Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Kvissentali

Tartu linna uuselamurajooni Kvissentali kerkivad esimesed ridaelamud

Fausto Grupp ja Villaare OÜ sõlmisid kokkuleppe ridaelamute arendamiseks Tartus hinnatud Kvissentali linnaosas. Esimesed modernse arhitektuuriga 100 m2 suurused ridaelamud saavad katuse alla juba tänavu sügisel.

“Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodu Tartu linna parimas uusasumis,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Tegemist on kompaktsete, energiasäästlike, läbimõeldud lahendusega ning ümbritsevasse keskkonda hästi sulanduvate ridaelamutega. Esimesed kodud valmivad juba 2017. aasta jõuludeks.

Väärika ajalooga Kvissental on Tartu linna esimene uuselamurajoon, mille hoonestuskava on detailideni läbimõeldud ning linna poolt kinnitatud ja paika pandud on ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja. “Kvissentali hoonestuskavaga antakse kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mis tagavad esindusliku, sõbraliku ja kvaliteetse tänavaruumi ning tervikliku arhitektuurse identiteedi,” rääkis arhitekt Tiit Sild. “Terviklik identiteet aitab kaasa kodu- ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastikuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega.

Kvissentali ühendab linnaga vastloodud taristu: 2016. aastal sai valmis 2 km kergliiklusteid, lisaväärtust annab Tartu kaasaegseim laste- ning noortepark, Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. “Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi:  võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või rulluisutada,” rääkis Fausto Grupi juhatuse liige Sven Mihailov. “Selline piirkond on ka peresõbralik: lapsed on taas rohkem värskes õhus, kooli või tööle võib sõita jalgrataste või siis muude kergete liikumisvahenditega, kogu perega saab täiesti tasuta sportida.”

Fausto ärigrupp on 10-aastase ajalooga Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendusettevõte, mis keskendub erinevatele kinnisvarainvesteeringutele. Fausto tegutseb kaubanduskinnisvara, büroo- ja elamukinnisvara arendamise, üürimise ja haldamise valdkonnas.

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Ridaelamute eelmüük on juba alanud. Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on huvi Kvissentali Kodude vastu suur, sest varasemalt pole olnud võimalust nii taskukohasega hinnaga Kvissentali elama asuda. Varaselt oma ostusoovist teada andes on võimalik rääkida kaasa oma unistuste kodu kujundamisel.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

Puust ja punaseks: Millised on eluruumile esitatavad nõuded?

Postitaja: Rando Vanaveski @ 21.03.2017 01:20; kategooriad: Domus, Seadusandlus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

eramu (Small)Tuhandeid aastaid tagasi kolis inimene lageda taeva alt koopasse. Kuigi valikuvõimalused ei olnud suured, võime kindlad olla, et ta kasutas sellist koobast, mis oli tugev, kindel ja ohutu. Seda endale elamiseks kohandades ei osanud ta ilmselt ettegi kujutada, et kauges tulevikus ei olegi elupaiga ainsateks kriteeriumiteks kaitse vihma ja tuule eest, vaid see peab vastama hoopis peenematele tingimustele.

Tänapäeval on teaduse ja tehnika areng võimaldanud meil endale luua väga mugava elukeskkonna, kus eluruumile on kehtestatud kindlad kriteeriumid.

Mis on nõuete eesmärk?

Eluruumile esitatavate nõuete kehtestamise eesmärk on inimesele ohutu ja tervisliku elukeskkonna tagamine. Eluruum peab olema selline, kus inimesel on võimalik ööpäevaringselt viibida. Nõuded esitatakse praktiliselt kõigile eluruumi elementidele, kusjuures suvilas ja aiamajas asuvale eluruumile neid nõudeid ei kohaldata.

Kehtestatud on nõuded eluruumi mõõtmetele ja pinnale. Üldjuhul peab eluruumi iga elu-, töö- ja magamistoa pind olema vähemalt 8 m², laius (vastasseinte vaheline kaugus) vähemalt 2,4 m ja kõrgus vähemalt 2,5 m. Ühe korteriga elamu puhul peab kõrgus olema vähemalt 2,3 m. Katusekorruse kaldseintega toas peab vähim kõrgus olema tagatud vähemalt poole toapinna ulatuses, seejuures võetakse pinna arvestamisel arvesse vaid ruumiosad, kus ruumi kõrgus on vähemalt 1,6 meetrit. Viimane on vajalik teadmine, kui tahetakse korterit laiendada pööningule.

Kui palju uksi, kui palju aknaid?

