Algas Kvissentali kerkivate ridaelamute ehitus

Tartu hinnatud uuselamurajoonis Kvissentalis alustas Villaare OÜ projekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed ridaelamuboksid valmivad 2017. aasta lõpuks.

Klaose ja Aeru tänava vahele kerkivad kaasaegsed ja energiasäästlikud ridaelamud energiaklassiga B. Ühes ridaelamus on 4 erineva suurusega ridaelamuboksi ja 2 kahetoalist korterit.

Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild. „Kvissentali hoonestuskavaga oleme andnud kvartalitele terviklikud arhitektuursed reeglid, mida järgida,“ rääkis Tiit Sild. „Ridamajade vorm ja värvilahendus on saanud inspiratsiooni lähedalasuvatest Aruküla koobastest.“

Kvissentali Kodude ehitamisel kasutatakse kvaliteetseid materjale ja kaasaegseid ehitustehnilisi lahendusi. „Oleme rõhku pööranud ehituskvaliteedile ja energiasäästlikkusele, et ülalpidamiskulud oleksid võimalikult madalad,“ rääkis Villaare OÜ juhatuse liige Reiko Kallion. „Kogu maja soojustatakse uue põlvkonna soojustusmaterjaliga SPU ning välisfassaad viimistletakse imiteeriva kivifassaadiplaadiga, mis annab fassaadile pikaajalise vastupidavuse. Rõdud ja terrassid on praktilistel kaalutlustel valmistatud puidust. Igal korteril on iseseisev gaasikatel ning katusele paigaldame päikesepaneelid, mis toodavad majale elektrit.“

Arendaja müügipartneri Domus Kinnisvara maakleri Kaarel Kiidroni sõnul on eelmüügi periood juba käimas. „Kvissentali elamurajooni populaarsus on arusaadavatel põhjustel viimastel aastatel jõudsalt kasvanud. Nüüd on ka neil, kes eramuehitusest huvitatud pole, võimalus taskukohase hinnaga rajada unistuste kodud Tartu parimas uusasumis,“ rääkis Domus Kinnisvara maakler Kaarel Kiidron. „Esimesed Kvissentali Kodud on juba broneeritud ning huvi projekti vastu on kõrge.“

OÜ Villaare on 2005. aastal erakapitalil loodud kinnisvaraarendus- ja ehitusettevõte. Firma meeskond koosneb kogemustega spetsialistidest. Ettevõtte eesmärgiks on pakkuda kvaliteetseid lahendusi ehitus-, peatöövõtu, projektijuhtimise, kinnisvara, geodeesia ja projekteerimise valdkonnas. Villaare OÜ-d on tunnustatud tiitlitega Edukas Eesti Ettevõte 2014 ja Eesti Gasellettevõte 2015.

Registreeri oma huvi: www.kvissentalikodud.ee

 

Aprill 2017 ülevaade: uute korterite müügitehingud tõstavad jätkuvalt keskmist hinda

Kui Tallinnas ja Tartus on majanduslanguse eelsed keskmised ruutmeetrihinnad ületatud, siis Pärnus liigutakse järjepidevalt majanduselanguse eelsete hindade poole. Aktiivne uute korterelamute ehitus on ka seal hoo üles saanud. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati aprillis Eestis kokku 3985 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 204 miljonit eurot. Tehingute arv langes märtsiga võrreldes 16% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 2%. Käesoleva aasta aprillikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 2% madalam.

.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta aprillis 1707 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 135 miljonit eurot. Aprillis jäi Tallinna linnas nii uute kui ka järelturu korterite tehingute arv tagasihoidlikumaks kui kuu varem. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 23% ja tehingute koguväärtus 40%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja tehingute koguväärtus langes 29%.

Tallinn APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati aprillis ca 19% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 32%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistsid sellel kuul silma Astangu 19, Kadaka tee 145a, Lastekodu tn 23 // Tartu mnt 52, Paepargi 35, 37, 51 ja Välja 3 arendused, kus kokku teostati 69 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1867 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati aprillis 348 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 21 miljonit eurot. Märtsiga võrreldes langes tehingute arv 19% ning koguväärtus 36%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et kuu varem teostati Tartu linnas mitu kõrgehinnalist hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut, mis viisid koguväärtuse üles. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute aktiivsus 15% ja tehingute koguväärtus 17%.
Tartu APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Aprillis tõusis Tartu korterite keskmine ruutmeetrihind rekordtasemele – olles 1329 €/m². Korterite keskmise hinna tõusu tõi kaasa mitmete kallite uusarenduste korterite (nt. Lutsu 12, A. Haava tn 7//7a//7b, Jakobi tn 25) ning hinnatud asukohas heas seisukorras järelturu korterite tehingud. Tartu linnas teostati nii märtsis kui ka aprillis ca 13% tehingutest uute korteritega.

.

Pärnu maakonnas teostati aprillis 246 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 11 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 17% ning tehingute koguväärtus 42%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 15% ning koguväärtus 1%.
Pärnu APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Jätkuvalt kergitavad Pärnu linnas keskmist ruutmeetrihinda uute ja keskmisest paremas seisukorras olevate korterite tehingud. Aprillis teostati seitsme Riia mnt 27 / Suur-Posti tn 1 uusarenduse korteriga võlaõigusliku müügitehingut.

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 155 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 4 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga tõusis tehingute arv 21% ja tehingute koguväärtus 34%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa korterite, elamute ja hoonestamata maatulundusmaade müügitehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 17% ning koguväärtus 60%.

Viljandi APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta aprillis 139 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 6% ja tehingute koguväärtus 1%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1%, kuid koguväärtus langes 12%.
Kuressaare APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Kuressaare korterite keskmise ruutmeetrihinna viis alla kahe väga madala (38,7 €/m2 ja 47,7 €/m2) hinnaga müüdud korteri tehingud.

.

Ida-Viru maakonnas teostati aprillis 314 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 6 miljonit eurot. Võrreldes märtsiga langes tehinguaktiivsus 15% ning tehingute koguväärtus 23%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 1% ja koguväärtus 21%.
Narva APRILL 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

 

KINNISVARA HINNATÕUS – KAUA VEEL ?

Postitaja: Ingvar Allekand @ 04.05.2017 11:15; kategooriad: Kinnisvaraturg, Majandus, Majanduspoliitika, Turuanalüüs, Varia
Sildid: , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

03.05.2017 avaldas Äripäev minu arutluse kinnisvaraturu hinnadünaamika perspektiividest järgnevatel aastatel. Kuna kriisi põhjast 2009.a. lõpus on hinnad tänaseks kahekordistunud ning ületanud 2016.a. III kvartalis ka buumiaegse tipptaseme, on mugav spekuleerida väitega hinnalaest ja järgnevast langusest. Ent jätame uskumused ja vaatame fakte.

Elukondliku kinnisvara aktiivsus keskpärane

Võttes lähtejooneks 2004.a., on keskmine korteritehingute maht Tallinnas olnud natukene üle 2000 tehingu kvartalis. Buumi tipp oli ca 4000 tehingut ning kriisi põhjas veidi alla 1000 tehingu. Viimase kahe kvartali tehingumaht on olnud ca 2500 piiril ning enne seda veidi üle 2000. Buumi iseloomustasid kõigi asjaosaliste poolt üleskütetud emotsioonid (tarbijad, pangad, vahendajad, arendajad), kuid tänased tehingud on kaalutletud ja ettevalmistusperioodid pikad. Keskpärane aktiivsus ei ütle otseselt midagi tulevaste hindade kohta, kuid reaalsel tarbimisvajadusel põhinev stabiilsus annab alust jätta kõrvale langusehirmud. Vaadates nõudluse kõrval ka pakkumist – Tallinna uusarenduse korterite nn „laojääk“ on sisuliselt alla 1 aasta st pigem keskmine või veidi alla selle – saame vabaneda ka ülepakkumisest tingitud hinnalanguse hirmust.

Kasvu pidurdumine ei ole kahanemine

Või siis vaatame vana head palga ja kinnisvarahinna suhet. Hirmunult räägitakse hoogsa palgakasvu pidurdumisest, kuid keegi ei prognoosi ju kahanemist – ikka kasvu, kuigi väiksemat. 2007.a. oli keskmine palk veidi üle 700 eur/kuus ning täna sisuliselt sama kinnisvarahinna taseme juures veidi alla 1200 eur/kuus. Ostujõu kasvu asemel tuleb siiski tunnistada viimase 10 aasta inflatsioon poolt raha väärtuse kahanemist. 10 aasta THI kasv üle 31% tähendab, et tänane kinnisvara reaalhind on endiselt kolmandiku võrra odavam, kui ta oli buumi tipus. Seega on meil veel tükk maad minna, et reaalhinnas jõuda eelmise buumi tasemele ning sealt peaksime veelgi edasi liikuma, kuna tsüklilisuse levinud mudeli kohaselt on iga järgnev tipp kõrgem eelmisest Panen siia kõrvale ka ühe ökonomeetria poolt tunnustamata väga lihtsustatud rusikareegli – kinnisvara hinnakasv (või langus) võrdub kahekordse majanduskasvuga (või langusega). Praegused SKT prognoosid lubavad meile lähiaastateks endiselt positiivseid numbreid, mis pakub kasvuootuseid ka kinnisvara hinnale.

Rahvastikutrendid soodsad, kuid hoiatavad

1989.a. oli Eesti loomulik iive „laes“ ning tollased beebibuumerid on 25-30 aastat hiljem kinnisvaratul põhitegijad. Lisaks sellele kolib ülejäänud Eesti tühjaks tuues Tallinna igal aastal 4000-5000 uut elanikku. Lisame siia kasvavad nõudmised eluruumile st kui sovjetiajal sai poissmees hakkama ahiküttega kööktoas, siis nüüd on tal vaja mõnusat 2-toalist korterit. Kõike seda kokku liites on selge, et tänane uute korterite ehitusmaht on uute elanikega päris hästi kaetud. Loomulikult on väga paljud juba omale kodu soetanud, kuid kaugeltki mitte kõik. Iga päev ostab keegi oma esimest, teist või kolmandat kodu. Ikka vastavalt sellele, kuidas lapsi peresse juurde sünnib või välja kolib. Kes päris uut osta ei jõua, saab endale mõne uude kolija vana tuues pööret järelturule. Kes üldse osta ei jõua, üürib selle käest, kellel üürikorteri investeeringuks raha üle jäänud. Kuigi pere loomise vanus on tublisti kasvanud, järgnes 1989.a. iibe tipule siiski pikaajaline langus. Nii on ka tänaste kinnisvaraostjate maht pikas perspektiivis siiski kahanemas. Selline hiiliv klientuuri kadu hakkab tunda andma alles 5 – 10 aasta perspektiivis, kuid arvestades arendusprojektide pikkust, on suurematel tegijatel kindlasti juba plaanid valmis.

Kallid tehingud vormistamisel

Kui kõik eelnev võib tunduda umbmääraselt kahtlane, siis kõige tugevama kinnituse 2017.a. hinnatõusule leiame töös olevatest arendusprojektidest. Kui SKYline, Meerhof 2.0, Promenaadi jt projektid jõuavad tehingute vormistamiseni, näeme igakuises statistikas kindlasti täiesti uusi keskmisi hinnatasemeid. See omakorda toidab hinnatõusu ootust kõigil teistel müüjatel (sh järelturu korterite omanikel) ning võrdlustehingute meetod annab nende ootuste realiseerimiseks vajalikud töövahendid nii kinnisvara hindajatele, maakleritele kui pankadele. Kui eelnev kõlas hirmutavalt, säilitage rahu, sest viimaste aastate täiendatud regulatsioonid ja reaalselt toimiv konkurentsiolukord hoiavad emotsioonid maas ning arengud pigem ilma suurte hüpeteta.

Millal lõhkeb uus „mull“?

Vale küsimus, sest „mulli“ 2006-2007 tekkinud kujul me jätkuvast hinnakasvust hoolimata tõenäoliselt enne järgmist kriisi ei näegi. Kuid 5 – 8 aasta pärast hakkame nägema reaalset tarbimisvajaduse kahanemist, mida tuleb ehitussektori elushoidmiseks kuidagi kompenseerima hakata. Järgmise kriisi põhjuseks saavad olema hoopis riigijuhtide majanduspoliitilised otsused, mitte tarbijate rumalus. Ja loomulikult jäävad meile alles Brexit, Venemaa, Trump jm kauged tundmatud.

Hinnakriisis kannatavad vähem Rae valla korterid

Kodu ostmine ei ole investeering selle majanduslikus tähenduses. See on investeering parematesse elamistingimustesse, väiksematesse küttearvetesse, tõhusamasse sisekliimasse, õnnelikesse peresuhetesse jms. Kes tahab korralikke intresse teenida oma vaevaga kogutud rahalt, selle jaoks on olemas kindlasti paremaid investeerimisobjekte kui kodu ost. Sellele vaatama on kinnisvara, kui ühe vara liigi väärtuse kasv ajas kenaks boonuseks inimeste jaoks, kes on ostnud omale kodu. Tuleb tõdeda, et pragmaatilist suhtumist on aegade jooksul kinnisvaraturule juurde tulnud ja märkmisväärne osa ostjatest mõtleb sellele, kui palju ostetav objekt võiks väärt olla tulevikus. 90-ndatel polnud mingi ime, kui keegi viimistles oma Lasnamäe avara korteri kristallide ja punase puiduga, mõtlemata sellele, et tehtud investeering ei too eales tagasi seda rahapaigutust. Kellel raha oli, see elas hetkes ja ei mõelnud tuleviku müügist saadavale rahale. Tänaseks on mõned elu õppetunnid läbitud ja rahanduslikku kirjaoskust kõvasti juurde õpitud. Eesti kinnisvaraturul on piisavalt ajalugu olemas, et saame vaadelda mõnevõrra laiemalt, kuidas on hinnad käitunud ja kui õnnestunud kodu ostu vara väärtuse püsimise mõistes on keegi teinud.

Kümmekond aastat tagasi toimunud kinnisvarakriis näitas selgelt ära, et kuigi kukkumine oli korralik kõikjal, siis teatud piirkonnad ja tehinguobjektid pidasid üleüldises kaoses paremini vastu. Adekvaatsema ülevaate saame, kui võrdleme omavahel korteriomandite hinna kukkumist Tallinnas ja selle lähiümbruses. Huvitavaid leide võiks kindlasti leida ka mujalt Eestist, näiteks Kohtla-Järvelt või Valgamaalt, aga tõetruuma võrdluspildi saab kätte kõrgema tehinguaktiivsusega piirkondadest, mis omavahel lähestikku. Võrdluse aluseks sai võetud esmalt aasta 2007, mis oli kogu kinnisvarabuumi tipuaasta ning aasta 2009, mil hinnad olid viimase kümnendi kõige madalamal tasemel. Lühikokkuvõte ütleb seda, et hinnad langesid Tallinnas ja teda ümbritsevates valdades kahe aastaga 43-55 protsenti. Tallinna enda korteriomandite hinnad kukkusid ca 50 protsenti, jäädes antud edetabelis pigem keskmike hulka. Kõige rohkem kukkusid hinnad Jõelähtmes ja kõige vähem, 43 protsenti, Rae vallas. Seega pidasid hinnasurvele kõige paremini vastu Rae vallas asuvad korterid, mille keskmine hind oli 2009. aastal 897 €/m2, mis ühtlasi jäi võrreldavate omavalitsuste hulgas ka kõrgemaks hinnaks. Olgu võrdluseks veel toodud, et Tallinnas langes hind 779 €/m2 tasemele. Igal ostjal on kindlasti mitmeid kriteeriume, mille alusel ta oma ostuotsuse teeb, kuid tark oleks mitte ära unustada seda, kuidas vara hind muutub kriiside perioodil. Ei või iial teada, milliseid keerdkäike elu teeb ja mis perioodil on keegi sunnitud oma kodu müüma. Põhjused võivad olla väga isiklikud, kuid möödunud kriis näitas ka seda, et kus hinnad väga palju kukkusid ja panga tagatisväärtus liigselt kahanes, seal aktiviseerusid ka pangad ning hakkasid lisatagatisi nõudma. Niisiis ei ole vara väärtuse kahanemine sugugi vähetähtis ja võib sügavates majanduskriisides mõjutada meid arvatust enam.

Eramu elementaarsed hooldustegevused kevadel

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 20.04.2017 11:24; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , ,
Kommenteeri artiklit siit

pexels-photo-175039Teadupärast tuleb sügis ja seejärel talv kõigile majaomanikele iga kord väga ootamatult. Ikka on soov nautida õues olekut ja teha see viimane grilliõhtu kuni ilm seda veel vähegi soosib ning ühel ilusal hommikul ärgates ongi koduõu kaetud kauni valge lumevaibaga.

Nii nagu autojuhtidel hakkab kiire rehvivahetusega, on majaomanikul kiire õuemööbli ja muu atribuutika koristamise ja talvekorterisse kolimisega. Seetõttu jäävad paraku tegemata paljud hooldustööd, mida oleks pidanud tegema.

Esimesed soojemad päevad meelitavad meid taas õue ning kutsuvad tegudele. Nüüd on see hetk, mil tuleks enda elamule heaperemehelik pilk heita ning mõnel juhul valmistada end juba ette saabuvaks sügiseks ja talveks.

Mida saad kevadel ära teha?

Kevadel oleks mõistlik üle vaadata hoone kõik konstruktsioonid ning selgitada välja võimalikud temperatuuri kõikumisest, lumest ja jääst tekkinud kahjustused. Väga oluline on katuse ülevaatus. Eelkõige tuleks tähelepanu pöörata kohtadele, kuhu talvel kogunes lumi ja jää. Teadupärast vesi külmudes paisub ning see võib konstruktsioonidele märkimisväärset kahju tekitada. Puhastada tuleks ka vihmaveerennid ja äravoolutorud. Viimast peaks kindlasti tegema ka sügisel. Üle tuleks hoolikalt vaadata ka maja fassaad ja vajadusel remontida talve jooksul tekkinud kahjustused.

Lume sulamisest tingitud uputuse vältimiseks tuleb puhastada drenaaži- ja sadeveekaevud.

Kütteperioodi lõppedes tuleks kindlasti hooldada küttesüsteem. Õhksoojuspumpadel vahetada filtrid, puhastada ahjud ja korstnad, hooldada gaasikatel jne. Kõik ikka selleks, et sügise saabudes oleksite kütteperioodiks muretult valmis. Mõistlik oleks üle vaadata ja õlitada kõik uksed, eriti välisuksed, mis võivad olla lume ja jää tõttu kahjustatud, vahel on need temperatuuri kõikumise tõttu pisut paigast ära ja vajavad reguleerimist.

Nüüd kui tähtsamad tööd on tehtud võib hakata aiamööblit talvekorterist välja kolima. Kindlasti on see kogunud mustust ja tolmu ning lihtsaim viis seda puhastada oleks see rohke veega üle loputada. Vett saate loomulikult aiavoolikust, mille olete juba lahti rullinud ja majakraaniga ühendanud. Ilusat kevadet kõigile!

Kaupo (Medium)

KAUPO MÕTTUS

projektijuht

ÜÜRIELAMUFOND KUI STABIILSUSE LOOJA

12.04.2017 toimunud EKFLi kevadkonverentsil arutlesime koos Mika Suksdorffi, Mart Saa ja Tõnu Toomparkiga elukondliku kinnisvaraturu tuleviku üle. Kuigi põhiteemaks oli oodatav hinnadünaamika, läks jutt pidevalt ka üüritemaatikale. Ja on ka põhjust, sest üüriturg seisab tõsiste muutuste lävel – paralleelselt on hoo sisse saanud kolm teineteisest sõltumatut protsessi, mille efekt tõenäoliselt kumuleerub.

Kui varem olid üürilendjaks inimesed, kellel korter mingil põhjusel üle jäi (pärandus, kokkukolimine jms), siis täna on jõudsalt pead tõstnud üüriinvestorite kogukond. Slogan „Kui Sul ei ole oma üürikorterit, siis pole Sind olemas!“ võiks tabavalt kirjeldada veidi hüsteerilist mentaliteeti väikeinvestorite hulgas. Paralleelselt väikeinvestoritega on oma programmi käivitanud riik, kes lansseerib käesoleval aastal toetusmeetme kohalikele omavalitsustele munitsipaalelamufondi arendamiseks. Algselt regionaalpoliitiliselt olulise küsimusena tööjõu liikuvuse tagamisest alguse saanud ideed on tänaseks laiendatud ka turumajanduse põhimõttel toimivatele piirkondadele. Ja kolmandaks on tõsiselt pingutamas kinnisvaraettevõtted, kes otsivad samut üürielamute vallas (eelnevatest ehk veelgi maststaapsemaid) investeerimisvõimalusi. Esiteks otsivad laienemisvõimalusi nii mõnedki fondidest, kelle tähelapanu on seni olnud peamiselt ärikinnisvara rahavoo portfellil. Teiseks aga ka arendusettevõtted, kelle tegevuses hakkab lagi vastu tulema ning kes otsivad väga projektipõhisele ärile stabiliseerivat komponenti.

Selsamal konverentsil tõi Baltic Horizoni fondijuht Tarmo Karotam välja vajaduse muuta kinnisvaratoode finantstooteks. Just siit tulenebki vajadus mastaapse üürielamufondi järele, mis piisava mahu olemasolul hakkab stabiliseeerima muidu väga emotsionaalset kinnisvaraturgu. Täna toimib elukondliku kinnisvaraturu hinnastamine sisuliselt võrdlustehingute meetodil, mis olemuslikult kajastab seda, kui suur valu on parajasti ostjatel osta või müüjatel müüa. Üürielamufondi väärtuse loob aga rahavoog, mis lepingute pikkust arvestades on väga inertne ega tõmble üles-alla. Portfelliteooria lisab täiendavalt stabiilsust. Loomulikult ei taga ka tulumeetod absoluutset stabiilsust, sest majandusolukorra üldise paranemisega (st riskide vähenemisega) kaasneb investeeringu tootluse langus, mis omakorda kergitab vara hinda. Majandusolukorra halvenemisega kaasneb vastupidine. Kindlasti on ka rahavoo investoreid, kes panustavad sellisele tõusule, kuid valdavalt otsivad investeerimisfondid pikaajalist stabiilsust ning on selle nimel valmis ohverama mõne protsendi tootlust.

Mida rohkem on üürielamufondi, seda rohkem tehakse üüripindadega ka tehinguid. See ei juhtu kohe, kuid pikas perspektiivis peaks hästi toimiv/stabiilne üüriturg hakkama mõjuma emotsioonide tasakaalustajana ülejäänud kinnisvaraturule. Seega on kõik alguses kirjeldatud kolm protsessi olemuslikult positiivsed. Oma kinnisvaraturgu edendav roll on nii väikeinvestoritel, munitsipaal üürimajadel kui ka mastaapseid üüriportfelle haldavatel investeerimisfondidel. Loodan seejuures, et väikeinvestorid suudavad oma rahapaigutamisel emotsioonid kontrolli all hoida ning mitte haibiga kaasa minna. Riik tegeleks eelkõige aga piirkondadega, kus abi tõesti vaja on (heade elamistingimuste tagamine neile, kes tahavad töötada väljaspool Tallinnat/Tartut/Pärnut) ega hakka turumjanduse reegleid peapeale pöörama seal, kus kõik niigi toimib. Portfelliinvestorid aga leiavad loodetavasti võimalused ületada üürisuhetega seotud juriidilised probleemid, et väiksem risk võimaldaks investeerida väiksema tootluse ootusega ning pakkuda seeläbi tarbijatele parima hinna-kvaliteedi suhtega teenust.

Märts 2017 ülevaade: Tallinnas teostati rekordarv korteritehinguid

Märts tõi endaga kaasa kriisijärgse tehingute arvu rekordi. Suurimat rolli mängis selles Tallinna üliaktiivne korteriturg, kus oli minev kaup nii uued kui ka järelturu korterid. Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati märtsis Eestis kokku 4782 ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 301 miljonit eurot. Tehingute arv tõusis veebruariga võrreldes 29% ning võrreldes eelmise aasta märtsiga 11%. Käesoleva aasta märtsikuu tehingute maht oli viimase 12 kuu keskmisest 17% kõrgem.

Maa-ameti tehingustatistika andmetel teostati Harju maakonnas käesoleva aasta märtsis 2242 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli ca 209 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 33% ja tehingute koguväärtus 48%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa Tallinna linnas uute kui ka järelturu korterite tehingute arvu tõus ning maakonna elamute tehingute arvu tõus. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 22% ja tehingute koguväärtus 49%.

Tallinn MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati märtsis ca 32% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 28%. Uusarendustega tehtud tehingutest paistis see kuu silma Alvari 18, Astangu 19, Kadaka tee 145a, Paepargi 35, 37 ja 51 arendused, kus kokku teostati 205 korteri ostu-müügitehingut keskmise hinnaga 1662 €/m².

.

Tartu maakonnas teostati märtsis 428 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 33 miljonit eurot. Veebruariga võrreldes tõusis tehingute arv 27% ning koguväärtus 57%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute aktiivsus 5% ja tehingute koguväärtus 11%. Tartu maakonna tehingute koguväärtuse tõusu taga oli asjaolu, et eelmisel kuul teostati Tartu linnas mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut.
Tartu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Tartu linnas teostati märtsis ca 12% tehingutest uute korteritega, kuu varem oli sama näitaja 19%.

.

Pärnu maakonnas teostati märtsis 292 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 19 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 25% ning tehingute koguväärtus 34%. Aastataguse ajaga võrreldes langes tehingute arv 12%, kuid koguväärtus tõusis 36%.
Pärnu MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Viljandi maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 128 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Tehingute arv jäi veebruariga samale tasemele, kuid tehingute koguväärtus langes 47%. Tehingute koguväärtuse languse taga oli asjaolu, et veebruaris toimus mitu kalli hoonestatud ärimaa kinnistu ostu-müügitehingut. Aastataguse ajaga võrreldes oli nii tehingute arv kui ka koguväärtus samal tasemel.
Viljandi MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Saare maakonnas teostati käesoleva aasta märtsis 148 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 3 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 3% ja tehingute koguväärtus 4%. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 3%, kuid koguväärtus langes 26%.
Kuressaare MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

.

Ida-Viru maakonnas teostati märtsis 370 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega ca 8 miljonit eurot. Võrreldes veebruariga tõusis tehinguaktiivsus 39% ning tehingute koguväärtus 31%. Tehingute arvu tõusu tõi kaasa hoonestamata maatulundusmaa kinnistute komplekstehing ning korteritehingute arvu tõus Kohtla-Järve ja Sillamäe linnades. Aastataguse ajaga võrreldes tõusis tehingute arv 12%, kuid koguväärtus langes 14%.
Narva MÄRTS 2017Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Märtsis teostati Narva linnas vähem korteritehinguid kui veebruaris. Samas Kohtla-Järvel ja Sillamäel oli märgata korteritehingute arvu tõusu. Samuti oli märtsikuul Ida-Virumaale korteriostjate seas rohkem välismaalasi kui kuu varem.

.

KV.ee-st lahkumine kui kinnisvarabüroo lakmustest

Postitaja: Rando Vanaveski @ 11.04.2017 02:47; kategooriad: Varia
Kommenteeri artiklit siit

Pärast suuremate büroode lahkumist KV.ee keskkonnast valitseb kinnisvarabüroode seas pisut skisofreeniline olukord. Ühelt poolt on hulk büroosid sirge seljaga oma kuulutuste näitamise KV.ee-s lõpetanud, teiselt poolt rakendavad osad bürood KV.ee-s kuulutamist oma turundusvankri ette jõulisemalt kui eales varem ja püüavad kasutada olukorda ära öeldes, et kliendid peaksid eelistama büroosid, kes kuulutavad KV.ee-s.

Olukorra tagamaade mõistmiseks tuleks astuda samm tagasi ja vaadata, kuidas kinnisvarabürood tegutsevad. Kinnisvarabüroo teenib raha üksnes tulemusliku töö eest st ainult juhul, kui suudetakse müüa kinnisvara. Maaklerid toidavad oma peresid sellega, et lähevad hommikul tööle ja teevad edukalt kinnisvaratehinguid. Kõik maaklerid ja kinnisvarabüroode juhid on ülimalt huvitatud, et nende kätte müüki usaldatud kinnisvara leiaks ostja.

Siit jõuame huvitava ja vastuolulise küsimuseni. Nimelt kas KV.ee kui endise turuliidri keskkonnast lahkumise otsus tehti teadmisega, et osad tehingud jäävad seetõttu tegemata? Olles ise 10 aastat teinud uhkusega kinnisvaramaakleri tööd ja täna ettevõtte juhina olnud KV.ee-st lahkumise otsuse sündimise juures, võin veendunult öelda, et tegime portaalist lahkumise otsuse siiras veendumuses, et me ei kaota seetõttu ühtegi tehingut. Seda väga lihtsalt põhjusel – meie turundus ja müük on oluliselt laiapõhjalisem kui portaalis kuulutamine.

Seetõttu võib minu hinnangul vaadata büroode lahkumist KV.ee-st kui kinnitust nende büroode teenuse kõrgele kvaliteedile ja sisukusele. Ettevõtted, kes on KV.ee-st lahkunud või teevad seda tulevikus, saadavad sellega kindla signaali, et nende teenus ei tähenda pelgalt portaalis kuulutamist vaid tehinguteni jõutakse paljude tegevuste tulemusena. Nendeks tegevusteks on teiste seas näiteks aktiivne ostuhuviliste otsimine, otsepakkumiste tegemine, koostöö teiste maaklerite ja koostööpartneritega. Jah, kuulutuse lisamine kinnisvaraportaalidesse on töö üks osa, aga kindlasti mitte peamine.

Seega tasuks pigem skeptiline olla ja küsida täpsemat müügitegevuste loetelu nendelt, kes kiidavad ja „müüvad“ jõuliselt portaalis kuulutamist. Kinnisvaraportaalis kuulutamiseks ei ole vaja palgata maaklerit. Ka väga väikese vahendustasu eest mitte. Kuulutamisega saab iga inimene ise ka hakkama. Kinnisvarabüroolt ostetakse tulemust ehk kiiret, tulusat ja korrektset tehingut.

Kolm Venda said nurgakivi

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 05.04.2017 12:56; kategooriad: Pressiteated
Sildid: , , , , , , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

Eile, 04.04.2017, asetati Tartu populaarseimas uusarenduses Kolm Venda nurgakivi. Raatuse, Pikk, Fortuuna ja Põik tänava kvartali detailplaneeringuga tehti algust juba 2004. aastal ning planeering kehtestati aastal 2009. Avaare Kinnisvara OÜ omandas krundi 2015. aasta aprillis ning maikuus kuulutati välja arhitektuurikonkurss, mille võitis Kauss Arhitektuur OÜ, kuna just nende pakutud lahendus oli terviklikult läbi mõeldud selliselt, et tekiksid mõnusa planeeringuga ja valgusküllased korterid mõnusa sisehooviga.

DJI_0044

Projekt Kolm Venda on veel selles mõttes eriline, et kogu maja projekteerimine ja ehitus toimub BIM (Building Information Modeling) ehk ehitusinformatiivse modelleerimise süsteemi järgi. Maja ehitusega tegi suurte kogemustega ehitusettevõte Ehitustrust algust 2016 aasta novembris ning 2 aastat peale krundi ostmist 2017. aasta aprillis on ehitus jõudnud nii kaugele, et partnerite ja juba projekti omale uue kodu soetanud inimestega asetas arendaja hoonele nurgakivi. „Juba kuu aja pärast võiks toimuda sarikapidu ning esimesed korteriostjad peaksid saama juba jõuludeks oma uude koju“ ütles Avaare Kinnisvara esindaja Martin Sööt.

Domus Kinnisvara ja Avaare Kinnisvara tänab kõiki, kes on oma koduks valinud korterelamu Kolm Venda. Need, kel ostuotsus veel tegemata, ei ole hiljaks jäänud, sest saadaval on veel 3 kolmetoalist, 10 kahetoalist ning 4 ühetoalist korterit.

Kolm Venda – Moodne kodu linnasüdames

Lisainfo: www.kolmvenda.ee

Leidlike kujundajate hiilgeaeg

Postitaja: Domus Kinnisvara @ 03.04.2017 10:46; kategooriad: Domus, Varia
Sildid: , , , ,
Kommenteeri artiklit siit

DSC09655 copy

Valgus, helgus, hubasus ja kord pole justkui kunagi trendid olnud, ometi on sisekujunduse populaarsusvõistlusel just need märksõnad alati esikohti jagamas.

Kuulus, vahest isegi kurikuulus Skandinaavia stiil on leidnud viimastel aegadel nii palju järgimist, et heledaid sisekujundusi püüavad sisearhitektid võimalusel teistmoodi nimetada. Sest valge stiil võib ju trendikas olla, kuid klišeed ei ole seda mitte. „Hele taust, mis on täiendatud kvaliteetsete ja huvitavate ruumidetailidega, on olnud kogu aeg moes,“ sõnas sisearhitekt Ulvi Lõhmus, kelle sõnul hindavad nii sisearhitektid kui ka kliendid heleda tausta mitmekülgsust ja võimalusi tujude muutudes kergeid ja kiireid muudatusi teha. Otsest retsepti trendisoovituseks on Lõhmuse sõnul keeruline anda, ent moodsana püsimiseks soovitas ta: „Kui inimene on uje kujundaja, siis praegu on kindla peale minek monokroomne värvilahendus.“

Kodu algab planeeringust

Uute kodude puhul on tavaliselt mööblipaigutuse loonud juba arhitekt, kes määrab ära ka kõik igapäevaseks toimetamiseks vajalikud tsoonid. „Üldjuhul näeme uut korterit ostes, et plaanile on täpselt paika pandud nii köögitehnika kui ka võimalikud riidekappide ja muu mööbli asukohad. See aitab kiiresti hinnata, kas tulevane omanik mahub sellesse elamisse oma varandusega sisse või mitte,“ ütles sisearhitekt ja hoiatas samas, et arendajad, kelle müügis olevad korterid on ilma sarnase mööblipaigutuseta, võivad niimoodi püüda peita oma ebaõnnestunud ja mittetoimivat planeeringut. Tartu linna südames Fortuuna kvartalis Kolme Venna arenduses on sisekujundaja tunniajane nõustamisteenus hinna sees. „Siiani on eranditult kõik korteriostjad seda võimalust kasutanud. Tunnise konsultatsiooni käigus jõuab üle vaadata plaanid ja paketid. Seejärel aitan teha meelepärase viimistlusvaliku ja fikseerin tellija soovid, täiendused ja muudatused, mis puudutavad ka arendaja pakutavat sisustust ja elektrilahendusi,“ selgitas Lõhmus. „Arendajale, kinnisvara edasimüüjale ja ehitajale on selline asjaajamise käik eriti mugav. Kõik soovid fikseerib sisearhitekt joonistele – nii ei lähe info kaduma, arendaja korrigeerib hinna, kooskõlastab joonised ja hinnad ostjaga ja edastab selle kinnisvaramüüjale,“ täpsustas ta.

IMG_3374 copy

Vahekorrused pakuvad uusi rakursse

Uute korterite sisekujunduse puhul on Lõhmuse sõnul klient kuningas. „Arendaja soov on pigem universaalsus – püüd meeldida kõigile või vähemalt võimalikult laiale ostjateringile,“ selgitas Lõhmus tavapraktikat. „Muidugi kui maja on mingis kindlas stiilis, siis püüab ka sisearhitekt sama joont sees hoida. Konkreetseid stiilieelistusi ei olegi võimalik välja tuua, sest maja iseloom on kõige määravam. Moodsasse majja ikka bordüüridega kahhelplaate ju ei pane,“ nentis ta. Kui varasemast ajast mäletame pöördumatuks trendiks muutunud avatud köögi ja elutoaga eluruume, siis uuema aja trendiks võiks kujuneda erinevad vahekorrused. Ulvi Lõhmuse sõnul on just sellist võimalust Kolme Venna arenduse puhul kasutatud. „N-ö lavatsid on väga mõnusad ja julged ruumielemendid, mis lisavad eripära ja mängulisust interjööri. Need on selle arenduse puhul tõelised rosinad,“ kiitis sisearhitekt.

FABRICOR_LILLE_NOV_2016_RAL2405

Kardinatrendid muutuvad koos sisustustrendidaga. Igal juhul kehtib ka kardinate puhul tõde, et   pigem kvaliteet kui kvantiteet. Samas aknad võivad olla ka ilma kardinateta. Kodu annab õdusamaks muuta  kodutekstiilidega- dekoratiivpatjade, pleedide, voodikatete ja vaipadega, leiab kardina- ja sisustusfirma Fabricor juht Marika Tani.

Selge on aga see, et päris ilma kardinateta elu sobib vähestele. Tekstiilkardinad on üks võimalusi, millega sisustada eriilmelisi interjööre. „Igasse ruumi on võimalik valida kardinakangas, mis haakub selle atmosfääriga. Populaarsed on nii kardinapuudele ja -siinidele riputatavad kardinad kui ka tekstiilist Rooma kardinad,“ ütles kardinatundja Marika Tani. „Moodne esteetika soosib pigem lihtsaid vorme, mis toovad esile kanga ilu ja õmblustöö kvaliteedi. Hea ja nauditav tulemus peitub pisiasjades,“ soovitas Tani pöörata tähelepanu mugavale käsitsusele ja lihtsale hooldusele. Ideid saab koguda ka Fabricori veebilehelt www.fabricor.ee portfooliot sirvides ja blogi lugedes.

Tehnoloogia kangamaailmas

Tänapäeva uuenduslikkus ja tehnoloogia areng mõjutavad ka kardinamaailma. „3D abil luuakse vaimustavaid ruumilisi kardinakangaid,“ kirjeldas Tani uudseid reljeefse tekstuuriga kangaid, mis loovad ruumilisuse illusiooni. Peale selle on tänapäeval võimalik kõiki erinevaid kardinaid elektrimootoriga valmistada ning lisada targa maja juhtimislahendused, mida on võimalik paigaldada ka pärast maja valmimist. Üha enam pööratakse tähelepanu kangaste kvaliteedile, et neist õmmeldud kardinad säilitaksid hea väljanägemise pikaks ajaks. Hinnatakse naturaalseid kangaid, mis sisaldavad puuvilla-, lina-, siidi- või villakiude. Need kangad näevad ka kaunid ja väärtuslikud välja ja on ühtlasi investeering elukeskkonna kvaliteeti.

Kardinavalikuga jäädakse hiljaks

„Oma pikaajalise töökogemuse põhjal pean paraku tunnistama, et kardinaid hakatakse enamasti planeerima ja valima alles siis, kui kogu ülejäänud siseviimistlus on lõpule viidud. Seetõttu pole sageli kõige ideaalsemat kardinalahendust enam võimalik teha,“ märkis Tani. „Soovitan kodu soetamisel ja sisustamisel lisada eelarvesse ka kardinate maksumus, siis on võimalik vastavalt eelarvele valida materjalid. Parima tulemuse saavutamiseks on tark tervikpilti lõpptulemusest ette kujutada ning kaasata võimalikult varases etapis ka kogenud kardinaekspert,“ julgustas Marika Tani.

00009Vanemuise korter kujundus Ulvi Lõhmus 2016 copy

3 NIPPI

Trendikas kodu ilma imeretseptita

  1. Pea alati meeles kõigi sisearhitektide mantrat: mõtle enne tegutsemist! Mõtle läbi, millises keskkonnas end hästi tunned, milline on selle stiil, mis on just sulle omane. Piiritle soovid ja püsi oma stiilieelistuses, väldi juhuslikke oste. Investeeri valguse ja une kvaliteeti.
  2. Väiksemates korterites tuleb rohkem mõelda. Igal asjal olgu oma koht, muidu muutub kaunis kodu varsti kolikambriks.
  3. Ümbritse end naturaalsete ja kergesti hooldatavate materjalidega. Elu on liiga lühike, et seda täita pindade poleerimisega!

 

Artikkel ilmus esimest korda kinnisvaraajakirjas “IMMO” 21.03.2017

ELEN LUHT