Vead, mida vältida kinnisvara müümisel VOL 1

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 19.10.2017 10:31; kategooriad: Domus, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Do not list ehk milliseid vigu vältida kinnisvara müümisel:

  • Kehv presentatsioon.
    Kindlasti ei saa üle ega ümber kinnisvara esitlemisest, nii kuulutuse tasandil kui ka kohapeal. Müügitekst tuleks kirjutada konkreetne ja informatiivne. Soovituslikult tuleks müügipildid teha lainurk-objektiivi kasutades. Lainurgaga tehtud fotod annavad ruumidest parema ülevaate ja oskuslikult pildistades loovad potentsiaalse huvilise jaoks visuaalse terviku. Samuti tuleks ennast kurssi viia fotograafia algtõdedega, et pilt oleks terav ja värvid paigas. Reeglina kehtib põhimõte less is more ja antud kontekstis tähendab see seda, et kõik üleliigsed ja ebavajalikud esemed tuleks tubadest eemaldada. See tekitab ruumidesse avarust ja loob teatud määral korrapärasust. Kindlasti pole mõistlik kogu sisustust eemaldada, sest sellega koos läheb kaduma kodule omane soojus ja hubasus (NB! Kuulutuses tuleks ära märkida, mis piltidel nähtavast mööblist ja tehnikast kuulub hinna sisse ja mis mitte). Selline esinduslik presentatsioon loob rohkem huvi ostuklientide seas ja seeläbi annab eelduse objekt realiseerida parema hinnaga.
  • Vale hinnastamise strateegia.
    Müügihinna määramisel tuleb emotsioonid kõrvale heita ja võtta arvesse hetkelist turuolukorda. Reeglina määravad kinnisvara turuhinna konkreetses piirkonnas, analoogsete objektidega tehtud tehingud, millele on kohandatud teatud ajalised raamid. Samuti tuleks vältida portaalis pakutavate objektide järgi hinna määramist, sest üsna sageli minnakse tehingusse hoopis teise ostu-müügihinnaga. Liiga kõrge müügihind pikendab oluliselt müügiperioodi ja paraku kaotavad pikalt seisnud kuulutused oma atraktiivsuse ostjate silmis (objekt on pikalt üleval olnud, järelikult on midagi viga). Teine müüki takistav asjaolu võib ilmneda siis, kui kinnisvara ost toimub pangafinantseeringu abil. Sellisel juhul soovib pank ostetava vara kohta hindamisakti, mis kajastaks objekti reaalset turuväärtust. Kui hindamisakti tulemus on madalam kui müügihind, siis tuleb ostjal leida omavahenditest puuduolev osa. Kui seda ei ole, siis jääb tehing tegematta või tuleb müüjal hinda alandada.
  • Oletused/eeldused ja ebapiisavad teadmised müüdava objekti kohta.
    Enne kinnisvara müümist tuleks veenduda, et kuulutuses esitatud andmed on tõesed ja vastavuses tegeliku olukorraga. Kindlasti ei tohiks midagi eeldada, vaid leida moodus, kuidas oleks võimalik kontrollida. Valeinformatsiooni avaldamine (nii teadlikult kui ka teadmatusest) võib viia üsna ebameeldivate tagajärgedeni. Halvemal juhul võib selline eksitav informatsioon viia tehingust taganemiseni ostja poolt, müügihinna alandamiseni või nõutakse objekti vastavusse viimist kirjeldatule. Selline eksimus võib maksma minna tuhandeid ja võimalusel tuleks teha varakult objekti kohta korralik eeltöö või palgata selleks pädev kinnisvaraspetsialist.
  • Liigsed investeeringud enne müüki.
    Värskendav pisiremont enne müügiprotsessi alustamist on igati mõistlik ja tõenäoliselt õigustab ennast ka rahaliselt. Sedatüüpi tööd võivad olla näiteks kruviaukude ja täkete täitmised, värviparandused, vana ja kulunud tapeedi asendamine uuega jne. Sellised tegevused loovad olulise erinevuse ostja jaoks, kuid ei nõua liigseid investeeringuid müüjalt. Sealjuures, täiesti korraliku ja funktsioneeriva köögi väljalõhkumine ning asendamine uue keskmisest kallima köögimööbli ja -tehnikaga, ei pruugi oma rahalist investeeringut väärt olla. Seega tasuks hoolikalt läbi kalkuleerida, milliseid töid ja millises mahus oleks otstarbekas teha enne kinnisvara müüki ja milliseid mitte, et tehtud investeering maksimaalselt ära tasuks.