Nõuded esitatakse ka eluruumi ustele ja akendele. Eluruumil peab olema teistest eluruumidest eraldi sissepääs ukse kaudu ja eluruumi igal eraldi ruumis asuval elu-, töö- ja magamistoal ning köögil peab olema vähemalt üks uks. Juhul kui mõne teise õigusakti nõuetest ei tulene teisiti, on uste valgusava vähimateks mõõtmeteks välisukse puhul 900 mm laiuses, sise- ja rõduukse puhul 700 mm laiuses ning vannitoa ja tualettruumi ukse puhul 600 mm laiuses. Ukseava kõrgus peab olema vähemalt 1950 mm.

Lisaks peab eluruumi igal elu-, töö- ja magamistoal ning köögil olema vähemalt üks lahtikäiv aken, mis annab võimaluse ruumi tuulutamiseks ning tagab ruumis piisava loomuliku valguse. Selleks, et tagada ruumis piisav loomulik valgus, peab akna suurus olema minimaalselt 1/8 põrandapinnast. Lihtsamalt seletatuna tähendab see seda, et 8 m² suuruse ruumi aken peab olema vähemalt 1 m².

Kui soe ja kui niiske õhk?

Eraldi nõuded esitatakse ka eluruumi sisekliimale. Eluruumis peab olema loomulik või mehaaniline ventilatsioon, mis tagab inimese elutegevuseks vajaliku õhuhulga ja selle ringluse. Vajalike õhuhulkade arvestamine on arhitekti/inseneri töö ja see sõltub piirkonnast, kus eluruum asub. Õhu liikumise kiirus eluruumis, eluruumi maht ühe inimese kohta ning keemiliste ja bioloogiliste ühendite sisalduse piirkontsentratsioon siseõhus peab vastama kehtestatud nõuetele.

Siseõhu temperatuur eluruumis peab olema optimaalne, looma inimesele hubase tunde ning aitama kaasa tervisliku ja nõuetekohase sisekliima tekkimisele ja püsimisele. Rusikareegel ütleb, et eluruumis peaks olema sooja 21 °C, v.a esikus ja garderoobis, kus temperatuur võib olla 19 °C. Pisut leebemad nõuded esitatakse kaugküttevõrgust või hoone katlamajast köetavale eluruumile, kus ei tohi siseõhu temperatuur inimese pikemaajalisel ruumis viibimisel olla madalam kui 18 °C.

Eluruumis peab siseõhu suhteline niiskus olema vahemikus, mis ei kahjusta inimese tervist, väldib veeauru kondenseerumist ja ei tekita niiskuskahjustusi. Eluruumi siseõhu optimaalne suhteline niiskus on 40–60 protsenti.

Väljastpoolt eluruumi paiknevast allikast lähtuva müra helirõhu tase eluruumis ei tohi päeval ületada 40 detsibelli ja öösel 30 detsibelli.

Kas tualett peab olema?

Lisaks peab meil olema võimalus viisakalt ja mugavalt oma hügieeni eest hoolitseda ning selleks on esitatud eraldi nõuded tualetile ja veevarustusele. Eluruumis peab olema tualett. Selle puudumisel peab olema tagatud tualeti kasutamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal. Samuti peab eluruumis olema tagatud vähemalt külma vee saamise võimalus. Kui seda pole, peab olema tagatud külma vee saamise võimalus samas hoones või hoone teenindamiseks määratud maa-alal.

Kaupo (Medium)

KAUPO MÕTTUS

Kutseline Kinnisvaramaakler/Projektijuht

Veebruar 2017 ülevaade: Pärnu korterite keskmine hind tõusis masujärgse aja kõrgeimale tasemele

Käesolev aasta algas varasematest aastatest aktiivsemana. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati veebruaris Eestis kokku 3725 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 216 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis jaanuariga võrreldes 7% ning võrreldes eelmise aasta veebruariga 12%. Käesoleva aasta veebruarikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 8% madalam.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta veebruaris 1692 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 142 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 8%, kuid tehingute koguväärtus jäi samale tasemele.

Tallinn VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati veebruaris ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 29%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Rotermanni 16, Saani 2 ning Vibu 2//4//6//8//10 arendused, kus kokku teostati 54 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2631 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati veebruaris 336 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Jaanuariga võrreldes jäi tehingute arv samale tasemele ning koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 6%, kuid tehingute koguväärtus langes 20%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et aasta tagasi veebruaris teostati Ülenurme vallas hoonestatud tootmismaa kinnistute komplekstehing, mille koguväärtus oli üle 1/3 Tartu maakonna tehingute koguväärtusest.
Tartu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati veebruaris ca 18% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 16%.

.

