5 mõtlemiskohta, kui alustad kinnisvarasse investeerimisega

Postitaja: Kristjan Gross @ 19.07.2016 01:23; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

SEB kodulehel avaldati artikkel kinnisvarainvesteeringust kui pensioni kogumise alternatiivist. Seejuures viidati panga pensionivalmiduse uuringule (2016), et paljud inimesed näevad oma pensionipõlve kindlustamise võimalusena kinnisvara üürimist või müüki. Kuna artikkel oli väga üldsõnaline, siis tooksin alljärgnevalt omalt poolt välja mõned tähelepanekud, millele mõelda:

1) Kui Sa pole kinnisvaraga mitte kunagi varem tegemist teinud, sest oled hoopis teisest valdkonnast, siis räägi mõne maakleri või hindajaga – saad igal juhul parema ülevaate turul toimuvast – müügi-ja üürihinnad, nende prognoos, turutunnetus jms.
2) Kuna kinnisvarainvesteering on pikaajaline, võib tekkida vajadus aeg-ajalt remonti teha, siis kas oled valmis seda ise tegema (tihti odavam variant) või pead tellima remondimehed?
3) Väljaüürimise eesmärgil soetatud korterisse võib vaja minna mööblit, mis võib omakorda olla üsna suur väljaminek – algne suurem investeering mõjutab tasuvust;
4) Investeeringult võid tulu saada kahte moodi: vara väärtuse kasv ja/või igakuine üüritulu. Mõlemal juhul on vara asukoht määrava tähtsusega. Kui maapiirkonna väikeasula on elanikest tühjaks jooksmas, pole mõtet vara väärtuse kasvu ootuses sinna korterit osta. Kinnisvara kui pikaajaline investeering on mõjutatav demograafiast. Tartus tehtud elanikkonna uuringus prognoositakse elanikkonna kasvu ainult viide linnaossa. Seega eelista sellist asukohta, kus vara müümine ja ka väljaüürimine oleksid ka pikemas perspektiivis likviidsed.
5) Püüa aru saada, et kui suur on eeldatav investeeringu tootlus, tulusus. See on oluline peamiselt kahes punktis: a) kui pikk on investeeringu tasuvusaeg ehk millal teenid tehtud kulud tasa, b) kui suur on investeeringust saadav kasu, andes võimaluse võrrelda alternatiivsete investeeringutega. Ehk mida lühem on tasuvusaeg, seda kiiremini teenid paigutatud raha tagasi ning hakkad teenima kasumit.

Eelnev oli väga põgus ülevaade teemadest, mis kinnisvarainvesteeringuga kaasnevad. Kõige olulisemaks pean ma esimest punkti – kui sa oled teisest eluvaldkonnast, siis pöördu spetsialisti poole.

 

Autor:

Kristjan_Gross

 
 
 
 
 
 
 
 
 
Kristjan Gross
Kutseline hindaja

Juuni 2016 ülevaade: Tartu korteriturg jaanipühi ei pidanud

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati juunis Eestis kokku 4017 ostu-müügitehingut koguväärtusega 235,948 miljonit eurot. Võrreldes maikuuga toimus 11% vähem tehinguid, samas tehingute koguväärtus tõusis 3%. Eelmise aasta juunikuuga võrreldes tõusis tehingute arv 4%. Kui ülevaates käsitletavatest linnadest enamustes korteritehingute arv maikuus tõusis, siis juunis võeti aeg maha ning nauditi pikka jaanipüha. Erandiks oli Tartu, kus notaritele puhkust ei antud ning sellest tulenevalt oli juuni käesoleva aasta kõige aktiivsem korterite müügikuu.

KOKKU juuniAllikas:Maa-ameti tehingute andmebaas

 

TALLINN

Maa-ameti tehingute statistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta juunis 1649 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 149 322 998 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 10%, kuid tehingute koguväärtus jäi samaks. Aastataguse ajaga võrreldes on tehingute arv tõusnud 6%, samas koguväärtus langenud 18%. Koguväärtuse suure languse taga on asjaolu, et aasta tagasi juunis toimus kaks suurt tehingut Tallinna Kesklinna linnaosas, millede koguväärtus oli üle 16% Harju maakonna ostu-müügitehingute koguväärtusest.

Juunis toimus Tallinnas 714 korteriomandi tehingut, mis oli 83 tehingut vähem kui mais ja 40 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Tallinna korterite keskmine ruutmeetrihind püsis maiga samal tasemel, olles 1574 €/m² (mediaan 1521 €/m2). 2015. aasta juuniga võrreldes oli keskmine hind tõusnud 2%.

Tallinn KOMAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinnas tehti eramutega 31 ostu-müügitehingut (maakonnas 133). Võrreldes maiga toimus Tallinnas 8 ja aastatagusega  7 eramu tehingut vähem. Hoonestamata elamumaadega teostati 20 tehingut (maakonnas 89). Mais teostati 9 ja aasta tagasi juunis 17 hoonestamata elamumaa tehingut.

 .

TARTU

Tartu maakonnas teostati juunis 505 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 41 347 493 eurot. Tartu maakonna tehingute aktiivsus tõusis maiga võrreldes 12% ja tehingute koguväärtus 67%. Tehingute koguväärtuse tõusu taga oli juunis Tartu linnas toimunud kahe kalli hoonestatud ärimaa müük. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 28% ning koguväärtus 88%.

Juunis toimus Tartu linnas 170 korteriomandi tehingut, mis oli 14 tehingut rohkem kui mais ja 25 tehingut rohkem, kui eelneva aasta juunis. Käesoleva aasta juunis teostati umbes 40 uue korteri tehingut, mis kergitasid keskmise hinna kuu varasemast 9% kõrgemaks, olles juunis 1306 €/m2 (mediaan 1304 €/m2). Võrreldes 2015. aasta juuniga tõusis keskmine hind 6%.

Tartu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega teostati juunis 22 ostu-müügitehingut (maakonnas 53), kuu varem mais müüdi 9 eramut vähem ning aasta tagasi juunis müüdi 7 eramut vähem. Tartu linnas toimus 1 hoonestamata elamumaa tehing (maakonnas 41). Mais toimus 4 ja 2015. aasta juunis 5 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

PÄRNU

Pärnu maakonnas toimus juunis 284 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 13 029  025 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 26%, kuid tehingute koguväärtus tõusis 9%. Aastataguse ajaga võrreldes on tõusnud tehingute arv 10% ning koguväärtus 21%.

Juunis toimus Pärnus 59 korteriomandi tehingut. Kuu varem mais toimus 29 tehingut rohkem ning 2015. aasta juunis toimus 4 tehingut rohkem. Keskmine hind oli juunis 953 €/m² (mediaan 930 €/m2), mis võrreldes maiga langes 4%. 2015. aasta juunis oli keskmine hind samal tasemel.

Pärnu KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 18 ostu-müügitehingut (maakonnas 42), mis oli eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut rohkem ning aastatagusega võrreldes 8 tehingut rohkem. Hoonestamata elamumaaga tehti juunis 2 tehingut (maakonnas 23). Kuu varem mais toimus 9 ja aasta tagasi juunis toimus 13 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

VILJANDI

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 135 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 3 000 086 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 22% ja koguväärtus 45%. Koguväärtuse suur langus oli tingitud sellest, et maikuus teostati mitu kalli maatulundusmaa kinnistu tehingut. Aasta taguse ajaga võrreldes jäi ostu-müügitehingute arv samale tasemele, kuid koguväärtus langes 20%.

2016. aasta juunis toimus Viljandi linnas 17 korteriomandi tehingut, mis oli 8 tehingut vähem kui käesoleva aasta mais ja 2 tehingut vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Keskmine hind langes võrreldes eelneva kuuga 28%, jõudes hinnatasemeni 456 €/m² (mediaan 486 €/m2). Võrreldes kuu varasemaga teostati juunis rohkem tehinguid odavama hinnaklassiga korteritega. Aastatagusega võrreldes on keskmine hind tõusnud 4%.

Viljandi KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 4 ostu-müügitehingut (maakonnas 17), mis on eelneva kuuga võrreldes 4 tehingut ja aastatagusega võrreldes 3 tehingut vähem. Hoonestamata elamumaaga teostati juunis 1 tehing (maakonnas 10). Mais müüdi kokku 4 hoonestamata elamumaa krunti, aasta tagasi juunis tehinguid ei toimunud.

.

KURESSAARE

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta juunis 130 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 2 487 442 eurot.  Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 37% ja tehinguaktiivsus 33%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 17% ja koguväärtus 38%.

Juunis ja mais teostati Kuressaares 17 korteriomandi tehingut, mis on 7 tehingut rohkem, kui 2015. aasta juunis. Juunikuu keskmine hind langes 16%, olles 721 €/m² (mediaan 720 €/m2). 2015. aasta juuniga võrreldes langes keskmine hind 1%.

Kuressaare KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Juunis toimus Kuressaare linnas 3 (maakonnas 14) eramu ostu-müügitehingut. Samuti toimus 2015. aasta juunis 3 eramu müügitehingut. Kuu varem mais toimus 6 eramu tehingut. Hoonestamata elamumaaga teostati juunis 1 tehing (maakonnas 8). Mais müüdi 4 elamumaa krunti, aasta tagasi juunis Kuressaares elamumaa kruntide müügitehinguid ei toimunud.

.

NARVA

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Ida-Viru maakonnas juunis 257 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli 4 766 192 eurot. Võrreldes maiga langes tehinguaktiivsus 13% ja koguväärtus 10%. Aastataguse ajaga võrreldes on langenud tehingute arv 9% ja koguväärtus 9%.

Juunis toimus Narvas 40 korteriomandi tehingut, mis on 2 tehingut vähem kui mais ja 6 tehingut vähem kui eelneva aasta juunis. Keskmine ruutmeetri hind oli juunis 418 €/m² (mediaan 352 €/m2). Maikuuga võrreldes langes keskmine hind 9% ja aastatagusega võrreldes  14%.

Narva KOM juuniAllikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Eramutega tehti juunis 13 ostu-müügitehingut (maakonnas 41), mis on käesoleva aasta maiga võrreldes 7 tehingut vähem ja 2015. juuniga võrreldes 2 tehingut vähem. Narva linnas müüdi juunis 3 elamumaa krunti (maakonnas 5). Mais teostati 2 ja aasta tagasi juunis 11 hoonestamata elamumaa tehingut.

.

Kadri Lest

Kadri Lest
Domus Kinnisvara kutseline maakler / analüütik
 
 

Domus Kinnisvara saadab V SPAsse

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 13.07.2016 02:10; kategooriad: Varia
Sildid: , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Oled alustanud või alustamas oma kinnisvara müüki? Tead, et su sõbral või tuttaval on soov müüa kinnisvara Lõuna-Eestis?

Spa_A4_jpg

Domus Kinnisvara Tartu kontor kutsub osalema juulikuu algusest käima läinud suvekampaanias. Võitja saadame uude luksuslikku novembris avatavasse Kvartalis asuvasse V SPAsse, kes saab nautida koos kaaslasega luksuslikku Deluxe sviiti, romantilist ja lõõgastavat duaalmassaži kahele, rikkalikku hommikusööki ning sauna-ja basseinikompleksi. Lisaks anname võitjale kopsaka kinkekoti Tradehouse-lt.

Lisaks loositavale auhinnale kingime kõigile kampaanias osalejatele ühe inimese pääsme V SPA sauna-ja basseinikeskusesse.

Kampaanias osalemiseks tuleb võtta ühendust Tartu kontori maakleritega. Täpseid kampaaniatingimusi saab lugeda SIIT.

Kampaania kestab kuni 31.08.2016.

Kasutusluba – mis, kellele ja milleks?

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 11.07.2016 11:53; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Seadusandlus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Oma kodu ost on iga inimese elus tõenäoliselt üks suurimaid ning olulisemaid tehinguid. Kujuta ette – oled välja valinud oma unistuste kodu ning oma mõtetes toimub juba selle sisustamine ja planeerimine. Tore, eks? Sa arvad, et kõik läheb sujuvalt ning kenasti kuni selgub üks tõsiasi, mis varjutab hinnanguliselt 60 protsenti olemasolevatest eramajadest – majal puudub kasutusluba. architect-254579_960_720
Esmapilgul võib tunduda kasutusluba ebavajaliku formaalsusena ning seda kinnitab Sulle ka maja samaaegne omanik – tema elab ju seal ise sees ning kõik on hästi. Küll aga on tegemist Sinu jaoks probleemiga näiteks olukorras, kus soovid endale soetada maja pangapoolse finantseeringuga. Tänasel päeval on pangad üldiselt seisukohal, et nemad kasutusloata kinnisvara ostu ei finantseeri. Kui nad seda aga teevad, siis vaid juhul, kui kasutusloa puudumine on mõjuvalt põhjendatud või lisatakse laenulepingusse klausel, et näiteks ühe aasta jooksul peab kinnisvara saama endale kasutusloa. Paraku on aga kasutusloa puudumine enamasti asjaajamise taga, mida ei saa lugeda selle puudumise mõjuvaks põhjuseks. Sellisel juhul võib paljudel juhtudel leida end olukorrast, kus omavahendeid napib, pank laenu ei anna ning unistuste kodu jääb soetamata.

Miks on pangad oma tingimustes niivõrd karmid?

Peamiselt seisneb põhjus selles, et kinnisvaraturg on väheselt reguleeritud ning teisiti ei saa turul asjad korda. Seega on pank võtnud endale eesmärgiks kinnisvaraturgu korrastada teostades seda läbi nõuete karmistamise. Arvestades, et enamustel majadel puuduvad kasutusload just suhtumise „elan sees, kõik on hästi“ tõttu, siis on paljudele taotlemise protsess üsna lihtne. See võtab küll oma aja ning kulu, kuid tulevik muutub neile palju lihtsamaks. Isegi juhul, kui oled maja ehitanud või ostnud näiteks omavahenditega enda tarbeks ning plaanid seal aastakümneid või isegi elu lõpuni sees elada, võib ette tulla ootamatusi ning see tuleb maha müüa. Kasutusloa olemasolu on sellisel juhul äärmiselt oluline ning selle puudumine võib eemale peletada väga suure hulga klientidest.

Suurim risk on kindlustusjuhtumid

Kui kinnisvaral puudub kasutusluba, on üheks suurimaks riskiks kindlustusjuhtumid. Kui objektiga juhtub õnnetus ning sellel puudub kasutusluba, võib kindlustusettevõte suure tõenäosusega keelduda kulude kompenseerimisest. Seda põhjusel, et kasutusloata ehitis on seadustamata ning pole täpselt teada, kas õnnetus juhtus lähtuvalt ehitise nõuetele mittevastavusest või millestki muust. Eriti ohtlikud on siinkohal tulest tingitud õnnetused, kuna kasutusloa taotlemise üheks vajalikuks osaks on elektriauditi teostamine, mis kontrollib elektrisüsteemi vastavust nõuetele ning kui õnnetus juhtub sellest lähtuvalt, mis on ühtlasi tihti üheks tulekahju põhjustest, võib olla üsna kindel, et kahju tuleb enda taskust kinni maksta.

Puutumata ei ole ka korteriomanikud

Kui valdavalt räägitakse kasutusloa probleemidest majade puhul, siis ei ole tegelikkuses puutumata ka korteriomanikud. Ka kortermajadel võib tihti olla kasutusloaga probleeme, näiteks kui peale ehitusluba ning ehituse lõppu pole mingil põhjusel tegeletud hoone kasutusele võtmisega. Kui kortermaja aga renoveeritakse ning ehitustööd on pooleli, kasvõi juhul, kui ehitustöösid teostatakse väga aeglases tempos, on tegemist mõjuva põhjusega kasutusloa puudusele ning see ei tekita probleeme. Küll aga kui asi on taaskord puhtalt asjaajamise taga või on ehitus teostatud nõuetele mittevastavalt, võib pank keelduda ostu finantseerimast. Kasutusluba ei väljastata korterelamus üldiselt vaid ühele korterile, vaid kogu majale ühiselt. Seega, kui korterelamul puudub kasutusluba, tasub selle tagamaid uurida ühistult või haldusfirmalt. Ühtlasi tasub tähele panna, et kaasomandis kinnisvara puhul on protsess palju
keerulisem, kuna taotlemiseks on vaja kõigi omanike nõusolekut ning allkirja, mille saamine võib osutuda üsna keeruliseks.

Kontrolli oma kinnisvara kasutusloa olemasolu

Probleemide ennetamiseks on otstarbekas kontrollida oma kinnisvara kasutusloa olemasolu ning alustada vajadusel taotlemisega juba täna. Seda saab teha kõige lihtsamalt Ehitisregistrist minnes veebilehele https://www.ehr.ee, sisestades seal kinnisvara aadressi ning vaadates avanevalt leheküljelt ehitise üldandmetest viimati esitatud ehitusalast dokumenti. Kui viimaseks dokumendiks on kasutusluba või kasutusteatis, on sellel kinnisvaral dokumentatsiooni poole pealt tõenäoliselt kõik korras. Kui seal on aga ehitusluba või ehitisteatis, puudub kinnisvaral kasutusõigus ning tasub uurida selle tagamaid. See võib olla mõjuvalt põhjendatud, kui objektil käibki parasjagu ehitustöö, kuid probleemi võib aimata juhul, kui sellest märke ei ole. Ühtlasi ei tasu täieliku tõena võtta, kui ehitise seisundiks on märgitud „kasutusel“, kuna tegemist võib olla aegunud informatsiooniga. Juhul, kui avastad kasutusloa osas puuduse, tasub pöörduda vastava piirkonna omavalitsuse ehitusspetsialisti poole, kes suunab Sind vajalike toiminguteni, et see luba kinnisvarale saada.

Mariel_Aim
Mariel Aim
Pärnu kontori maakler

Naudi suve rõdul!

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 05.07.2016 11:22; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Suvi on ametlikult käes ning hing ihkab nelja seina vahelt aina rohkem õue. Milline õndsus on hommikul pista varbad kastemärja rohu sisse või nautida päikeseloojangut oma maja katusel. Reede saabudes pakivad paljud oma asjad ning sõidavad suvilatesse või maakodudesse, et nautida loodust ning puhata linnakärast. Neil, aga kel seda võimalust pole, saavad oma korteri väljaulatuvad osad ehk rõdud ja terrassid muuta tõeliseks paradiisiks, kus nautida hommikukohvi, lugeda raamatut või teha tööd.

Siin on 5 lahedat ideed, kuidas nautida suve just oma rõdul ( allikas: Pinterest):

  1. Eestis on müügil erinevaid kott-toole, mis on mõeldud just välitingimustesse. See on mõnus koht, kus õhtul nautida meeldivat raamatut või puhata tööpäevast. rõdu pilt1 DSCF2214
  2. Heaks lahenduseks on mõnus pink, kus jagada perega päevasündmusi. Selleks võib kasutada näiteks vana kirstu, mis täidab ka panipaiga rolli.                      rõdu pilt 2_2 rõdu idee2
  3. Ka väikesel rõdul on võimalik end mõnusalt tunda. Piisab väikesest toolist ning lauast. Jahedamad hommikud muudab õdusamaks lambanahk.           rõdu pilt 3_2 rõdu pilt3
  4. Õdusa tunde loob juba ka see, kui rõdu põrand katta terrassilaudadega, seinale maitseroheline ning puhkenurgaks ripptool.                                            rõdu pilt 4_2 rõdu pilt 4
  5. Euro alused on suurepärane materjal, mida rõdul ning terrassidel kasutada. Sellest saab teha istumisaluseid või vähe ruumivõtva laua, mis on ideaalne just kortermaja rõdudele.     rõdupilt 5_2 rõdu pilt5

Kinnisvaramaakleri töö on astumas uude ajastusse

Sisenedes 2007. aastal kinnisvaramaailma, sai mulle väga kiiresti selgeks, et enamus inimesi vihkavad maaklereid, sest „kõik maaklerid on rahaahned petised“ või muud sellist. Aasta hiljem, siirdudes tööle avalikus sektoris, olin ma surmkindel, et minust ei saa enam iialgi maaklerit. Täna, olles kutseline kinnisvaramaakler, Domus Kinnisvara Lõuna-Eesti regiooni juht ning Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liige, tõden seda, et ma armastan oma tööd ja kinnisvaraga seonduv on minu elu.

Aga kust tuleb see negatiivsus, millega maaklereid rünnatakse? Mis toidab kuvandit, et maaklerid on ainult raha peal väljas? Sellise argumendiga võiks ju rünnata igat tasulist tööd alates müügiinimestest õpetajateni. Milline on tegelikult tänapäevane maakleritöö ning mida see nõuab inimeselt, kes seda tööd teeb?

Oma tööd tehes olen näinud igasuguseid maaklereid. Ka selliseid, kellel puudub reaalne erialane ettevalmistus ning kelle helesinine unistus ongi ratsa rikkaks saada. Turg  on täis neid nii öelda kapitaguseid maaklereid, kelle ainus konkurentsieelis on pakkuda küll väikese tasu eest ent siiski olematu kvaliteediga teenust. Saad nii palju kui maksad, kehtib ka siin. Ja kui teenusepakkujal pole kaubamärki, mille eest hea seista, siis puudubki vajadus otsida lahendusi, anda kliendile head nõu või luua pikaajalisi kliendisuhteid, järelteenindusest rääkimata. Kahjuks sellised „maaklerid“ annavadki ainest negatiivsele kuvandile. Kõikvõimas meedia aga otsib skandaali ning sisusse süvenemata materdamine on selle leidmiseks lihtsaim viis. Avalikkuse ette ei jõua kunagi sõnumid:  „Tänu maaklerile leidsin oma unistuse kodu“. Ent sellised sõnumid on olemas, need on heade maaklerite argipäev.

Milline on hea maakler? Üheks tähtsamaks iseloomustavaks jooneks saab pidada ausust ja väga heaks maakleriks saab ennast pidada see, kelle juurde kliendid tulevad ise. Mõiste „väga hea“ hõlmab endas erialast pädevust, usaldusväärsust, kogemust, professionaalsust ja ka referentsi. Hea maakler austab ise ennast ja oma ametit ning ei tee kompromisse selle kahjuks. Ja kuigi hea maakleri jaoks on klient kuningas, suudab ta alati panna ka kliendid ennast ja ametit austama.  Nii usungi, et pikemas perspektiivis jäävad kinnisvaramaastikul ellu need, kes armastavad oma tööd, sest südamega ja kliendi jaoks tulemuslikult ei saa seda ainult raha pärast teha.

Kuidas aga parandada ühiskonna arusaama maakleritest? Kuidas saada lahti turusolkijatest, kes heade maaklerite nime määrivad? Kinnisvara vahendustegevus ei tohiks olla kiirema, kavalama ja nahaalsema „jutuvestja“ eesõigus, vaid see peaks olema parimate privileeg. Eelneva ettevalmistuse ja erialaste teadmisteta ei tohiks olla õigust rahaliselt niivõrd vastutusrikaste tehingute korraldamiseks. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda on arvamusel, et maakleri kutse, mida on võimalik omandada ainult kutseeksami sooritamisel, peab olema seadusega reguleeritud ehk kohustuslik. Nii kaua kuni seda pole tehtud, on riskid maandamata ning ootamatud ebapädevusest tulenevad olukorrad varmad tekkima. Arvestades kõiki täna kehtivatest seadustest tulenevaid riske, mis võivad nii ostjat, kui müüjat tulla kimbutama ka pärast tehingu toimumist, on pädeva inimese nõuanne kuldaväärt.

Seni kuni Eesti riik probleemiga ei tegele, on võtnud Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda järgmise sammu maaklerite tegevuse kvaliteedi tõstmiseks. Eelmise aasta sügisel valmis Maaklerite register, kuhu saavad registreeruda kõik aktiivselt tegutsevad kinnisvaramaaklerid. Registreerides võtavad maaklerid endale kohustuse järgida oma töös lisaks kutsestandardile kinnisvaramaaklerite teenuse standardit ja kehtivad õigusakte. Registreeritud kinnisvaramaakler võtab endale kohustuse töötada eetiliselt ja normide rikkumise korral on kliendil võimalik sellest teada anda Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja Aukohtule. Aukohus menetleb konkreetset juhtumit ja väljastab osapooltele otsuse. Halvimal juhul ootab maaklerit registrist välja arvamine, kuid kui on tegemist lisaks ka kutselise maakleriga, siis on võimalik ka kutse äravõtmine.

 „I have a dream“, ehk mul on unistus, kus kinnisvaramaastikul toimub kauaoodatud puhastus. Olen ennast alati maailmaparandajana tundnud. Maakleriteenus pole enam see, mis ta oli varem, enne digitaalajastu kiiret arengut. Meie teenus on aja jooksul saanud uue vormi ja maaklerid uue rolli. Maaklerid pole enam ammu puhtalt vahendajad, me oleme nõustajad, konsultandid.

Inimeste arusaam kinnisvara müügist on tihti seotud ainult kuulutuse ülespanekuga kinnisvaraportaali. Küsimus „Milleks mul ikkagi maaklerit tarvis on?“ vajab aktiivse maakleri töös vastamist igapäevaselt. Miks see nii on? Lihtne vastus, paljud maaklerid ise pole endale teadvustanud, et vana rasva peal ei saa enam edasi liugu lasta. Need töömeetodid, mis olid kasutusel kümme aastat tagasi, ei pruugi enam olla efektiivsed. Maakleriteenus ei sisalda enam ainult kuulutuse riputamist portaali, vaid on seotud teadmistega seadustest, infotehnoloogiast, majandusest, rahandusest, klienditeenindusest, psühholoogiast, foto- ja videograafiast jne. Ka tavalise magalrajooni korteri müük on turundusprojekt, mis hõlmab kõike alates sihtgrupi määratlemisest kuni võrkturunduseni sotsiaalmeedias.

Domus Kinnisvara Tartu kontor on juba pikka aega pakkunud praktikakohta noortele, kes unistavad kinnisvaramaakleri elukutsest ning pannud neile südamele, et algus on selle elukutse puhul alati väga raske – sul võib kuluda aasta või kaks enne, kui sul tekib püsiklientuur ning saad rahulikult ja stabiilselt oma tööd teha. Meie firmas saavad noored endale mentori, kes nende tööl silma peal hoiavad ja välja õpetavad. Maaklerite õppe riikliku programmi puudumist peab kompenseerima firmasisene õppeprogramm nii meil kui ka teistes suuremates maaklerfirmades. Kahe aasta möödumisel ootame me kõigilt valmisolekut kutseeksami sooritamiseks. Siinkohal panen ma südamele kõikidele maaklerfirmadel – panustage oma maaklerite koolitamisesse pidevalt ja nõudke kutseeksamile minekut. See pole ainult kasulik maaklerile, vaid ka ettevõttele. See on kasulik kliendile ja ausale kinnisvaraturule.

On olemas kinnisvaraalane õpe Eesti Maaülikoolis, kuid õppekava on tugevalt suunitletud viimastel aastatel järjest rohkem geodeesiale ja maaparandusele, mistõttu järelkasvu kinnisvara spetsialistele on sealt oodata järjest vähem. Reaalsed teadmised maakleri erialal on siiamaani tulnud üldjuhul kogemustest. Probleemi lahendamiseks on Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda alustanud koostööd Tallinna Majanduskooliga kinnisvaramaakleri õppekava väljatöötamisel, mis aitaks leida ettevõtetel kvalifitseeritud töötajaid. See oleks järgmine samm edasi kinnisvaramaakleri kutse juurutamisel ühiskonda ning maaklerite maine parandamisele.

Öeldakse, et lootus sureb viimasena. Kui kinnisvaraspetsialisti tööle tekib reaalne tunnustus, siis hakkab sellega kaasnema ka reaalne vastutus. Nii ühe kui teise tulemuseks on läbipaistev ja senisest märksa ühtlasema teenusekvaliteediga kinnisvaraturg, millest eelkõige võidavad tarbijad.

SandraMetsa

SANDRA METSA
Kutseline maakler
Lõuna-Eesti regiooni juht

Saaremaa suvilaturu väike välimääraja

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 21.06.2016 09:02; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

IMG_1242Saaremaa on Eesti inimeste ja ka paljude välismaalaste jaoks armastatud suvituspaik. Teeme ülevaate saare suvilate ja suvekodude turul toimuvast.

 Mida osta tahetakse?

Levinuim kirjeldus kõlab nii: rikkumata ehk kaasaegse remondita rehetare, mida oma maitse järgi renoveerida. Seinapalgid ja katus peaksid olema korras. Kiviaed ja põlispuud on kohustuslikud.
Privaatne peaks olema, aga kui pererahvast kohal ei ole, võiks naabrivalve toimida. Tore oleks, kui saaks naabrimemme käest mune ostmas käia, aga kukk võiks küll hommikuti vait olla. Ja hind ei tohiks üle 20 000 euro olla, kuid meri peaks aknast paistma.
Eelistatakse väiksemaid krunte, et muruniitmine ei kujuneks suvekodus põhitegevuseks.

 Mida pakkuda on?

Rehetaresid on, aga 20 000 euro eest leiab maja, mille alumised palgiread vajavad vahetamist ning lookas katust katab sammaldunud eterniit. Odavamalt kui 30 000 eurot jõuab korras palkide ja katusega talumaju avalikku müüki üksikuid. Maaklerite portfellides leidub küll korras maju, kuid pahatihti jäävad need pikemalt seisma, sest omanike hinnaootus on 50 000 euro kandis.
Aeg-ajalt tuleb müüki nõukogudeaegsete suvilakooperatiivide suvilaid Kuressaare lähiümbruses. Need on reeglina amortiseerunud, hind kuni 30 000 eurot. Ostetakse neid pigem linnalähedase asukoha pärast, eesmärgiga elamuks ümber ehitada.
Veel üks kinnisvara tüüp on korralikult renoveeritud talukompleksid. Nende hinnaklass on 100 000 eurot ja rohkem. Ostjaid neile palju ei ole, sest majade renoveerimisel on rohkem panustatud heale väljanägemisele kui näiteks energiasäästlikkusele.
Omaette klass on hästi hooldatud õuede ja taastatud kiviaedadega Muhu talud. Triibuliste uste taha peitub maitsekas, et mitte öelda luksuslik sisekujundus, kallima hinnaklassi materjalid ning tehnilised lahendused, mis viitavad omanike kõrgele elustandardile. Hinnatase on ka samast klassist – 200 000 eurost ülespoole.

 Kes müüvad?

Linna kolinud keskealised pärijad müüvad kadunud vanemate maamaja. Inimesed, kes müüvad enda lapsepõlvekodu, on paraku valmis uskuma kõike muud kui maakleri pakutavat turuanalüüsi. Ja nii tõstavadki isiklikud mälestused, vanaisa valatud higi ning naabri Vellolt kuuldud lugu soomlasest, kes 10 aastat tagasi samasuguse maja eest olla miljon krooni maksnud, hinna pilvedesse. Maaklerit hakatakse kuulama ja hinda reaalsusesse tagasi liigutama umbes aasta pärast. Järgmine põlvkond, kes vanavanemate maju müüb, on veidi ratsionaalsem.

Soomlaste „Saarenmaan valssi“ põlvkond müüb. Need on eakad soomlased, kes 1990ndate alguses Eestis kinnisvara soodsalt kokku ostsid, kuid nüüd  hakkavad suvekodu pidamisest väsima ja eelistavad puhata lõunamaades. Hinnaootused on väga kõrged, keeldutakse unustamast nn buumiaegseid numbreid.

 Kes ostavad?

Ostjad on muutunud teadlikumaks ja kaaluvad valikuid väga põhjalikult. Tavaline suvekodu ostja on 30–40ndates eluaastates, lastega,  tõenäoliselt Harjumaa ettevõtja pere. Inimesed, kel on vabadus oma aega planeerida ja rahaliselt võimalik sõita nädalavahetusi Saaremaale veetma. Nemad ostaks pigem korras maja. Eelistatud on Muhu ja Ida-Saaremaa, sest sõiduaeg Kuivastust suvilasse on väga oluline valikukriteerium.
Kuressaarest 20 km raadiuses asuvatele majadele konkureerivad koos väljastpoolt Saaremaad tulevate ostjatega kohalikud noored pered. Nemad ostavad remonti vajavaid maamaju endale koduks. Hinnad on tõmbekeskuse lähedusele vastavalt ka kõrgemad. Üks äratuntav grupp ostjaid on interneti abil kaugtöö tegijad. Nemad suudavad kohe investeerida ka hoone energiasäästlikkusse, et sõltumata aastaajast suvekodus periooditi tööd teha.

“Ole sa mulk, setu või isegi hiidlane, Saaremaale oled ikka oodatud ja küll me sulle ka sobiva suvekodu leiame.”

Jyri-Aljas_väike

Jüri Aljas

Domus Kinnisvara Kuressaare kontori maakler

Kodu eestiaegses tänavas

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 17.06.2016 10:36; kategooriad: Domus, Kinnisvaraturg, Maaklertegevus
Sildid: , , ,
Kommenteeri artiklit siit

BHF_1233_fullKeset harukordselt terviklikuna säilinud Saue tänavat Põhja-Tallinnas, mis asub poole kilomeetri kaugusel Telliskivi loomelinnakust ja kust vanalinna kõnnib kümne minutiga, seisab kollane maja, mis püüab iga möödakäija pilku.

Korteri uksel on koputi nagu vanadel aegadel. Esikusse sisenedes hämmastab põrandale laotud kahhelmosaiik. Selles kodus ei ole mitte midagi juhuslikku. Igal detailil on tähendus. Elutuppa astudes satud suurde ja avarasse ruumi, mille ühes osas on avatud köök ja teises puhke- ja elutuba.

Seinu kaunistavad väärikad Hiina-päraste ornamentidega tapeedid – tagasihoidlikud, kuid kõnekad. Sama tapeedimuster muudab  tumedatoonilisena põnevaks esiku ja kordub siis elutoas kuldkollasena, olles päeva jooksul sõltuvalt valguse muutumisest pidevalt erinevat nägu – kord metalsem, kord soojema varjundiga. Jala all nagiseb õrnalt vana mõisapõrandat meenutav ehtne, tahvelmustrisse laotud tammeparkett. Väärikas puitpõrand jätkub köögipoolelgi. Köögile lisab suursugusust avar kiviplaadiga kaetud tööpind ja söögilauaga saareke, mida kasutatakse ka külaliste võõrustamiseks. Mistahes elutoa osas ka istet ei võtaks, ikka jätkub siin, mida vaadata. Seintel on arvukalt head kunsti ja kaheksakandiline paksust klaasist peegel, laes püüavad pilku hinnalised Inglise valgustid. Läbi valgete kardinate ja rohekate puuvõrade paistab tuppa päike. Seinal tiksub vana kell.

Võimalustest tulvil köök

Selle kodu köök on nähtus omaette. Eriliselt läbimõeldud, rohke tööpinnaga. Tüüplahendusi siin pole. Ühes seinas asub maast laeni nõudekapp, tööpind algab Villeroy & Bochi topeltvalamuga, mida ilmestab retrostiilis vaskne segisti. Oskuslikult on kööki ära paigutatud jahekapp, sügavkülmik ning veinikapp. Vahesahtleid ja salariiuleid jagub samuti. Teises nurgas paikneb otse õue viiva väljatõmbega valkjashall induktsioonpliit ning praeahi, millel iga roa jaoks omaette programm. Köögitehnika on Prantsuse firmalt De Dietrich.

Samal, alumisel korrusel asuvad veel duširuum ning saun. Tõsi, viimane täidab praegu pesutoa funktsiooni. Kes soovib, saab lihtsa vaevaga saunast taas sauna ehitada – paika tuleb panna vaid keris. Samas on praegune saunaruum mugav just pesupesemistoana, kus lae alla paigutatud torule saab asetada rõivad kuivama – ei võta ruumi ja on nägus vaadata.

Teisele korrusele viiv õhuline trepp viib läbi maaligaleriist. Ülemisel korrusel paikneb õdus magamistuba koos garderoobiga ning raamatukogu-külalistetuba, mida saab soovi korral hõlpsalt kaheks jaotada. Praegu eraldab raamatukogutoa vahvaid sambaid õhuline raamaturiiul, liigendades ruumi veelgi põnevamaks. Ka sellel korrusel on hinnalised Ralph Laureni tapeedid ning suitsutammest põrand teeb paljajalu astumise mõnusaks. Teisel korrusel paikneb vanniga vannituba ning mõlemas pesuruumis, nii ülal kui ka all, on mustvalge lossimustriga kahhelpõrand, mis koos Inglise sanitaartehnikaga kujundab pesuruumidest meeldiva keskkonna.

Paljajalu aiamurul

Selle õdusa elamise taga, samal krundil, paikneb veel KAKS maja. Üks suur ja kaks väikest maja moodustavad kogu kinnistu. Suurema maja taga on ruumikas aed, kus majarahvas armastab aega veeta ja õu on tihtilugu laste rõõmsaid kilkeid täis. Ühiselt rajati siia iluaed ning laste mänguväljak, istepingiks on kaheinimese kiik. Murul joostakse paljajalu, muruplatsil võetakse päikest, suviti on õuel varikatusega telk, kus igaüks võib grillida või külalisi vastu võtta – omavahel sõlmitud kokkulepete tulemusel on kõik majaelanikud saanud tubasele elule õue pikendust, ka isiklike ürituste tarvis.

Maja taga on küngas, täpsemalt raudteetamm, kus kõrguvad puud. Puude otsas laksutab kogu suve ööbik. Siia kostavad nii kirikukellad kui ka Pika Hermanni tornist lipuheiskamisel ja -langetamisel mängitav hümn. Künka otsas, puudesalu taga, möödub hääletult oranž rong. See on kummaline linnaelu: ühelt poolt justnagu maal – kui õues muruplatsil olla, teisalt justnagu alevis – kui siinset puitasumit nautida ning kolmandaks päriselt südalinnas, kus kõik käe-jala juures.

BHF_1058_full  BHF_1135_full BHF_1177_full BHF_1108_full

Siiri_Maask_suur

Siiri Maask

Maakler

5 sammu targa majani suuri investeeringuid tegemata

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 15.06.2016 11:22; kategooriad: Varia
Sildid: ,
Kommenteeri artiklit siit

The house in handsKinnisvara omanikuna oled kindlasti ka ise vahel mõelnud, kuidas energiakulusid kokku hoida, samas üleliigseid investeeringuid tegemata. Meedias mõneti populistliku tähenduse saanud teema on muutunud ühtlasi üheks põhiliseks müügiargumendiks. Kuidas aga tavakasutajana siis eristada, mida tegelikult vaja?

Mis teeb ühe korteri või maja targaks?

Targa maja mõiste on oma sisu poolest laiema tähendusega, mille puhul lahendatakse lisaks energiasäästu meetmetele ka kasutaja vajadustest lähtuvad hoone funktsionaalsused, mis integreeritakse automaatika abil ühte süsteemi ning tavakasutajal on võimalik neid läbi moodsa rakenduse vaadata ja juhtida.

Energiasäästu vaatenurgast  on oluline lahendada küte, ventilatsioon ja jahutus vajadusepõhiselt (lisaks ei tohi tähelepanuta jätta katuse, seinte, aknende lahendusi). Elektrikulu kontrolli all hoidmiseks tuleb kogu valgustuse ning koduseadmete targa kasutamise võimalused läbimõelda. Lihtsamatest asjadest saad näiteks paigaldada valgustuse süsteemi, mis saab aru, millal ja kui palju valgust tuppa vaja, paigaldada nutikad pistikupesad jne. Olulise kokkuhoiu või vähemalt kontrolli ruumi temperatuuri üle saad radiaatoritele kaugelt juhitavate termostaatide paigaldamisega. Kodust eemal olles on abiks ka veelekke andurid, mis annavad probleemist kohe teada.

Hoone kasutamise funktsionaalsuse vaatenurgast võib teha lahendusi niipalju, kui fantaasia ja rahakott lubavad. Jooksma minnes ei ole vaja võtmekimpu kaasa võtta, sest on olemas nutilukud. Elutuba võib olla ühtlasi ka kino või peosaal ning magamistuba kabinett ja seda ühe nupu vajutusega. Kui ruumi vähe, paiguta 2×3 meetrisele alale nii köök, söögilaud, voodi kui ka kapid. Kodust eemal olles saad turvasüsteemi lahenduste abil jälgida vajadusel igat liigutust, mis majas tehakse. Või suhtle ootamatu külalisega telefoni teel uksekella vahendusel.
Seega ühe targa maja loomisel on vaja nii tehnilisi teadmisi kui ka head nägemust, kuidas soovid oma kodus ennast mugavalt tunda ning seal olemist nautida.

Mida saad ise ära teha?

Samal ajal, kui lased oma targa maja ideedel genereeruda, saad teha mõned lihtsad liigutused, mis aitavad vähendada ja/või kontrollida sinu tänaseid energiakulusid:

  1. Võta elektritarbimine enda kontrolli alla – lülita välja seadmed, valgustus, kui neid ei kasuta (sh eemalda telefoni, arvuti jt laadijad pistikupesadest). Soovi korral paigalda nutipistikud ja juhi oma seadmeid telefoni teel.
  2. Kontrolli vee tarbimist – vaheta duši- ja segistiotsikud väiksema vooluhulgaga otsikute vastu. Kasuta kahesüsteemset wc-potti (3/6l).
  3. Ära küta õhku – kaugelt juhitavad radika termostaadid aitavad hoida kütet kontrolli all.
  4. Suvel kasuta kardinaid – päikeselise ilmaga võid kardinad ette jätta, et vähendada ruumide ülekuumenemist. Paigalda elektriajamiga kardinad ning sinu eest tehakse see töö ära.
  5. Tunne oma kodu – vaata järgi, mis seadmed sul veel kodus on ning mis funktsiooni nad täpsemalt täidavad ja millal on neid mõistlik kasutada! Kindlasti leiad vähemalt ühe kokkuhoiu koha juurde!

Artikkel ilmus ajakirjas IMMO suvi 2016.

Tartu elamuprognoos 2035

Postitaja: Kersti Luik @ 15.06.2016 08:14; kategooriad: Domus, Majandus, Turuanalüüs, Varia
Sildid: , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Tartu linn on rahvaarvult teine linn Eestis, järgnedes meie pealinnale Tallinnale.  2001. aastal täitus Tartu linnas 100 000 inimese piir, kuid pärast seda on Tartu linna rahvaarv aasta-aastalt aina vähenenud ning 2015. aastaks oli see langenud juba alla 97 000. Väljarännet ja tudengite vähenemist kompenseerib mõneti Tartu regionaliseerumine ja tugevnemine Lõuna-Eesti haldus- ja teenusekeskusena. Samas tuleb silmas pidada, et rändetagamaana on Lõuna-Eesti potentsiaal juba ammendumas. Vilgas ehitustegevus käib sellest hoolimata nii linnas sees kui ka linnalähedastes valdades – kellele ehitatakse, kuhu liiguvad Tartu inimesed ja elamuturg aastaks 2035?

detailplaneeringud

Joonis 1. Tartu linnas ja eeslinnvaldades 2000.-2014. aastal kehtestatud elamumaa detailplaneeringud ja nende realiseerumine. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Ülikoolilinna uute korterite hulk on viimase paari aastaga jõudsalt kasvanud ning arendajate soov uusi kortermaju ja ridaelamubokse ehitada ei näi raugevat (vt. joonis 1). Uute korterite ostjatel on Tartus valikut rohkem kui küll ning see asjaolu on pannud  mitmedki ostjad hinnalangust ootama ja ostuotsuse tegemine võtab hulga rohkem aega kui näiteks aasta tagasi. 2014.-2015. aastal on uute korterite (nagu ka vanade) pakkumine hüppeliselt kasvanud. Madalad intressimäärad soodustavad uue kodu ostmist, mis on isegi lühiperspektiivis üürimisest kasulikum. Hinnad on ammu ületanud 2007. aasta buumi taseme. Kesklinna ja selle lähedased elamuarendused on võrreldes äärelinna ja eeslinnaga oluliselt kallimad.

Eeslinna arendamisloogika on lähtunud eelkõige nõudlusest ’odavatele’, aga hea asendiga kinnistutele. Üldplaneeringu elamualade paigutus ei ole siin tingimata piiravaks. Suuremad elamuarendused paiknevad Tartu linnapiiri lähedal, maanteevööndites ning juba varem välja kujunenud linnalähiste asulate või külade lähiümbrusesse. Uusasumid paiknevad peamiselt linnakeskmest 5–10 km kaugusel, kauguse suurenedes uusasumite hulk väheneb ühtlaselt. Atraktiivsemad uusarendused on Tartu linnapiiri lähedal Vahi alvikus Pärna alleel ja Kaupmehe tänaval, sest sealne hinnatase on inimestele vastuvõetavam kui linnas. 2015. aastal ehitati Vahi alevikku 201 uut korterit ning enamus neist on juba omale uue omaniku leidnud. Vilgas ehitustegevus käib ka linnas – nii on 2015. aastal valminud Tartu linnas 637 uut korterit (Ülejõe 125, Tammelinn 96, Kesklinn 89, Jaamamõisa 63, Karlova 62, Raadi-Kruusamäe 56, Ihaste 42, Veeriku 36, Vaksali 29, Supilinn 23, Tähtvere 17).

Kuigi Tartu rahvaarv on aasta-aastalt pidevalt näidanud kahanemistrende (tingituna negatiivsest iibest ja rändesaldost), on pilt linnaosade ja asumite lõikes väga kirju. Kõige rohkem on elanike arv vähenenud Kesk-Annelinnas, lisaks on elanike arv märgatavalt vähenenud ka Ees-Annelinnas, Raadil, Kastani-Filosoofis, Vaksalis, Raadimõisas ja Ränilinnas ehk siis paneelmajade linnaosades. Elanike arv on kasvanud uueneva elamufondiga asumites nagu Vana-Ihaste, Uus-Ihaste ja Ujula-Kvissentali, vastavalt 770, 670 ja 602 elaniku võrra. Elanike arv on kasvanud Maarjamõisas, Supilinnas ja Taga-Karlovas, vahemikus 192– 329. Rahvastikukasvu eelduseks on uuselamuarendus või elamufondi renoveerimine, mis üldiselt toob kaasa lastega perede sissekolimise. Väikeleibkonnad iseloomustavad pigem rahvastiku vananemist (üksikpensionär), mitte sedavõrd üksikleibkonna nüüdistrendi.

linnastsenaarium

Joonis 2. Uute eluruumide arvu prognoos Tartu linnaosades aastaks 2035. (Allikas: Tartu elamuprognoos 2035)

Tartu linnavalitsus menetleb hetkel umbes pooltsada elamumaa detailplaneeringut, mis looks eeldused veel täiendavalt 2739 eluruumi rajamiseks. Ka vaba elamumaa ressurss on Tartu linnas küllaltki suur. Kehtiva üldplaneeringu elamumaa varu on uute arenduste tihedusi arvesse võttes hinnanguliselt täiendavalt ca 6022 eluruumi. Kõik see kokku võimaldab Tartu linna ehitada täiendavalt 14200 uut eluruumi. Olemasoleva ehitatud keskkonna tihendamise teel on võimalik seda numbrit aga veelgi tõsta.

Kõige suurem elamumaa varu eluruumide arvestuses on Taga-Annelinnas, kuhu on võimalik täiendavalt ehitada ca 2750 eluruumi, Kesk-Annelinnas (2372 eluruumi), Ränilinnas, (1396 eluruumi), Ülejõel (1396 eluruumi), ja Jaamamõisas (1035 eluruumi). Ka kesklinna ümbritsevas jalakäiguvööndis on rohkelt ruumi uute eluruumide rajamiseks. Kõige kitsam on vabade elamumaa kruntidega Kesk-Tammelinnas, Vana-Tammelinnas, Toometagusel, Uueturus, Jalakas, Ees-Annelinnas, Veerikul, Ropka-Tööstuses ja Kastani-Filosoofis (nö 0-kasvu asumid), kus ruumi puudusest tulenevalt kasv on peatunud.

Eeslinnavaldadesse on arendamata detailplaneeringute ja üldplaneeringu maareservi alusel hinnanguliselt võimalik ehitada täiendavalt 21273 eluruumi. Seda numbrit on korter- ja ridamajade osakaalu suurendades muidugi võimalik mitmekordistada. Kõige suurem reserv on Tartu, Luunja ja Ülenurme valdades, kuhu on võimalik hinnanguliselt täiendavalt ehitada vastavalt 6268, 6057 ja 4885 uut eluruumi. Tänaseid sotsiaalmajanduslikke trende, Tartu rolli Eesti asustussüsteemis ja elamufondi uuenemist arvesse võttes on selge, et lähitulevikus nii ulatuslikku elamuehitust ette näha ei ole.

Elamuarendusmahtu kasvatavad aastatel 2015-2035 Vahis, Kõrvekülas, Veibris, Soinastes, Ülenurmes, Ränis ja Märjal just korter- ja ridaelamud, ühepereelamute arendust jääb vähemaks. Eeslinnastsenaariumi tulemusena jätkub eeslinnaränne rändesaldoga 300-500 inimest aastas, mis survestab linnaelu ja selle korraldust nii fiskaalselt, sotsiaalselt kui taristuliselt. Ülearendamine ja vanemate korterite müügisurve linnas tekitab linna elamuarenduses suure tsüklilisuse. Linnaehituslikult avaldub nii uute elamugruppide osalises, poolikus väljaarendamises. Varem või hiljem avaldub see ka Annelinna jt paneelmajakorterite suures ülejäägis, mis vajaksid suuri kapitaliinvesteeringuid moraalse kui füüsilise kvaliteedi tõstmiseks, näiteks ühiselamutena noortele või vanadekoduks.

Kasutatud allikas: Gauk, M., Roose, A. 2015. Tartu elamuprognoos 2035. Rakendusuuring - Tartu Ülikool


AUTOR:

Kersti Luik

Kersti Luik

Domus Kinnisvara maakler