Nimekiri tüüpvigadest on paraku pikem ja kõik ühte artiklisse ei mahu. Seetõttu jätkame oma loetelu uues artiklis, mis ilmub juba järgmises uudiskirjas.

marko

MARKO TÄNAV

Kutseline maakler/projektijuht

September 2017 ülevaade: ka Viljandis kergitavad uued korterid keskmist ruutmeetrihinda

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati septembris  Eestis kokku 4263 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 268 miljonit eurot. Tehingute arv langes augustiga võrreldes 7%, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga püsis samal tasemel. Käesoleva aasta septembrikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 1% kõrgem.

.

Maa-ameti andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta septembris 1832 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 186 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 3%. Aktiivsuse languse tõi kaasa uute korterite müügitehingute arvu langus. Kuu varem augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel oli uute korteritega tehtud tehingute arv harjumuspärasest kõrgem. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 2%, kuid tehingute koguväärtus langes 15%.

Tallinn SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati septembris ca 22% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 27%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Lahepea tn 7, Pöörise tn 18, Astangu tn 19 ja Staadioni tn 1 / Võistluse tn 1 arendused, kus kokku teostati 66 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1997 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati septembris 430 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 30 miljonit eurot. Augustiga võrreldes langes tehingute arv 6%, kuid koguväärtus tõusis 15%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 7%, samas tehingute koguväärtus tõusis 6%.

Tartu SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 17%.

.

Pärnu maakonnas teostati septembris 263 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 52%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ja koguväärtus 14%.

Pärnu SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Pärnu linnas teostati septembris ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 5%. Augustis oli uute korterite müügitehingute osakaal tavapärasest tunduvalt madalam, septembris see taas tõusis ning sellega koos ka korterite keskmine ruutmeetrihind.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 147 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 5 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehingute arv 4%, samas tehingute koguväärtus tõusis 22%. Septembris müüdi kokku üksteist üle 100 000 euro maksvat kinnistut, kuu varem ainult viis, sellest tulenevalt tõusis ka tehingute koguväärtus. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ja koguväärtus 3%.

Viljandi SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Septembris jõudis tehingutesse kolm uut korterit A. Maramaa puiesteele kerkinud uuest korterelamust, mis kergitasid keskmist ruutmeetrihinda üle 700 euro. Viimati oli selline hinnatase 2016. aasta juulis, mil enamus müüdud korteritest olid heas või väga heas seisukorras viies keskmise ruutmeetrihinna üles.

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta septembris 268 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes augustiga tõusis tehinguaktiivsus 68% ja tehingute koguväärtus 44%. Tehingute arvu tõusu taga on hoonestamata maatulundusmaade komplekstehing, millega vahetas omanikku ca 86 kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 37% ja koguväärtus 11%.

Kuressaare SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati septembris 300 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes augustiga langes tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 65%. Tehingute koguväärtuse languse taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut, septembris nii hinnalisi tehinguid ei teostatud. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12% ja koguväärtus 78%.

Narva SEPTEMBER 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Hallitus tapab!

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 18.10.2017 12:29; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Varia
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Niiskete ja jahedate ilmade saabumisega hakkab paljudele koduomanikele taas muret valmistama hallituse teke eluruumidesse. Mis põhjustel selline olukord tekib, kuidas seda ennetada ja kuidas sellega võidelda?

HallitusHallitusseened on võimelised kasvama suhteliselt madala õhuniiskuse tingimustes ning kasutama ehitusmaterjalidesse absorbeerunud vett. Seened võivad hakata kasvama juba siis kui suhteline õhuniiskus on 65% ning kasv intensiivistub, kui õhu niiskusesisaldus suureneb. See tähendab, et niiske õhu kondenseerumisel külmale seinale tekkivast veest piisab, et hallitusseened saaksid hakata kasvama. Õhu niiskuse sisaldus sõltub paljuski ka ruumides viibivate inimeste arvust, toataimede hulgast, toidu valmistamise ja pesu pesemise intensiivsusest jne. Seega sama elamu erinevates korterites/osades võib olukord kardinaalselt erineda.

Kõige sagedamini leidub hallitust vanemates, soojustamata ning puuduliku kütte- ja ventilatsioonisüsteemiga majades, kus hoone välispiirded on jahedad ja suhteline õhuniiskus kõrge. Sellest tulenevalt kondenseerub niiskus kergemini seintele. Olukord ei pruugi muutuda paremaks, kui on läbi mõtlemata muudetud hoone osasid (aknad on vahetatud, hoone fassaad on soojustatud, jms.), aga ei ole muudetud kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Sellisel juhul on korteris õhu suhteline niiskus pidevalt kõrge. Sellistes tingimustes on vajalik väike temperatuuride vahe selleks, et õhuniiskus hakkaks kondenseeruma. Selline temperatuuride vahe tekib kõige sagedamini nurkades ja aknapõskedel  ning neis piirkondades on pidevalt märg, mis on soodne hallituse tekkeks.

Ka külmasildade osakaal on suurem just vanemates hoonetes. Uuemates, eriti buumiaegsetes kortermajades võivad probleemid olla tingitud ventilatsiooni kehvast planeerimisest või ehituskvaliteedist. Samuti võivad hallituse teket põhjustada ehituskvaliteedi muud puudused, näiteks ebapiisav hüdroisolatsioon, torustike ja katuse lekked, halvasti paigaldatud soojustus jne.

Hallitus 1

Kuidas hallituse vastu võidelda?

Hallituse eemaldamiseks pakutakse erinevaid kemikaale, kuid kemikaalidega töötlemisel on lühiajaline mõju (2-3 nädalat). Ainsaks lahenduseks on viia õhuniiskus eluruumis 40-50 % tasemele. Selleks tuleb liigne niiskus õhust välja ventileerida. Võimalusi selleks on mitmeid, alates värskeõhuklappidest, mis talvel töötavad hästi, sest õhk väljas on absoluutniiskuselt kuiv, kuni soojustagastusega sundventilatsioonisüsteemideni.  Õhu kuivatamine on ka üks võimalus, kuid see on väga energiamahuks. Lisaks sellele ei taga see teiste õhuparameetrite paranemist (CO2, seeneeoste sisaldus õhus jms).

Kuidas hallituse teket ennetada? Vastus on kirjas eelmises lõigus – hallituse tekke ennetamiseks on hädavajalik korralik ventilatsioon!

Head tuulutamist!

Kaupo (Medium)

KAUPO MÕTTUS

Kutseline maakler/projektijuht

PRESSITEADE: Tallinnas Haabersti linnaosas on kerkimas uus elurajoon – NATURA PARK

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.10.2017 11:22; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Pressiteated
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

natura parkDomus Kinnisvara alustas uue elamuarenduse esimese etapi müüki.

Natura Park on Harku järve läheduses asuv roheline äärelinna kodu parima kesklinna ühendusega. Selle ideaalne asukoht loob kõik eeldused mugavaks elukorralduseks. Elurajooni piiril asub Rimi toidupood ning vaid 10-minutilise autosõidu kaugusele jäävad Saku Suurhall, Rocca al Mare Keskus ja Tallinna Loomaaed. Kergliiklustee ja lähedal asuvad spordiklubid võimaldavad sportlikult vaba aega veeta. Kesklinna viib praktiliselt kiirtee.

Esimesed kaks neljakorruselist hoonet kokku 64 korteriga valmivad 2018. aasta suveks. Natura Pargi B energiaklass tagab madalad küttekulud,  igal majal on oma gaasikatlamaja ning korterites individuaalne soojustagastusega ventilatsioonisüsteem.

Müüki tulevad 1-, 2-, ja 3-toalised korterid, mille juurde saab soetada ka panipaiga ning parkimiskoha.

Registreeri oma esmane huvi www.naturapark.ee

Üürimajad tulevad ka ilma riikliku sekkumiseta

Meile võivad Urve Palo ja sotsiaaldemokraadid meeldida või mitte meeldida, aga üürimajade populariseerimise eest võib ministrile küll keskmise suurusega ausamba püstitada. Üürimajadest räägiti ja äriplaane koostati muidugi ka enne, kui proua Palo ministriks sai ja sotsid riigipiruka juurde pääsesid. Samas aga sellist tähelepanu ja kirgi ei oleks eales tekkinud, kui sotsid poleks riiklike üürimajade projektiga välja tulnud. Ootamatu idee riigi sekkumisest kinnisvaraturule sünnitas mitmeid emotsionaalseid sõnavõtte ja puudutas paljude hingekeeli, aga pani ka erasektori finantsjuhid senisest kiiremini tööle ja üürimajade tasuvusarvutusi tegema. Skeptik ilmselt ütleks vastu, et Palo sõnavõtud ja seisukohad ning kinnisvaraturu arengukõver lihtsalt sattusid kokku ja Palo teeneid üürimajade käivitajana ei maksa ülehinnata. Igatahes täna oleme olukorras, kus pikki aastaid räägitud üürimajade tulek on fakt. LHV on sellest ajakirjanduse kaudu teada andnud, kuid veel rohkem projekte on ettevalmistuse faasis ettevõtjate poolt, kes pressiteateid varajases staadiumis esitama ei pea. Aga küll neid peagi hakkab tulema, sest üürimaju juba ehitatakse ning veel rohkem projekteeritakse.

Erasektor pole ainus, kelle seas sotside tegevus on tähelepanu tekitanud ja paraku negatiivses võtmes. Ardo Hansson rääkis hiljuti, et praegu on valitsussektori investeeringute kasv kontsentreeritud ehitussektorisse, samuti on ehitussektoril kõige suuremad ootused tööhõivele. Eesti Panga president lisas, et ehitussektor on ülekuumenemise lävel ja riik peaks seda teiste sektorite ning eraettevõtjate säästmiseks jahutama oma tellimuste tagasitõmbamisega. Mida arvab aga Palo ja valitsus selle kohta? Eraldab kohalikele omavalitsustele uute üürimajade ehitamiseks või vanade renoveerimiseks 60 miljonit eurot. Ikka kellu ja betooniga majandust elavdama, tulevikku panustama ja riiklikku arengut tagama.

Urve Palo on öelnud, et kui riik midagi ei tee, siis asjad ei liigu. Julge väide. Aga kas mitte üürimajade temaatika puhul ei võiks jäädagi nii, et riigi ja sotside panus „tegemisse“ lõpeb sellega, et nad algatasid aktiivse diskussiooni ja andsid investeeringute tegemise edasi erasektori kätesse? Liberaalina arvan, et riigil pole vaja tegeleda kinnisvara arendustegevustega ja sekkuda majandusse seal, kus seda vaja pole. Küllap on Palo nii mõnelegi meelde tuletanud tõsiasja, et nõudlus üürikorterite järele on Eestis olemas ning ainuüksi selle eest tuleb ministrile tänusõnad öelda. Aga siit edasi saab erasektor juba ise hakkama, raha vedeleb nii era kui juriidiliste isikute, aga ka pensionifondide kontodel, mis kõik ootavad pikaajaliste investeeringutele järele. Üürimajade vahel saavad huvilised juba õige peagi suuremaid valikuid teha.

Hall metallik Octavia domineerib ka kinnisvaraturul

Kui lugeda Domus Kinnisvara igakuiste turuanalüüside uusarenduste lõiku, siis tehingute arvu osas paistavad Tallinna linnas välja sellised tänavad nagu Sinimäe, Astangu, Pöörise, Kuklase, Kadaka, Paepargi jms. Need on kohad, kus käesoleval aastal on vormistatud kõige enam tehinguid uute korteritega. Kõlab lausa triviaalsena, kui küsida, et millises Tallinna linnaosas toimub kõige enam tehinguid korteritega? Ikka piirkonnas, mis tundub olevat ka poliitilise valimisvõitluse keskpunkt ehk Lasnamäel.

Statistika kinnitab fakti, mida pealinnas ringi liikuv inimene ka ise silmaga näeb – kraanad ei ole enam ainult kesklinnas. Õigemini tuleb öelda, et kraanad on liikunud kesklinnast äärelinna, kuna nõudlus on liikunud pigem pealinna äärealadele. Loomulikult on kesklinn jätkuvalt atraktiivne piirkond, kus tehakse stabiilselt oma kogus tehinguid ära, kuid suurte korterite kõrge osakaal, soolased hinnad ja uute ostjasgruppide lisandumine on kasvatanud plahvatuslikult äärelinna populaarsust. Uute ostjasgruppide all tuleb mõista Tallinnasse sisserände tagajärjel saabuvaid inimesi teistest maakondadest, kes eelistavad nii finantsilistel, aga ka logistilistel põhjustel enamjaolt äärelinna ja klassikalisi magalapiirkondi. Less is more tähendus on jõudnud laiadesse rahvamassidesse ja nii ongi kinnisvaraturu tõeline hitt täna minimalistliku arhitektuuriga hoone, kus asuvad veel minimalistlikumad korterid. Mida vähem ruutmeetreid, seda parem. Mida lihtsamad lahendused ja mida odavam hind, seda veelgi parem. Ei häiri kedagi ka see, et tulevasi naabreid on 300, peaasi et korter asuks uues ja Tikkurila värvide järgi lõhnavas majas.

Ometigi ei ole see nii kogu aeg olnud. Mäletame hästi, et kui kinnisvaraturg hakkas kriisist välja ronima, siis kõigepealt hakati, küll väikeste eranditega, ehitama butiikmaju ja tegema nn rätseplahendusi. Ehitati põhiliselt 10-20 korterilisi maju ja enamjaolt südalinna piirkonnas. Domineerisid tänavate nimed nagu Adamsoni, Tatari, Wismari, Kaupmehe, Köleri jms. Panus tehti selgelt kohalikele jõukatele, kelle rahakott kriisi ajal väga ei kannatanud ning kes juba uue majandustsükli alguses olid piisavalt nõudlikud ja soovisid kvaliteetset elamist. Piltlikult võib öelda, et kui toona keegi kinnisvaraturul Škodat vaatas, siis ikka Superbi, aga pigem unistati Audide ja Lexuste suunal ning ära ei öeldud ka Lamborghini Gallardost. Oli nõudlust, pakkumine tuli järgi. Latt seati pärast majanduskriisi väga kõrgeks, buumiga pahatihti kaasnenud praakehitust ja odavust kardeti. Võib olla keerati vint ka veidi üle ja nõuded kvaliteedile aeti liigagi kõrgeks, igatahes tänaseks on keskmine standard tunduvalt allapoole tulnud ja nina ei kirtsutata ka uusarendustele peale, kus põrandal laminaatparkett. Praktilisus võidutseb kõikjal, mitte ainult kinnisvaraturul. Võib pigem imestada, et lihtsate ja praktiliste lahenduste tulek kinnisvaraturule sedavõrd kaua aega võttis. Diiselmootoriga Škoda sai eestlastele armsaks juba palju aastaid tagasi, nüüdseks on sarnane mõtteviis jõudnud suure osa korterite ostjaskonna südamesse.

Kolm Venda Tartus – Uued äripinnad, uued ideed!

Kolmvenda_kirdest_fb_pais_2

Uusarendus Kolm Venda pakub Sinu ettevõtluse pesapaigaks avaraid ning  valgusküllaseid äripindu. Ootame kõiki huvilisi meie uudse lähenemisega kliendipäevale 30. septembril algusega kell 12:00 aadressil Pikk tn 43/45/47, Tartu.

Miks just Kolm Venda on parim asukoht Sinu ettevõttele?

✓ igal äripinnal invasõbralik sissepääs

✓ parkimisvõimalus sissepääsu lähedal

✓ suured aknapinnad ja hea nähtavus

✓ majas 64 korterit ehk ca 100 potentsiaalset klienti

✓ hea investeering välja üürimiseks

✓ äriruum müüakse ilma lõppviimistluseta, et ostja saaks ehitada ruumid välja vastavalt oma vajadustele.

Meil on pakkumises erineva suurusega pinnad (alates 71 m2 kuni 135 m2), mida on võimalik ka omavahel ühendada, et saada suuremat pinda. Uudistajate küsimuste jaoks on kohapeal olemas Domus Kinnisvara konsultandid ning arendaja Avaare Kinnisvara esindaja.

Väljapanekutega oleme kliendipäevale kaasanud ka põnevaid lahendusi sisekujunduse valdkonnast – et hubasus ja põnevad ideed saadaksid teid koduuksest kontorini.

Kostitame kliendipäeva külalisi Fentimans tervitusjookidega ning poetame taskusse ka pisikesed Domus Kinnisvara meened.

Kohtumiseni Kolmes Vennas! www.kolmvenda.ee

 

 

August 2017 ülevaade: Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind läheneb 1400 eurole

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati augustis  Eestis kokku 4582 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 278 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis juuliga võrreldes 10% ning võrreldes eelmise aasta augustiga tõusis 9%. Käesoleva aasta augustikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 9% kõrgem.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 2146 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 192 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ja tehingute koguväärtus 11%. Aktiivsuse tõusu tõi kaasa korterite (+196 tk) ja elamute (+58 tk) müügitehingute arvu tõus. Augustis valmis mitu suurt uusarendust, mille tulemusel saadi varasemalt broneeritud korteritega tehingut lõpuni viidud, mis tõstsid korteritehingute arvu. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 15% ja tehingute koguväärtus 23%.

Tallinn AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati augustis ca 27% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 24%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma C. R. Jakobsoni tn 7, Kuklase tn 16/18, Lahepea tn 7, Randla tn 6 ja Sinimäe tn 16 arendused, kus kokku teostati 114 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 2094 €/m². Palju uusarendusi on veel valmimas, seega ei ole niipea oodata uute korterite osakaalu suurt langust.

.

Tartu maakonnas teostati augustis 459 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 26 miljonit eurot. Juuliga võrreldes tõusis tehingute arv 9%, kuid koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 2% ja tehingute koguväärtus püsis samal tasemel.

Tartu AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati augustis ca 15% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 22%. Sel kuul jõudis tehingusse mitu keskmisest kõrgema hinnaklassiga uusarenduse korterit (nt Lai tn 39, kus korterite tehinguhinnad üle 2200 €/m2), mis tõstsid korterite keskmise hinna tasemeni 1390 €/m2.

.

Pärnu maakonnas teostati augustis 223 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes juuliga langes tehinguaktiivsus 28% ning tehingute koguväärtus 32%.  Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 21% ja koguväärtus 19%.

Pärnu AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

August oli Pärnu linnas uute korterite müügitehingute poolest tagasihoidlik, ainult 5% tehingutest toimus uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 14%. Sellest tulenevalt langes ka korteri müügitehingute keskmine hind.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 153 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehingute arv 6% ja tehingute koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 2%, kuid koguväärtus tõusis 9%.

Viljandi AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 160 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 13% ja tehingute koguväärtus 46%. Augustis müüdi viis üle 100 000 euro maksvat elamut, mis tõstis tehingute koguväärtust. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 13% ja koguväärtus 26%.

Kuressaare AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati augustis 310 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 13 miljonit eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 117%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga on asjaolu, et augustis vahetas omanikku kolm kallist hoonestatud ärimaa kinnistut. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 9% ja koguväärtus 146%.

Narva AUGUST 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Kuidas valmistuda krundiostuks?

Mille järgi valivad inimesed omale sobiva krundi, kui valik on nii mitmekesine ning maatükid erinevad üksteisest nii asukoha, kuju, hinna, naabrite, suuruse, pinnavormi, haljastuse ja veel paljude parameetrite poolest? Nii krundi müümine kui ka ostmine on põhjalikku süvenemist nõudvad tegevused ning tavainimestel ei pruugi olla piisavalt teadmisi, kuidas seda teha ning millega arvestada.

Maa-ameti andmetel on käesoleval aastal (seisuga 31.08.) Tartu maakonnas hoonestamata elamumaaga tehtud 373 tehingut ning keskmine pinnaühiku hind 17 €/m2. Tartu linnas on hoonestamata elamumaaga tehtud samal ajal tehinguid 63 ning keskmine pinnaühiku hind 60€/m2. Tartu maakonnas on kinnisvaraportaali kv.ee andmetel pakkumises hetkel 486 elamumaa kinnistut, mille hinnad algavad 4 000€ (elamumaa Ülenurme vallas) ning ulatuvad kuni 196 000€. Eksklusiivseim ja kalleim ühepereelamu krunt asub Emajõe ääres, kiirelt arenevas, modernses ja turvalises Kvissentali elamurajoonis, mis asub Tartu kesklinnast ca 5 minutilise autosõidu kaugusel. Lisaks on seal pakkumises ka mitmeid krunte soodsamas hinnaklassi ning inimene, kes oskab hinnata head asukohta ja piirkonna eripära, saab kruntidega tutvuda SIIN.

Kuidas leida suurest hulgast pakutavatest kruntidest omale just see kõige sobivam, et maja valmis ehitades ja piirkonda elama asudes ei peaks oma valikus pettuma?

Järgnevalt on antud mõned soovitused, mille üle peaks iga krundiostja enne notarisse ostutehingut vormistama minemist mõtisklema:

1) Mõtle läbi ja kirjuta märksõnad paberile, millist ümbruskonda Sa endale ja oma perele sooviksid. Nii nagu ka maja ostmisel, tuleks läbi mõelda, kas soovid kõnniteed oma kodu vahetus lähedusse, kas  jalgrattateed on olulised? Kas on tähtis, et kool ja kaubanduskeskus oleksid jalutuskäigu kaugusel? Kas ja kui tihe on bussiühendus linnaga? Kas naabrid võiksid olema vähemalt kilomeetri kaugusel või sobib elada ka nende vahetus läheduses? Kaardista oma soovid ja ootused parima elukoha väljavalimiseks.
2) Otsi, võrdle ja vali välja ehitaja. Hoonestamata maa ostmine tähendab, et Sa pead ise leidma ehitusfirma või ehitaja, kes Sulle unistuste kodu ehitab. Vali välja mitu sobivat ehitusfirmat ja uuri nende taustasid ning võrdle firmasid omavahel – kes mida pakub. Mõtle enda jaoks valmis, kas soovid „võtmed kätte“ lahendusega maja, või oled valmis ise käed külge panema ning soovid professionaali abi ainult mõningate keerulisemate tööde teostamisel. “Võtmed kätte” ehk täislahendus sisaldab kõiki maja valmimiseks teostatavaid töid. Nende tööde hulka kuuluvad üldjuhul projekteerimine, vundamenditööd, sisekommunikatsioonitööd, viimistlustööd ning veel hulk töid, mis on vajalikud tervikliku maja valmimiseks.
3) Kui piirkond on tundmatu, siis enne kohalesõitmist on lihtne ümbruskonnaga tutvuda Google tänavavaate või satelliitpildi abil. Selle abil on võimalik sama kiirelt ja lihtsalt vaadata nii seda, mis asub sinule huvipakkuva krundi vahetus läheduses kui ka mitme kilomeetri kaugusel. Kaunis krunt võib olla pakkumises uskumatult soodsa hinnaga, aga siin tasukski ostida põhjust – ehk asub mõni ebameeldiv hoone (nt. loomakasvatus- või tööstus) krundi vahetus läheduses, mida Sa sinna tegelikult ei sooviks.
4) Tutvu piirkonna, asukoha ja krundiga kohapeal. Sul on täielik õigus krundil jalutada, tutvuda krundi heade ja halbade külgedega ning unistada, kus oleks hea näiteks terrassilt päikeseloojangut vaadata. Kui krunt piirneb veekoguga, siis arvesta, et madal jõgi või oja võib vihmaperioodil krundi üle uputada. Märka suuri surnud alasid ilma roheluseta – need võivad viidata varjatud keskkonnaprobleemidele või liigniiskusele ning tuua kaasa selle, et ka tulevikus ei hakka seal taimed kasvama.
5) Küsi müüjalt täpsustavat infot krunti puudutava infrastruktuuri ja kommunikatsioonide kohta. Veendu, et vee, elektri ja kanalisatsiooniga liitumisel ei ole varjatud tasusid. Kas kaabeltelevisioon ja kiire internet peavad piirkonnas kättesaadavad olema? Uuri nende ühendamise võimalusi.
6) Ülevaade teedest ja kinnistule juurdepääs. Tavaliselt soovitakse osta krunte, mis asuvad avalikult kasutatava tee ääres või milleni pääseb mööda avalikult kasutatavat teed. Kui ostetava krundiga nii ei ole, siis uuri kindlasti välja, et vajalikud juurdepääsud ja õigused tee kasutamiseks on olemas.
7) Tutvu piirkonna üld- ja detailplaneeringuga (kui on olemas) ning veendu, et ehitamisele ja ehitisele seatud piirangud sobivad Sinu väljavaatega uue kodu osas. Kontrolli, ega konkreetsel maatükil pole ehitamist takistavaid või isegi välistavaid piiranguid. Maa-ameti geoinfosüsteemist on võimalik valida mitmesuguseid kaardikihte, millest kindlasti tuleks üle vaadata “Kitsenduste kaart”, “Looduskaitse” ja “Kultuurimälestised”. Kui läheduses on mingi piiranguid põhjustav objekt (nt maantee, raudtee, elektriliin, jõgi, muinsus- või looduskaitseobjekt vms), siis vajadusel saab piirangu olemuse kohta täpsemat infot vastavatest registritest või asutustest.
8) Tööta koostöös professionaalidega. Leia endale asjatundlik kinnisvarakonsultant/maakler, kellel on eelnevalt kogemusi kruntide ostmise osas (nt. elamumaa ostja esindamisel). Võimaluse korral kaasa protsessi ehitaja või arhitekt juba enne lõplikku elamumaa ostuotsuse tegemist, et hiljem ei peaks kahetsema.


AUTOR:

880A7336_1

Kersti Luik

Domus Kinnisvara kutseline maakler

Kuidas kinnisvarakonsultant teenib Sulle „Nähtamatu raha“?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.09.2017 11:03; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

nähtamatu rahaOlles aastaid kinnisvara-alal tegutsenud näen ikka ja jälle olukordi, kus kinnisvara müüja ehk omanik saaks teenida „nähtamatu raha“ kui oleks kasutanud kinnisvarakonsultandi teenuseid. Üha enam levib arvamus, et kinnisvara müük ja ost on lihtne, millega igaüks ise hakkama saab hoides kokku suure summa raha. Pangad aitavad, sõbrad nõustavad ning vajalik info on kõik internetis olemas, seega vahendustasu raha jääb endale. AGA KAS JÄÄB?

Mis on „Nähtamatu raha“?

See on summa, mida kontol ei näe aga numbriliselt mõistame, et oleksime võinud selle teenida, kui oleksime omanud rohkem kogemust. Olen kokku puutunud olukordadega, kus omanik ei võta kinnisvarakonsultandi nõu kuulda ning hiljem suheldes selgub, et emotsiooni müügiga tehti tehing ca 5-10 % odavamalt turuhinnast. Samad olukorrad saavad olla ka vastupidi, kus kinnisvara ostjal on omafinantseering 100% olemas ning emotsiooni ajel ostes unustatakse ära olulised faktorid nagu kasutusloa olemasolu, tehnilise seisukorra selgeks tegemine, objekti likviidsus jne. See kõik võib viia selleni, et hindade langemisel ollakse olukorras, kus tuleb öelda, et ma ostsin selle “buumiajal”  ning võimalus teenida “nähtamatu raha” ongi läinud.

Kui Henry Ford läks oma konkurentide palvel nende tehasesse, et avastada viga, mis hoidis nende tootmist tagasi ning hiljem esitades arve 10 000 dollarit kümne minuti eest tol ajal, tekitas see soovi küsida, miks selline arve?  Ford vastas:” Mul läks selleks 25 aastat, et ma selle vea 10 minutiga avastaksin.” Selle kogemuse pealt teenis konkurent hiljem sadu tuhandeid dollareid, seega esialgne investeering tasus ennast ära ja „nähtamatu raha“ leidis tee omaniku rahakotti. Tõmbame siin paralleeli kinnisvarakonsultandi tööga, kus pikaajaline koostöö teenib kinnisvara omanikule eurosid just sellepärast, et praktiline kogemus on väärtus, mis tuleb ajaga ning seda pole võimalik osta. Kõige suurem väärtus ja „nähtamatu raha“ on peidus turu tunnetamises, mis tuleneb ainult praktikast ja aastate pikkusest kogemusest.

Mida klient tegelikult ostab?

Kasutades maakleriteenust ostab klient tegelikult aastate pikkust kogemust ja “nähtamatu raha” teenimise võimalust ning võidavad need, kes otsustavad maaklerit usaldada. Leian, et tihtipeale ei saada aru kinnisvaramaaklerite ja konsultantide kasust sellepärast, et tehakse lühiajalist koostööd ning unustatakse ära, mis toimingute juures nad veel kasulikud olla saavad. Näiteks objekti projekteerimise faas, uue kinnisvara soetamine, uus vs vana korter,  investeeringute tasuvus, üüritootluse väljaarvutamine, notariaalsete toimingute ettevalmistamine ja oluliste punktide esile tõstmine lepingus või ära märkimine jpm. Detailid on need, milles tuleb täna täpne olla.

Juhul kui soovitakse teenitud raha uuesti kinnisvarasse paigutada, siis Sinu kinnisvarakonsultant annab väärtuslikku nõu ning võit võib olla tuhandetes eurodes, kui mitte kümnetes tuhandetes. Teeni „nähtamatu raha“ enda arvele tehes koostööd oma kinnisvarakonsultandiga iga kord, kui oled kinnisvara müümas või ostmas, sest raha teenitakse juba ostes.

Kõikide oma klientidega koostööd tehes pean alati meeles meie Domus Kinnisvara printsiipi “Usaldus, mis kestab”.

Oscar

OSCAR EDELA

Tallinna vanemmaakler/ Kutseline maakler