Soss-seppadele pole arendusturul ruumi

Neljapaatide sõudmise olümpiafinaalis saavutas Saksamaa paatkond kohe alguses teatava edu ning suutis hoida seda lõpuni. Majanduskriisist taastunud Eesti kinnisvaraturul juhtus sama lugu. Suurim edu on saatnud neid, kes asusid esimesena tegutsema, investeerima ja kraanasid püstitama. Eesti ehitusturu lipulaevad Merko ja YIT-ga eesotsas omasid piisavalt ressursse, vahendeid ja julgust, et arendusturg taas käima tõmmata ning nende tuules on oma tükki pirukast noolima tulnud ka väiksemad tegijad.

Õnneks pole aga kinnisvara arendamine taaskord päris rahvusspordiks muutunud, kuigi uudsed ühisrahastuse võimalused ja ka lihtsalt kvaliteetsema elamispinna vajadus Eestis loovad selleks soodsa pinnase. Kui kümmekond aastat tagasi püüdis iga kellut käsitleda oskav ettevõtlik hing kinnisvaraga miljonäriks saada, siis täna on kinnisvara arendamine koondunud pigem väiksema arvu oma ala professionaalide kätte, kes igat uut projekti analüüsivad põhjalikult. Kinnisvaraturu tervis on täna küll igati korras ja tehingute arv piisav, kuid see ei tähenda, et iga kipsplaatidest kokkulöödud hoone ostjaid leiaks. Jah, väga heas asukohas ja hästi läbimõeldud projektid ostetakse enamjaolt ka täna paberil ära. Samas kehtib see väide vaid korterelamute osas ja sedagi eelkõige Tallinnas, vähesemal määral Tartus ja Pärnus. Nende kolme linna osas ongi meil põhjust kinnisvara arendamisest üldse midagi rääkida, ülejäänud Eesti on valdavalt ooterežiimil. Vastukaaluks paberil ostmisele on aga hoopis kasvanud lõpuni viimistletud korterite müük ja seonduv laojäägi kasv. Muutust võib pidada märgiliseks, sest turg pole senini harjunud olema olukorras, kus suur osa kortereid ostetakse ära alles siis, kui majad on valmis ja viimased liistud paigaldatud. Ja sellised projekte tuleb eeloleval poolaastal veelgi juurde. Ei saa tembeldada kõiki analoogseid projekte kohe ebaõnnestunuks, pigem on see uus reaalsus, millega osa turust peab lihtsalt kohanema. Turg on ostjate käes, kelle valik on suur ja mitmekülgne, otsustusprotsessid võtavad aega ning ka pangast ei saa iga inimene kohe ja kiiresti positiivset laenuotsust kätte. Pankade jätkuv konservatiivsus lihtsalt ei lase kinnisvaraturul raketina lendu tõusta. See aga tähendab, et arenduste müügiprotsessid on pikad, turunduse, arhitektuuri ja ehituskvaliteedi osas tuleb piisavalt vaeva näha ning see vesi on ainult tugevate arendajate veskile. Kiiret ja lihtsat raha arendusturult loota on ülim naiivsus ja see peletab arendusturult eemale igasugu õnneotsijaid ja soss-seppasid, sest edu nimel tuleb kõvasti vaeva näha.

Arendusturul domineerivad need, kes ei müü lihtsalt maja või korterit, vaid terviklikke elukeskkondi läbimõeldud hoonestuse ja planeeringuga, kus inimesed tunnetavad selgelt enda elukvaliteedi kasvu. Aga jällegi, seda suudavad turule pakkuda need, kellel on piisavalt inimressurssi projektide läbimõtlemiseks ja rahalisi vahendeid, et need, valdavalt pikaajalised projektid, ellu saaksid viidud. Võõrfinantseeringu saamiseks on paraku sama lugu, mis eraisikul eluasemelaenu saamisega – pangad valivad väga hoolikalt oma partnereid ja omafinantseeringu määrad on kõrged. Kõrge omakapitali vajadus lihtsalt ei lase igaühel turule siseneda ja väikeste arendajate meelehärmiks eelistavad pangad ikka neid, kellel endal on tegelikult raha arendamiseks kontol olemas. Omapärane paradoks, mis tõstab paljudel pisiarendajatel vihast vererõhu kõrgeks, kuid turu ohjeldamatu kasvu piiramiseks mõjub selline meede igatahes rahustavalt.

Mõistagi ei ole kogu arendusturg ainult suurte gigantide käes. Küllap osad arendused tehakse ka tulevikus ära kolm F-i (friends, family, fools) rahadega ning kahtlemata on nišš olemas näiteks väikestel ehitusfirmadel, kes ühe eramaja kaupa teevad oma arendused korrektselt ära. Kui just kolm F-i või ühisrahastuse tegijad vinti üle ei keera, siis väikeste arendajate mõju koguturule jääb marginaalseks ning nende tegevusest ei sõltu niivõrd, kuna tuleb uus buum või kriis. Kinnisvaraturu tuleviku analüüsimiseks tasub jälgida suurte tegijate portfelli, kampaaniaid ja sõnumeid.

Õnnestunud üürisuhte alustalad

Kinnisvarabürood aitavadshutterstock_294233039 sõlmida aastas sadu kokkuleppeid, mis on seotud üürimisteenuse vahendamisega. Tänasel tipphooajal soovib Domus Kinnisvara anda mõned mõtted mõlemale osapoolele, et sünniks hea ja usalduslik lepe, mis igapäevaelus ka nö vett peab.

