ega 2015. aasta aprillis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 138 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 674 341 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 16%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 44% ja koguväärtus 23%. Tehingute arvu suur langus võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli tingitud sellest, et eelmine aasta samal ajal toimus mitu maatulundusmaa komplekstehingut seotud osapoolte vahel.

Aprillis teostati Kuressaares 8 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut vähem, kui kuu varem ja 6 tehingut vähem, kui 2015. aasta aprillis. Aprillikuu keskmine hind oli märtsiga samal tasemel, olles 675 €/m² (mediaan 653 €/m2). 2014. aasta aprilliga võrreldes tõusis keskmine hind 3%.

Kuressaare KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis toimus Kuressaare linnas 7 (maakonnas 13) eramu ostu-müügitehingut. Märtsis kui ka aasta tagasi aprillis teostati 4 elamutehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati aprillis 3 (maakonnas 8) ostu-müügitehingut. Märtsis tehinguid ei toimunud ja 2015. aasta aprillis toimus 2 hoonestatud elamumaa ostu-müügitehingut.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas aprillis 305 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 785 478 eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 46%. Tehingute arvu langus oli mõjutatud maatulundusmaa tehingute arvu langusest, kuna märtsis toimus haritava maa kinnistute komplekstehing, mille käigus müüdi korraga üle 50 haritava maa kinnistu, mis olid keskmiselt 30 ha suured. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 5%, kuid koguväärtus on 4% langenud.

Aprillis toimus Narvas 64 korteriomandi tehingut, mis oli 21 tehingut rohkem kui märtsis ja 3 tehingut rohkem kui eelneva aasta aprillis. Keskmine hind oli aprillis 457 €/m² (mediaan 441 €/m2). Märtsikuuga võrreldes tõusis keskmine hind 5% ja aastatagusega võrreldes langes 13%.

Narva KOM aprillAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti aprillis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 54), mis oli nii märtsiga võrreldes 1 ja 2015. aasta aprilliga võrreldes  3 tehingut rohkem. Ka Ida-Viru maakonnas on aktiivne suvilate ostmise hooaeg kätte jõudnud – aprillis tehti 22 hoonestatud elamumaa tehingut rohkem kui märtsis. Narva linnas müüdi märtsis kui ka aprillis 1 (maakonnas 3) hoonestamata elamumaa. Aasta tagasi aprillis toimub 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik