Maardu linna uus elu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 22.09.2016 03:34; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

kallasmaa-1c-u%cc%88ldine-1Otse Maardu südames, linnavalitsuse naabruses, kerkib kaasaegne ja modernne korterelamu, mille valmimisaeg september 2017. Arhitektuurse ehitusprojekti autoriks on Arhitektuuribüroo FP. Elamu on 12 korruseline ja 44 korteriga. Valdav enamus korteritest on avarate merevaadetega ja kõikidel korteritel on rõdu. Maardu Torni arendaja AS Stopptuli on rõhu asetanud kõrgele kvaliteedile, mugavusele ja madalatele ülalpidamiskuludele. Hoone vahelaed on raudbetoonblokkidest, korteritesse on planeeritud kulupõhised soojamõõdikud ning siseviimistlusmaterjalid kaasaegsed ja loodussõbralikud.

Päris kindlasti toob valmiv elamu elevust nii maardulaste kui mujalt saabuvate uue kodu otsijate seas. Võib isegi öelda, et Maardu Torni arenemist on märgatud ka laialdasemalt – on ju hinnatase väga soodne, eriti kvaliteedi suhtes!  Avarad merevaated lisavad eksklusiivsust ja on alati kõrgelt hinnatud argument täna, homme ja tulevikus. Maardu Torniga samale krundile on projekteeritud ka teine, analoogne korterelamu, mille paiknemine ja asetus maatükil ei varja esimese torni merevaateid!

Maardu on kiire arengu, hea taristuga roheline ja hubane väikelinn otse Tallinna külje all.
Linn on mitmekesise ajaloo ja kultuuripärandiga koht, kus on kauni haljastusega pargid, kultuurikeskused, oma turg, kaasaegsed kaubakeskused, kõik vajalikud teenused, lasteaiad, mitmed koolid ja uhke kirik. Üks olulisi Maardu visiitkaarte on iga aasta septembrikuus linnavalitsuse initsiatiivil korraldatav meeleolukas sügislaat,  mida külastatakse lähedalt ja kaugelt üle Eesti – nii kauplema, ostlema kui ka kontserte kuulama-vaatama.

Tänased maardulased hindavad linna arengut kõrgelt ning mujale elama väga ei kipu, kuid valdav osa olemasolevast elamufondist on valminud nõuka ajal. Tänaseks on mitmed kortermajad küll vastavalt võimalustele tehniliselt uuendatud ja kaasajastatud, kuid uute majade ehitus pole hoogu sisse saanud.
Seda rõõmustavam on tõdeda, et esimese uue korterelamu ehitus on alanud!

Siiri_Maask_suur

SIIRI MAASK

Maakler

August 2016 ülevaade: suve lõpp tõi endaga kaasa järelturu korterite tehingute arvu tõusu

August näitas meile taaskord väga aktiivset müügikuud. Märkimisväärselt tõusis Tallinna, Tartu ja Pärnu järelturu korterite tehingute arv. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati käesoleva aasta augustikuus Eestis kokku 4202 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,007 miljonit eurot. Juuliga võrreldes teostati 12% rohkem tehinguid, samas tehingute koguväärtus jäi samale tasemele. Kogu Eesti kinnisvaratehingute arv on võrreldes eelmise aasta augustiga tõusnud 16% ja tehingute koguväärtus on tõusnud 37%.

kokku-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta augustis 1860 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 156 682 396 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 14%, samas tehingute koguväärtus langes 4%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 18% ja koguväärtus 33%.

Augustis toimus Tallinnas 816 korteriomandi tehingut – 87 tehingut rohkem kui juulis ja 88 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Tallinna korterite keskmine hind langes eelmise kuuga võrreldes 1%, olles tasemel – 1638 €/m² (mediaan 1557 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes tõusis keskmine hind 4%. Augustis teostati ligi 21% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Ketraja tn 3, Tartu mnt 56 ja Kiikri tn 3.

tallinn-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega augustis 33 ostu-müügitehingut (maakonnas 152). Võrreldes juuliga toimus Tallinnas 2 eramu tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 11 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaadega teostati 9 tehingut (maakonnas 107). Juulis teostati 7 ja aasta tagasi augustis 6 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati augustis 448 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 25 691 881 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis juuliga võrreldes 13%, samas koguväärtus langes 6%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 21% ning koguväärtus 24%.

Kui eelmine aasta oli Tartus korteritehingute rekordikuu juuli, mil teostati 187 müügitehingut, siis käesoleval aastal osutus selleks august. Augustis toimus Tartu linnas kokku 190 korteriomandi müügitehingut, mis oli 54 tehingut rohkem kui juulis ja 25 tehingut rohkem, kui eelneva aasta augustis. Tehingute arvu tõusu taga oli nii uute kui ka järelturu korterite müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli võrreldes kuu varasemaga samal tasemel, olles augustis 1306 €/m2 (mediaan 1276 €/m2). Võrreldes 2015. aasta augustiga tõusis keskmine hind 9%.

tartu-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 17 ostu-müügitehingut (maakonnas 47), kuu varem juulis müüdi 6 eramut rohkem ning aasta tagasi augustis müüdi 4 eramut vähem. Tartu linnas toimus 2 hoonestamata elamumaa tehingut (maakonnas 26). Juulis toimus 1 ja 2015. aasta augustis 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati augustis 279 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11779 344 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 21% ning tehingute koguväärtus 2%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 24% ning koguväärtus 67%.

Pärnus toimus augustis 91 korteritehingut. Kuu varem juulis toimus 33 tehingut vähem ning 2015. aasta augustis 32 tehingut vähem. Ka Pärnus oli tehingute arvu tõusu taga järelturu korterite ostu-müügitehingute arvu tõus. Keskmine hind oli augustis 986 €/m² (mediaan 956 €/m2), mis võrreldes juuliga langes 11%, kuid 2015. aasta augustiga võrreldes oli samal tasemel.

parnu-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti augustis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 40), mis oli eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aasta tagasi augustiga võrreldes 9 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati augustis Pärnus 3 tehingut (maakonnas 14), kuu varem juulis 2 tehingut. 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa tehinguid ei toimunud.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 156 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 718 223 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 3%, samas koguväärtus püsis samal tasemel. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis ostu-müügitehingute arv 5% ja koguväärtus 10%.