Üürileandja poolt vaadatuna:

1. Hinda oma vara adekvaatselt – igas mõttes. Soovitame alustada kohaliku turu ülevaatusega internetis, et saada aimu sarnase kauba pakkumisest tänasel päeval. On kindel tõsiasi, et talvisel perioodil on kümned korterid tühjad, tunduvalt soodsamate hindadega pakkumises, kuid siiski ilma üürniketa ning omanikul lasub kohustus mitmes kohas kommunaalkulusid tasuda. Seega tasub väga tõsiselt suhtuda hooajal pakutavasse üürihinda, et mitte leida ennast kõige külmemal talvekuul lahkunud üürniku järel tühjas korteris uut plaani pidamas.

Vaata üle ja teosta vajadusel mõni parandus- või koristustöö, soeta mööblit või tehnikat. Kindlasti tasub viimast ette võtta juba teades, kellega on tegu ning vastavalt vastastikustele kokkulepetele. Üldine heakord loob aga ette eelduse, et omanik peab oma varast ja tulijast lugu ning eeldab ja soovib seda ka üürnikult vastu.

2. Määra sihtgrupp, keda oma korteris elamas näha soovid. Hea on olla hooajal kindel, kelle tulekuga oma pinnale arvestada saad. Vastavalt sellele saad sisustada või hoopis sisustamata jätta. Ilma kindla plaanita tulijate osas pead arvestama võimalike korralduslike muudatustega, mis võivad viia muuhulgas ootamatute väljaminekuteni.

3. Kokkulepped paika. Kui oled otsustanud oma vara välja üürida, siis oled ühelt poolt seotud seadusega, mis üürimist reguleerib ning teiselt poolt oma soovidega selle protsessi suhtes. Alati tuleb alustada enda tutvustamisest, siis on võimalus lasta üürnikul ennast ja oma kaaslasi põhjalikumalt iseloomustada. Hea tava on üürnikul esitada eelmiselt üürileandjalt väike iseloomustus, kui selline kogemus on olemas ja miks mitte anda ise sarnane paber minejale teele kaasa. Ei tee paha lisaks usaldamisele ka kontrollida, mida avalikud registrid ja Google tulija kohta ütleb. Seadus näeb ette üürilepingule lihtkirjalikku vormi, seega nii võikski seda korraldada. Mida täpsemalt on lepingus kirjeldatud, mida, millises olukorras ja milliseks ajaks ja kellele kasutusse antakse, seda lihtsam on kokkulepet täita. Ära unusta lepingut alustades sõlmida üleandmis-vastuvõtmis akti ning lõpetades samuti. Oluline on see mõõturite näitude, kasutuses oleva mööbli ja tehnika ning üldise korrashoiu seisukohalt.

4. Ole üürniku jaoks olemas. Hea üürileandja suhtleb vähemalt korra kuus üürnikuga, olles kursis, kuidas olijatel läheb ning mis võib olla vajaka. Praktika näitab, et korrektselt oma vara külastades on selge ülevaade toimuvast olemas ning üürnik valmis vajadusel abikätt kasutama. Hilisemad pretensioonid jäävad sellisel juhul ära, sest … neid ei tekkinudki. Üürileandja usaldusväärsus on tagatud ning hoopis mineja võib soovitada sind järgmisele toredale tulijale.

5. Täida oma kohust. Üürimisega seonduv tulu on maksustatud tulumaksuga. Ole siis ka maksuasjades täpne ning deklareeri selle aasta tulu hiljemalt 31. märtsiks järgmisel aastal. Praktika näitab, et kui üürnik on teadlik oma üürileandja seaduskuulekusest, siis tekib vähem arusaamatusi nii üüri kui kommunaalmaksete tasumisel. Oluline on ka teada, et korteriühistu laen ja selle intressid ning ühiselt korjatav remondifond ei kuulu üürniku poolt tasumisele. Selles osas soovitame maksete tasumisel vahearvestust pidada.

Üürniku poolt vaadatuna:

1. Vii ennast kurssi täna turul toimuvaga. Oluline on teadvustada, milline on olukord erinevate üüritoodete osas erinevates linnaosades, mida üürile pakutakse. Varu aega ja kannatust rohkeks helistamiseks, paljudeks äraütlemisteks ning kiirelt vananenud info väljasõelumiseks. Püüa endale sobilikes paikades tutvumas käia, olles teadlik, et võtad neid kohtumisi kui arusaama, mida tegelikult ise vajad. On võimalik, et leiadki unelmate kodu. Samas ole valmis, et jääd paljudest võimalikest huvitavatest pakkumistest ilma.

 2. Ole paindlik, aga kiire. Teadvustades olukorda turul ja teades oma vajadusi, ole valmis kiiresti reageerima. Tutvusta ennast parimal võimalikul moel, et sulle meeldiv korter sinu omaks saaks. Vastastikusel sobivusel on reeglina võimalik peatselt leping ära sõlmida. Kui mitte, siis on kasu broneerimisest, mida kinnisvarabürood ka üürileandjat esindades teevad. Korrektsed maksedokumendid tagavad kokkulepete paikapidavuse.