Pärnu maakonnas teostati veebruaris 234 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 14 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga langes tehinguaktiivsus 4%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 48%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 14% ja koguväärtus 91%.
Pärnu VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris tõusis Pärnu korterite keskmine ruutmeetrihind masujärgse aja kõrgeimale tasemele – olles 1175 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete uusarenduste korterite (nt. Rääma 15, Suur-Jõekalda 2) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 129 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 36% ja tehingute koguväärtus 103%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa tehingute arvu tõus – veebruaris müüdi 30 maatulundusmaa kinnistut rohkem kui jaanuaris. Lisaks tehingute arvu tõusule oli koguväärtuse tõusu taga ka asjaolu, et veebruaris toimus kümme üle 100 000 euro maksva kinnisasja tehingut, kuu varem ainult kolm. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 23% ja koguväärtus 131%.
Viljandi VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Võrreldes kuu varasemaga teostati veebruaris Viljandi linnas rohkem tehinguid paremas seisukorras kallima hinnaklassiga korteritega, mis tõstsid korterite keskmist hinda 28%.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta veebruaris 143 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga tõusis tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 47% ja koguväärtus 32%.
Kuresaare VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati veebruaris 266 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes jaanuariga jäi tehinguaktiivsus samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus tõusis 42%. Koguväärtuse tõusu tõi kaasa kalli hoonestatud ärimaa ostu-müügitehing Narva linnas. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 31%.
Narva VEEBRUAR 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Veebruaris Narva linnas müüdud 75 korterit on viimase kahe aasta kõrgeim korteritehingute arv. Võrreldes eelmise kuu ning aastatagusega teostati veebruaris rohkem tehinguid pindalalt suuremate korteritega.

.

Buumi teket pidurdab buumi ootus

Möödunud aasta lõppes kinnisvaraturu tõmbekeskustes rekordite tähe all. Aasta lõpus vormistatud uute korterite müügitehingud viisid Tallinna korteritehingute arvu ja keskmise hinna masujärgse aja kõrgeimale tasemele. Kui juba tundus, et keskmine hind ei saa enam kõrgemale tõusta, siis tõusis see siiski. Vaatamata sellele, et konkurents on tihe ja müügiperioodid pikenenud, on uusarendused vedanud keskmisele hinnale kuid 2-3 % juurde. See ilus tõusugraafik on sundinud küsima mitmeid spetsialiste ja hobianalüütikuid, et kuna käib turul „pauk“ ära.

Uuest kriisist ja buumist on tänaseks sedavõrd palju juttu olnud, et see on tekitanud turul hoopis vastupidise efekti. Paljud targa raha omanikud, väikeinvestorid, spekulandid, aga ka muidu ettevaatlikud inimesed on võtnud äraootava positsiooni ja ootavad turu kukkumist, et siis uuest turu põhjast hakata varasid soetama. Praegust hinnataset peetakse liiga kalliks, investeeringuid juurde ei tehta ja oodatakse kannatlikult. Kogu kinnisvaraturu jaoks tähendab see, et osa investeeritavat ja spekulatiivset raha seisab jõude, mis võtab maha teatava osa kogunõudlusest. On aga nõudlus väiksem, on turu areng ja kasv tagasihoidlikumad. Kas neil hiromantidel on õigus, näitab vaid aeg. Uut kriisi pole igatahes veel kellegi poolt välja hõigatud, kas ja kuna see tekib, seda teavad parimal juhul vaid selgeltnägijate tuleproovis karastunud staarid. Erinevad märgid turul näitavad hetkel pigem seda, et investeeringuraha osaline kadumine mõjub turule rahustavalt ja tervikuna seetõttu hästi. Pikaajalist perspektiivi arvestades turg sellest ainult võidab. Kinnisvaraturg ei kihuta gaselli kombel üles, vaid areneb ontliku majanduspoliitiku unistuste kohaselt järk-järgult ja ilma suuremate hüpeteta. Nn startup’iliku filosoofia kasutamine ja kummardamine võib kinnisvaraturule mõjuda hukatuslikult.

Tavaostjate käitumise osas suuremat muutust aga täheldada pole olnud. Inimesed, kes soovivad osta endale kodu, uut ja avaramat elamispinda, ei lase ennast häirida buumi-, hirmu- ja kuulujuttudest. Küll aga mõjutavad turgu kurejutud, sest kui perre sünnib laps(i) lisaks, siis soovitakse juurde ruutmeetreid sõltumata sellest, kas hinnad võivad või ei või kohe muutuma hakata. Koduostjate hulgas on küsimus number üks pigem selles, kas pank annab kinnisvara ostmiseks laenu või mitte. Mida rohkem on tehinguid kuskil piirkonnas, mida suurem on seal uusarenduste osakaal, seda olulisem on pankade roll turu tegeliku mõjutajana. Vähese tehinguaktiivsusega maakondades on pankade roll marginaalne, kuid eelkõige Harju maakonnas on pangad tõsised turutegijad. Kõigele vaatamata hetkel eluasemelaenu ikka saab, mida näitab ka käesoleva aasta esimeste kuude statistika, et erinevatel kuudel võivad küll olla teatavad kõikumised, kuid kokkuvõttes midagi kardinaalset turul juhtunud pole ja koduostjad teevad tehinguid rahuliku südamega edasi.

Kas uus või vana korter?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 09.03.2017 12:41; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

bhf_2271Kui sa oled koduotsingul, siis vaatad läbi kõik portaalid, leheküljed, foorumid. Pakkumisi on palju, aga ikkagi kerkib üles küsimus: kas osta uus või vana? Ilmselt on selle dilemma ees seisnud nii mõnigi ostja. Vaatame sellele küsimusele puht matemaatiliselt otsa.

 

 

Toome näite Lasnamäelt

Kui osta korter Ümera tänava vanemasse majja, kus 2016.aastal oli  3-toaliste korterite keskmine müügihind 73 500, tuleks laenumakse kuus 246 €  kuus . Arvutused on tehtud tingimustel: omafinatseering 20%, laenu intress 2,3%, laenuperiood 30 aastat.  Uues korterelamus Ümera 28 on 3-toalise korteri hinnaks 95000 eurot. Samadel laenutingimustel tuleb laenumakse kuutasuks 317 eurot ehk  71 eurot rohkem kui vana korteri puhul.

Teise võrdlustehte teeme korteri kulude osa, sest see lisandub igakuisele laenumaksele ning peame sellega arvestama. Võtame vaatluse alla samad objektid.

Uue 3-toalise korteri kulud aastas on Ümera 28 majas 1085€ , mis on oluliselt väiksem kui vanades majades. Kokkuhoid kommunaalkuludelt on aastas ligi 350EUR ehk vanas majas maksad igakuiselt 29EUR rohkem. Keskmiseks laenuperioodi pikkuseks on 30 aastat. Seega võime öelda, et kokku tuleb vanema korteri eest maksta koos kommunaalidega selle aja jooksul 204 900 (korteri ostuhind+laenuintress+kommunaalkulud) eurot.  Uues majas on selleks summaks 241 520 eurot ehk 30 aasta jooksul on kogukulu 36 620 eurot suurem.

Ostes aga uue korteri saate 21 500 (95 000-73 500) eurot kallima vara omanikuks. Kui puht matemaatiliselt võtta, siis on 30 aasta jooksul igakuine kulu 42 eurot kuus suurem, aga elate oluliselt paremates tingimustes:

  • Parem heliisolatsioon- ei kuule naaberkorterite tegemise, ega tänavamüra, kuna on kolme klaasiga pakettaknad
  • Puhtam õhk- sissetulev õhk läbib ventilatsiooniseadme filtrite süsteemi
  • Maja väiksem remondi vajadus
  • Kaasaegsed kommunikatsioonid
  • Kvaliteetsed viimistlusmaterjalid- naturaalne parkett, spoonitud siseuksed, kolmekordsed aknad
  • Paremad parkimislahendused- majal on parkimiskohti rohkem võrreldes vanemate majadega
  • Paremad naabrid- uut korterit ei osta eluheidikud

Kas 42 eurot on selle eest palju või vähe maksta, on igaühel otsustada. Arvutused ja kasutatud lähteandmed on antud ajahetkel ja ei arvesta tulevikus toimuvaid muudatusi.

neeme

NEEME LIIVA

maakler

Eesti kinnisvaraturg ja Brexit – kuidas võita?

Euroopa, Eesti sealhulgas, on Brexitist masenduses! Kõige lihtsam on muidugi jätkata nii poliitilist kui majanduslikku enesehaletsust ja kiruda inglaste põhjustatud suurt segdust. Sekka kübeke Vene hirmu ka. Ja nii õnnestubki meil taas rivistada end viimaseks järjekorras, kus seisavad need, ke tahavad Brexitist kasu lõigata.

Alustame ilmekaimast – Pariisi büroohoonete turg rühib ülesmäge! Eks ikka nende ettevõtete najal, kes Londoni maha jätavad. Pariis on olnud juba pikka aega tugevalt arenev ärikeskus ning Londonile suur konkurent, kes sellest segadusest suure tõenäosusega võitjana välja tuleb. Ent Pariis pole ainus – küllap osa ärist kolib Londonist ka teistesse Euroopa linnadesse. Metropolid on nagu vette kukkunud kivid, mis tekitavad enda ümber ringlainetuse, kuid Tallinn on seni hulpinud tsentrist suhteliselt kaugel. Peaksime endalt küsima, kuidas liikuda metropolidele „lähemale“. Või täpsemalt öeldes – lähemale, kui Riia, Vilnius jt regionaalsed keskused.

Kahtlemata on EASi välisesindused teinud head tööd Eesti ettevõtete edendamisel rahvusvahelises plaanis. Ent rahvusvaheliste ettevõtete Eestisse toomine kipub piirduma mõne riiklikult arendatud tehnopargi, sadama ja lennuväljaga. Rändrahnud muidugi ka. Vaadates Eesti ettevõtluse kasvustrateegiat 2014 – 2020 avaneb küllaltki läbimõeldud pilt ärikeskkonna arendamiseks. Pikas pespektiivis. Esiteks nii pikas, mida tõenäoliselt ei olegi kuidagi võimalik enne 2020 realiseerida. Ja teiseks nii pikas, et Londonist lahkuvad ettevõtted on selleks ajaks ammu omale uue pesa leidnud.

Lihtsustatud paralleel Domus Kinnisvarast – meie turundusosakond võib teha nii palju, vinget ja kallist turundust, kuid tahab, kuid kui maakler ei võta telefoni ja ei helista kliendile, siis ühtegi kinnisvaratehingut tehtud ei saa. Nii ka välisettevõtete Eestisse meelitamisega – ühel hetkel tuleb turundutegevus asendada müügitööga. Praegu on see hetk, kus rändrahnude tahumise asemel tuleb teatada, et Tallinn on Ida-Euroopa kõige vingem ärikeskus. Argumendid on meil ammu laual. Eesti tehnoloogiaettevõtete saatmise asemel metropolidesse, tuleks protsess vastupidi käima panna. Tuleks üle saada „kinnnisvaraäri-on-paha“-kompleksist ning muuta eksporditoetused kättesaadavaks ka kinnisvaravaldkonnale, sest lõpuks materialiseerub tulemus uutes ettevõtetes, töökohtades, lisandväärtuses, majanduskasvus, maksulaekumises ja infrastruktuuriinvesteeringutes. Keegi peab kõlava turunduse asemel hakkama tegema säravaid kõnesid klientidele.

Kinnisvaraäri vaatenurgast on riik seni panustanud peamiselt oma äridesse – mõned tehnopargid Ida-Virumaal, sadam, lennujaam – ning mõnel juhul isegi kõlvatut konkurentsi pakkudes. Näiteks kui tegelesime veel agressiivselt Vene suunale turundamisega, tuli oma nappe ressursse arvestades kadedusega vaadata, millist turundusraha said kasutada riiklikult arendatavad tehnopargid. Olen 100% veendunud, et tänased ärilinnakutse arendajad on märksa pädevamad seda vajalikku müügitööd ühiselt korraldama ja sellist turundusraha kasutma. Ükski neist pole iseseisvalt piisavalt jõukas reaalse efekti saavutamiseks, kuid jõudude ühendamisel ning riiklikul toel on ka Eestil võimalik Brexitist võita. Koostöö käima. Müük käima.

Veskimöldre kõrvale rajatakse uus elurajoon

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 27.02.2017 12:20; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pressiteated
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Parginõmme 1801 (4)

Domus Kinnisvara alustab Tallinna linnapiiril uue elurajooni esimese etapi müügiga. Saue valda Nõmme ja Laagri piirile kerkib uus terviklik elurajoon Parginõmme allee, kuhu ehitatakse kodud 39 perekonnale.

 

Ühinemiste tulemusena on Tallinna külje all, Saue vallast, saamas suuruselt kuues omavalitsus Eestis, mis areneb väga kiiresti. Piirkonnast on juba kujunenud Eesti üks suuremaid elamuarenduspiirkondi, kus ehitustegevus käib mitmes väga tuntud elamurajoonis. Hea ligipääsetavus, järjest paranevad ühendusteed Tallinna südalinnaga, Harku terviseradade lähedus koos Laagris asuvate uute spordirajatiste, lasteaedade ja kooliga on muutnud piirkonna hinnatud kodupaigaks juba täna paljudele peredele.

Parginõmme allee loomisel on kasutatud vaid oma ala parimate spetsialistide abi. Kogu piirkonna kontseptsiooni on loonud Eesti üks suurimaid kinnisvarafirmasid, Domus Kinnisvara, mis vastutab ühtlasi ka müügi- ja turundustegevuse eest. Ridaelamud, paarismajad ning eramud on ühtse välisilmega, et luua omanäoline elurajoon. Rõhku on pandud läbimõeldud maastikukujundusele, kust ei puudu ka oma jalutuspark ja sportimisvõimalused. Rida- ja paarismajade arhitektuur ja põhjamaisesse kliimasse loodud funktsionaalne ja energiatõhus kivimaja kontseptsioon töötati välja Jämera ja Domus Kinnisvara koostöös ning põhineb Aeroci tehnilistel lahendustel. Jämera on Soome vanim ja enim müüdud kivimajade kaubamärk alates aastast 1974.

Elurajooni ehituse esimeses etapis alustatakse kruntide müügiga.

Täpsem info www.parginomme.ee

15 asja, millele pöörata tähelepanu kodu ostes

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 22.02.2017 08:51; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

office-table-home-roomKodu ostame endale päriseks üldiselt ühe korra elus. Seetõttu peame olema kindlad enne ostu, et teame oma tulevasest eluapaigast kõik. Vastasel korral võib hiljem tabada ebameeldiv üllatus, mis nõuab meilt täiendavaid kulutusi.

 

 

Siin on 15 asja, millele võiks tähelepanu pöörata enne kodu ostu:

1. Kui suured on sinu tulevase kodu kommunaalid. Võimalusel palu näha eelneva perioodi kommunaalarveid või nende suurust.

2. Milline on korteris elektri olukord? Kontrolli, kas pistikud on töökorras ja millises seisus on korteri või maja elektrijuhtmed.

3. Milline küte? Selgita välja, milline küte on korteris ja milline on selle summa kõige kallimal perioodil.

4. Kontrolli kui palju tuleb õhku läbi akna ja uste.  See näitab maja soojapidavust ja ehituse kvaliteeti.

5. Niiskus. Kui tunned korteris rõskust võib olla probleeme maja niiskustõkkega või ventilatsiooniga.

6. Kes on sinu naabrid? Võimalusel uuri välja oma tulevased naabrid. Sa veedad nendega koos enamus ajast.

7. Parkimine maja ees. Kas hoov on kinnine? Kuidas on organiseeritud parkimine?

8. KÜ plaanid, arendused tulevikus? Kas KÜ on võtnud või plaanib võtta laenu, see kajastub hiljem sinu arve kuumaksel.

9. KÜ aktiivsus. Kas toimuvad regulaarsed koosolekud, kui palju võetakse ette uuendusi?

10. Kas korteril on panipaik? Mõtle, kus on võimalik tulevikus hoida jalgratast, rehve, lapsevankrit.

11. Tunne oma kodu ümbrust. Jaluta oma tulevase kodu ümber ja tunneta ümbrust.

12. Lähimad asutused. Leia oma tulevase kodu ümbruses olevad poed, lasteaiad, koolid.

13. Ühistransport. Selgita välja, milline ühistranspordi peatus on sinu kodule kõige lähemal.

14. Internet ja TV. Tee selgeks, kes pakub sinu uues kodus interneti ja TV teenust.

15. Teekond tööle.  Mõtle läbi võimalikud trajektoorid kodust tööle ja tagasi. Mõõda selle tee pikkust ka tipptunnil.

Jaanuar 2017 ülevaade: aasta algas kinnisvaraturul varasematest aastatest aktiivsemalt

Erinevalt eelmistele aastatele, algas käesolev aasta kinnisvaraturul tavapärasest aktiivsemalt – toimus rohkem korterite ja elamute müügitehinguid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Eestis eelmisel kuul kokku 3469 ostu-müügitehingut koguväärtusega 232,221 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis eelmise aasta jaanuariga võrreldes 26% ning tehingute koguväärtus tõusis 60%. Detsembriga võrreldes teostati 18% vähem tehinguid ning tehingute koguväärtus langes 21%. Kogu Eesti kinnisvara ostu-müügitehingute arv oli jaanuaris viimase 12 kuu keskmisest 13% madalam.

Eesti KOKKUAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas
.

TALLINN

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta jaanuaris 1666 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 175 284 528 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 24% ja tehingute koguväärtus 20%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 43% ning koguväärtus 88%. Jaanuaris vahetasid omaniku mitmed kallid ärikinnisvara objektid.

Jaanuaris toimus Tallinnas 761 korteriomandi tehingut, mis oli 174 tehingut vähem kui detsembris ja 214 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Korterite keskmine hind alustas uut aastat jätkuva tõusuga, olles 2% kõrgem detsembri keskmisest hinnast, – 1775 €/m² (mediaan 1647 €/m²). Jaanuaris teostati ca 26% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 38%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Rehe põik 2, Poordi 1 ja 3, Saani 2, Valgevase 9b ning Kiikri // Pikksilma // Tuukri 3//2//23 arendused, kus kokku teostati 94 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2229 €/m². Keskmine hind tõusis 2016. aasta jaanuariga võrreldes 15%.

Tallinn KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 98), mis oli detsembriga võrreldes 5 tehingut vähem ning aastatagusega sama tulemus. Hoonestamata elamumaadega teostati 4 tehingut. Detsembris teostati samuti 4 ja aasta tagasi jaanuaris 13 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

TARTU

Tartu maakonnas teostati jaanuaris 339 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 21 849 589 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja koguväärtus 29%.

Jaanuaris toimus Tartu linnas 124 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut vähem kui detsembris ja 29 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes jaanuaris 2%, olles 1265 €/m² (mediaan 1228 €/m²). Jaanuaris teostati ca 13% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 23%. 2016. aasta jaanuariga võrreldes langes keskmine hind 1%.

Tartu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati jaanuaris 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 38), detsembris müüdi 8 ja aasta tagasi jaanuaris 3 eramut vähem. Hoonestamata elamumaadega toimus Tartu linnas jaanuaris 2 tehingut (maakonnas 21). Detsembris ja 2016. aasta jaanuaris toimus 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

.
PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati jaanuaris 242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 9 431 695 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 34% ja koguväärtus 44%.

Pärnus toimus jaanuaris 49 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut vähem kui detsembris ja 8 tehingut rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind jaanuarikuus oli 1026 €/m² (mediaan 949 €/m²). Keskmine hind tõusis detsembriga võrreldes 1% ja 2016. aasta jaanuariga võrreldes 6%.

Pärnu KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti nii eelmise aasta detsembris kui ka käesoleva aasta jaanuaris 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 24), mis oli 2016. aasta jaanuariga võrreldes 2 tehingut vähem. Jaanuaris müüdi Pärnu linnas 6 hoonestamata elamumaad (maakonnas 21). Detsembris teostati 2 ja aasta tagasi jaanuaris 3 hoonestamata elamumaa tehingut.
.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 94 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 799 312 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 37% ja tehingute koguväärtus 24%. Aastataguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele, kuid koguväärtus tõusis 38%.

Jaanuaris toimus Viljandi linnas 17 korteriomandi tehingut, mis oli 2 tehingut vähem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui eelneva aasta jaanuaris. Võrreldes detsembriga keskmine hind langes 19%, jõudes hinnatasemeni 509 €/m² (mediaan 514 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 17%.

Viljandi KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris Viljandi linnas elamutega tehinguid ei toimunud (maakonnas 13). Detsembris kui ka 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 elamut. Nii nagu detsembris, ei toimunud ka jaanuaris hoonestamata elamumaadega ühtegi tehingut. 2016. aasta jaanuaris müüdi 2 hoonestamata elamumaad.
.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta jaanuaris 123 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 413 747 eurot. Võrreldes detsembriga langes tehinguaktiivsus 8% ja tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3% ja koguväärtus 8%.

Kuressaares toimus 17 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut rohkem kui detsembris ja 1 tehing rohkem, kui 2016. aasta jaanuaris. Jaanuarikuus oli keskmine hind 713 €/m² (mediaan 704 €/m²), mis detsembriga võrreldes langes 14%. Eelnenud aasta jaanuariga võrreldes tõusis keskmine hind 1%.

Kuressaare KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jaanuaris müüdi Kuressaare linnas 2 eramut (maakonnas 14). Detsembris teostati 2 tehingut rohkem, kuid aasta tagasi jaanuaris eramutehinguid ei toimunud. Hoonestamata elamumaaga teostati nii jaanuaris kui ka detsembris 2 müügitehingut (maakonnas 7). Aasta tagasi jaanuaris hoonestamata elamumaadega tehinguid ei toimunud.
.

NARVA
Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas jaanuaris 264 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 133 657 eurot. Võrreldes detsembriga tõusis tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 9%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite ja elamute müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 25%, kuid koguväärtus langes 28%.

Jaanuaris toimus Narvas 59 korteriomandi tehingut, mis oli 12 tehingut rohkem kui detsembris ja 15 tehingut rohkem kui eelneva aasta jaanuaris. Keskmine hind langes detsembriga võrreldes 12%, olles jaanuaris 413 €/m² (mediaan 401 €/m²). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 15%.

Narva KOM jaanuarAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti jaanuaris 6 müügitehingut (maakonnas 28), mis oli detsembriga võrreldes 2 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 3 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi jaanuaris 2 hoonestamata elamumaad (maakonnas 7). Detsembris tehinguid ei toimunud, kuid aasta tagasi jaanuaris müüdi 3 hoonestamata elamumaad.

.
Kadri Lest
Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

Puust ja punaseks: Korteri remondiga seotud dokumentatsioon.

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 09.02.2017 03:10; kategooriad: Domus, Seadusandlus, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

tool-384740_960_720Korteri või elamu remondiga puutuvad kinnisvaraomanikud oma teadliku elu jooksul suuremal või väiksemal määral varem või hiljem kindlasti kokku. Üldjuhul on tegemist loomingulise tegevusega, mille käigus parandatakse enda elukeskkonna kvaliteeti.

Sõltumata remondi vajaduse põhjustest (sanitaartingimuste parandamine, moraalselt vananenud viimistluse uuendamine, kevadine entusiasmi puhang jne.) saab remonti liigitada laias laastus kahte kategooriasse: Renoveerimine ja Rekonstrueerimine.
RENOVEERIMISE all peame enamasti silmas tapeedi vahetamist, seina värvimist või uue põrandakatte paigaldust. Selliste tööde tegemiseks ei ole üldjuhul mingit luba vaja. Eraldi luba ei ole vaja ka avatäidete (aknad, uksed) vahetamiseks va mõningad erandid.
REKONSTRUEERIMINE on tegevus, mille käigus tehtavate tööde teostamiseks on vajalik esitada ehitus/kasutusteatis või andmete esitamise teatis.

Toon mõne näite elust enesest erinevate nõuete kohta:

Näide 1: Avatud köök ja avaram vannituba

Viiekorruselises monteeritavast raudbetoonpaneelidest 1969. aastal ehitatud hoones soovis ühetoalise korteri omanik ühendada köögi elutoaga ning köögi koridori arvelt laiendada vannituba. Kuna seda tüüpi hoonetel loetakse kandvateks osadeks kõik vaheseinad ning köögi avamiseks oli vaja vaheseina ava lõigata, siis oli ennem tööde teostamist vajalik esitada ehitusteatis koos asjakohase  projektiga. Selle juures tuleb silmas pidada, et projekt peab vastama ehitusprojektile esitatud nõuetele ning peab olema koostatud asjatundlikult. Lühidalt peab ehitusprojekt olema koostatud litsentseeritud arhitekti/inseneri poolt. Lisaks sellele peab meeles pidama, et ehitustööde juures tuleb kinni pidada Asjatundlikkuse printsiibist. Asjatundlikkuse põhimõtte kohaselt peab isik täitma hoolsuskohustust, et tagada oma tegevuses ohutus, nõuete arvestamine ja nõuetekohase tulemuse saavutamine. Asjatundlikkuse eelduseks on tegevuse eripärale vastavad teadmised ja oskused. Lühidalt kokku võttes peab töid teostama oma ala professionaal.
Lisaks äsja mainitud printsiibile, tuleb oma tegevus dokumenteerida. Ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Ehitamist kajastavad dokumendid (edaspidi ehitusdokumendid) peavad võimaldama saada ehitise kasutamiseks ning selle kontrollimiseks asjakohast teavet ehitisest ja ehitamisest, sealhulgas ehitamisel kasutatud ehitustoodetest ja -materjalidest. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik.
Pärast tööde lõpetamist on vajalik esitada kasutusteatis koos eelpool mainitud dokumentatsiooniga, seejärel küsib Kohaliku Omavalitsuse vastav spetsialist lisa dokumente või kannab teatise registrisse ning asi ongi lõpetatud korrektselt.

Näide 2: Eletrikerisega saun

Selle näite puhul on tegemist samalaadse ehitisega, mille kolmetoalisesse korterisse oli ehitatud elektrikerisega saun. Kuna selle tegevuse juures ei muudetud ühtegi hoone kandvat/jäigastavat konstruktsiooni, siis piisas Kohalikule Omavalitsusele Andmete Esitamise Teatisest, millele oli lisatud asjakohane eskiis ja selgitused. Selle teatise alusel täiendati registris korteri andmeid ning asi sai lahendatud korrektselt.

 Näide 3: Planeeringu muudatus

Samalaadse hoone kahetoalise korteri omanik soovis mittekandvate seinte lisamisega muuta planeeringut ning köögi asukohta. Kuna kandvaid/jäigastavaid konstruktsioone ja hoone tehnosüsteeme ei muudetud, oli vajalik esitada asjakohane eskiis. Eskiis võib olla visandatud käsitsi või koostatud mõne arvutiprogrammi abil ning tavaliselt koosneb see korteri plaanist kuhu on kõik muudatused peale kantud ning on lisatud asjakohased selgitused. Korteri andmed registris korrigeeriti.

Kokkuvõte: enne ehitustöödega alustamist oleks mõistlik konsulteerida Kohaliku omavalitsuse spetsialistiga või isikuga, kes sellega igapäevaselt tegeleb selleks et täpsustada, millised dokumendid on vastava töö teostamiseks vajalikud. Domus Kinnisvaras tegelen selliste küsimustega igapäevaselt mina.

kaupo

KAUPO MÕTTUS

Kutseline Kinnisvaramaakler/Konsultant/Projektijuht