Käesoleva aasta augustis toimus Viljandi linnas 31 korteriomandi tehingut, mis oli 17 tehingut rohkem kui juulis ja 4 tehingut rohkem kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 15% jõudes hinnatasemeni 606 €/m² (mediaan 579 €/m2). Aastatagusega võrreldes langes keskmine hind 2%.

viljandi-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis kui ka augustis 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 20), mis oli aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus käesoleva aasta augustis kui ka 2015. aasta augustis 1 tehing (maakonnas 7). Juulis hoonestamata elamumaaga Viljandi linnas tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta augustis 142 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 501 131 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 8% ja koguväärtus 25%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 48% ja koguväärtus 82%.

Augustis teostati Kuressaares 16 korteriomandi tehingut, mis oli 5 tehingut rohkem, kui kuu varem ja 10 tehingut rohkem, kui 2015. aasta augustis. Keskmine hind oli 31% kõrgem, kui juulikuu oma, olles 895 €/m² (mediaan 807 €/m2). Augustis oli hinnatõusu taga asjaolu, et toimus rohkem tehinguid kallite heas seisukorras korteritega, millede ruutmeetrihinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad (1030-1890 €/m2). 2015. aasta augustiga võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

kuressaare-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Augustis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 15) eramu ostu-müügitehingut. Juulis toimus 2 ja 2015. aasta augustis 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaaga toimus augustis 1 tehing (maakonnas 16, sh Orisaare vallas toimunud 10 kinnistuga komplekstehing). Juulis toimus 2 tehingut, kuid 2015. aasta augustis hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas augustis 284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 5 060 127 eurot. Võrreldes juuliga tõusis tehinguaktiivsus 7%  ning tehingute koguväärtus 17%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 8%, kuid koguväärtus jäi samale tasemele.

Augustis toimus Narvas 47 korteriomandi tehingut, mis oli 4 tehingut vähem kui juulis ja eelneva aasta augustis. Keskmine hind oli juuliga võrreldes 16% kõrgem, olles 464 €/m² (mediaan 443 €/m2). Aastatagusega võrreldes oli keskmine hind samal tasemel.

narva-kom-augustAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati augustis 6 ostu-müügitehingut (maakonnas 42). Juulis toimus 3 ja 2015. aasta augustis 4 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi augustis 3 hoonestamata elamumaad (maakonnas 10). Juulis teostati 1 ja aasta tagasi augustis 2 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Autor

Kadri Lest

KADRI LEST
Domus Kinnisvara maakler / analüütik
 

 

Sügisene kinnisvarasoovitus

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 31.08.2016 11:30; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

Kui müüd kinnisvara ja endal pole vaja uut osta, paiguta raha ikkagi kinnisvarasse. Üürihuvilisi jagub piisavalt, kirjutab Domus Kinnisvara vanemmmaakler Agur Tammistu.

Tallinnas käib korterite uusarendus täie hooga. Kesklinnas jääb järjest vähemaks tasulisi parkimisplatse, sest lõpuks saavad valmis ka keerulisemad detailplaneeringud, mille alune maa on seniks tulu teenima pandud parklana. Uusi kortereid ju ostetakse, miks siis mitte ehitada?

 Mida ostetakse?

Ostetakse hinda (eelkõige madalat hinda), asukohta ja kvaliteeti – kahjuks neid kolme ühe paketina ei saa.
Kes ostab hinda, see vaatab uusarendusi äärelinnas, kus võib saada korteri isegi alates 1300 €/m². Eriti palju lisasid just selle raha eest ei saa, aga paneelika plastakende ja laminaadiga veab välja küll. Järgmine sihtgrupp, kelle finantsid lubavad endale elamist vaadata pealinna keskme lähedusse, on tehniliste lahenduste mõttes nõudlikum, ka maja arhitektuurne lahendus peaks mõju avaldama. Hinnaks peaks arvestama 2000 €/m² ja veidi enamgi. Kui ikka päris südalinna või südalinna mere äärde kodu soetada, siis peaks arvestama 2500–4000 €/m². Siin on põhirõhk esinduslikul asukohal, erilisel arhitektuuril ja loomulikult madalatel ekspluateerimiskuludel. Üks ostjate sihtgrupp on ka investorid, kellele sobivad väiksemad kahetoalised korterid väljaüürimise eesmärgil. Seda vähemalt seni, kuni ei ole hakatud suuri üürimaju ehitama. Ostjad otsivad enamasti pigem kahe- ja neljatoalisi kortereid kui üheseid ja kolmeseid. Ühest ei osteta ju terveks eluks, pigem alguseks ja lõpuks, kolmene jäetakse lihtsalt vahele, minnakse kohe üle neljatoalisele.

Noored ostavad pigem maja kui korteri

On tekkimas ka trend, et noored paarid (alla 30) ostavad võimaluse korral pigem remonti vajava maja kui korteri. Üks põhjus on selles, et kui alustada ühetoalisest, siis mõne aja pärast tuleb see müüa ja kahene osta jne, siis tekivad ka vahepealsed müügikulud, pangad ei vaheta enam niisama tagatist, pigem lõpetavad vana laenu ja sõlmivad uue lepingu. See omakorda tähendab, et siis ei pruugi enam tingimused nii head olla ning laenu saamine ja ostumüügitehingud on ka kulu. Suuremaid üles-alla-hüppeid sügisel turul oodata ei ole, küll aga peab müüja ostja leidmiseks pingutama. Pingutada saab uusarendaja, pakkudes ostjale hinna sisse lisamugavusi ja kõrget kvaliteeti. Teise ringi ehk kasutatud kinnisvara müüjad saavad müügihinna määramisel rajaneda siiski ainult asukohal, sest ka renoveeritud elamu hinna sisse on tihtipeale paigutatud ostjale veel üks laen ehk siis renoveerimislaen ja remondifond. Järelturu korteritel on võrreldes uusarendustega suuremad hooldus-ja halduskulud. Võib öelda, et kõige kallim on pidada Mustamäe-Lasnamäe kolmetoalist korterit, sama summa kataks ära umbes 150 m² eramaja ülalpidamise, passiivmajast rääkimata. Sellepärast on järelturu korterite hinnad pigem kerges languses. Rusikareeglit saabuvaks sügiseks välja pakkuda ei ole. Pigem on nii, et kui müüd ja samas kohe ostad, siis on kõik kontrolli all. Kui täna müüd ja endal vajadust kinnisvara järele ei ole, siis paiguta raha ikka kinnisvarasse ja anna üürile, üürihuvilisi on piisavalt.

Artikkel ilmus Äripäevas, 29.08.2016

agur

Agur Tammistu

Vanemmaakler

Vihmaperiood on hea aeg maa ostmiseks

Lõppema hakkav suvi on endaga kaasa toonud tõelise vihmaperioodi, kus sagedane vihmasabin on varjutanud kindlalt päikesepaiste. Kuid juba vanarahvas teadis, et pole halba ilma heata. See, mis puhkajale on trotsi tekitav, on kinnisvara ostjale aga häid võimalusi pakkuv. Just nüüd on kätte jõudnud õige aeg maatükkide ostmiseks.

Nädalaid kestev vihmasadu toob paremini kui miski muu välja selle, milline on maatüki tegelik kvaliteet. Ostja saab ilma välist spetsialisti kaasamata juba ise kerge vaatluse tagajärjel aru, kas krunt on vesine või mitte, kas kogu maapind on ühtlaselt niiske või on mõned maatüki nurgad lootusetult vee all, millised on krundi kalded ja kuhu koguneb näiteks kogu uuselamurajooni vihmavesi. Piisavate rahaliste võimaluste juures saab ostja muidugi loodusele vastu astuda, sest nagu me teame, siis oli juba Brežnevi ajal olemas plaan Siberi jõed teistpidi voolama panna. Aga krundi täitmine on siiski kulukas tegevus ja odavam on looduse poolt tehtuga rahule jääda. Investeeringud hoone ehitusse ja haljastustöödesse tuleb kinnistul nagunii ette võtta. Lisaks annab vihmaperiood hea ülevaate kätte ka sellest, milline on krundi juurdepääsuteede seisund. Korralikes uuselamurajoonides, kus teed asfalteeritud, pole küsimus sedavõrd päevakajaline, kuivõrd maakohtades ja poolikutes arenduspiirkondades. Poristel teedel sõitmine ei ole kindlasti kõikide jaoks probleem, kuid oluline on, et ostja oleks informeeritud kõigest, kui ta olulist ostuotsust tegema hakkab. Ja ega ka uuselamurajoonide puhul ei või 100 % ostja kindel olla piirkonna settekaevude olemasolus ja kvaliteedes enne, kui ta on oma silmaga vihmasaju tipphetke ära näinud. Mäletame alles mõned aastad tagasi, kuidas Rae valla teatud tänavatel sai sügiseste suurveede aegadel vaid paadiga koju.

Kinnisvara ostmine on emotsionaalne protsess, kuid sügisel krundi soetamine kaldub pigem ratsionaalse tegevuse hulka. Kevadel või südasuvel on kerge ennast ära petta päikesest, helerohelistest puudest-põõsastest, kuivast maapinnast, õide minevatest lilledest. Kui aga sulle krunt meeldib ka siis, kui kõik me ümber on hall, raagus ja vesine, siis võib päris kindel olla, et see maatükk meeldib sulle veel enam kevadises päikesepaistes. Täiendava boonusena saab talv otsa uut majaprojekti rahulikult mõelda ja viimistleda ning vajaminevat dokumentatsiooni korda ajada, et siis uuel aastal saaks juba hoogsalt ehitustegevusega alustada.

Ja lõpetuseks on 2016. aasta sügis ka turuseisu mõttes hea aeg elamumaa soetamiseks. Korterituru vägagi elav sagimine ei ole täielikult kruntide turule kohale jõudnud ja hinnataset võib veel pidada mõistlikuks. Harju maakonnas oli 2016. aasta I poolaastal keskmine hoonestamata elamumaa hind 40 €/m2. Aga see ei pruugi nii jääda. Domus Kinnisvara analüütikud on esile toonud, et ostjad tunnevad eelnevate aastate jõulise korterite hindade kasvu foonil üha enam huvi hoonestamata elamumaade vastu. Näiteks üksikelamute ehitamiseks väljastatud ehituslubade arv kasvas 2016. I poolaastal Harju maakonnas 19%. Samuti on kasvanud väljastatud kasutuslubade arv – kokku väljastati 2016. I poolaastal 342 üksikelamu kasutusluba, mis oli 2015. I poolaastast 51% rohkem. Eestlastele on ikka meeldinud oma majas elada, mistõttu lähiaastateks võib prognoosida nõudluse kasvu elamumaade sektoris.

Soss-seppadele pole arendusturul ruumi

Neljapaatide sõudmise olümpiafinaalis saavutas Saksamaa paatkond kohe alguses teatava edu ning suutis hoida seda lõpuni. Majanduskriisist taastunud Eesti kinnisvaraturul juhtus sama lugu. Suurim edu on saatnud neid, kes asusid esimesena tegutsema, investeerima ja kraanasid püstitama. Eesti ehitusturu lipulaevad Merko ja YIT-ga eesotsas omasid piisavalt ressursse, vahendeid ja julgust, et arendusturg taas käima tõmmata ning nende tuules on oma tükki pirukast noolima tulnud ka väiksemad tegijad.

Õnneks pole aga kinnisvara arendamine taaskord päris rahvusspordiks muutunud, kuigi uudsed ühisrahastuse võimalused ja ka lihtsalt kvaliteetsema elamispinna vajadus Eestis loovad selleks soodsa pinnase. Kui kümmekond aastat tagasi püüdis iga kellut käsitleda oskav ettevõtlik hing kinnisvaraga miljonäriks saada, siis täna on kinnisvara arendamine koondunud pigem väiksema arvu oma ala professionaalide kätte, kes igat uut projekti analüüsivad põhjalikult. Kinnisvaraturu tervis on täna küll igati korras ja tehingute arv piisav, kuid see ei tähenda, et iga kipsplaatidest kokkulöödud hoone ostjaid leiaks. Jah, väga heas asukohas ja hästi läbimõeldud projektid ostetakse enamjaolt ka täna paberil ära. Samas kehtib see väide vaid korterelamute osas ja sedagi eelkõige Tallinnas, vähesemal määral Tartus ja Pärnus. Nende kolme linna osas ongi meil põhjust kinnisvara arendamisest üldse midagi rääkida, ülejäänud Eesti on valdavalt ooterežiimil. Vastukaaluks paberil ostmisele on aga hoopis kasvanud lõpuni viimistletud korterite müük ja seonduv laojäägi kasv. Muutust võib pidada märgiliseks, sest turg pole senini harjunud olema olukorras, kus suur osa kortereid ostetakse ära alles siis, kui majad on valmis ja viimased liistud paigaldatud. Ja sellised projekte tuleb eeloleval poolaastal veelgi juurde. Ei saa tembeldada kõiki analoogseid projekte kohe ebaõnnestunuks, pigem on see uus reaalsus, millega osa turust peab lihtsalt kohanema. Turg on ostjate käes, kelle valik on suur ja mitmekülgne, otsustusprotsessid võtavad aega ning ka pangast ei saa iga inimene kohe ja kiiresti positiivset laenuotsust kätte. Pankade jätkuv konservatiivsus lihtsalt ei lase kinnisvaraturul raketina lendu tõusta. See aga tähendab, et arenduste müügiprotsessid on pikad, turunduse, arhitektuuri ja ehituskvaliteedi osas tuleb piisavalt vaeva näha ning see vesi on ainult tugevate arendajate veskile. Kiiret ja lihtsat raha arendusturult loota on ülim naiivsus ja see peletab arendusturult eemale igasugu õnneotsijaid ja soss-seppasid, sest edu nimel tuleb kõvasti vaeva näha.

Arendusturul domineerivad need, kes ei müü lihtsalt maja või korterit, vaid terviklikke elukeskkondi läbimõeldud hoonestuse ja planeeringuga, kus inimesed tunnetavad selgelt enda elukvaliteedi kasvu. Aga jällegi, seda suudavad turule pakkuda need, kellel on piisavalt inimressurssi projektide läbimõtlemiseks ja rahalisi vahendeid, et need, valdavalt pikaajalised projektid, ellu saaksid viidud. Võõrfinantseeringu saamiseks on paraku sama lugu, mis eraisikul eluasemelaenu saamisega – pangad valivad väga hoolikalt oma partnereid ja omafinantseeringu määrad on kõrged. Kõrge omakapitali vajadus lihtsalt ei lase igaühel turule siseneda ja väikeste arendajate meelehärmiks eelistavad pangad ikka neid, kellel endal on tegelikult raha arendamiseks kontol olemas. Omapärane paradoks, mis tõstab paljudel pisiarendajatel vihast vererõhu kõrgeks, kuid turu ohjeldamatu kasvu piiramiseks mõjub selline meede igatahes rahustavalt.

Mõistagi ei ole kogu arendusturg ainult suurte gigantide käes. Küllap osad arendused tehakse ka tulevikus ära kolm F-i (friends, family, fools) rahadega ning kahtlemata on nišš olemas näiteks väikestel ehitusfirmadel, kes ühe eramaja kaupa teevad oma arendused korrektselt ära. Kui just kolm F-i või ühisrahastuse tegijad vinti üle ei keera, siis väikeste arendajate mõju koguturule jääb marginaalseks ning nende tegevusest ei sõltu niivõrd, kuna tuleb uus buum või kriis. Kinnisvaraturu tuleviku analüüsimiseks tasub jälgida suurte tegijate portfelli, kampaaniaid ja sõnumeid.

Õnnestunud üürisuhte alustalad

Kinnisvarabürood aitavadshutterstock_294233039 sõlmida aastas sadu kokkuleppeid, mis on seotud üürimisteenuse vahendamisega. Tänasel tipphooajal soovib Domus Kinnisvara anda mõned mõtted mõlemale osapoolele, et sünniks hea ja usalduslik lepe, mis igapäevaelus ka nö vett peab.

Üürileandja poolt vaadatuna:

1. Hinda oma vara adekvaatselt – igas mõttes. Soovitame alustada kohaliku turu ülevaatusega internetis, et saada aimu sarnase kauba pakkumisest tänasel päeval. On kindel tõsiasi, et talvisel perioodil on kümned korterid tühjad, tunduvalt soodsamate hindadega pakkumises, kuid siiski ilma üürniketa ning omanikul lasub kohustus mitmes kohas kommunaalkulusid tasuda. Seega tasub väga tõsiselt suhtuda hooajal pakutavasse üürihinda, et mitte leida ennast kõige külmemal talvekuul lahkunud üürniku järel tühjas korteris uut plaani pidamas.

Vaata üle ja teosta vajadusel mõni parandus- või koristustöö, soeta mööblit või tehnikat. Kindlasti tasub viimast ette võtta juba teades, kellega on tegu ning vastavalt vastastikustele kokkulepetele. Üldine heakord loob aga ette eelduse, et omanik peab oma varast ja tulijast lugu ning eeldab ja soovib seda ka üürnikult vastu.

2. Määra sihtgrupp, keda oma korteris elamas näha soovid. Hea on olla hooajal kindel, kelle tulekuga oma pinnale arvestada saad. Vastavalt sellele saad sisustada või hoopis sisustamata jätta. Ilma kindla plaanita tulijate osas pead arvestama võimalike korralduslike muudatustega, mis võivad viia muuhulgas ootamatute väljaminekuteni.

3. Kokkulepped paika. Kui oled otsustanud oma vara välja üürida, siis oled ühelt poolt seotud seadusega, mis üürimist reguleerib ning teiselt poolt oma soovidega selle protsessi suhtes. Alati tuleb alustada enda tutvustamisest, siis on võimalus lasta üürnikul ennast ja oma kaaslasi põhjalikumalt iseloomustada. Hea tava on üürnikul esitada eelmiselt üürileandjalt väike iseloomustus, kui selline kogemus on olemas ja miks mitte anda ise sarnane paber minejale teele kaasa. Ei tee paha lisaks usaldamisele ka kontrollida, mida avalikud registrid ja Google tulija kohta ütleb. Seadus näeb ette üürilepingule lihtkirjalikku vormi, seega nii võikski seda korraldada. Mida täpsemalt on lepingus kirjeldatud, mida, millises olukorras ja milliseks ajaks ja kellele kasutusse antakse, seda lihtsam on kokkulepet täita. Ära unusta lepingut alustades sõlmida üleandmis-vastuvõtmis akti ning lõpetades samuti. Oluline on see mõõturite näitude, kasutuses oleva mööbli ja tehnika ning üldise korrashoiu seisukohalt.

4. Ole üürniku jaoks olemas. Hea üürileandja suhtleb vähemalt korra kuus üürnikuga, olles kursis, kuidas olijatel läheb ning mis võib olla vajaka. Praktika näitab, et korrektselt oma vara külastades on selge ülevaade toimuvast olemas ning üürnik valmis vajadusel abikätt kasutama. Hilisemad pretensioonid jäävad sellisel juhul ära, sest … neid ei tekkinudki. Üürileandja usaldusväärsus on tagatud ning hoopis mineja võib soovitada sind järgmisele toredale tulijale.

5. Täida oma kohust. Üürimisega seonduv tulu on maksustatud tulumaksuga. Ole siis ka maksuasjades täpne ning deklareeri selle aasta tulu hiljemalt 31. märtsiks järgmisel aastal. Praktika näitab, et kui üürnik on teadlik oma üürileandja seaduskuulekusest, siis tekib vähem arusaamatusi nii üüri kui kommunaalmaksete tasumisel. Oluline on ka teada, et korteriühistu laen ja selle intressid ning ühiselt korjatav remondifond ei kuulu üürniku poolt tasumisele. Selles osas soovitame maksete tasumisel vahearvestust pidada.

Üürniku poolt vaadatuna:

1. Vii ennast kurssi täna turul toimuvaga. Oluline on teadvustada, milline on olukord erinevate üüritoodete osas erinevates linnaosades, mida üürile pakutakse. Varu aega ja kannatust rohkeks helistamiseks, paljudeks äraütlemisteks ning kiirelt vananenud info väljasõelumiseks. Püüa endale sobilikes paikades tutvumas käia, olles teadlik, et võtad neid kohtumisi kui arusaama, mida tegelikult ise vajad. On võimalik, et leiadki unelmate kodu. Samas ole valmis, et jääd paljudest võimalikest huvitavatest pakkumistest ilma.

 2. Ole paindlik, aga kiire. Teadvustades olukorda turul ja teades oma vajadusi, ole valmis kiiresti reageerima. Tutvusta ennast parimal võimalikul moel, et sulle meeldiv korter sinu omaks saaks. Vastastikusel sobivusel on reeglina võimalik peatselt leping ära sõlmida. Kui mitte, siis on kasu broneerimisest, mida kinnisvarabürood ka üürileandjat esindades teevad. Korrektsed maksedokumendid tagavad kokkulepete paikapidavuse.

3. Tunne oma õigusi, kuid tunneta piire. Palu endale tutvumiseks edastada sõlmitav üürileping ning tööta antud materjal põhjalikult läbi. Tekkinud küsimused edasta õigeaegselt teisele poolele vastuste saamiseks, lisa oma ettepanekud ja põhjenda neid. Selleks, et sõlmitav lepe ei läheks vastuollu kehtiva seadusandlusega, hoolitseb vahendajast maakler. Kindlasti tutvu kommunaalmaksete kviitungitega, elektrilevi ning sidelahendustega ja parkimistingimuste ning panipaiga kasutamise võimalustega üüritavas majas. Püüa suhtlemises olla täpne ning konkreetne, pidades kokkulepitust kinni. Loobu vajadusel edasisest asjaajamisest, kui kohtad ebakõlasid, väärinfot või tunnetad, et vaatamata pingutustele ei liigu protsess sulle vajalikus suunas.

4. Kokkulepete saavutamine. Püüa võimalikult põhjalikult läbi arutada kõik lepinguga seotu. Hea kokkulepe sünnib konstruktiivses arutelus, mille tulemused fikseeritakse ja millest osapooled ka üheselt aru saavad. Peamised punktid pikemaks peatumiseks on sisustuse ja selle kasutamise eeldused ning maksete saamise ja tasumise kord. Ükski küsimus ei ole liigne, kui see aitab üldise selguse ja vastastikuse üürikorralduse sujumisele kaasa.

5. Võta üüritud pind vastu ja asu vääriliselt kasutama. Lahkumisel anna sama heas korras tagasi. Et kõik sujuks plaanipäraselt ning elu oleks elamist väärt, on paslik kinni pidada nö kirjutamata reeglitest. Tundub ju arusaamatu, kui naabritele tere ei öelda, trepikojas korrashoiu eest ei hoolitseta, uksi paugutatakse või peale kella 23 üldist rahu ei saabu. Soliidne on teada anda, kui plaanis on suuremat sorti pidu, mis võib arvatust pikemaks ja lõbusamaks venida. Kogemus näitab, et heatahtlik kommunikatsioon on abiks mistahes probleemi lahendamisel. Lahkumisel võta ette põhjalik koristus, sest sulle mittevajalik on ilmselgelt ka uuele tulijale mittevajalik. Hoolitse, et viimased maksed saaksid tasutud või tasaarveldatud tagatisrahast. Lõpeta üürisuhe väärikalt.

Kogu info valguses on mugav ja ka turvaline sõlmida vastavad kokkulepped kinnisvarabüroode vahendusel, kes omavad kogemusi ja juriidilist baasi teenuse osutamisel.

Marge UUS

MARGE TÕNNIS
Tartu kontori kutseline maakler
 
 

Juuli 2016 ülevaade: Tallinna korterite keskmine hind pürgib vähehaaval buumiaegse rekordhinna tasemele

Mitmes linnas tõi juulikuu endaga kaasa statistilise keskmise hinna märgatava tõusu. Eeskätt Tallinn, kus keskmine hind oli kuu varasemast lausa 84 €/m2 kohta kõrgem. Võrreldes juuniga teostati Eestis kokku 8% vähem tehinguid ja tehingute koguväärtus langes 1%. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati 3743 ostu-müügitehingut koguväärtusega 236,324 miljonit eurot. Eelmise aasta juulikuuga võrreldes langes tehingute arv 9% ja koguväärtus 1%.

KOKKU juuli Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juulis 1627 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 162 676 330 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 2%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv langenud 2% ja koguväärtus tõusnud 8%.

Juulis toimus Tallinnas 725 korteriomandi tehingut, mis oli 9 tehingut rohkem kui juunis ja 17 tehingut vähem, kui eelneva aasta juulis. Tallinna keskmine hind tõusis juuniga võrreldes 5%, olles juulis rekordiliselt 1661 €/m² (mediaan 1575 €/m2). Aastataguse ajaga võrreldes tõusis keskmine hind 11%. Juulis teostati ligi 28% tehingutest uute korteritega, mis kergitas keskmist hinda märgatavalt. Kuu varem oli sama näitaja ligi 19%. Tehingute rohkusega paistsid uusarendustest silma Jahu tn 1a, Ketraja tn 3, Sihi tn 122, Tartu mnt 56. Tallinna korterite keskmine hind buumiaegset hinnarekordit (1696 €/m2) veel ei ületanud, kuid palju puudu ei jäänud.

Tallinn KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega juulis 35 ostu-müügitehingut (maakonnas 155). Võrreldes juuniga toimus Tallinnas 5 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 1 tehing vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 7 tehingut (maakonnas 86). Juunis teostati 21 ja aasta tagasi juulis 14 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati juulis 397 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 27 543 269 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus langes juuniga võrreldes 24% ning tehingute koguväärtus 34%. Tehingute arvu langust oli mitmes segmendis märgata, kuid suurim langus oli Tartu linna korteritehingutes. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 11% ning koguväärtus 7%.

Juulis toimus Tartu linnas kokku 136 korteriomandi tehingut, mis oli 37 tehingut vähem kui juunis ja 51 tehingut vähem, kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind püsis kuu varasemaga samal tasemel, olles juulis 1297 €/m2 (mediaan 1225 €/m2). Võrreldes 2015. aasta juuliga tõusis keskmine hind 5%.

Tartu KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juulis 23 ostu-müügitehingut (maakonnas 58), kuu varem juunis müüdi 2 eramut vähem ning aasta tagasi juulis müüdi 14 eramut vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 27). Juunis toimus 2 ja 2015. aasta juulis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

PÄRNU

Pärnu maakonnas teostati juulis 224 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 11 275 520 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 14%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 26%, kuid koguväärtus tõusis 23%.

Pärnus toimus juulis 57 korteritehingut. Kuu varem juunis toimus 2 ning 2015. aasta juulis toimus 26 tehingut rohkem. Keskmine hind oli juulis 1102 €/m² (mediaan 982 €/m2), mis võrreldes juuniga tõusis 16% ja 2015. aasta juuliga võrreldes 44%. Juulis oli hinnatõusu taga asjaolu, et toimus rohkem tehinguid uute kuni 12 aastat vanade elamute korteritega, millede ruutmeetrihinnad olid keskmisest tunduvalt kõrgemad (1450-2450 €/m2).

Pärnu KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 35), mis oli eelneva kuuga võrreldes 9 tehingut vähem ning aastatagusega võrreldes 4 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juulis 2 tehingut (maakonnas 13). Kuu varem juunis toimus samuti 2 tehingut ja aasta tagasi juulis toimus 3 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 152 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 705 223 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 13% ning koguväärtus 24%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa maatulundusmaa tehingute arvu tõus, mille taga olid haritava maa tehingud. Aastataguse ajaga võrreldes langes ostu-müügitehingute arv 17% ja koguväärtus 21%.

Juulis müüdi Viljandi linnas 19 korterit, mis oli 3 korterit vähem kui juunis ja 5 vähem kui 2015. aasta juulis. 2016. aasta juuli keskmine hind tõusis võrreldes eelneva kuuga 57% jõudes hinnatasemeni 716 €/m² (mediaan 655 €/m2). Aastatagusega võrreldes on keskmine hind 34% kõrgem. Viljandi korteriturg on väike ja sellest tulenevalt tundlik iga tehingu suhtes. Juulis oli hinnatõusu taga paar keskmisest kõrgema hinnaga (1000-1200 €/m2) müüdud korterit.

Viljandi KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juulis 3 ostu-müügitehingut (maakonnas 13), mis oli eelneva kuuga võrreldes 1 tehing ja aastatagusega võrreldes 8 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga juulis tehinguid ei toimunud (maakonnas 6). Samuti ei toimunud hoonestamata elamumaaga tehinguid 2015. aasta juulis.  Käesoleva aasta juunis müüdi 1 hoonestamata elamumaa kinnistu.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juulis 131 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 796 092 eurot. Võrreldes juuniga langes tehinguaktiivsus 16% ja koguväärtus 19%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 25% ja koguväärtus 84%. Eelmise, 2015. aasta juulis toimus Lääne-Saare vallas suure kaubanduskeskuse ostu-müügitehing, millest oli tingitud suur koguväärtuse languse võrreldes selle perioodiga.

Juulis teostati Kuressaares 11 korteriomandi tehingut, mis oli 6 tehingut vähem, kui kuu varem ja 1 tehing vähem, kui 2015. aasta juulis. Juulikuu keskmine hind oli 5% madalam kui juunikuu oma, olles 683 €/m² (mediaan 664 €/m2). Keskmine hind oli 2015. aasta juuliga samal tasemel.

Kuressaare KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus Kuressaare linnas 1 (maakonnas 11) eramu ostu-müügitehing. Kuu varem juunis kui ka aasta tagasi juulis toimus 2 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga teostati juulis 2 (maakonnas 8) tehingut. Juunis müüdi 1 hoonestamata elamumaa ostu-müügitehinguid, 2015. aasta juulis tehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juulis 266 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 307 617 eurot. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 3% , kuid tehingute koguväärtus langes 11%. Aastataguse ajaga võrreldes langes nii tehingute arv  kui ka koguväärtus vastavalt 19% ja 33%.

Juulis toimus Narvas 51 korteriomandi tehingut, mis oli 10 tehingut rohkem kui juunis ja 1 tehing vähem kui eelneva aasta juulis. Keskmine hind oli juulis 400 €/m² (mediaan 369 €/m2). Juunikuuga võrreldes langes keskmine hind 5% ja aastatagusega võrreldes 12%.

Narva KOM juuliAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juulis toimus 9 ostu-müügitehingut (maakonnas 44), mis oli võrreldes juuniga 5 tehingut ja 2015. juuliga 6 tehingut rohkem. Narva linnas müüdi juulis 1 hoonestamata elamumaa (maakonnas 3). Juunis teostati 2 ja aasta tagasi juulis 4 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

KADRI LEST
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

Elva korteriturg kogub hoogu

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 08.08.2016 04:57; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Kauni loodusega ümbritsetud Elva on tuntud oma järvede, metsaparkide ja matkaradade poolest. Linnale lisavad salapära ning unikaalsust ka 20. sajandist pärit puitsuvilad, mille verandasid ja torne kaunistavad peened ornamendid. Idüllilise väikelinna pärl on restaureeritud raudteejaam, mis on võetud ka arhitektuurimälestisena kaitse alla. Elva on paik, mis sobib elamiseks neile, kes hindavad lisaks looduse lähedusele ka väikelinnale kohast vaikust ja turvalisust.

Valdavalt soetatakse Elva linnas kortereid. Peamiseks põhjuseks võib olla asjaolu, et kortereid on soodsam üleval pidada, kui elamuid. 2016. aasta II kvartali seisuga on Elva linna korteritehingute keskmine ruutmeetrihind võrreldes möödunud aastaga tõusnud ning ka tehingute arv on jõudsalt kasvanud. Eelmisel aastal tehti II kvartali seisuga Elva linna korteriomanditega 23 tehingut, mis on 8 tehingut vähem, kui käesoleva aasta II kvartali  31 tehingut.

13652647_10155112818932907_1520307705_n
Joonis 1. Elva linna tehingute statistika. Allikas: Maa-ameti tehinguinfo

Jooniselt on näha 2013. aastal alanud keskmise hinna mõningase hinnatõusu haripunkt saabus 2015. aastal. 2015. aastast on keskmine hind Elva linnas olnud stabiilne. Mediaan Elva linnas näitab aga tõusu, mis omakorda näitab seda, et tehinguid on tehtud kõrgemate keskmiste hindadega.

Märkimisväärne on asjaolu, et 2016 aasta II kvartali seisuga on tehtud sisuliselt sama palju tehinguid kui 2013 ja 2014 aastatel terve aasta peale kokku. Kui 2016. aasta III ja IV kvartal toovad samasuguse tulemuse, siis on 2016. aasta Elva linna tehingumaht ületatud kahekordselt võrreldes 2013 ja 2014. aasta tehingumahtudega. Eelnevast võib ennustada Elva linna korteriturul viimaste aastate kõrgeimat keskmist hinda käesoleva aasta lõpuks.

2016. aasta tehingud Elva linna korteriomanditega on suures osas olnud 3-toaliste korteritega, mis on valdavalt olnud heas seisukorras. 1-toalised ning 4-toalised korterid on vähematraktiivsed. Sellest nähtub, et Elva linnas ostavad kortereid peamiselt väiksemad pered, kelle jaoks on 3-toalised 55-70 m2 korterid optimaalse suurusega.

Hetkel on Elva linnas pakkumises 17 korterit hinnavahemikus 17 000 – 61 000 €. Hinnaga kuni 30 000 € on võimalik soetada korter puumajas ning valdavalt on selles hinnaklassis pakkumisel renoveerimist vajavad korterid.  Üle 30 000 € maksavad korterid, mis on enamjaolt mugavustega  – keskküttega paneel- või kivimajad. Müügipakkumiste ruutmeetrihinnad on võrdlemisi ebaühtlased, jäädes 457-1089 €/m2 vahemikku.

13664835_10155112818937907_373013113_n
Joonis 2. Elva linna pakkumises olevate korterite statistika. Allikas: kv.ee

Kv.ee andmetele tuginedes, on Elva linna korterituru keskmine pakkumiste ruutmeetrihind tõusnud viimaste aastate lõikes jõudsalt. Eelmiste aastate keskmise kõrgeima hinna saavutas Elva korteriturg 2015. a II kvartalis, mil keskmine hind oli 660 €/m2. Sealjuures oli eelmainitud perioodi tehtud tehingute keskmine 599 €/m2. Seni kõige kõrgem müügipakkumiste keskmine hind saavutati käesoleva aasta II kvartali lõpuks,  milleks on 680 €/m2. 2016. aasta II kvartali seisuga on tehingute hinnakeskmine 612 €/m2, mis tähendab, et tehingute keskmine hind on suurel kasvuteel.

Kokkuvõttes on Elva linna korteriturul märgata hinnatõusu. Tehingute keskmine ruutmeetri hind on kasvanud võrreldes eelmise aastaga 2.2 %. Hinnatõusust nähtub, et Elva korteriturg on atraktiivsem kui möödunud aastatel. Ka Elva linna rahvaarv on alates 2014. aastast taas stabiilselt tõusnud. Peamiseks põhjuseks võib olla tugevate tööandjate nagu Enics Eesti AS ja Saint-Gobain Glass Estonia SE tegutsemine Elva linnas.

Võib järeldada, et Elva linn on muutunud üha atraktiivsemaks paigaks, kuhu rajada oma kodu.

Sandra_Vask
SANDRA VASK
Tartu kontori hindaja assistent
 
 

Kinnisvarasektori usk tulevikku on paranenud

Eesti Konjunktuuriinstituut analüüsib igakuiselt Eesti kinnisvaraturul toimuvaid konjunktuurimuutusi. Möödunud kuu koondtulemuste põhjal on keskseks mõtteks järeldus, et kinnisvarasektori prognoosid on palju optimistlikumad kui aasta tagasi (saldo +19, juulis 2015 –8). Sügisel on taas oodata nõudluse suurenemist ning turuolukorra paranemise trendi kinnitab Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul ka see, et 42%-l ettevõtetel äritegevust piiravaid tegureid ei olnud, ebapiisavat nõudlust märkis vaid 27% ettevõtteid. Seega ärisektori arvates pole olukord sugugi kehv, kuid mida ütlevad tarbijad? Tundub, et suvele omaselt on ka tarbijatel rõõmsam tunne ja kindlustunde indikaator püsib pikaajalise keskmise tulemusest (-15,8) paremal tasemel, olles juunis -8,9. Seega kindlustunde ajalugu arvestades ollakse pigem positiivselt meelestatud nii ühel kui teisel pool rindejoont, mis loob turu jätkuvaks arenguks soodsa pinnase.

Kinnisvarasektori teatav optimismi kasv võrrelduna möödunud aastaga on siiski mõnevõrra üllatav, sest kinnisvaraturg ise pole eriti kasvanud. Domus Kinnisvara analüütikute andmetel teostati 2016. I poolaastal kogu Eestis 2% rohkem tehinguid kui 2015. I poolaastal, samas tehinguväärtuste kogusumma jäi samale tasemele. Turuvälistes näitajates pole samuti märkimisväärset muudatust toimunud ning olukord on pigem rahulik. Ebapiisava nõudluse puudumise tõdemus on kinnisvarasektori poolt mõistetav, sest kui vaadata turuvedur Tallinna korteritehingute taset, mis on stabiliseerunud suurusjärgus 700-750 ühikut kuus, siis sellist kogust tehinguid võib pidada iseenesest mõistlikuks. Kinnisvaraturg kannataks ära ka natuke suurema arvu tehinguid kuus, kuid kui tehingute arv hakkab lähenema tasemele 1000 korteritehingut Tallinnas kuu jooksul, siis võib karta juba ülekuumenemist ja olukordi, kus mõne kraana ülespanemise eest jääb uljaspeast arendajal arve maksmata.

Tahtmata võimalikele buumijuttudele mitte hoogu juurde anda, siis tuleb öelda, et kinnisvarasektori kindlustunde indikaator (+12) oli kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal (+5), kuid püsib samas ajaloolise (2003-2016) keskmise (+11) juures. Õhus on stabiilsust, mitte ängi ega ka eufooriat.

EVE TARM – EESTI OMA KINNISVARASPETSIALIST CHICAGOS !

Postitaja: Ingvar Allekand @ 04.08.2016 11:42; kategooriad: Kinnisvaraturg, Maaklertegevus, Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eve Tarm piltMul oli tõeliselt nauditav õhtusöök harukordse inimesega – Eve Tarmiga. Eve on nimelt Coldwell Banker`i maakler Chicagos. Enesestmõistetavalt oli maakleritöö nii siin kui sealpool Atlandi ookeani ja kogemuste vahetamine meie vestluse põhiteemaks.

Kohe alguses pean märkima, et mind üllatas, kuivõrd palju on meie töös ühiseid töövõtteid ja tegevusi. Hoolimata sellest, et Eesti ja USA kinnisvaraturud on väga erinevad. Võib-olla oleme me Domus Kinnisvaras rohketelt müügikoolitustelt omandatud teadmisi lihtsalt nii hästi igapäevatöösse rakendanud? Pigem siiski seetõttu, et maakleritöö olemus ei muutu sellest, kus sa seda teed. Ka kliendid ja nende lahendamist vajavad küsimused on sarnased. Juriidika ja mõningad igapäevased töövahendid on erinevad, kuid töö põhiolemus – väga laiapõhjaline nõustamine – jääb samaks.

USA-s maaklerikarjääri alustamine on Eve Tarmi sõnul päris raske. 4-kuuline koolitus ja eksam ei ole ületamatud, kuid just ülitihe konkurents selles valdkonnas muudab klientide südamete võitmise raskeks. Kui Eestis on algajatel maakleritel kõige lihtsam tegeleda nn otse omanikult müüjatega, siis Chicagos sellist võimalust pole – kinnisvara müüakse vaid maaklerite vahendusel ning ainuesinduslepingute alusel. Paradoksaalselt tähendavad ainuesinduslepingud tänu selgematele suhetele ka tihedamat ja sujuvamat koostööd maaklerite vahel. See toimub MLS-i (Multy Listing System) vahendusel, mis on juba mitmekümne aasta eest loodud süsteem ja millega kõik USA maaklerid liitunud on.

Saavutatud edu puhul peab Eve Tarm määravaks eelkõige varasemat turudusalast kogemust ning põhjalikku süvenemist detailidesse. Häid reklaamtekste jms -materjale tellivad temalt isegi kolleegid. Ent tulemuslik müük algab ammu enne reklaamide kujundamist hoopis maakleri poolt kliendi õige häälestamisega. Seda nii hinnastamise, müügiobjekti ettevalmistamise jms osas, kus kliendil on oluline roll. Eve sõnul selgitab ta kõigile klientidele, et müügiperioodil muutub senine kodu show-pinnaks ja peab sellele vastavalt ka suurepärane välja nägema kogu aeg, sest üksnes sellest sõltub müügihind 2 – 7%.

Eve Tarm valis Coldwell Banker`i omale töötamiseks just laia kontorivõrgustiku tõttu nii USA-s kui väljaspool. Ettevõttel on üle 3000 kontori 43-s riigis, kus töötab üle 86 000 maakleri. Kuna USA-s ollakse üsna mobiilsed, siis on selline lai võrgustik koos pikaajalise kogemusega suureks abiks ükskõik millise kliendi probleemi lahendamisel.