3. Tunne oma õigusi, kuid tunneta piire. Palu endale tutvumiseks edastada sõlmitav üürileping ning tööta antud materjal põhjalikult läbi. Tekkinud küsimused edasta õigeaegselt teisele poolele vastuste saamiseks, lisa oma ettepanekud ja põhjenda neid. Selleks, et sõlmitav lepe ei läheks vastuollu kehtiva seadusandlusega, hoolitseb vahendajast maakler. Kindlasti tutvu kommunaalmaksete kviitungitega, elektrilevi ning sidelahendustega ja parkimistingimuste ning panipaiga kasutamise võimalustega üüritavas majas. Püüa suhtlemises olla täpne ning konkreetne, pidades kokkulepitust kinni. Loobu vajadusel edasisest asjaajamisest, kui kohtad ebakõlasid, väärinfot või tunnetad, et vaatamata pingutustele ei liigu protsess sulle vajalikus suunas.

4. Kokkulepete saavutamine. Püüa võimalikult põhjalikult läbi arutada kõik lepinguga seotu. Hea kokkulepe sünnib konstruktiivses arutelus, mille tulemused fikseeritakse ja millest osapooled ka üheselt aru saavad. Peamised punktid pikemaks peatumiseks on sisustuse ja selle kasutamise eeldused ning maksete saamise ja tasumise kord. Ükski küsimus ei ole liigne, kui see aitab üldise selguse ja vastastikuse üürikorralduse sujumisele kaasa.

5. Võta üüritud pind vastu ja asu vääriliselt kasutama. Lahkumisel anna sama heas korras tagasi. Et kõik sujuks plaanipäraselt ning elu oleks elamist väärt, on paslik kinni pidada nö kirjutamata reeglitest. Tundub ju arusaamatu, kui naabritele tere ei öelda, trepikojas korrashoiu eest ei hoolitseta, uksi paugutatakse või peale kella 23 üldist rahu ei saabu. Soliidne on teada anda, kui plaanis on suuremat sorti pidu, mis võib arvatust pikemaks ja lõbusamaks venida. Kogemus näitab, et heatahtlik kommunikatsioon on abiks mistahes probleemi lahendamisel. Lahkumisel võta ette põhjalik koristus, sest sulle mittevajalik on ilmselgelt ka uuele tulijale mittevajalik. Hoolitse, et viimased maksed saaksid tasutud või tasaarveldatud tagatisrahast. Lõpeta üürisuhe väärikalt.

Kogu info valguses on mugav ja ka turvaline sõlmida vastavad kokkulepped kinnisvarabüroode vahendusel, kes omavad kogemusi ja juriidilist baasi teenuse osutamisel.

Marge UUS

MARGE TÕNNIS
Tartu kontori kutseline maakler
 
 

Juuli 2016 ülevaade: Tallinna korterite keskmine hind pürgib vähehaaval buumiaegse rekordhinna tasemele

Mitmes linnas tõi juulikuu endaga kaasa statistilise keskmise hinna märgatava tõusu. Eeskätt Tallinn, kus keskmine hind oli kuu varasemast lausa 84 €/m2 kohta kõrgem. Võrreldes juuniga teostati Eestis kokku 8% vähem tehinguid ja tehingute koguväärtus langes 1%. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati 3743 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,324 miljonit eurot. Eelmise aasta juulikuuga võrreldes langes tehingute arv 9% ja koguväärtus 1%.

KOKKU juuli Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1627 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 162 676 330 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 2% ja koguväärtus tõusnud 8%.

Juulis toimus Tallinnas 725 korteriomandi tehingut, mis oli 9 tehingut rohkem kui juunis ja 17 tehingut vähem, kui eelneva aasta juulis. Tallinna keskmine hind tõusis juuniga võrreldes 5%, olles juulis rekordiliselt 1661 €/m² (mediaan 1575 €/m2). Aastataguse ajaga võrreldes tõusis keskmine hind 11%. Juulis teostati ligi 28% tehingutest uute korteritega, mis kergitas keskmist hinda märgatavalt. Kuu varem oli sama näitaja ligi 19%. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Jahu tn 1a, Ketraja tn 3, Sihi tn 122, Tartu mnt 56. Tallinna korterite keskmine hind buumiaegset hinnarekordit (1696 €/m2) veel ei ületanud, kuid palju puudu ei jäänud.

Tallinn KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega juulis 35 ostu-müügitehingut (maakonnas 155). Võrreldes juuniga toimus Tallinnas 5 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 7 tehingut (maakonnas 86). Juunis teostati 21 ja aasta tagasi juulis 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati juulis 397 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 27 543 269 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes juuniga võrreldes 24% ning tehingute koguväärtus 34%. Tehingute arvu langust oli mitmes segmendis märgata, kuid suurim langus oli Tartu linna korteritehingutes. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ning koguväärtus 7%.

Juulis toimus Tartu linnas kokku 136 korteriomandi tehingut, mis oli 37 tehingut vähem kui juunis ja 51 tehingut vähem, kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind püsis kuu varasemaga samal tasemel, olles juulis 1297 €/m2 (mediaan 1225 €/m2). Võrreldes 2015. aasta juuliga tõusis keskmine hind 5%.

Tartu KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juulis 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 58), kuu varem juunis müüdi 2 eramut vähem ning aasta tagasi juulis müüdi 14 eramut vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 27). Juunis toimus 2 ja 2015. aasta juulis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati juulis 224 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 275 520 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 26%, kuid koguväärtus tõusis 23%.

Pärnus toimus juulis 57 korteritehingut. Kuu varem juunis toimus 2 ning 2015. aasta juulis toimus 26 tehingut rohkem. Keskmine hind oli juulis 1102 €/m² (mediaan 982 €/m2), mis võrreldes juuniga tõusis 16% ja 2015. aasta juuliga võrreldes 44%. Juulis oli hinnatõusu taga asjaolu, et toimus rohkem tehinguid uute kuni 12 aastat vanade elamute korteritega, millede ruutmeetrihinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad (1450-2450 €/m2).

Pärnu KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis oli eelneva kuuga võrreldes 9 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juulis 2 tehingut (maakonnas 13). Kuu varem juunis toimus samuti 2 tehingut ja aasta tagasi juulis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 152 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 705 223 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 13% ning koguväärtus 24%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa maatulundusmaa tehingute arvu tõus, mille taga olid haritava maa tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 17% ja koguväärtus 21%.

Juulis müüdi Viljandi linnas 19 korterit, mis oli 3 korterit vähem kui juunis ja 5 vähem kui 2015. aasta juulis. 2016. aasta juuli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 57% jõudes hinnatasemeni 716 €/m² (mediaan 655 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 34% kõrgem. Viljandi korteriturg on väike ja sellest tulenevalt tundlik iga tehingu suhtes. Juulis oli hinnatõusu taga paar keskmisest kõrgema hinnaga (1000-1200 €/m2) müüdud korterit.

Viljandi KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis oli eelneva kuuga võrreldes 1 tehing ja aastatagusega võrreldes 8 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei toimunud (maakonnas 6). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid 2015. aasta juulis.  Käesoleva aasta juunis müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 131 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 796 092 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 16% ja koguväärtus 19%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 25% ja koguväärtus 84%. Eelmise, 2015. aasta juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, millest oli tingitud suur koguväärtuse languse võrreldes selle perioodiga.

Juulis teostati Kuressaares 11 korteriomandi tehingut, mis oli 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 1 tehing vähem, kui 2015. aasta juulis. Juulikuu keskmine hind oli 5% madalam kui juunikuu oma, olles 683 €/m² (mediaan 664 €/m2). Keskmine hind oli 2015. aasta juuliga samal tasemel.

Kuressaare KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus Kuressaare linnas 1 (maakonnas 11) eramu ostu-müügitehing. Kuu varem juunis kui ka aasta tagasi juulis toimus 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati juulis 2 (maakonnas 8) tehingut. Juunis müüdi 1 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid, 2015. aasta juulis tehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juulis 266 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 307 617 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 3% , kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes langes nii tehingute arv  kui ka koguväärtus vastavalt 19% ja 33%.

Juulis toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis oli 10 tehingut rohkem kui juunis ja 1 tehing vähem kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli juulis 400 €/m² (mediaan 369 €/m2). Juunikuuga võrreldes langes keskmine hind 5% ja aastatagusega võrreldes 12%.

Narva KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 44), mis oli võrreldes juuniga 5 tehingut ja 2015. juuliga 6 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi juulis 1 hoonestamata elamumaa (maakonnas 3). Juunis teostati 2 ja aasta tagasi juulis 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

KADRI LEST
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

Elva korteriturg kogub hoogu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 08.08.2016 04:57; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kauni loodusega ümbritsetud Elva on tuntud oma järvede, metsaparkide ja matkaradade poolest. Linnale lisavad salapära ning unikaalsust ka 20. sajandist pärit puitsuvilad, mille verandasid ja torne kaunistavad peened ornamendid. Idüllilise väikelinna pärl on restaureeritud raudteejaam, mis on võetud ka arhitektuurimälestisena kaitse alla. Elva on paik, mis sobib elamiseks neile, kes hindavad lisaks looduse lähedusele ka väikelinnale kohast vaikust ja turvalisust.

Valdavalt soetatakse Elva linnas kortereid. Peamiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et kortereid on soodsam üleval pidada, kui elamuid. 2016. aasta II kvartali seisuga on Elva linna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind võrreldes möödunud aastaga tõusnud ning ka tehingute arv on jõudsalt kasvanud. Eelmisel aastal tehti II kvartali seisuga Elva linna korteriomanditega 23 tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui käesoleva aasta II kvartali  31 tehingut.

13652647_10155112818932907_1520307705_n
Joonis 1. Elva linna tehingute statistika. Allikas: Maa-ameti tehinguinfo

Jooniselt on näha 2013. aastal alanud keskmise hinna mõningase hinnatõusu haripunkt saabus 2015. aastal. 2015. aastast on keskmine hind Elva linnas olnud stabiilne. Mediaan Elva linnas näitab aga tõusu, mis omakorda näitab seda, et tehinguid on tehtud kõrgemate keskmiste hindadega.

Märkimisväärne on asjaolu, et 2016 aasta II kvartali seisuga on tehtud sisuliselt sama palju tehinguid kui 2013 ja 2014 aastatel terve aasta peale kokku. Kui 2016. aasta III ja IV kvartal toovad samasuguse tulemuse, siis on 2016. aasta Elva linna tehingumaht ületatud kahekordselt võrreldes 2013 ja 2014. aasta tehingumahtudega. Eelnevast võib ennustada Elva linna korteriturul viimaste aastate kõrgeimat keskmist hinda käesoleva aasta lõpuks.

2016. aasta tehingud Elva linna korteriomanditega on suures osas olnud 3-toaliste korteritega, mis on valdavalt olnud heas seisukorras. 1-toalised ning 4-toalised korterid on vähematraktiivsed. Sellest nähtub, et Elva linnas ostavad kortereid peamiselt väiksemad pered, kelle jaoks on 3-toalised 55-70 m2 korterid optimaalse suurusega.

Hetkel on Elva linnas pakkumises 17 korterit hinnavahemikus 17 000 – 61 000 €. Hinnaga kuni 30 000 € on võimalik soetada korter puumajas ning valdavalt on selles hinnaklassis pakkumisel renoveerimist vajavad korterid.  Üle 30 000 € maksavad korterid, mis on enamjaolt mugavustega  – keskküttega paneel- või kivimajad. Müügipakkumiste ruutmeetrihinnad on võrdlemisi ebaühtlased, jäädes 457-1089 €/m2 vahemikku.

13664835_10155112818937907_373013113_n
Joonis 2. Elva linna pakkumises olevate korterite statistika. Allikas: kv.ee

Kv.ee andmetele tuginedes, on Elva linna korterituru keskmine pakkumiste ruutmeetrihind tõusnud viimaste aastate lõikes jõudsalt. Eelmiste aastate keskmise kõrgeima hinna saavutas Elva korteriturg 2015. a II kvartalis, mil keskmine hind oli 660 €/m2. Sealjuures oli eelmainitud perioodi tehtud tehingute keskmine 599 €/m2. Seni kõige kõrgem müügipakkumiste keskmine hind saavutati käesoleva aasta II kvartali lõpuks,  milleks on 680 €/m2. 2016. aasta II kvartali seisuga on tehingute hinnakeskmine 612 €/m2, mis tähendab, et tehingute keskmine hind on suurel kasvuteel.

Kokkuvõttes on Elva linna korteriturul märgata hinnatõusu. Tehingute keskmine ruutmeetri hind on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 2.2 %. Hinnatõusust nähtub, et Elva korteriturg on atraktiivsem kui möödunud aastatel. Ka Elva linna rahvaarv on alates 2014. aastast taas stabiilselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks võib olla tugevate tööandjate nagu Enics Eesti AS ja Saint-Gobain Glass Estonia SE tegutsemine Elva linnas.

Võib järeldada, et Elva linn on muutunud üha atraktiivsemaks paigaks, kuhu rajada oma kodu.

Sandra_Vask
SANDRA VASK
Tartu kontori hindaja assistent
 
 

Kinnisvarasektori usk tulevikku on paranenud

Eesti Konjunktuuriinstituut analüüsib igakuiselt Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi. Möödunud kuu koondtulemuste põhjal on keskseks mõtteks järeldus, et kinnisvarasektori prognoosid on palju optimistlikumad kui aasta tagasi (saldo +19, juulis 2015 –8). Sügisel on taas oodata nõudluse suurenemist ning turuolukorra paranemise trendi kinnitab Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul ka see, et 42%-l ettevõtetel äritegevust piiravaid tegureid ei olnud, ebapiisavat nõudlust märkis vaid 27% ettevõtteid. Seega ärisektori arvates pole olukord sugugi kehv, kuid mida ütlevad tarbijad? Tundub, et suvele omaselt on ka tarbijatel rõõmsam tunne ja kindlustunde indikaator püsib pikaajalise keskmise tulemusest (-15,8) paremal tasemel, olles juunis -8,9. Seega kindlustunde ajalugu arvestades ollakse pigem positiivselt meelestatud nii ühel kui teisel pool rindejoont, mis loob turu jätkuvaks arenguks soodsa pinnase.

Kinnisvarasektori teatav optimismi kasv võrrelduna möödunud aastaga on siiski mõnevõrra üllatav, sest kinnisvaraturg ise pole eriti kasvanud. Domus Kinnisvara analüütikute andmetel teostati 2016. I poolaastal kogu Eestis 2% rohkem tehinguid kui 2015. I poolaastal, samas tehinguväärtuste kogusumma jäi samale tasemele. Turuvälistes näitajates pole samuti märkimisväärset muudatust toimunud ning olukord on pigem rahulik. Ebapiisava nõudluse puudumise tõdemus on kinnisvarasektori poolt mõistetav, sest kui vaadata turuvedur Tallinna korteritehingute taset, mis on stabiliseerunud suurusjärgus 700-750 ühikut kuus, siis sellist kogust tehinguid võib pidada iseenesest mõistlikuks. Kinnisvaraturg kannataks ära ka natuke suurema arvu tehinguid kuus, kuid kui tehingute arv hakkab lähenema tasemele 1000 korteritehingut Tallinnas kuu jooksul, siis võib karta juba ülekuumenemist ja olukordi, kus mõne kraana ülespanemise eest jääb uljaspeast arendajal arve maksmata.

Tahtmata võimalikele buumijuttudele mitte hoogu juurde anda, siis tuleb öelda, et kinnisvarasektori kindlustunde indikaator (+12) oli kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (+5), kuid püsib samas ajaloolise (2003-2016) keskmise (+11) juures. Õhus on stabiilsust, mitte ängi ega ka eufooriat.

EVE TARM – EESTI OMA KINNISVARASPETSIALIST CHICAGOS !

Postitaja: Ingvar Allekand @ 04.08.2016 11:42; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eve Tarm piltMul oli tõeliselt nauditav õhtusöök harukordse inimesega – Eve Tarmiga. Eve on nimelt Coldwell Banker`i maakler Chicagos. Enesestmõistetavalt oli maakleritöö nii siin kui sealpool Atlandi ookeani ja kogemuste vahetamine meie vestluse põhiteemaks.

Kohe alguses pean märkima, et mind üllatas, kuivõrd palju on meie töös ühiseid töövõtteid ja tegevusi. Hoolimata sellest, et Eesti ja USA kinnisvaraturud on väga erinevad. Võib-olla oleme me Domus Kinnisvaras rohketelt müügikoolitustelt omandatud teadmisi lihtsalt nii hästi igapäevatöösse rakendanud? Pigem siiski seetõttu, et maakleritöö olemus ei muutu sellest, kus sa seda teed. Ka kliendid ja nende lahendamist vajavad küsimused on sarnased. Juriidika ja mõningad igapäevased töövahendid on erinevad, kuid töö põhiolemus – väga laiapõhjaline nõustamine – jääb samaks.

USA-s maaklerikarjääri alustamine on Eve Tarmi sõnul päris raske. 4-kuuline koolitus ja eksam ei ole ületamatud, kuid just ülitihe konkurents selles valdkonnas muudab klientide südamete võitmise raskeks. Kui Eestis on algajatel maakleritel kõige lihtsam tegeleda nn otse omanikult müüjatega, siis Chicagos sellist võimalust pole – kinnisvara müüakse vaid maaklerite vahendusel ning ainuesinduslepingute alusel. Paradoksaalselt tähendavad ainuesinduslepingud tänu selgematele suhetele ka tihedamat ja sujuvamat koostööd maaklerite vahel. See toimub MLS-i (Multy Listing System) vahendusel, mis on juba mitmekümne aasta eest loodud süsteem ja millega kõik USA maaklerid liitunud on.

Saavutatud edu puhul peab Eve Tarm määravaks eelkõige varasemat turudusalast kogemust ning põhjalikku süvenemist detailidesse. Häid reklaamtekste jms -materjale tellivad temalt isegi kolleegid. Ent tulemuslik müük algab ammu enne reklaamide kujundamist hoopis maakleri poolt kliendi õige häälestamisega. Seda nii hinnastamise, müügiobjekti ettevalmistamise jms osas, kus kliendil on oluline roll. Eve sõnul selgitab ta kõigile klientidele, et müügiperioodil muutub senine kodu show-pinnaks ja peab sellele vastavalt ka suurepärane välja nägema kogu aeg, sest üksnes sellest sõltub müügihind 2 – 7%.

Eve Tarm valis Coldwell Banker`i omale töötamiseks just laia kontorivõrgustiku tõttu nii USA-s kui väljaspool. Ettevõttel on üle 3000 kontori 43-s riigis, kus töötab üle 86 000 maakleri. Kuna USA-s ollakse üsna mobiilsed, siis on selline lai võrgustik koos pikaajalise kogemusega suureks abiks ükskõik millise kliendi probleemi lahendamisel.

Põllumaade hind jätkab tõusu

Postitaja: Kristjan Gross @ 30.07.2016 10:38; kategooriad: Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Juuli alguses kirjutas Maa-amet, et 2015. aastal langes märgatavalt haritavate maade tehingute arv. Kogu Eestis oli eelmisel aastal 27,4% vähem tehinguid kui 2014. aastal. See-eest maade hind on selle aja jooksul tõusnud. Artiklis põhjendatakse segmendi aktiivsuse muutust riigi poolt müüdavate maatükkide olulise vähenemisega võrreldes eelnevate aastatega, kuid miks vähenevate tehingute juures hind ikkagi tõuseb, seda ei selgitata. Minus tekkis huvi, et milline seis on Lõuna-Eesti maakondade põllumaade turul ning mis põhjusel hinnad on ikkagi tõusnud.

Nii nagu mujal Eestis, toimus ka Lõuna-Eesti maakondades haritavate maade tehingute arvu langus, välja arvatud Valgamaal. Kui suurimad langused olid Jõgeva- ja Põlvamaal (langus ca 42%), siis 16-23% vahele jäi tehingute mahu vähenemine Viljandi-, Tartu- ja Põlvamaal. Valga maakonnas oli 2014.aastaga võrreldes tehinguid 11% rohkem. Käesoleval aastal jätkub ostu-müügitehingute vähenemine: aasta esimese poole tehingute arv on üksikutes maakondades samal tasemel võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. See-eest Jõgeva-, Tartu-, Võru – ja Viljandimaal pole täis pooltki mahtu.

Ostu-müügitehingute vähenemisele vaatamata jätkas tehingute mediaanhind tõusu nii 2015. aastal kui ka 2016. aastal. Tänavuste haritava maade tehingute mediaanhind on enim tõusnud Valgamaal (+25%) ja Võrumaal (+20%); Jõgeva ja Tartu maakonnas on hinnad 8% kõrgema, Põlva maakonnas 3%. Hinnalangus on olnud ainult Viljandimaal (-4%).

Haritava maa mediaanhind 2007-2016
Joonis. Haritavate maade mediaanhind 2007-2016. Allikas Maa-amet.

Miks väheneva tehingute arvu juures on hind tõusnud? Kui üldine foon põllumajandussektori kohta on pigem murelik, siis miks on põllumees valmis maa eest maksma järjest kõrgemat hinda? Olen sel teemal rääkinud mitme põllumaade ostu-müügiga tegeleva inimesega, ning koorub välja, et peamine põhjus on lihtsalt maade nappuses – kuna maad on vähe, kuid vajadus on suur, siis ollakse nõus maksma järjest kõrgemat hinda. Väga heade maade puhul on hinnatase jõudnud vahemikku 4000 – 4500 €/ha. Tehinguid on tehtud ka kõrgema hinnaga (äärmuslikumad hinnad ca 5000 €/ha), kuid sellisel juhul on hinnal üldjuhul turuvälised põhjused (näiteks erihuvi).

Tooksin veel välja, et kõrgemate ostuhindadega tehinguid ei ole tee mitte rikkad välismaalased, vaid kohalikud suuremad põllumajandustootjad, kelledega väiksematel tegijatel ongi keeruline konkureerida.

 

Kristjan_Gross

Kristjan Gross
Kutseline hindaja

 

 

NÕMME ARHITEKTUURIPÄRL ON TUHAST TÕUSNUD

Postitaja: Ingvar Allekand @ 29.07.2016 05:46; kategooriad: Domus, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

VPP_1759 VPP_1704 VPP_1658 VPP_1615 VPP_1597Veel kolm aastat tagasi oli üks Nõmme esindushooneid hävingu äärel. Ent kaks aastat kestnud projekteerimise ja aastase ehitusperioodi järel on see põneva ajalooga arhitektuuripärl tuhast tõusnud. Endisest ühiskondlikust hoonest on saanud hubane kortermaja kaheksateistkümnele perele ja paarile piirkonda mitmekesistavale ärile.

Kuigi majale antakse veel viimast lihvi nii seest kui väljast, pidasid täna Kivimäe Kodu loojad – arendaja, projekteerijad, insenerid, ehitajad, linnaarhitektid jt ametnikud – koos uute elanikega hoone avamispidu. Lindilõikamistseremooniale eelnenud sõnavõtus tõi Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik välja alatise probleemi säilitamise ja arengu vahel. „Elu liigub edasi ning arengu tulemusel kadus vajadus ühiskondliku sauna järele sellisel kujul nagu see eksisteeris aastakümneid tagasi. Antud juhul on suurepäraselt õnnestunud säilitada miljööväärtuslik arhitektuur ja anda väärikale hoonele uus kaasaegne funktsioon“ sõnas Tiit Terik.

Lindilõikamisele järgnes meeleolukas koosviibimise. Kuna enam-vähem kõik Kivimäe Kodu korterid on endale uued elanikud leidnud – vaid kaks 3-toalist korterit on veel vabad – oli avamispidu esimeseks võimaluseks tulevastel naabritel omavaheliseks tutvumiseks. Uued naabrid on pärit väga erinevatelt elualadelt, kuid valdavalt kõiki neid ühendab varasem tugev side Nõmmega.

Suured tänud kõigile, kes aitasid kaasa Kivimäe Kodu loomisele, ning mõnusat kodutunnet selle tulevastele elanikele.

5 mõtlemiskohta, kui alustad kinnisvarasse investeerimisega

Postitaja: Kristjan Gross @ 19.07.2016 01:23; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

SEB kodulehel avaldati artikkel kinnisvarainvesteeringust kui pensioni kogumise alternatiivist. Seejuures viidati panga pensionivalmiduse uuringule (2016), et paljud inimesed näevad oma pensionipõlve kindlustamise võimalusena kinnisvara üürimist või müüki. Kuna artikkel oli väga üldsõnaline, siis tooksin alljärgnevalt omalt poolt välja mõned tähelepanekud, millele mõelda:

1) Kui Sa pole kinnisvaraga mitte kunagi varem tegemist teinud, sest oled hoopis teisest valdkonnast, siis räägi mõne maakleri või hindajaga – saad igal juhul parema ülevaate turul toimuvast – müügi-ja üürihinnad, nende prognoos, turutunnetus jms.
2) Kuna kinnisvarainvesteering on pikaajaline, võib tekkida vajadus aeg-ajalt remonti teha, siis kas oled valmis seda ise tegema (tihti odavam variant) või pead tellima remondimehed?
3) Väljaüürimise eesmärgil soetatud korterisse võib vaja minna mööblit, mis võib omakorda olla üsna suur väljaminek – algne suurem investeering mõjutab tasuvust;
4) Investeeringult võid tulu saada kahte moodi: vara väärtuse kasv ja/või igakuine üüritulu. Mõlemal juhul on vara asukoht määrava tähtsusega. Kui maapiirkonna väikeasula on elanikest tühjaks jooksmas, pole mõtet vara väärtuse kasvu ootuses sinna korterit osta. Kinnisvara kui pikaajaline investeering on mõjutatav demograafiast. Tartus tehtud elanikkonna uuringus prognoositakse elanikkonna kasvu ainult viide linnaossa. Seega eelista sellist asukohta, kus vara müümine ja ka väljaüürimine oleksid ka pikemas perspektiivis likviidsed.
5) Püüa aru saada, et kui suur on eeldatav investeeringu tootlus, tulusus. See on oluline peamiselt kahes punktis: a) kui pikk on investeeringu tasuvusaeg ehk millal teenid tehtud kulud tasa, b) kui suur on investeeringust saadav kasu, andes võimaluse võrrelda alternatiivsete investeeringutega. Ehk mida lühem on tasuvusaeg, seda kiiremini teenid paigutatud raha tagasi ning hakkad teenima kasumit.

Eelnev oli väga põgus ülevaade teemadest, mis kinnisvarainvesteeringuga kaasnevad. Kõige olulisemaks pean ma esimest punkti – kui sa oled teisest eluvaldkonnast, siis pöördu spetsialisti poole.

 

Autor:

Kristjan_Gross

 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kristjan Gross
Kutseline hindaja

Juuni 2016 ülevaade: Tartu korteriturg jaanipühi ei pidanud

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 4017 ostu-müügitehingut koguväärtusega 235,948 miljonit eurot. Võrreldes maikuuga toimus 11% vähem tehinguid, samas tehingute koguväärtus tõusis 3%. Eelmise aasta juunikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 4%. Kui ülevaates käsitletavatest linnadest enamustes korteritehingute arv maikuus tõusis, siis juunis võeti aeg maha ning nauditi pikka jaanipüha. Erandiks oli Tartu, kus notaritele puhkust ei antud ning sellest tulenevalt oli juuni käesoleva aasta kõige aktiivsem korterite müügikuu.

KOKKU juuniAllikas:Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1649 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 149 322 998 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 10%, kuid tehingute koguväärtus jäi samaks. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 6%, samas koguväärtus langenud 18%. Koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et aasta tagasi juunis toimus kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, millede koguväärtus oli üle 16% Harju maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest.

Juunis toimus Tallinnas 714 korteriomandi tehingut, mis oli 83 tehingut vähem kui mais ja 40 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind püsis maiga samal tasemel, olles 1574 €/m² (mediaan 1521 €/m2). 2015. aasta juuniga võrreldes oli keskmine hind tõusnud 2%.

Tallinn KOMAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega 31 ostu-müügitehingut (maakonnas 133). Võrreldes maiga toimus Tallinnas 8 ja aastatagusega  7 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 20 tehingut (maakonnas 89). Mais teostati 9 ja aasta tagasi juunis 17 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati juunis 505 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 41 347 493 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis maiga võrreldes 12% ja tehingute koguväärtus 67%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga oli juunis Tartu linnas toimunud kahe kalli hoonestatud ärimaa müük. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 28% ning koguväärtus 88%.

Juunis toimus Tartu linnas 170 korteriomandi tehingut, mis oli 14 tehingut rohkem kui mais ja 25 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Käesoleva aasta juunis teostati umbes 40 uue korteri tehingut, mis kergitasid keskmise hinna kuu varasemast 9% kõrgemaks, olles juunis 1306 €/m2 (mediaan 1304 €/m2). Võrreldes 2015. aasta juuniga tõusis keskmine hind 6%.

Tartu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juunis 22 ostu-müügitehingut (maakonnas 53), kuu varem mais müüdi 9 eramut vähem ning aasta tagasi juunis müüdi 7 eramut vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 41). Mais toimus 4 ja 2015. aasta juunis 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas toimus juunis 284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 029  025 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 26%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 10% ning koguväärtus 21%.

Juunis toimus Pärnus 59 korteriomandi tehingut. Kuu varem mais toimus 29 tehingut rohkem ning 2015. aasta juunis toimus 4 tehingut rohkem. Keskmine hind oli juunis 953 €/m² (mediaan 930 €/m2), mis võrreldes maiga langes 4%. 2015. aasta juunis oli keskmine hind samal tasemel.

Pärnu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 18 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis oli eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juunis 2 tehingut (maakonnas 23). Kuu varem mais toimus 9 ja aasta tagasi juunis toimus 13 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 000 086 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 22% ja koguväärtus 45%. Koguväärtuse suur langus oli tingitud sellest, et maikuus teostati mitu kalli maatulundusmaa kinnistu tehingut. Aasta taguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele, kuid koguväärtus langes 20%.

2016. aasta juunis toimus Viljandi linnas 17 korteriomandi tehingut, mis oli 8 tehingut vähem kui käesoleva aasta mais ja 2 tehingut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 28%, jõudes hinnatasemeni 456 €/m² (mediaan 486 €/m2). Võrreldes kuu varasemaga teostati juunis rohkem tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind tõusnud 4%.

Viljandi KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 17), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut ja aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati juunis 1 tehing (maakonnas 10). Mais müüdi kokku 4 hoonestamata elamumaa krunti, aasta tagasi juunis tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 130 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 487 442 eurot.  Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 37% ja tehinguaktiivsus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 17% ja koguväärtus 38%.

Juunis ja mais teostati Kuressaares 17 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem, kui 2015. aasta juunis. Juunikuu keskmine hind langes 16%, olles 721 €/m² (mediaan 720 €/m2). 2015. aasta juuniga võrreldes langes keskmine hind 1%.

Kuressaare KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juunis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus 2015. aasta juunis 3 eramu müügitehingut. Kuu varem mais toimus 6 eramu tehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati juunis 1 tehing (maakonnas 8). Mais müüdi 4 elamumaa krunti, aasta tagasi juunis Kuressaares elamumaa kruntide müügitehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juunis 257 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 766 192 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 13% ja koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes on langenud tehingute arv 9% ja koguväärtus 9%.

Juunis toimus Narvas 40 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut vähem kui mais ja 6 tehingut vähem kui eelneva aasta juunis. Keskmine ruutmeetri hind oli juunis 418 €/m² (mediaan 352 €/m2). Maikuuga võrreldes langes keskmine hind 9% ja aastatagusega võrreldes  14%.

Narva KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 41), mis on käesoleva aasta maiga võrreldes 7 tehingut vähem ja 2015. juuniga võrreldes 2 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juunis 3 elamumaa krunti (maakonnas 5). Mais teostati 2 ja aasta tagasi juunis 11 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik